Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 28.-st augustist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Valimisliidud tegus Tallinn ja Savisaare valimisliit kinnitasid, et lähevad kohalikele valimistele ühise nimekirjaga. Keskerakonna endine juht ise kandideerib esinumbrina Lasnamäel, Jüri Mõis Haaberstis ja Urmas Sõõrumaa kesklinnas. Prokuratuuri esialgse uurimisversiooni järgi põhjustas motodeltaplaani õnnetuse kuusiku lennuvälja lähedal lennuvahendi tiiva kandekonstruktsiooniosa murdumine. Eile õhtul juhtunud õnnetuses hukkus kaks deltaplaaniga lennanud inimest. See oli ikkagi väga värske tiib, ütleme niimoodi tema lennukogemus ja need ütleme 100 tundi aastas, mis ta tabas nüüd viimased aastad lendas umbes, et see on ikkagi väga suur lennutundide arv. Nelja Euroopa Liidu liikmesriigi ja kolme Aafrika riigijuhid kohtuvad täna Pariisis, et arutada rändekriisi lahendamise võimalusi. USA Texase osariiki laastanud tormides vajab ametiisikute sõnul ajutist peavarju üle 30000 inimese. Uuel õppeaastal laieneb töökohapõhine õpe pilootprojektina ka kõrgharidusse. Eesti võrkpallikoondis peab Euroopa meistrivõistlustel täna õhtul oma viimase alagrupimängu vastaseksuaalne turniiri võõrustaja Poola. Öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, paiguti on udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni viis meetrit sekundis. Hommikul tugevneb saartel ja rannikul edela- ja lõunatuul nelja kuni üheksa meetrini sekundis. Õhutemperatuur on kaks kuni seitse kraadi, rannikul kuni 13, maapinnal kohati null kuni miinus kolm kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, üksikutes kohtades võib sadada hoovihma ning õhutemperatuur on 16 kuni 20 kraadi. Valimisliit tegus Tallinn ja Savisaare valimisliit kinnitasid, et lähevad kohalikele valimistele ühise nimekirjaga. Läbirääkimised programmi asjus veel käivad, jätkab Tõnu Karjatse. Ühine nimi kõlab tuttavalt Edgar Savisaare valimisliit teade, kus Tallinn Keskerakonna endine juht ise kandideerib esinumbrina Lasnamäel, Jüri Mõis Haaberstis ja Urmas Sõõrumaa kesklinnas. Esinumbreid on veel, kuid neid keelduvad liitujat praegu veel avalikustamast. Samuti pole selge ühise valimisnimekirja linnapeakandidaat, räägib Edgar Savisaare valimisliidu üks eestvedajaid Olga Ivanova. See on veel arutelul, et tõsiselt ma seda arutame, aga praegu veel kindla otseselt ei ole, siin on väga palju lahtiseid, otsi programmilisi seisukohti tuleb läbida ja pole veel kindlat ülevaadet, nime kirjastki. Millal te jõuate selle kõigega ühele poole aega jääb aina vähemaks. Seda küll neljapäevani, me peame esitama ju registreerimisavalduse ehk siis registreeritud härra valimiskomisjonis oma valimisliidu. Viiendaks, me peame esitama kõik täismahus nimekirjad, kandidaatide need avaldused. May Ma arvangi, et me täisnimekirju hakkame siis avalikustama enne seda, kui me esitame näite viiendal septembril valimiskomisjonile. Sest nagu meie puhul või meie kandidaatide puhul praktika näitas see, et kui me hakkasime näiteks lisama neid sinna koduleheküljele kandidaadi ees inimestele hakati helistama, ähvardama, meelitama ja nii edasi. Valimisprogrammi on uus