See punane joon, millest olen sellega me paneme paika oleva, siis me teame, et kus kohas me peame seisma seal täpselt paarkümmend sentimeetrit suure laeva kogunes 157 meetrit, kõik on võimalik võistluses, nii niidab sellele panema, muidu ei saa ähvarjeldataks olemas olema reprafaiad olema. Et siin on juba ka autojuhtidele, mida õppida, sellepärast et tavaliselt ei saada pisikese autoparklaga linnas hakkama, siis mis siis rääkida veel sellisest laevast? Täpsus on pluss-miinus 10 sentimeetrit, võib öelda niimoodi meie laeva paikapanekuga. Head kuulajad on alanud keskprogramm ja need kõnelused ja need kõikvõimalikud hääled tulevad Estline'i laeva Estonia sillalt. Laev on valmis väljuma Tallinna sadamast liinile Tallinn-Stockholm. Räägime seda juttu 13. aprilli õhtul kell seitse ja meie saade jõuab eetrisse 26. aprilli. Äsja kõlas käsklus, et laev on valmis, loeti üles need transpordivahendid, mis on laev oma sisse söönud, kui nii võib öelda tootilest mitu reisijat pardal. Kõigest sellest me jõuame pikemalt veel rääkida, aga nüüd vaatame, mismoodi siis laev hakkab kai äärest eemaldama, nüüd on umbes meeter juba eemal. Ja siin on päris tükk tegemist, et ennast välja manööverdada, kuna nagu ma juba ütlesin, 157 meetrit pikk alus. Seda annab täiesti siin Tallinna vanasadama vahel sedapidi keerata, et ta ükskord siia Tallinna lahte välja jõuaksid, siis juba, kus Stockholmiga võta. Ilmselt on seal niivõrd täpne töö hetkel kaptenit segada, me lihtsalt ei tohi. Kõik tasapisi stega rabelemisega ei saa ju ka kuival maal kuigi kaugele. Kaptenisild on selle laeva kõige laiem osa, sest teise serva vaadates silma järgi võib-olla tõesti vist 30 meetrit isegi. Ja on näha nii ette, taha kõrvale ja üle laeva ja siin üleval on vaid neli meest ametis. Kapten on praegu laeva paremal pool. Laev tagurdab sadamast välja ja siis tuleb olla ka selle poole ääres, kes on kaile, keegi ligem. Käisin vahepeal laeva teises küljes son ametis tüürimees, kes vaatab, et sealpoolselt teised alused terveks jääksid, seal on muidugi ruumi tunduvalt rohkem, kui siin kaptenipoolse kai ääres oli umbes kolm-neli meetrit kõige kitsama koha peal kaija laeva vahet, siis teisele pool jäi ikka oma paarkümmend meetrit. Ja nüüd avaneb juba ka tagasivaade Tallinna linnale. Kirikutornid on kenasti paista, kuigi tänane ilm ei ole see, mis ta oli lihavõttepühade aegu. Veidi on vines pilves aga kõik kirikutornid, samuti raekoda. Ja muidugi ka meie kaasaegsed tornid, hotellid, Viru ja Olümpia paistavad kenasti välja ja tänasel õhtul on siin Tallinna sadamas veel kaks alust. On soomlaste Sally albatross ja Tallinki Sant Patrick teine. Nii et kui meie lahkume siis ja meid siia kaks ootama veel oma reisiseltskonda. Ja nüüd tundub, et oleme sellest kõige kitsamalt kohast välja saanud, aga ometi võtab see nikerdamine veel tükk aega ennem kui aega õigetpidi saab ja saab suuna võtta siis juba avamere poole enne kui me siia sillale tulime helin kapteni kajutis ja seal on ka laeva sünniloo kohta mõned andmed. See laev on valmistatud aastal 1980 Saksamaal Akenburgis ja tema nimi oli varemalt riiking seal. Nii et 13 aastat vana laev. Vaevalt et Krist nii uhket ilusat ja võib öelda ka, et nii uut laeva on. Sest võrreldes nord Estoniaga on ta küll vaid seitse meetrit pikem aga see-eest on kõrgustika üsna mitme korruse jagu rohkem, nii et võib täiesti auga öelda, et Estonia on Eesti esimene luksuslaev. Kapten andis just käsu keskpulti, et võtke roolile ja kurss null kraadi. Nüüd annab tüürimees korraldused edasi juba sinna allapoole. Meie seda ei näe, kus on masinad ja kus on kõik muud seaded, mis laevases liikuma panevad. Raadiume suu läbi, muidugi on see välja sõitvat aega vast ehk ainult mõned minutid, sest eks medalit sabad, käärid, lindilõikamised ja me oleme selle juttude Impic võrdlemisi lühikeseks. Aga tegelikult võtab see Tallinna Sadama kaubakaide vahelt välja nikerdamine aega oma tõsise veerand tundi kuni 20 minutit. Kõik sõltub sellest, milline on ilm. Küll on praegu kena vaadata seda lauluväljaku ja vanalinnaosa seid mere poolt. Puud on meil kõik raagus, aga see on ju meie kevad ja paistab, et tänavu kevadel kiire tulema ei ole ja ega see merevesi vist ilmselt veel väga soe. Nii nüüd oleme me 20 minutit aega kulutanud sellest ajast, kui me hakkasime liikuma Tallinna sadamast. Mis siis selle aja jooksul need toimunud on. Mina kommenteerisin vaikselt, sest me leppisime kokku, et ma ei sega teid enne, kui taevane õigetpidi hakata võtma haiget suunda. 340. Nüüd me oleme sadamast välja jõudnud ja Tallina liinidele jõudnud. Reisisihiks on Stockholm meta Rotterdam, aga kunagi selles laulus öeldi. Mina olin varem kapteni tööst sellisel arusaamisel, et kapten Roosta võib viibida kaptenisillal, käib, vaatab, annab korraldusi ja tüürmanid, teevad selle töö ära, aga kui palju tegelikult üldse kapten veedab reisiaega kaptenisillal otseselt laeva juhtimisega seotud? Sisse välja tulles ja siis, kui selleks tekib vajadus. Resajal, kui tüüri märkust sa võtad, siis peab olema ikka juba midagi tõsist lahti. Kui juba tüürimees kutsub kapteni välja ja kindlasti siis tähendab tal tekib kahtlus oma tegevuse õigsuses või on selline situatsioon tekkinud, et ta ei ole kindel, et kas ta tuleb sellest õigesti välja, kui palju on tüürimehi. Meil on vanemtüürimees 12 tüürimeest, kolmas ja neljas tüürimees. Tegelikult peavad olema ka ju nemad võimelised laeva viima välja ja tooma sadamasse sisse. Seadusega ei ole seda ette nähtud. Kui nad jõuavad kapteniks, siis selleks ajaks on neil juba kogemuste pagas olemas, et seda teha. Ma vaatasin, et Tallinnast välja sõites ei paistnud lootsilaeva, kas see nüüd see, mida me praegu parda taga näen või ei kasutagi tee lootsi siin, vaid ainult Rootsis käärides? Tallinna sadamas ei kasvata lood see, aga see on natukese lootsikaatri jaoks natuke liiga suur. See on juba kaubalaev. Siit ülevalt paistab ainult väikene olevat, eile ta nii väike ei olegi. Ja see on õige märkus, et ta paistab siit väike, sest laeval on kas kaheksa või üheksa korrust. 