22. august 2015. Kuna hommikuti läheb mul uni ära, siis lähen koertega välja pistavad laudas pea välja, siis ka kitsad. Ja teine päev, näen metsast välja hüppavaid kitsi. Aga muidu on kella viie ja kuue ajal hommikul praegu täiesti vaikne. Linnud ei laula, tuul ei puhu. Päikesega kaob udu ja algavad soojad augustipäevad. Elagu hommikud. Esimene september. Eile oli nii. Ärkasin üles, umbes kuus 30, lasin kanad välja. Lugesin tund aega jaapaniguru Fukuoka raamatut põllumajandusest, söögist, elust. Pärast seda tegin hommikupudru ning läksin innuga põllule. Võtsin käsitsi pea 35 kilo kartulit. Samal ajal tegi Teele suvikõrvitsa-šokolaadikooki. Kook ehk magus on väga tähtis tegusatel päevadel maal, sest kook annab energiat. Siis niitsin hoovi ära ja teele juba Cores õunu. Korjasime jubinaid õunapuude alt kaheks. Punased ja peaaegu valmis õunad mahlateoks ja lihtsalt maha langenud õunad kitsedele. Kui hoov sai niidetud, riisusime muru ja heinavahepealse värgi kokku ning kärutasime kitsedele ette. Neiud ehk Frau Sonia kiira polnud sellest väga vaimustuses. Nad on ristikuga niivõrd ära hellitatud, aga sik Hummels pistad kõik sisse, kõik. Siis korjasime õunu. Õunamahla aeg veel tuleb, aga tahtsime veidi mahla juba ära teha. Kui õunad korjatud, siis teele pesined. Mina panin purustamiseks väntamiseks asjad valmis ja siis purustasime õunad ära. Kell oli märkamatult saanud neli pärastlõunal. Siis pressisime õuntest mahla välja, tuletasime meelde nipid, trikid. Ega see töö päris niisama ei käi, et robustselt väntad nagu hull. Kuidas paned puusa vastu konstruktsiooni, kuidas asetad lapid, kuidas paned lappida sisse purustatud õunamütsi, nii et lappide nurgad oleksid möksi täis ja nii edasi. Väntamise vahepeal pesi teele purgid ära, purkidele lähevad uued kaaned, kaaned väga ei ole taaskasutatavad. Muidu võib tulla siider ja mahla pressimisega paralleelselt hakkas teele mahla kuumutama. Jumala eest mitte keema laskma. Meil on olemas nüüd termomeeter, mis mõõdab vedeliku temperatuuri, sellega on lihtne. Ja siis teele, hõikas mulle jälle maja ukselt mahlapressi suunas võib tulla keerama. See tähendab, et läksin tuppa, keerasin purkidel kaaned kinni ning asetasin nad tagurpidirätiku peale pimedasse nurka. Mahl tehtud ja umbes kell pool kaheksa said kitsad oma õunad. Kanad olid oma head-paremat juba vahepeal saanud. Meil on väga tublid kanad, ikka kuus muna päevas ehk igaüks muneb. Koerad said ka süüa ikka ja jälle. Miyal oli eile eriti töökas päev, kiunus hasardis kogu aeg, kui aia selle hiire või mutikäiku käppadega savist välja kaevas. Ma siis pesin õhtul õues mahla tegemise instrumente ja kui tuppa tulin, ladus teele lauale purke. Mis nüüd, mõtlesin kurgid ka mu imestunud pilgu peale, lisas abikaasat. Aega juurde ei tule homme uued tegemised. Õige suhtumine nimelt oli meil sauna nurgas suures vannis külmas vees kurke ja et need saaks õhtul veel tehtud, läks abikaasa tillija musta sõstra lehti ja saunas kuivavad küüslauku haarama. Mina kaevasin mädarõigast välja ja tassisin kurgid kööki. No vot siis oligi nii, et panin ka kanad vahepeal kinni ning teele oli jõudnud teha ka veiseliha voki. Värskete köögiviljadega. Sõime voki Aktuaalse kaamera esimese 10 minuti ajal ning siis asusime kurke purkidesse toppima. See ka vahva tegevus ikka tihedalt podises juba marinaadivedelikuga. Siis kulbiga marinaadi vedelik purkidesse, purkidele kaaned peale ning tagurpidi rätikule pimedasse nurka. Kui me 11 ajal magama läksime, siis koerad juba ammu norskasid koridoris. Kui