valimisliit kaasanud mitmeid teiste erakondade programmidest huvitavaid ideid, nägu, ööbussi, sisseseadmine reformierakonnalt, tasuta huviringid, sotsiaaldemokraatidelt ja tasuta ühistransport keskerakonnalt. Tegusa Tallinna asutaja, ettevõtja Jüri Mõisa sõnul katab tegus Tallinn turumajandusliku ja Edgar Savisaare valimisliit sotsiaalset poolt. Seega on ühisosa leidmine programmis mõisa sõnutsi ka võimalik. Ausalt öeldes, meil ei ole teravaid lahkhelisid seal, meil on nagu nüansiküsimused ja mida kajastada programmis mida mitte, aga ega meil siis midagi niimoodi nagu olemuslikult ei ole lahti, pigem pannakuma siin niuksed teemad, lasteaedade küsimus, et noh, et me oleme rohkem rääkinud sellest, et peaks olema paremini tagatud lasteaiakohad. Nüüd Savisaare liit on tõstetud üles ka selle, et Tallinna televisioonile tuleks anda rohkem majanduslikku sisu, et ta peaks rohkem ennast ise majandama. Ja noh, me lihtsalt peame kuidagi neid formuleerima ja selles nendes küsimustele ühisosa leidma ja kui on mingisuguseid niisuguseid küsimustes ei leia ühisosa, noh siis siis me jätame ta programmist välja, vaatame siis nii-öelda, mis suur saal arvab, kui me ükskord volikokku jõua Kui tegus Tallinn näeb oma tegevust vaid Tallinnas, siis Edgar Savisaare valimisliit kandideerib peale pealinnaga Maardus, Narvas ja Sillamäel. Neid toetab liit On ka Kohtla-Järvel. Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb tegi täna taas avalduse, milles rõhutab, et valimisliidus kandideerijad on ise end Keskerakonna ridadest välja arvanud ja nad ei peaks erakonda kuuluma. Keskerakonna juhatus arutab võimalikke muudatusi erakonna koosseisus. Lähinädalatel. Keskerakonna Lasnamäe piirkonna esinaine Olga Ivanova ja erakonna endine juht Edgar Savisaar kinnitasid täna, et ei kavatse erakonnast välja astuda. Prokuratuuri esialgse uurimisversiooni järgi põhjustas motodeltaplaani õnnetuse kuusiku lennuvälja lähedal lennuvahendi tiiva kandekonstruktsiooniosa murdumine, jätkab Indrek Lepik. Õnnetuses hukkus kaks inimest, 39 aastane naine ning lennumasinat juhtinud 58 aastane mees. Õnnetuse täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks alustas Lääne prefektuur kriminaalmenetlust, mida juhib Lääne ringkonnaprokuratuur. Hobilendur ja koolitaja Ants Kivimäe sõnul ei saanud õnnetusega juhtuda piloodi hooletusest lennumasina hooldamisel. Esiteks, tal see tiib, mis see oli, see oli suht uus, lennatakse siin ju 15 aastat, vanade tiibadega ja, ja nii edasi, temal oli see, ma ei oskagi öelda peast niimoodi kaks-kolm aastat, neli aastat, ühesõnaga, see oli ikkagi väga värske tiib, ütleme niimoodi. Ja, ja tema lennukogemus ja need ütleme 100 tundi aastas, mis ta tabas nüüd viimased aastad lendas umbes, et see on ikkagi väga suur lennutundide arv. Kivimäe tunnistab, et pole tiiva kandekonstruktsiooni sellist purunemist varem näinud. Täna lihtsalt kuusikut helistati, öeldi, et küljetrossid olid rebenenud siis siis noh, see, ma ütlen, et seda meie meie praktikas siin no mina olen lennanud 17 aastat, et ma küll esimest korda kuulen sellist asja, et et selline asi on võimalik. Sobi lendurid peaksid õnnetusest mingeid järeldusi tegema