10 tekki on, võiks nii öelda ja ma ennist lugesin sealt alt seina pealt, et selle laeva valmistamisaasta on 1980, nii et Eesti jaoks on see suhteliselt uus laev, on seni see on 13 aastat, see ei ole sugugi vana laeval Georg Ots on täpselt sama vana, aga Tallink ja sant Patrick on tunduvalt vanemad laevad juba Te olete sõitnud ka Georg Otsa peal ja nüüd siin selle Estonia peal, kas neid kahte laev annab võrrelda või on see ikkagi siin nüüd? Nad on erinevalt ehitatud muidugi, üks on ehitatud Saksamaal, üks laeva teenon ehitatud Poolas. Kui nüüd võrrelda, ütleme Sigulid ja Mercedes, siis tekib väikene vahe, igatahes selle laevaga tekib ka tan, juhtimise pooldanud laev muidugi tükk maad lihtsam, kui on Georg Ots. Georg Ots on väga tuim laev, kuigi ta on ka jala. Ma ei ütle midagi halba tema kohta. See oli muidugi väga hea võrdlus ja ilmselt on siis kõikide nende maailma asjadega niimoodi, et et see piir on ikka olnud võrdlemisi tugev, ükskõik millises eluvaldkonnas. Kindlasti on, sul on nagu lihtsamale ja loogilisemalt lahendatud ja tõesti laeva juhtimise seisukorrast on see laev on mõnusam juhtimiseks. Ma tean, et see laev on kandnud varem nelja nimel või on see Estonia, temal neljas. Nii ehitati ta Viking Sally nime all, siis ta oli seljastaar, sest ta oli Vaasa kingija nüüd neljas, nimi on Estonia 13 aasta jooksul võrdlemisi pikk ajalugu ja nii nagu me seda saate alguses ütlesime, et me räägime seda juttu 13. kuupäeval. Meie saade on eetris 13 päeva hiljem. See laev on 13 aastat vana. Aga rääkimise päeval õnneks küll, teisipäev, mitte reede, nagu Eestimaal ikka on, arvates et 13 ja reede, siis läheb kõik aia taha. Kas te olete selle laeva ple kindel? Mina olen kindel, see on hea laev, igati videolaev ja meeskonna ettevalmistus on ka väga heal tasemel ja seal on kinnistatud ka Rootsi veeteede administratsiooni poolt. Nad andsid meie mõlema meeskonna ettevalmistusele. See lisab ilmselt kaptenina julgust seda ränka tööd teha ja edasi viia, aga ma tahtsin nüüd teha teid tuttavaks ka meie kuulajatega, sest ma olen kogu aeg rääkinud, kapten tegi seda, kapten ütles niimoodi, kapten arvas niimoodi. Ja tegelikult on teil rinnas nimesilt numbritega, kus on peale Estonia Arvo Andresson terve rida numbreid ja viiendal real on siis master, mis siis tähendab kapten? No need numbrid tähendavad passinumbrid lihtsalt meremehe passi numbrit, ilmselt siis on kõikidele teada, kes seda pikka, kui meiega täna õhtul keskööprogrammis ajab. Aga selleks, et saada nii siia laeva kapteniks peab olema ilmselt võrdlemisi pikk meremehe tee selja taga ja ei paista sugugi vana mees olevat, nii et kuna Teie alustasite, kuna need mõtted tulid meremeheks saada ja mis te olete nende aastate jooksul üldse teinud, kus käinud olete? Päris lühidalt ei saagi vist rääkida, seda ma olen 39 aastat vana. Tallinna merekooli astusin 15 aastaselt. 73. aastal lõpetasin Tallinna merekooli ja 74.-st aastast töötan Eesti merelaevanduses selle aja jooksul ma olen käinud seal kõik alates nõudepesijad ja köögitöölisest aurulaevas kuni reisilaeva kapteni. Kõik need etapid on mul läbi käidud. Kuhu teie reisid on teid viinud Euroopa Aafrika ida ja Lääne-Aafrika, Kanada, Kuuba ei ole ma käinud Jaapanis, Austraalias, tollal ei olnud meil palkereid, nüüd on meil uued laevad, palkerid viljaveolaevad ja need käivad ka Jaapanis käivad ka Austraalias nii et praktiliselt Eesti merevees või terve maailma läbi sõita ja on isegi selliseid tundetu. Ühe reisiga sõidavad Jaapanist, Austraaliasse Austraaliast, Kanadasse, Kanadast, EUR kas need kuue kuuga jõuavad pool maailma läbi sõita? Kas te saite nende reiside jooksul ka jalamaale avata neil kuumadel Headel mandritel saime kindlasti, kõige hullem asi ei olnudki seal oli kõik, olenes inimestest. Seadus nägi ette, et kolmekesi tuli linna minna aga mina olen elus sattunud kokku väga asjalike meestega ja nad ei võtnud kõiki neid asju nii väga tõsiselt. Ja sellepärast ma olen faktiliselt saanud käia ega maal käia külas, käia ringi ja mul on jäänud väga meeldivad ja väga head mälestused. Sellest ajast on muidugi palju asju, oli sellist, võiks öelda nõmeduste mida ei olnud mitte kellelegi vajalikku ja paljudes laevades. Seda seadust jälgiti ka väga täpselt, aga soolanest ma ütlen kõik väga inimestest kaptenist kindlasti on muidugi ka. Te mainisite oma jutlust sellist väljendit nagu kapteniks sõitma, kui pikk protsess on ja mida sa tegelikult üldse tähendab? Ennist ütlesite ka seda, et te olete alustanud nõudepesija peale laevas nii et tegelikult kogu see redelit pidi ronimine on ilmselt võrdlemisi vaevarikas protsess ja see eeldab, et inimene on väga suure tahtejõuga, peab teadma, mida ta tahab. Umbes minu arust võtab nii palju aega, et kui kõik läheb väga hästi, siis minimaalne aeg, et kapteniks saada, selleks läheb umbes üheksa, 10 aastat, tähendab, enne ei ole ajaliselt võimalik saada sellise suure laeva kapteniks, ma mõtlen. Ma ei oska öelda väiksemate laevade peal, seal on nagu teised nõuded. Kui me võtame niimoodi, et saada lähisõidutüürimehe diplomit, see on peale merekooli lõpetamist, selleks sa pead olema ennem vähemalt 12 kuud sõitnud merd kas siis madrusena või köögitöölisena või kellelegi ja minu esimene ametikoht oli aurulaevas köögitööline ja see oli väga omalaadne. Ka seda auru laevasid, tollal oli juba eelviimane aurulaev Eesti merelaevandusest, see oli 71. aastal, minu ülesanne oli siis kell pool kuus üles tõusta ja pliidi alla tuli teha, selleks tarvitati kivised ja teinekord tekkis, sest mul on probleem, et kuidas sa seda põlema saad, et vanemad poisid küll ütlesid, et võta seda diislikütust ja viska sinna, eks toobi täis alla küll peab olema, sul läheb, aga panin kohusetundlik poiss ja vanemtüürimees oli mind ennem instrueerinud ja ütlesid, et ei, et mingil juhul ei tohi seda diislikütus sinna visata ja mina siis täitsa algul panin puitu sinna alla ja korjasenerika seal laevas, ega seda pole ka eriti, kust sa seda võtad, kuivatasin näidanud, ikka põlema läheksid ja siis kivisöega sain selle teeveezis soojaks, meeskonnale tõuseb kell seitse ülesse siis pidise tee vesi ka valmis olema. Nii minu merekarjäär algas, mis oli järgmine etapp pärast seda, kui nõud pestud said, siis ma olin madruseks aafrika laevas juba ja koma 73. aastal lõpetasin merekooli