Miia norskab, siis on seda tuppa kuulda läbi palkseina. Suhtumine õige, kui on juba magamine, siis olgu korralik peenutamine. Just vast sellise õndsa tundega vajusime ka meie voodisse. Korilase august ja september on väga tihe aeg. Horisontaalne, õrn vihm. Ja see pole see kiirelt liikuv udu, mis tiigi pealt hommikul kaob. See on ühtlane seisund, mis viib ööpäeva. Ja õues ei ole üldsegi külm, pigem isegi soe. Kitsed on juba pool seitse väljas õhtust järelejäänud õunatükke söömas. Söön puu all paar õuna. Just nimelt õunu tuleb süüa puu all, mille otsas nad on valminud. See maitse on päris õuna maitse. Saadused saagikoristusaeg on alati põllul, see kõik see ilusam küürutamine. Ja kui siis juhtub kätte suur sibul, siis tuleb naer. Aga kõige ilusam oli kapsapõld ühes loojangus. See on nüüd ajalugu. Ka kapsad on põllult keldrisse rännanud. Kasvuhoone töötab, see tähendab, et võib vabalt juhtuda nii et see kevadel jääkidest ise meisterdatud onnike annab tomateid oktoobrikuuni välja. Praegu järjest valmivad ja valmivad tomatid. Kitsad kasvavad. Ootame hetke, kui kitsaneiud kaaluvad tsirka 35 kilo, siis tuleb Hummels nende juurde oma suvehäärberis tagasi ning loodame kevadeks järelkasvu. Kiira on nõnda uudishimulik, et ega kilejopega tema ligidale minna ei saagi. Hakkab kohe kõiki nööre lutsutama. Hommikul vaatasin kanapessa. Kanaelus on kaks pesa kõrvuti aga kõik kanad käivad ainult parempoolses. Vaatan pesade luugist sisse. Kana muneb parempoolses pesas, tema selja taga tammub jalalt jalale järgmine kana, kes ootab järjekorras. Vasakpesa on tühi. Tunni aja pärast on kuus kena muna parempoolses pesas. 24. september. Ühel kanal on tekkinud loll komme, et muneb väga vara hommikul kana elu siseruumides niinimetatud vahekoridori ning siis hakkab tema või teised kana naised muna nokaga peksma. Teised kanad munevad pessa ja kõik korras, aga üks muneb poole öö ajal vahekäiku. Ma siis ärkasin täna pool kuus, ajasin ka Puntsli üles, võtsin suure taskulambi näppu ning lähenesime hääletult kanaelule. Kiire liigutusega tõmbasin küljeukse lahti, suunasin valgusvihu kana elu sisse ja hüüdsin Kaitsepolitsei. Muna oli keset põrandat tõesti ka täna hommikul mitte purustatud, aga koksitud. Süüdlane oli sündmuskohalt juba teiste kanade hulka õrrele und matkima läinud. Homme tuleb tõusta Puntsliga kell viis. Variant on panna kana elu sisse ka jälgimisseadmed või midagi sellist, aga see läheb kaitsepolitsei isehakanud miinipataljonile, mina jabuntsel hetkel liiga keeruliseks. Me oleme vanakooli luurajad, küberrünnakuid või, või muud sellist kanadele ei korralda. Aga tõe koridori, mune ja kohta saame me teada Delfi live-blogi pressikonverentsid ja andmete lekkimine. Siin võib veel kõike juhtuda. 29. september. Sügisel valmivad erinevad saadused. Üks neist on mais. Kitsetüdrukud maiustavad maisiga heal meelel. Kitse tüdrukud möllavad oma aedikus ning naudivad vaadet ning kargemaks kiskuvad sügist. Kuues oktoober ja kui on külmem ja vasakpoolse künka pealt tõuseb päike siis hommikul on heinamaa täitsa valge. Ja päeva peale hall kaob. Temperatuurid kõiguvad kargelt roheline aeg. Sel aastal võib tõesti juhtuda nii, et igasugune pori jääb lihtsalt vahele. Veekogud loomulikult kannatavad, aga inimesele on maaliline järjest rohkem värve. Paljud lehed hakkavad alles nüüd värbama. Karge on metsiku pärisosa. 