või oma praktikaid muutma. Kivimäe ootaks esialgu ära politsei ja lennuameti uurimise. Vastavalt sellele, mis nad seal välja mõtlevad, igal juhul öeldakse, et lennunduses iga selline fataalne juhtum annab midagi järgnevatele. Et kindlasti see toob sellise teravdamise asjas kaasa, et see ei ole niisama, et et Me jäime sõbrast ilma ja niisama lihtsalt see ongi või et et igal juhul me tahame saada täpselt täpselt teada ja õppida sellest asjast. Lennuametile teadaolevalt on see viimase 12 aasta jooksul kolmas sellelaadne õnnetus. Lennuameti juht Christian Telve toonitab. Eto oma lennuvahend tuleks registreerida, et olla kindel selles, et masinad nõuetekohaselt hooldatud. Teatud riski taga jäävad. Lendamine on tehnikasport ja seal on kaasnevad teatud riskid ja võib juhtuda selliste lennuvahenditega asju, aga kui on tagatud korralikud hooldusprotseduurid, siis need riskid minimaliseeruvad. Välisuudised võtab kokku Erle Loonurm. Seitsme Aafrika ja Euroopa Liidu riigi liidrid arutavad Prantsusmaal Pariisis võimalusi rändetulva ohjeldamiseks Aafrikast Euroopasse. Prantsusmaa president Emmanuel Macron kutsus kõnelustele Nigeri ja Tšaadi riigipead ning Liibüa ühtsusvalitsuse juhil, kelle riigid asuvad Euroopasse suunduvate migrantide peamisele rändeteel. Kõnelustel osalevad ka Saksa liidukantsler Angela Merkel, kel Hispaania peaminister Mariano Rajoy, Itaalia valitsusjuht Paulodientilooni ja Euroopa välispoliitikajuht Federica Mogherini. Euroopa riigid on valmis pakkuma Aafrika maadele arenguabi ja rahastust vastutasuks abi eest rändetulva ohjeldamisel. Euroopa riigid on juba mitu aastat käivitanud Aafrika riikides abiprogramme ja sõlminud kokku veidi ebaseaduslike sisserändeteede vähendamiseks. 2015. aasta Maltal toimunud Valleta rände tippkohtumisel toetas Euroopa Liit Aafrika 1,8 miljardi euroga. Aafriklased soovivad toetuste suurendamist. Niger teatas, et on vähendanud 80 protsendi võrra rändevoogu. Aga teesis, mida peetakse inimkaubanduse sõlmpunktiks. Rändekriis jätkub aga näiteks Marokos ja Hispaanias. Alates 2014.-st aastast on mereteel hukkunud 14000 migranti. 63 protsenti Prantsusmaa valijatest on seisukohal, et president Emanuel Macron ei suuda tööturgu reformida. Küsitluse järgi leiab aga 56 protsenti valijaist, et praegused tööseadused on ettevõtete jaoks takistuseks inimeste tööle võtmisel. Samas leiab küsitletuist 80 protsenti, et kavandatava tööturu reformid päädivad sotsiaalse konfliktiga. Kataloonia iseseisvusmeelne koalitsioon esitab regionaalparlamendile eelnõu, millest iseseisvumishääletuse edu korral peaks saama üleminekuperioodi põhiseadus. Hispaania valitsuse hinnangul on esimeseks oktoobriks välja kuulutatud referendum vastuolus põhiseadusega. Kataloonia võimuparteisid esindavad parlamendi liikmed ütlesid, et kui iseseisvuslased referendumil võidu saavad, pakub niinimetatud juriidilise ülemineku eelnõu õigusliku raamistiku põhiseaduskogule, mis juhiks uut katalaani vabariiki kuni valimiste läbiviimiseni. Ameerika Ühendriikides, Texases, Houstonis ja ümberkaudseid alasid laastava tormi Harvi järel vajab ajutist peavarju tõenäoliselt üle 30000 inimese, teatas USA föderaalse