ära, siis ma läksin Poolasse vastu võtma. Ma uut laeva tollal olid, nimetati neid liinis kvarde tüüpi laevadeks, need olid universaallaevad 12000 tonni oli neil vee väljasurve ja neid ehitati laevandusele vist 18 tükki ja mina sattusin sinna madrusena, see oli mootorlaev Nikolai Svernik ja selle laeva peal ma olin maduseks, siis olin neljandaks tüürimeheks, siis olin kolmandaks tüürimeheks, siis olin teiseks tüürimeheks ja 80. aastal võeti mind sealt Georg otsa peale, siis tuli Georg Ots just sõitma Tallinna Helsingi liinile ja ehitati teda siis tollal just spetsiaalselt olümpiamängude tarbeks, nagu te mäletate. Seal ma olin siis teine tüürimees olin pärast vanemtüürimees ja sealt läksin juba sõitma kapteni diplomit välja. Ja mida see siis nüüd tähendab, sõitma välja kapteni diplomit, kas tundidega päevani on teatavat vahemaad või ta seda arvestatakse? Kui merekooli ära lõpetan, siit 12 kuud oli olemas meresõidustaaži, siis sai lähisõidutüürimehe diplomi siis, kui oled juba sõitnud vähemalt teise tüürimehena väljapoolt Balti merd. Vähemalt laeval, mille bruto don naas on üle 1500 tonni ja 15 kuud pidid sõitma vähemalt teise tüürimehena siis sai kaugsõidu tüürimehe diplomi kätte. Selle ma sõitsin juba sõnniku peal välja kõik, nii et see diplom oli mul olemas, kui ma tulin Georg otsa peale, nii et mul oli puudu veel ainult kaugsõidukapteni diplomi ja selle jaoks oli vaja sõita, et väljapool balti merd jälle laeva peal, mille brutada naas on rohkem kui 1500 tonni ja oli tarvis sõita vähemalt 18 kuud merd, et saada kätte siis kaugsõidukapteni diplomit, see tähendab tegelikult puhkused ka juurde panna, siis tuleb ikkagi kaks aastat täis, nii et merenduses mingisugused tutvused ja poliitika ei lugenud ega loe ka praegu. Või oli ka siin erandeid, aga ma usun, et ei ole, sellepärast et tahes tahtmata sa pead selle aja välja sõitma ja neid diplomeid ei saa, mitte kuidagi ei saa neid osta, ei saa, see on võimatu, sellepärast et igal pool maailmas ka kontrollitakse neid diplomeid. Mul ei ole veel sellist juhust olnud, et ma oleksin kuulnud, et keegi oleks ostnud meil siin kaugsõidukapteni diplomit. Võib-olla Kreekas või kuskil seal on selliseid juhuseid, võib-olla on maleva mereajakirjadest kuulnud, et on selliseid juhuseid olnud aga tavaliselt tulevad välja sellepärast, et ebakompetentsus lööb välja ja, ja midagi ei ole parata. Pikad reisid on olnud juba väga huvitavad ja eks iga reis on meelde jäänud jällegi omakandi pealt, mõnikord isegi vahest võib-olla naljakas, vahestn, mõned kurvad asjad juhtunud, aga kindlasti igast seisust on midagi sellist meelde jäänud. Väetate mõnest huvitavast juhtumist, näiteks Aafrikas, esimest korda ma olin Aafrikas 72. aastal. Sellest ajast on mulle esimene mulje, mis ma siis nägin, mis mind väga imestama pani ja mis on mulle nagu mällu sööbinud. Me peatusime tollal kanakriis, see oligi näovabariigi pealinn ja selle lähedal Nõukogude liit ehitas tollal boksiidi rikastusvabrik. Meile organiseeriti siis ekskursioon kanali rivist välja, see oli kuskil 100 kilomeetri kaugusele, seal oli mägijõgi hästi puhas jõgi, olime, käisime seal ujumas ja teel sinna sõitsime ühest külast läbi. Ja mis mind tookord pani seal väga imestama, need naisterahvad käisid tõesti seal, ülakeha oli poolenisti paljas. Rind pani kõige rohkem imestama see, et naisterahvaste rinnad olid väljavenitatud paljudel ja kui me küsisime, et miks nad niimoodi on, et miks nad nii pikad peavad olema siis tuli välja, et nad spetsiaalselt venitavad, et laps on seotud neil selge ja et oleks teda mugavam toita, et ei oleks teda vaja seljast maha võtta. Siis nad võtavad selle linna, viskavad üle õla, laps võtab selle suhu ja saab süüa siis, aga tema saab siis sel ajal teha enda tööd edasi, tal ei ole vaja selle lapse toitmisega tegeleda. Nii et väga praktiline otstarve oli kõigil sellele. Kas te mõne Aafrika suguharu pealiku külaliseks ka olete olnud? Selline asi on ka juhtunud ja see oli elevandiluurannikul, siis me sõitsime ka kuskil 100 kilomeetri raadiuses välja ambitsioonist, sõitsime ära ja mõtlesime ka külla ja kui see kohalik Õim kuulis, et me oleme Nõukogude liidus, siis oli nagu ka uudne, et nii kaugel ja sellisest riigist ja siis kutsute meid sinna hõimupealiku juurde ja tuli välja, et ta on nagu ajalooline kuningas neil ja ta esines siis väikese kõnega ja meid tutvustati ka siis, kes me oleme ja, ja sellel hõimupealikul olin tollal täitsa naist kõige erinevas vanuses ja nagu meile seletati, tee on see väga tavapärane ja nemad ei saa näiteks sellest aru, et kuidas sellel valgel mehel saab üldse üks naine olla, et seal üks naine peab seal toitu tegema, lapsi kasvatama ja riideid pesema ja kõike ja üks naine, et seda on liiga palju. Vanasti öeldi niimoodi, et kui naine on laevas, siis laeva põhjas. Kuidas teie sellesse suhtute, sellesse ütlemisse, sest noh näiteks siinsamas Estonia pardal on neid kenasid näitsikuid ikka rohkem kui paarkümmend siin, kes tekkide peal jagavad siin reisijatele kajutit Teie, kes informatsiooni lauas on ja ja kõik nii edasi läheb. Päris ausalt öeldes ma ei olegi lugenud, palju siin täpselt naise on, aga ma arvan, et üks 90 piirides on neid siin. Aga kui ma kaugemat merd sõitsin, siis eelistasin ausalt öeldes, et mul oleks meeskond ainult mehed, sest laevu säilita palju, ametid ei ole, mida naistel pidada ja minu arust natuke raske amet naisterahvastele. Aga ometi mõned teised kaptenid mõne naise ikka võtsid. Igaühel on oma arusaamine sel lähenemisele, sest ma leian, et kaubalaevas on üks naisterahvas on liiga vähe, aga rohkem ei ole neid kuskile panna. Jälle, mis te arvate, kust te üldse on tulnud see ütles naine laevas, laev põhjas? Et meeste vahel võib tekkida probleeme, sest elu on elu ja elu tahab elamist ja sellepärast, et on lihtsam, kui ei ole seda probleemi laevas. Me läksime nüüd mälestustesse, need, mis ilmselt vahetevahel võtavad suu muigele ja teevad nagu meeleheaks, aga räägime nüüd sellest laevast ka veel, me siin mõned andmed juba selle laeva kohta andsime, kui palju siin on teenindavat personali ja palju see laev võtab peale reisijaid ja autosid, buss, eestipoolne meeskond on 137 