13. oktoober läheneb talv ning õunapuuaias asetseva scana elus hakkab kanadel paari nädala pärast külm. Nii tuli lauta ehitada kanadele oma nurk. Laias laastus kindlus, et hoida eemal talvel aktiveeruvad tuhkrud ja rebased. Vähem oluline pole ka soojus, sest kui siin lõunaosariigis külma lajatab, siis võib temperatuur olla mitu nädalat järjest sügavas miinuses. Lauda teine pool kuulub kitsedele, kes enam ei ela oma talle sulus, aga kellele meeldib talle sulu otsas turnida. Nooremad õekesed on väga osavad, see neile nagu tsirkus. Meie laul, et oli kunagi päris ammu puhtalt savihoone, aga siis hakkasid saviseinad pragunema ja vanaisa oma agronoomi ehitus mõistusega, paikas neid. Ja muidugi jäid augud sisse. Nüüd oli õige ehitusmees Üllar paar nädalat tagasi meil külas ning parandas Sawymeks iga augud. Mina siis võtsin üle ikka ehitusjääkidest lihtsalt jääkidest kombunnimine. Ainult võrku tuli kanade siseruumi ehituseks juurde osta. Kanamaja ukseks on üks vana saunauks. Lauad on teiste ehitiste küljest või jäägid. Vineeritahvlid ostsid vanaema ja vanaisa tsirka 25 aastat tagasi. Nüüd leidsid need rakendust. Paari päevaga sai ruum valmis, eile siis ka sisekujundasime. Põhilisteks kujunduselementideks said kitsede poolt koorest puhastatud oksad ning üks vana raamaturiiul vaheloona see, et ostame nüüd ühelt naabri taadilt ja memmelt ka lehmapiima, ainuke lehm siin vast kümnete kilomeetrite raadiuses. Igatahes tuleb sealt perest meile lähipäevil ka kukk. Meie kanakarja ühtseks naiskonnaks sulandama, aga sellest naiskonnast hetke pärast joome nüüd väga rammusat head piima. Tuppa kolimine tundus paslik hetk kanade arvu kahekordistamiseks. Nagu meie kuus esimest väga tublit kana on pärit antud alust, siis nüüd ka need järgmised. Ainult selle vahega, et kui kevadel saabunud kanad on pruunikirjud, siis uued tulijad on mustad ja päris kirjud on oodata erinevat värvi mune. Kana, elu, põhimaja, Saiga lauto tiritud oli see vast paras tirimine. Nii võis alata integratsiooniprojekt kuus pluss kuus, uued ja vanad kanad said siseruumides kokku. Ja loomulikult otsustas üks kana enne lauta minemist veits ka omaette aia peal istuda. Vanad kanad on nagu kamp maffiabosse, kes arvavad, et neil on õigusi rohkem ning patrullivad põrandat. Selleks ongi vaja kukke, et see asi ära lõpetada. Meil on ju ikkagi kiusamisvabalaut. Neljast pesast töötab kõige paremini ikka see üks kana elumaja pesa, kuhu kanad munesid juba varemgi. Ees ootab kuke saabumine ning lauda juurde õue jooksuaia ehitus, sest ilma pole veel nii külmad, et ei saaks õues olla ning kana elu siseruumides on väljumiseks olemas lauda endine sõnniku luk. Ainukene, kes kanade õunapuuaiast lautakolimist väga raskelt üle elab, on loomulikult Puntsel. Pole tal põhjust enam lipata õunapuuaeda. Aga kui saan jooksuaediku lauda juurde valmis, siis kindlasti jätan ka Puntslile vaatamise valvamis koha. Munatoodang nüüd kahekordistub. Oma muna on ikka oma muna. Ja kanade tuba on nagu teater inimestele kitsedele koertele. 14. oktoober. Kiusamisest ja sugude võrdsusest meie kanateatri näitel on siis meil kuus juunis munema hakanud võimukad, pruunikirju, kana, kes nüüd elavad koos kuue oktoobris munemist alustanud mustakirju kanaga. Ja üks neist musta kirjudes kanadest on päris valge. Ning kujutad sa pilte, ta on nii eriline, et kõik kiusavad teda panevad omavanused nokaga ja panevad ka vanemad kannad nokaga. Ma küll käin kanaaedikus rääkimas võrdsest kohtlemisest ja sisendamas valgesse kanasse, eneseusku ja enesekindlust. Aga hetkel veel ei midagi. Igatahes palun väga härrasmees kukk, vaata seda asjameessoo pilguga ja löö kord majja. Lihtsalt kiremise eest meil mahesööta ei anta. 