eriolukordade amet. Päästetööd ja ohvrite otsingud jätkuvad hetkel 50. Texase maakonnas. USA armee alustab vee vabastamist kahest juustoni ala reservuaarist Veetase ädixi keri reservuaaris on regiooni tabanud tormi tõttu tõusnud liiga kiiresti. Vee kontrollitud vabastamine aitab ära hoida hullema, kinnitavad armee insenerid. See tähendab ka mõnede lähikonnas asuvate majapidamiste jäämist vee alla. Tammide purunedes oleks aga kahjud suuremad. Ja tagasi Eestisse. Õpipoisiõpe ehk töökohapõhine õpe on kutseõppevorm, kus olulisel kohal on kooliõpilase ja ettevõtete koostöö. Kaks kolmandikku õppest toimub ettevõttes ja kolmandik koolis. Uuel õppeaastal laieneb töökohapõhine õpe pilootprojektina, ka kõrghariduse jätkab Jane Saluorg. Haridus ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna asejuhataja Sigrid Vaheri sõnul laieneb töökohapõhine õppevorm kõrgharidusse juba algaval õppeaastal ehk vähem kui nädala pärast. Põhjustena, miks selline suund võetud on, toob Vaher välja näiteks. Et kõrgkoolidest ei tule selliseid inimesi, selliseid töötajaid nagu tööandjad vajavad ja kindlasti, mis on töökohapõhise õppe eelis, peale lõpetamist on tööellu üleminek sujuv, ei ole mingit kohanemisaega, sest üliõpilane töötab koos õppimisega. Oma rolli mängib ka teadmine, et üha rohkem noori töötab juba enne kõrgharidusse suundumist. Et üliõpilane soovib, et tema happe ja töötamine oleksid vastavuses, õpiks seda, mida töökohal on vaja vältida katkestamist. Meil on üks väga suur probleem, kõrghariduses on õpingute katkemine, õpingute poolelijätmine väga suur ja nüüd, kui teadlikult aga õppimine ja töötamine siin me loodame nendele probleemidele lahendust saada. Kuid võrreldes täna kutsehariduses toimuva õppevormiga, kus töökohapõhise õppe õppekava valmib koostöös ettevõtetega, toob Vaher välja, et kõrghariduses on aluseks juba olemasolev õppekava, mida tuleb kohandada. Võib-olla täiesti üksikisikupõhiselt vaadata, kuidas see õppimise protsess jaotada nii, et millised oskused ja teadmised saab üliõpilane koolis, milline töökohad, aga ei ole tulevikus muidugi välistatud ka see, et tekivad mingid õppekavad, mis on disainitud otseselt. Ma tulen veel kord siia kutseõppe võrdlusesse, kui seal kaks kolmandikku toimub juba ettevõttes, üks kolmandik koolis kõrghariduses, nii-öelda need näitajad võiksid olla sama kaalukausiga. Me oleme arutlenud selle teema üle ja me oleme praegu kokku leppinud, et õppetöökohas peaks moodustama vähemalt pool õppemahust, põhjuseks nagu see kõrgharidus on ikkagi rohkem teadmistele, akadeemilise suunitlusega ja ma ei taha kuidagi tekitada seda tunnet, kõrghariduse kvaliteet sellega langeks, kui koolis õppimise aega jääb vähemaks ja rohkem tuleb sisse praktiliste oskuste omandamist. Vaher lisab, et ettevõttes viibimise aeg on tudengile tasustatud. Sel sügisel alustab töökohapõhise õppevormiga Tallinna tervishoiu kõrgkool tegevusterapeudi õppekaval ning Eesti ettevõtluskõrgkool Mainor turismi- ja restoraniettevõtluse õppekaval Jane Saluorg. Tartu. Kultuuriministeeriumi hinnangul võiksid muuseumid hakata oma ruumide heakorda ise tagama juhul, kui nii oleks odavam. Praegu ostetakse näiteks koristusteenust