inimest, aga koos Rootsi-poolsete instruktorite ja koos orkestri ja ruletimängijatega on meil keskeltläbi meeskond, kuskil 160 inimest reisis kogu aeg ja võime võtta peale 2000 reisijat, praegu maksimum on meil 980 inimest. Ja Autosid me nimetame seda jooksvateks meetriteks, ütleme, meil on 800 jooksvat meetrit veoautode jaoks. Aga kui võtta nüüd ütleme, kerge sõiduautosid, siis me võiksime näiteks peale võtta 350 kerge sõiduautot või siis 45 treilerit pikalt treilerit. Kaheksateistmeetrised ütleme, kui niimoodi arvestada, see on ikka üpris suur kogus. Muidugi, need 2000, kõik ei saa olla kajutitesse, kajutikohti on tunduvalt vähem, aga kajutikohtasid on tõesti 1170 meil olemas ja kõigile kajutikohtasid jätku, aga terves maailmas on selline tendents, et noored nad ei tahagi eriti võtta. Kajutid. Et nad ei ostagi kajutid, nad reisivad, katsume kuidagi odavamalt läbi saada, aga selle eest nad näevad maailma rohkem. Ma ütleksin, luksuslaev ta ei ole, ta on kõige tavalisem reisipraam. Ta ei ole isegi mitte kruiisilaev, kui me võtame ja luksuslaevaks võiks võib-olla lugeda Silja Euroopat, mis nüüd hakkas sõitma Helsingi ja Stockholmi vahet, kes võtab peale 3000 reisijat, see on tõesti suur laev ja viimane sõna ja kõik meie laev on roheline ja vana saksa korra järgi ehitatud laev. Mina nimetasin seda luksuslaevaks sellepärast üsna mitu korda, et minu jaoks tõepoolest jättis ikka väga sügava mulje, kui ma siia laeva sisse tulin. Vaibad, ilusad läikivad käsipuud, kõik võimalikult peeglid kriinid tõepoolest midagi sellist, mida ei ole nagu varem kogenud ja sellest võib-olla ka selline mulje, aga kui te ise ütlete, et see on täiesti tavaline reisipraam tehniliselt käiama, kapteniga nõus olema. Aga kõik võimalused siiski on olemas ja on olemas ka selles mõttes, et nüüd inimene, kellel ei ole passis rootsi viisat ja kui teil on soov Stockholmi minna, siis ta saab sinna minna. Sest need ühepäevased Stockholmi külastamised, mis tähendab seda näiteks täna õhtul sõidavad välja järgmine hommikul kohal, päev otsa Stockholmis ja järgmisel õhtul tagasi, nii et ülehomme hommikul võib üpris värske ja puhanuna tööle rutata. Ta iseasi on muidugi see, kui mõistlikult ta kasutab neid võimalusi, mis siin laevas, et ennast välja puhata, ka mitte vastupidi, ennast väga ära väsitada. Mis seltskond selle laevaga sõidab, sõidab ta alles jaanuarikuust esimesest veebruarist sõidame, laev tuli Tallinnasse jaanuarikuus ja põhiliselt muidugi rootslased, kes sõidavad, sest et nende jaoks on meil sõitmine odavam ja elu Eestis on nende jaoks odav. Nüüd. Mul on selline tendents, et kui vanasti eestlased käisid Soomes ja mujalt midagi ostmas, siis nüüd käivad soomlased ja rootslased meilt ostmas. Meil on tunduvalt odavam toiduaineid osta alkoholi, kõike on odavamalt siit meie poolt osta ja selle peale ma tahaksin kommenteerida ühe pangamehe sõnadega, et see on tegelikult väga hea, et nad käivad ostmas, nad toovad siia valuuta, vahetavad selle Eesti kroonide vastu ja lõppkokkuvõttes jätavad mõlema raha Eestimaal ja see on väga õige, sellepärast et me peame seda soodustanud. Kui me tahame midagi saavutada, siis me peame tegema niimoodi. Turism tahaks siia tulla ja näiteks, kui ütleme siin tulevikku vaadata, siis ma leian, et siin peaks ilmtingimata veel teine reisilaev olema, mis ka Eesti lipu all oleks veel ja meil peaks olema ka veel üks saksa liin, meil on olemas praegu Soome liinil Rootsi liin olemas ja meil peaks olema, eks Saksa liin, sest sakslased on ajalooliselt meiega seotud olnud pikka aega ja palju sakslasi. Hea meelega tuleks kindlasti. See maa siit Tallinnast Stockholmi ei ole muidugi reisiks nüüd nii eriti pikk, aga kui te olete avamerel ja kui te teete tõepoolest neil neljakuised kuue kuiseid reise, millega kapten tegeleb päevasel ajal, kui laev on saanud oma kursi kätte ja tüürimehed ise aitavad hoida seda laeva õigel kursil. Kaste, loete kate, istute kummargil kaartide kohal. Millega te tegelete? Tööpäev on võrdlemisi pikk, ausalt öeldes kõigepealt kapten peab need tüürimeestele kurssi mööda, sõidaks selle, peab see kapten selle kursi sinna maha vanema ise kõigepealt selle tee endale selgeks tegema, kuidas sõita, kus sõita, kus tormivarju saab minna, millised riigitsele Andres on, millised konfliktid võivad tekkida seal näiteks teatud riikidel on, kuskil on sõjategevust, ei tohi sinna territoriaalvetesse sõita, sa pead sealt eemalt läbi minema. Keegi on seal kehtestanud endale määrased 50 miili lähemale, tema rannikul ei tohi minna seal, nagu oli vahepeal araabia maadel ja nii edasi ja muidugi õppimine tuleb kogu aeg juurde ennast täiendada. Tuleb keeli õppida, erialadega kirjandusega kursis olla, kõike seda tuleb kõrvalt endale juurde õppida ja selle jaoks minul on ajapuudus. Minul ei ole reisist kunagised olnud suurt mere allus, tuleks peale tulnud mitte kunagi. Sporti tuleb teha ilmtingimata päevas, ma leian alati üks tund aega sporti spordisaalis, kord nädalas käisime saunas alati. Meil olid seal Novgorodi oblastist kaasa võetud ökoloogiliselt puhtad vihad ja me tundsime ennast normaalsete inimestena vaatamata sellele, et me olime kodust eemale. Te ütlesite, et kogu aeg ei peade olema kaptenisillal ja te tulete sinna siis, kui reisi ajal tekib mingisugune segadus või probleem. Aga mis laadi probleemid tavaliselt tekivad? Ja kas te olete kokku puutunud ka merehuligaanidega piraatidega, siis endisest mõistet? Piraatidega mul kokkupuuteid palju olnud Lääne-Aafrikas on see väga levinud piraatlus ja öösel nad lihtsalt tulevad laeva, neil on noad, neil võivad olla relvastuses, meil on vasturelvastus, oli siis tookord olid raketipüssid, siis olid paukpadrunid siis kui tulid, siis me viskasime üle parda, seal käis kõva pauk. Seda nad kartsid, sest nad ei teadnud täpselt, mis asi see on, nii et on olnud pistmist küll on laeva tulnud ja me oleme siis häire kuulutanud laevas välja, nii et ma olen ise näinud neid, aga meil otseseks tulevahetus, eks ole, nagu läinud. Eemalt olen näinud, kuidas on tehtud konteinereid tühjaks näiteks saksa laevadel Ameerika laevadel, tähendab lendab punt sinna peale, need kanuud, neil on kiired mootoritega, lisatakse