15. oktoober panen kell kuus 15 lauda, tuled põlema ning teen ukse lahti. Kitsed tulevad õue ja kukk kireb. Kukk kireb täiega. Esimene hommik, kui kukk ärkab meie laudas. Kukk kireb isukalt. Hakkame peale, teeme selle päeva ära. Tegudele, kanad tegudele. Kuke hääles on entusiasmi ja positiivsust väga õige häälestatud. Aga koerad lähevad tagasi magama. Väljas on liiga pime, nendel on uni silmas. Mina keedan kohvi. Kuulan vikerraadiot ning teen köögis paar tundi kirjatööd, siis lähen korjan pesadest munad. Üheksateistkümnes oktoober. Hummels kolis oma õueaedikus kolme kitsa neiu juurde. Paar nädalat tagasi oli Hummels nägus noorsikupoiss. Nüüd on paras mölakas valmis. On maailmas mehi, kes kiitlevad oma kiimasusega või millegi säärasega, aga kõik inimese soost mehed on võrreldes meie Hummelsiga amatöörid. Eks kitse tüdrukud tahavad paarituda ainult siis, kui neil Indlemise tunne peale tuleb. Ja kui neil ei ole seda tunnet, siis nad ei taha. Aga ega Ummelas käib järel ikka. Ummelas on selles mõttes normaalne vend, et näärmed tal küll haisevad ja näeb nüüd välja ka nagu mölakas, aga kellelegi liiga ta ei tee, on sõbralik ja nägu naerul. Ootame kevadeks kitsetallesid ja kitsepiima. Kõik loomad elavad meil nüüd öösel laudas, kinnise ukse taga, kanada oma toas ning kitsad vabalt. Kitsede lemmikud on endiselt õhtused õunad. Hommikud algavad Kuke kiremisega ning võidu munemisega. Paljud inimesed elasid Facebooki postituse peale kaasa valgele kanale. Ütleme nii, et vanemad mafioosoga nad kiusavad, uusi vähem. Elukanatoas hakkab õnneks paika loksuma. Ilusatel sügispäevadel saavad kanade endisest sõnnikuluugist väljuda ka kitseaedikusse patseerima maailma avastama, putukaid sööma ning mulla vanni võtma. Tundub, et kukk hakkab oma karjaga ka järjest paremini sulanduma. Nii toas kui õues. 29. oktoober. Valgeneb vaatan köögiaknast välja ning näen, et olemas. Tiigi peal on esimene jää. Ilmselt päeva peale õhuke jää laguneb ning kahel järgneval ööl tekib uuesti ja paksemalt. Siis jälle laguneb, sest tulevad plussis ööd. Esimene kogu tiiki kattev öine jää annab siiski märku, et kahe nädala pärast võib püsiv miinus olla kohal. Kuna osad puud meie metsas hakkasid ümber kukkuma ja metsaplaani järgi oli küngas ammu raieküpsis metsaühistuga võtsime selle asja ette. Metsa teha on alati kurb, sest sa saad selle konkreetse koha pealt teha metsa ainult üks kord oma elu jooksul. Kevadel lähevad uued kuused ja kased kasvama. Muidugi on mul plaan elada üle 90 aasta vanaks, aga elame-näeme, kas selle koha peal minu silmad veel raieküpset metsa näevad. Mets on inimesele väga pikaajaline eesmärk ja selliseid peabki inimeste elus rohkem olema. Maja muidu on meil uue laudisega nõnda soe, et praegu saab veel küttekehata teisel korruselgi magada, alt läheb soojus üles. Suur ahi on meil paugupill. Täna tuleb ka korstnapühkija. Tellisime ka 22 kuupmeetrit, et suure prügikonteineri, et paari aasta jooksul kogunenud remondiprahist lahti saada. 22 kuupmeetrit täitus suhteliselt kiiresti. Ja kui teed pajarooga, siis tee seda nii, et jätkub nädalaks ajaks seekord veisest, teinekord lambast. Meie elu võlu on see, et veise ja sealiha tulevad mõlemad otse talunike käest, meie lähedalt. Ka lehmapiim tuleb taluniku käest kolmeliitrises purgis. Poodi pole väga asja. Igatahes püsivaid külmi pole veel saabunud. Õunu oleme varunud, aga kuni päris külmaks läheb. Korjamegi kitsedele ubinaidika veel puude all. Õhtuti säravad lauda juures oleva õunapuu otsas jõulutuled. Jahummels on jõulusokk.