läbi riigi kinnisvara. Aktsiaseltsi jätkab Madis Hindre. Läinudnädalasel koosolekul jõudsid kultuuriministeerium ja riigi kinnisvara aktsiaselts kokkuleppele, et enne kui tuleva aasta riigieelarve paigas ministeeriumi üürihindade tõusule nõusolekut ei anna. Vastasel korral peaks nende valitsemisala asutused lubama raha, mida veel ei ole, räägib Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene. Kuidas seda lahendada pikas perspektiivis olen mina teen ettepaneku, et tegelikult need vahendid tuleks ette näha lite sügisese eelarve menetluse käigus vaid juba riigieelarvestrateegia koostamise käigus. Omaette küsimus on aga selles, miks RKS-i hallatavate ruumide üürihind üldse kasvab. Rahanumbrites suurema muutuse toob üleminek kapitalirendil kasutusrendile. Selle tõttu peab näiteks Eesti Kunstimuuseum maksma RKS-ile tuleval aastal üle kolme miljoni lisaeuro. Samas tõdevad osapooled, et see on muutus kõiges raamatupidamises ehk vajalik raha tuleb kindlasti riigieelarvest tagasi. Hoopis suurem arutelu aine ministeeriumi RKS-i vahel on aga kõikvõimalike kõrvalteenuste hind. Näiteks Eesti spordi- ja olümpiamuuseumi heakorrakulud kasvavad tuleval aastal 17 protsenti. Paavo Nõgene. See on nagu pikema vaate küsimus, et kui hinnad sisseostetava teenusele sellises mahus, tõusevad siis selle teenuse sisseost muuseumitele, kelle eelarve taotlused konkureerivad ka kõikide teiste eelarvetaotlustega, et kas sellise teenuse sisse osta siis jätkuvalt põhjendatud või tuleks välja mõelda mingi muu mudel, kuidas muuseumid seda teenust tarbida saaksid või siis tegelevad sellega ise. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi juhatuse liige Tanel Tiits ütleb, et kui võtta arvesse kõik kõrvalteenused, mida RKS vahendab, sealhulgas nii heakord kui elektrienergia saab Kultuuriministeeriumi vastutusala tuleval aastal isegi odavamalt läbi. Ühtlasi usub Tiitset läbi RKS-i tugiteenuseid. Tellida on asutusele ikkagi odavam, kuna RKS ostab neid läbi suure hanke. Noh, toome näiteks paralleeli sellega, et kas politsei ja piirivalveamet hangiks ühe sõiduauto või ta hangib 100 sõiduauto, et noh, on ilmselge, et 100 autot tõenäoliselt pakutakse sulle odavama hinnaga, kui üks sõidu arutajaks. Paavo Nõgene näeb aga ka suurte kõige asutustega arvestavate hangete varjukülge. Sellesama heakorrateenuse sisse on arvestatud lisaks koristamisele ja prügiveole ka näiteks hulkuvate koerte ja lindude püüdmine. Noh, Tartu vanalinnas asuv spordi- ja olümpiamuuseum küsisin järgi, viimastel aastatel pole kordagi seda teenust vaja läinud, aga ka see teenus on tegelikult heakorrateenuse üks osariigi kinnisvara aktsiaselts suure hankega vastab ja mis tegelikult seda hinda ilmselt mõjutab. Ka viimase kümnendi jooksul on teadlastel õnnestunud leida ja uurida antiikajast pärit ning seni kadunuks peetud tekste jätkab Sven Paulus. Seni teadaoleva ajalugu kubiseb valgetest lõikudest. Ometi ilmub aeg-ajalt välja iidseid tekste, mis aitavad tühje kohti täita. Uute teadmistega. Tartu ülikooli klassikalise filoloogia lektor Ivo Volt. Kõige kuulsam vast on 2014 avastatud avaldatud kuulsa lesbase luuletaja Anna Safo uued fragmendid praks 1004 