konksud sinna laeva pardale nad ronilbel kiirelt peale murtakse konteiner lahti, neil on teada näiteks, kus kohas need televiisorid raadioaparatuur on, visatakse see kõik vette. Mind pani imestama vanasti, et mis sa ütled, mis ei ole, plikega tuleb välja, ta ei lähe, ütleme, on veekindlas ümbrises, on ta seal sees, on kile, on niivõrd kindel. Viskad vetes ujub ilusti ja tõmmatakse kohe paati ja minema ja see käib mõne minuti jooksul kõik seal ei jõua midagi teha. Kas meie vetes on rahulikum? Meie vetes on praegu rahulikum ja isegi meie laevadel. Ma olen näiteks nüüd vanasti olid liinis ka kvaria tüüpi laevad, olid, ma mäletan, ma olin seal laeva peal vanemtüürimees, seisimegi näos ja teine täpselt sama tüüpi laev tuli kai äärde, aga Aafrikas on niimoodi, sa pead kõik uksed vanema ilmtingimata lukku. Kõik lauamaterjal, mis sul on, see tuleb, kas tõsis poomidega vintsidega siis ülesse masti otsa ja lülitada need vintsid välja, et seda ei saaks alla lasta. Ja nad tulid just kai äärde ja seal lauamaterjali separatsiooniks seal teki peal ja laev oli umbes kaks meetrit kaist eemale veel alles läänes. Kuivastu sadama laonurga tagant jooksis välja üks, 50 inimest, umbes nad hüppasid momentaalselt selle laeva peale. Maiust eemalt jälgis, on see väga huvitav pilt, oli, paari minuti jooksul olid kõik need lauad kõik, mis seal tekib, jälle oli kõik visatud kai peal ära ja nüüd jälle läinud. Neil on sisse töötatud sellised võtted, nii et neid võiks siis laeva tühjaks laadimiseks väga edukalt kasutada, kui nii kiiresti saab töö ära tehtud. Aga nüüd, kui me võtame sellesama liini siin Tallinn-Stockholm kui ohtlik on laeva sellel liinil juhtida ja ega ta lihtne ei ole, muidugi pärast väikene valearvestus ja sa võid olla kivide otsas. Viimane näide on näiteks siin, veebruarikuus sõitis kivide otsa Viking Line'i amorela, seal on täpselt sama suur nagu meie laeval, aga ta on uuem laev ja sillas on tehtud selline süsteem, et nendel laevadel on natuke teistmoodi, kui meil on, Neil on liini loots, on tüürimees kõrvuti istuvad ja kui on keerulisem olukord, siis istub ka kapten veel seal antud momendil oli liiniloosse tüürimees, sest olukord oli normaalne ja nähtavus kõik oli normaalne. Tänavad sõitsid autorooliga ja pöördemomendil läheb see auto roolise keerab normaalselt, ei ole 10 aasta jooksul midagi juhtunud, aga vot ükskord juhtus. Ja juhtus just niimoodi, et need loots ja tüürimees läksid mõlemad kohvi võtma, kui nad seadusega oleks peale ainult üks minema, teine kohale jääma ja laeviovskivydas kaks nädalat oli remondis, muidugi, kulud olid väga suured, nii et tass kohvi läks väga kalliks. Kas te olete ise oma silmaga näinud ka mingeid suuremaid merega? Tõsi, ma olen näinud, kuidas laevad on, kivide osas on, olen näinud põhja, läinud laevu, aga noh, otseselt selle momendi tunnistajaks nagu ma ei ole kunagi olnud, ma olen näinud neid laevu pärast seda, ütleme seal päev peale seda ma olen peale tulekahjusid näinud seal mõned päevad ja selliseid momente ma olen küll näinud enda elus. Kas on tulnud ka mõnele laevale SAS'i pääle appi tõtata? Juhuseid on palju olnud, aga otseselt ei ole läinud meie abi tarvis, et me oleme kaugel olnud, et ütleme, keegi on enne meid sinna kohale jõudnud. Nii et ma otseselt ei ole nagu abi andnud, päästnud seal ookeanis inimesi võtnud peale, kes olen jahiga sõitnud ja õnnetusse sattunud ja me oleme peale võtma ja siis uuesti kalda juurde viinud ja selliseid juhuseid on küll olnud. Tega meri ei halasta, kui sina eksid, siis neli tasub selle ilmselt halvas mõttes tagasi üsna rängalt. Jaa, vot merega on selline asi, et ei või lubada kunagi lohakad suhtumist, et kõik peab olema ilusti ja korralikult paigas. Sa ei tohi lubada, et võib-olla läheb läbi. Tavaliselt on niimoodi, et sa ikka ei lähe niimoodi läbi ja sellepärast tuleb ikka laev tuleb alati valmistuda mereklaariks ja hästi, et kui laevaseltskond istub restoranis ja sööb õhtusööki või on siin laevadel saunas või siis mängib ruletti või istub baaris tantsib siis on tegelikult ju kaptenid ja tüürimehel töö käimas, sest ausalt öelda ma ei teagi, kuna näiteks sedasama Estonia laevakapten magab, sest päeval on tal vaja Tallinnas ilmselt asju ajada, öösel tarvis laeva juhtida. Kas ongi niimoodi, et kaks nädalat jutti 25 tundi päevas? Ei, otseselt ei ole muidugi küll seal saab magada, kui ilm lubab, seda alati ei ole muidugi niimoodi, see kõik oleneb ilmast. Kui normaalne ilm ja saab kaptenit, öösel foto, aga kui mingi situatsioon tekib, siis tüürimehed ongi selleks, et nad kutsuvad sel juhul kapteni välja, nii et siis asi ikka väga hull ei ole. Aga kas nende viimased lihavõttetormid, mis siin Eestimaal olid, mis koos lumega tulid, kas need mõjutasid ka oluliselt Teie liinitööd? Ei, need tormid ei olnud nii tugevad ja see üks moment vist siis siin Tallinnas oli väga tugev torme, olime tol momendil veel Stockholmist, tuul oli tugev. Tulime ülevalt piki Soome rannikut, et vähendada seda laeva kõikumist ja lainete lööke vastu laeva ja just see oli sellepärast, et reisijatel oleks mugavam reisida, saaks rahulikult istuda, saaks seal süüa ja juua ja puhata, milleks ta siia laeva üldse ongi tulnud, aga põhimõtteliselt saab, et selline suur Estonia tüüpi laev ja välja minna igasuguse ilmaga igasuguse ilmaga saab välja minna muidugi, kui on 25 meetrit Nord Westi tuult Tallinna sadamast, siis ma arvan, et me ootame, kuni see moment läheb üle, kuni ta langeb umbes 20-ni, vähemalt vot siis hakkame välja minema. Sest see on natukese liiga tugev. Tuul lähevad sellel sadama kitsa koha jaoks sealt välja minna, sest ilma pukserite abitame välja ei saa, ka need puksid jäävad liiga nõrgaks, mis Tallinna sadamas on meie laevajaks avamerel 125 meetriline tuuleida ja sellele laevale midagi, nii et kas reisija ikka tunnetab, et haige mere peal on ain nagu siin maismaa inimene ütleb, et kas poolelt seltskonnast söödavat kalu? Ei, ma arvan, et see laev on ikka niivõrd suur, et see reisija nii väga ei tunneta seda. Nõndaks nüüd on pikk selja taga ja lapselt veel on jäänud Stockholmi hümni sadamasse jõudmiseni tundja 40 minutit. Härra kapten, kuidas tänane öö möödus rahulikult ja täna oli väga ilus, ilma oleks rahulikult, ei olnud probleeme reisijatega, et kapten sai täna siin magada ka ja kindlasti nüüd me oleme jõudnud sellisesse staadiumi reisiga, kus on kõige aeglasem käik laeval ja kaldad on võrdlemisi lähedal laevale me just möödusime ühest vanast kindlusest selle kindluse kohta ka midagi täpsemalt teadaandega on siin selline koht, kus on riigi tihemini keerulisi situatsioone. No see on vana rootslaste kindlus, siin mereväravad, võiks öelda, niimoodi kunagi hakkasid siin, aga õnnetuste kohta ma ei oska midagi öelda ka see on siin 120 lai see koht ja ma ei ole kuulnud, et siin mõni nimetus oleks olnud, seda siin laevas lähevad erinevatel aegadel sellest kohast mööda. Nii et koosnevad sellest kitsast kohast läbi minna ei tohi. Vasakul pool, kui me vaatame, on üks taastatud vana kindluse seal üleval on märgid ja nende kõikide ajalugu on näiteks selline, et kui Vene väed tahtis ütelda Stockholmi tulles oli vist 1800. Ma ei ütlegi täpselt, mis aastal see nüüd oli, nüüd aga kui nad tulid üle balti merejää kasakad ja nad jõudsid siiamaale välja ja siis peale seda ehitati spetsiaalne signaali süsteem siia spetsiaalselt selle jaoks, et teatada, et, et vaenlane on tulemas. Nii et see süsteem on juba ligi 200 aastat vana, see anda märku kutsumata külalistest. Me rääkisime nendest suurtest tormidest, avamerel on teinekord 25 meetrit tuult ja ega's inseneride vahel vist eriti need tuurad lõõtsalaine, nii kõva ei ole. Siin maksjalt lainet ei teki reas 25 meetrit, kui ta avamerel on, siis siin ei anna sellist tugevust tunda kaljud ja see mets seal peale võtab kõik selle tuulejõu maha. Ma usun, et kindlasti oht on veel selles, et siin on kõigi nende väikeste saarte peal on tohutult palju suvilaid ja elumaju. Paistab nii mõnigi on väga rikka inimese eluase siin. Aga samas on kõikidel nendel inimestel kappaadid, sest ega nad muidu ei saa siia saarte peale. Ma usun, et nemad suurt laeva märkavad, aga kuidas on teil sellega, et te näete neid väikseid, lõbusaid, jahte või mootorpaate, kas on ka selliseid situatsioone olnud, kas kuskilt nurga tagant ilmub välja üks suure kiirusega kihutav pisike mootorpaat ja siis võib EKi süda seisma jääda, et mis siis juhtub, kui teie ei saa oma laeva nii kähku pidama, kui tema? No suvel on hea, suvel on muidugi see probleem, et siin on väga paljude jahte väga palju paatia, väikesi ja Rootsis ei ole nõutud, et neil oleks läbi käidud mingid paadikursused meresõidust, paljudel ei ole mingit aimu ja nad ei saagi tihti aru, et see suur laev ei saa kohe peatuma, tekib neid ohtlikke situatsioone. Aga üldiselt ma nii otseselt ei tea, et oleks olnud siin suuri kokkupõrkeid olnud, et siit, kui me nüüd natukese edasi läheme, siis ümber selle nurga seal lange krunud on selline koht, praam käib kahe kalda vahel seal ma tean, et oli aastat 10 tagasi oli väga huvitav juhus, praamijuht oli seitsmekümneaastane mees, juhuslikud ei olnud selle praami peale ühtegi reisijat, ta läks ühest kaldast teisele põrkas kokku reisipraamiga ja see pisike praam siis läks põhja, sügavus on 30 meetrit selle koha peal. Aga see seitsmekümneaastane mees ta ei kaotanud enesevalitsemist, ootas, kuni tema väike praam ajus põhja ootas, kuni tema kabiin täitus veega, siis tegi selle ukse lahti, seal vee all vajutas enda nina näppudega kinni, sest 30 meetrit on ikka võrdlemisi suur tõus ja ujus seal talt põhjast ülesse. Esimene reaktsioon oli nii, kui ta veepinnale jõudis. Eve näitas sellele suurele praamile lühike, et ütles, et mis, kes ei oska üldse sõita. Kuigi tema ise oli muidugi süüdista, sõitis praamile otsa, tema läks pealsele suurele praamile. Õnnelik õnnetus ja meremehe tarkus päästis selle vana meremehe elu. Ja muidugi, ilmselt ka seda suur reisipraam oli selle aja peale ilmselt juba sellest üle sõidetud väiksest kraamist juba piisavalt kaugele, et ei olnud ka enam ohtu, et ta oleks võinud selle suure praamil kruvi vahele jääda. Ja no niimoodi see lõppes, ma üksikasju diaga, Dianu lootsid jutustuse järgi, mis siis toimuda jah, tagantjärgi on muidugi päris huvitav ja naljakas isegi võib-olla neid asju rääkida. Aga ma vist peaksin minema nüüd tüürimehe juurde, sest tal on selleks väga tark ja kaval õpetuste raamat ees ja istub pöördtooli otsas nagu hambaarsti toolis ja muhe vaatab aknast välja kimbutama natukene vanemtüürimees, helmed, decker'id ka, nagu öeldud, istub tõepoolest kõrges pöördtoolis, mis sarnaneb hambaarsti toolile ning tema ees on väga kirju raamat. Mida see raamat sisaldab? Kõik informatsiooni, mis on tarvilik käärideks sõiduks, siin on maha pandud, kursid, kaugused, ohutus kauguses. Me võime mööda minna kohtadest siis, mis kiirust. Me peame hoidma. Sest siin sfääridest sõitudes restaureeritud lõikude kaupa, kus on kiirused, et mitte kahjustada kaldarajatisi ja rusud on üldse keskkonnakaitse suhtes hästi organiseerinud, seda asja nad ei lase lihtsalt kiiresti sõita, sest laeva kaasnev see laine lihtsalt lõhub kaldaehitusi ja kallast. Siin on, ma näen lausa kellaajalise täpsusega paika pandud, et millise kiirusega täiesti teatud ajal sõit Te võite, kui me läksime läbi sellest kõige kitsamas kohast, mis siis laeva kiirus oli, näete, siin on see koht on kaheksa sõlme, näitas silasse that liigu, 20 korrutame suures laastus või siis on see 16 kilomeetrit tunnis Phanisse vahelõik, kus me praegu oleme, siin on kuskil 12 13 Me võime hoid, kui kiiresti nii suur laev nagu Estonia avamerel sõita võib tehniliste andmete järgi 21 sõlm, sest peamasina võimsus on, tal on mingi 24000 hobujõudu kas siis sellega me saame 21 sul välja sõita. Kui suur on tema süvis, mis on praegusel hetkel 5,7 meetrit? Kui meremärkide järgi sõita, siis ei ole seda ohtu, et kuskil kivi hakkaks mööda põhja kraapima, ei ole nüüd pöördesse sisse ja peale pööret on kohe märk, kus näitab, et kiirusele jääme maha võtma ja siis loostab siin ette kandma ka Stockholmi keskklotsijaamale. Et me lähme sellest punktist mööda, sest kiirused ja need on kõik riigilõivud ja sellepärast siis sinu väga tihedalt reisipraamide liiklus. Ühed lähevad, teised tulevad, raamide mõõtmed on ka läinud hirmus suureks, nagu need viimased praamid on üle 200 