samuti sedasama Safo fragmendid on vist kõige rohkem sellist meediakära põhjustanud. Ja siis enne seda mulle meenub 2001 avaldati ühe Helenistliku epigrammi autori ligi 600 uut värsirida. Mõlemad eelnimetatud tekstikorpused on kirjas papüürastel ja need leiti muumia kartonaažidelt. Need on sellised nagu kestad, mis muumiate ümber Egiptuses pandi ja põhimõtteliselt tehti nagu pakemmašee tehnikas ehk siis vanad kasutatud papüüruse, lähed viimiti kokku nii, et need moodustasid nagu siis Movia ümber sellise kesta või karbi. Meie ajani on tekstid säilinud tänu sellele, et Egiptuses taaskasutati kirjutusmaterjali. Sealne kuiv kliima soosib papüüruse säilimist. Teine kogumik papüüroseid on pärit Vesuuvi purske läheduses olevatest linnadest põhiliselt helkolaaneumist. Sealt leitud söestunud rulle uuritakse nüüd kompuutertomograafi abil. Erinevate algoritmide abil püütakse nii-öelda stab kolmemõõtmelist pilti siis virtuaalselt lahti rullida, ilma et füüsiliselt lõhuks neid ruller. Voldi sõnul jõuab antiikkirjandus meieni käsikirjalise pärandi kaudu. Siin on tegu tekstidega, mida on antiigist alates järjest ümber kirjutatud. Teiseks allikaks on otseleiud antiigist. Samas tuleb tekstidel läbida mitu pudelikaela. Esimeseks on uurijate huvikünnis, teiseks aga meediumi vahetumine. Tegelikult kõik see, mida püüruselt pärgamendi üle ei kantud, hävis. Pärgamendi puhul tuleb mängu mõiste Balimpsest mis tähendab maha pestud ja uuesti peale kirjutatud teksti. Kuulsa rooma kirjaniku Cicero tekstile riigist kirjutati ühel hetkel peale siis varakristliku klassiku August tiinuse jumala riigist, see on isegi natukene irooniline, võib olla erinevate valguse spektrivahemike ka pildistades erinevaid tehnoloogilisi vahendeid kasutades on võimalik see nii-öelda maha kustutatud tekst taastada. Seega antiiki kuuluvaid ilukirjanduslikke tekste leitakse tänapäeval harva. Enamik leitud materjalist on voldi sõnul aga dokumentaalne. Sinna alla kuuluvad iidsed arved, tšekid, tellimused ning kirjad, mis maalivad pildi toonasest eluolust. Tegelikult see on see viis, kuidas me saame teada nende inimeste ja nende tegevuste kohta, millest nii-öelda suur ajalugu vaikib ehk inimesed ja võib-olla väiksemad ametnikud, kelle toimetamistest me muidu ei kuulaks. Eriti huvitavad ongi eraisikute kirjad selles osas. Täna lahkus meie seast legendaarne raadioajakirjanik Feliks Leet. Felix Leet sündis 1922. aasta 26. mail Tallinnas. Aastatel 1952 kuni 1991 oli ta Eesti raadios Päevakaja ja teiste teabesaadete korrespondent ja kommentaator, põhiliselt Pärnus. 1985. aastal pälvis leet Eesti NSV teenelise ajakirjaniku aunimetuse. Ta on pälvinud ka Eesti raadio hõbemikrofoni. Aastal 2002 nimetati Felix Leet Eesti ajakirjanike liidu auliikmeks Andres teinud Feliks leedist portreefilmireporter. Kui Päevakaja sai 1993. aasta oktoobris 35 aastaseks, oli eetris temaatiline keskööprogramm ning teiste seas rääkis Felix Leet oma esimesest kaastööst. P maks oli lehtede langemine, kui ma välja pakkusin, siis ülemus, et tal endiselt segaseks läinud, mis uudis seifis olnud lehed langevad, iga aastaga langevad aga juba see fakt ise, mikrofon oli tänaval, mootorrattad