meetri pikad, 32 meetrit laiad, 3000 reisija peale mõeldud need, et need on väga suured laevad. Need on muidugi täisautomaatsel kombiootorid ja kõik on pealsem, nagu öeldakse, tehnika viimane sõna. Kuidas teile tundub praeguse tehnika juures, kas üldse on mingit erilist vahet sõites öösel sõites, päeval? Ei, praktiliselt ei ole, sest et radar töötab ööd-päevad läbi, kui me sõidame. Pilt on seal samasugune, ütleme, kui me vaatame palja silmaga, kestsid ilmenaatorist välja. Egas suurt vahet ei ole juba võib-olla võhikule, kes on uus inimene, midagi tema nagu lisa sellest kohani paugupealt aru, aga vanale meremehele, kes on siin sõitma keeranud, pilt on selgem, mis siis juhtuks, kui näiteks radar läheks rivist välja, kas sellise suure laeva juhtimine on siis praktiliselt võimatu ja ilma, kui ei ole, siis meremärkide ja kaldamärkide järgi me sõidame, aga muidu kodus tekib probleeme, peab jääma seisma, ootame, ilm selgineb ja võid, nähtavus on nii palju, et me saame lihtsalt. Neeme Kalda märkis, et me teeme seda praegu paremale ja ees on ilmselt sedasama praam, millest Meile kapten just praegu rääkis, mis 10 aastat tagasi suurele reisilaevale ette jäi, no praegu on see vahemaa umbes kui palju meie vahel 100 meetrit seal kuskil ütleme kolm kaabeldus on kuskil pool kilomeetrit. Nii palju võtab ära ja petab ära, et tänu sellele, et sild on veepinnast 20 meetrit kõrgemal ja tekib kohe niukene petteefekt. Tegelikult me laskusime praeguselt tasapinnale, vaataksime, aga mis oleks tõesti kaugel ja no vähemalt see praam jõuab kindlasti need, mis meid teise saareni välja ilmselt, sest tema kiirus on ka natukene suurem ja vahemaailmselt on väiksem. Küllap tema on ka meid märganud 24000 hobujõudu, see on ikka hirmus jõud, kui palju see diiselkütust ära joob selle ühe reisu aeg, näiteks kui neljaga sõita, siis kuskil 100 tonni läheks, kuna kahe masinaga siis 45 viskiltoni. No meil ei ole see puhas diiselkütus, vaid see niinimetatud raskekütus masuudimoodi, tähendab see võetakse laeva, siis ta soojendatakse ylesse teatud kraadini, siis ta muutub vedelaks. Ta on lihtsalt odavam, sest me kasutame edasi tagasi sõiduga praktiliselt kaks vagunitäit, kütust läheb nagu niuhti ja peaaegu nii võib öelda küll, jah. Räägime reisijate poolest ka natuke, millised võimalused sellel reisilaeval on inimestel aega veeta ja ennast mõnusalt tunda. Uurisse tuleb laeva, läheb kajutisse 20. asjad ära, siis ta võimalus tutvuda laevaga on suurutaks, suri kauplus, tähendab Teie vaba või kuidas me nimetame seda, mitu restorani on? La carte, kus inimene saab vastavalt tellida endale, mida ta soovib, või siis rootsi laua moodi restoran on meil olemas. Väga head hinnangud tema kohta rootslaste poolt olnud, siis on kahveteeria, saab lihtsalt mingid suupisted. Õhtul, kui hakkab Danskila üheksast elama muusikaga orkestri tammelaevas Baltic baaris ja õhtul siis noortele kella 11-st hommikul kella neljani, keskkool. Pluss muidugi mänguautomaadid. Ühekäelised bandiidid, kutsume neid Black Jack'i. Ja siis rulett Saungatsest, muidu siin niisugune põhimõte ongi autojuhid või peamiselt, kes sõidavad, nemad, esimene asi, lähed alla sauna, pesed ennast puhtaks ja siis alustad juba laevas, vastad ringkäiku, kuidas rahakott kellelgi lubab, rääkisid, mis on mänguautomaatidest ja nendest tablettidest oskate ka öelda, kui suur on olnud kõige suurem võit siinses ruletilauas või seal all nagu põrgus, nagu öeldakse, täpselt, ma ei tea, kani jutud käivad, et 19 20000 krooni üks õhtuks vanahärra võIts on ja päris kopsakas summa ja kas tüürimees ja kapten või teised laeva juhtimisega tegelevad inimesed saavad ka nendest mängudest osa, mis nüüd reisijate jaoks on või on teil ikka täiesti omaette söömine omaette puhkus, kõik täiesti eraldi peamised jah, niiviisi nüüd, et meeskond elab meile seitsmenda teki peale, see laev on ostetud soomlaste käest ära ja Soome ametiühingute nagu nõue oli, et meeskond peab olema ka ülevalpool, omal ajal olid nad kõik allpool autotekki, aga sellel laeval on tõesti head elamine, on kõik meeskonnad üleval. Son kodu sauna juhtkonnale kaks meeskonnale puhkeruumid, televiisorid, videomagnetofonid muidugi suurem osa aeglane läheb ära töö sest praegused on meil kuus 700 reisijat, aga suvel tuleb 1500 kuni 2000, kes siin eriti seda vaba aega nii ei olegi ja kellel on tõesti soovi vahist või tööst vaba siis saab vastavalt kapteni loal külastada neid paiku. Kõik on, lubatakse. Nii, kapten kui tüürimees tundub, et kogemustega mehed, kuidas tüürimees hindab koostööd praeguse kapteniga, kas teil klapib asi, kas te on meeskond selline, kelle peale te võite igal sammul kindel olla või on noh, ütleme niimoodi, et vahetevahel musti lambaid hulgas, meeskond on meil valitud ja kõik on läbi käinud, vastavad kursused ja et mere peal kõik toime saaks tulla, siis meil Rootsi mereadministratsiooni poolt korraldati eksam, kus me andsime hästi ära. Ja nüüd meeskond siin kaks pool kuud oleme tööd teinud. On mõningad inimesed on, ütleme, teeninduspersonalist vahetanud ütleme, viis kõige rohkem 137-st inimesest, see on väga väike protsent ja väga hea näitaja. Kapten Andersen, ma tunnen juba ka ühe kaua aega, Türiemmedongaasid, osan Georg osadelt usi, praktika nendel olemas. Ise maalin Väinamerel 70, kaua aega ei ole nagu tundmatusse kohta töötame, need kõik, meil klapib praegu probleeme ei ole. Et see on täpselt nii, ega, et dirigent on ees ja iga meeste hädasi, mida ta peab tegema. Täpselt nii. Aita oma jõudu, sest nüüd tuleb jälle üks kitsaskoht ja ilm on läinud ka juba selliseks, et see vine hommikune vine on nagu ära läinud ja tuleb ilus päike välja ja ilmselt kuskil veerand tunni pärast on vist niimoodi, et need kalju nokid hakkavad tähendama siis need ränikivikaljud, mis siin olnud, need annavad päiksele imelise efekti ja kui nüüd vaadata veel neid punakaspruune maju valgete aknaraamide ja valgete nurga liistudega, siis see on täiesti nagu muinasjutumaailm, mis hakkab siit meile paistma. Eriti veel, kui päike peale paistab. Nüüd eelmisest jutuajamisest, Me oleme sõitnud edasi tund aega ja veerand tunni pärast peaksime jõudma Stockholmis Rihammy sadamasse. Ilmselt me jõuame ka