sõitsid ja see oli suur sündmus ja, ja kui seal laveerida sai seostada sellega, et lehed testi igal aastal langevad, aga Pärnus on kompostitööstust, kus praegu prügimägi on teda leidnud pehmil lehtedest kompostimis tolle aja. Kuna oli jälle järjekordne põllumajanduse tõstmise kampaania, siis läks nagu märki ja minul suureks imestuseks oli lugu eetris. Ilmast räägib sünoptik Ülle Jõemaa. Järgneval ööl liigub suhteliselt külma õhumassiga kõrgrõhuhari aeglaselt üle Baltimaade ida poole. Öösel on ilm meil vähese ja vahelduva pilvisusega ja sajuta, paiguti tekib udu. Tuul on muutliku suunaga üks kuni viis meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb kahe kuni seitsme maapinnal kohati nullist kuni miinus kolme kraadini. Soojem on ilmaga rannikul, kus õhutemperatuur on paiguti kuni 13 kraadi. Homme päeval on Norra merele aktiivne madalrõhkkond, mille lohk Ühes soojema õhu ja vihmasajuga jõuab Skandinaaviasse. Läänemerel läheb ilm tuulisemaks ja juba hommikutundidel tugevneb ka Hiiu- ja Saaremaa rannikul edela- ja lõunatuul 10 meetrini sekundis. Homme päeval on ilm vähese ja vahelduva pilvisusega ja mõnes üksikus kohas võib tulla ka hoovihma. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, saartel ja rannikul on edela ja lõunatuule kiirus viis kuni 10, pärastlõunal puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tuur tõuseb 16 kuni 20 kraadini. Lõpetame saatevõrkpalli teemal jätkab Ragnar Kaasik. Eesti võrkpallikoondis peab Poolas jätkuval võrkpalli EM-il täna õhtul oma viimase alagrupimängu kell 21 30 algavas kohtumises meie vastaseks just Poola. Kui nii mängus Soome kui ka Serbia vastu olid just Eesti toetajad need, kes saali vallutasid, siis täna õhtul olukord kindlasti selline olema ei saa. Poola fänne on saali oodata Eesti 1500 kõrvale ligikaudu 9000. Alagrupis asub Eesti kahe punktiga hetkel viimasel kohal. Sama palju punkte on ka kolmandal kohal oleval Soomel. Serbial on esimesena viis ja Poolal teisena kolm punkti. Selleks, et Eesti alagrupist edasi pääseks, on vaja Poola täna mis tahes kooriga alistada. Kohapeal on sündmusi jälgimas ka Eesti kultuuriminister Indrek Saar, kelle sõnul on ka senised napid kaotused ja tublid esitused midagi, mille üle uhke olla. Indrek Saar. No see, et saada EM-finaalturniirile, on tähendanud väga palju võite. Aga, aga noh, loomulikult, ega süües kasvab isu ja, ja kuigi nagu me just rääkisime, et Serbia puhul kõikvõimalikke näitajate kohaselt Te ei tohiks eesti kuidagi võita Serbia siis, siis olles nii lähedal võidule, on ikka see tunne, et noh, oleks võinud ju ära tulla, spordifänn, ma mõtlen enda pealt on ilmselt selline parandamatu optimist, et et kuigi kuigi ei tohiks loota, ikka loodab ja vahest juhtubki. Mina usun, et ka täna õhtul on võimalik võita Poolat ja lähen selles teadmises kindlasti saali kaasa elama. Aga samal ajal kõiki mänge ei saa võita ja minu arust võidust võib-olla veel olulisem on see, see, milline on meie võrkpallimeeskonnavaim, see on midagi, mis minu arust ma väga vabandan, aga on veel olulisem, kui see kas võidetakse või kaotatakse. Jääme ootama õhtust mängu. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.