päris täpselt siis need naftamahutid võimalike naftakompaniide siltide ja märkidega on juba sinitaevast vasakul kalda peal näha. Mis on kapteni ülesanne juba antud hetkel, ütleme selle viimase veerand tunni jooksul. Viimase veerand tunni jooksul on nüüd kapteni sana laev käiata panna, see ongi tema põhiülesandele. Reisija saaks täpselt kell 10 30 Eesti aja järgi ja üheksa 30 tähendab otse järgi maale venna. Kui reisijaid on laevast lahkunud, kas sellega on kapteni ülesanne täidetud ja ta võib minna puhkamas päevast? Ei, absoluutselt mitte, siis hakkavad igapäevased tööküsimused, kes siia hulka kuulub, kas ka see, et õhtustel reisijatel, kes tulevad tagasisõidul Stockholmist Tallinnasse, et neil oleks ka süüa või on see juba alluvate küsimus, kes peab vastava rea eest vastutama? Otseselt kaplani küsimus ei ole seal ebaalluvad, kes sellega tegelevad toidu tellimuse, nende küsimustega kaptenil on siin meeskond on 160 inimest, siis tekivad probleemid, tekivad inimestevahelised probleemid. Tihti on vaja keegi, jääb haigeks kellelgi vaja ära minna, tellida vahetused. Üldiselt sellised tavalised küsimused, mis igas laevas nagu tõusevad, me ei ole rääkinud piletihinnast, aga ma kujutan ette, et ta on siiski natukenegi kallis. Praegu kui mehed mõtleme selle peale, et tõepoolest iga inimene võiks tulla ja sõita ja olla, aga miks on see pilet siiski suhteliselt kallis, sisse lae näiteks ise maksab ja kui palju ta kulutab vahendeid ühe reisu peal, need summad on võrdlemisi suured ja ma võiksin öelda praegu niimoodi, et kui modelliksime sellise laeva, nagu on Estonia tellisime ta uuena laevatehasest, siis tema hind oleks umbes 120 miljonit dollarit. Ja see ongi selleks põhjuseks, miks need piletid on kallid, kusjuures nad on kallis muidugi meie inimeste jaoks praegu nad ei ole kallid, mitte Rootsi poolsetele reisijatele. Aga me oleme näinud ka palju soodustusi meie inimestel, just et meil oleks ka võimalus reisida ja edasi-tagasi pileti ostes, Tallinnast saab selle tunduvalt odavamalt. 120 miljonit dollarit, kui ma õieti mäletan, siis on seesama summa, mis oli eelmise aasta juunikuus rahareformi ajal mikroni kattevarana testib panka kogutud valuutavahendid. Ma kujutan ette, et siin mingisugust, nagu Maal öeldakse, ratsahobuse seljas rikkaks saamise mentaliteeti küll ei ole, paneme hinnad kõrged ja siis oleme kohe ülehomme hästi rikkad poisid, laevad on üldiselt väga kallid, igal pool maailmas. Kallid, te olete merd sõitnud juba üle 20 aasta, koos õppimistaja kapteniks, taotlemist ja kõikvõimalike sinna juurde kuuluvaga, kuidas abikaasa kõigesse sellesse suhtunud, sest me rääkisime ennist, et kuus kuud ära olla riiskudele nelikud, ära olla. Et see on raske mõlemale poolele, aga kuidas ikkagi teie pere lugu on nagu olnud? Jah, ma arvan, et abikaasal võib-olla on see isegi raskem, House ootamine kodus, sest minul merel on kogu aeg töö ja vahetuvad, maad vahetuvad inimesed pidevalt. Kui sa teadsid, et sa lähed kuueks kuuks ära siis oli küll hingenatukese pigistas ja ahistas, aga siis, kui jälle tagasi tulid, kuue pärast jälle hakkas silmapiiri tagant välja tulema see Tallinna siluett, siis oli tõesti rõõmus ja meel jälle. Ja ühtepidi ta tugevdab jälle need, kellel on normaalsed suhted olnud. Nende abielu sellega just tugevnes oleks, kui see kuus kuudele teraste tuled tagasi, siis on nagu sa esimest korda saab ja näed enda naist. Minule igatahes meeldib küll, et mina ei kujutaks ette, et ma siin maa peal peaksin olema iga päev ja ma näen tõesti, kuidas inimesed kaotavad omavahel kontakti aga see on just sellepärast, et nad on üksteise kõrval hommikust õhtuni üksteise kõrval. Mina ei kujuta ette seda muidugi, et nii pikalt lahus olla ja kuidas näiteks pisikene poiss sellist pooleaastast issimikke nägemist vastu võttis. Mul oli selline juhus oli, et ma sõitsin Georg Otsa peal ja mul oli poeg seisust kahe aastane, ma läksin sõitma kapteni diplomit. Töötasin Georg Otsa veel, siis ma tulin iga nädal koju. Esimene rõõm oli kui maavara vastu linna enda koduaia väravast sisse, siis oli koer kes tõesti südamest avaldas seda rõõmu. Eriti raske oli väravast sisse tulla siis, kui porine aeg oli sesse koer ei teadnud, mida teha, ta hakkas hüppama ja see rõõm oli nii suur, et ja teine oli tõesti, kes puhtast südamest siis avaldas rõõmu, oli see kaheaastane poiss. Ei teadnud ka, mis oma suure rõõmuga teha. Aga ma läksin pikemat merd sõitma ja olin kuus kuud täpselt ära ja tulin siis koju. Siis poiss hakkas mind võõrastama ja hakkas nutma, kui ma tahtsin sülle võtta. Ja kui abikaasa siis ütles, et näed, et see on ju sinu isa, ta läks pildi juurde, näitas gildivered, näete, tissi on seal hoopis, see ei ole Eestis. Tekkis küll ausalt öeldes selline tunne, et pisar tuli silma hääled, kui kiiresti see väike laps kõik ära unustada. Aga kas koer mäletas, koer mälestustel koerale näitas sama suurt rõõmu nagu ennemgi. Ma olen jõudnud järeldusele ausalt öeldes nende pikkade aastate jooksul, eriti siis, kui oleme olnud merel, et meremehele ja ma usun, et see on ka kõigile teistele inimestele, on kõige tähtsam, on perekond ja perekond peab olema tugev. Ja kui me tahame siin enda Eesti vabariigis nüüd midagi saada siis me peame kõigepealt muutma oma suhtumist teineteisesse. Tähendab, me peaksime muutuma natukese leplikumaks teineteise suhtes natukese kannatlikumaks, natuke rohkem, 11 austama, kas see käib just eriti abikaasade kohta? Ma olen näinud, kui raskelt elavad meremehed üle seda, kui neil on kodus probleemid. Kuna ta on helistanud koju ja on juhtunud nii, et naised ei ole kodus olnud. Siis tekivad kahtlused, tekivad probleemid või kui abikaasa ei ole pikka aega teatanud, ei ole telegrammi saatnud. Aga need, kellel on kodune elu korras, nendele on merereisid. Kergemad. Kas meremehed, puhkus peab olema seotud merega või kisute, näiteks metsa või hoopis maale või? Kõige meelsamini teeksite sel ajal, kui tõesti teie olete nüüd ettenähtud iga-aastasel puhkusel, kui seda muidugi üldse on? Ausalt öeldes, ega mul eriti palju puhkust ei olegi olnud. Aga ma olen põhiliselt teinud tööd aiast, maja remontimisel. Ema olen aidanud ja selliseid tööd, aga otseselt hobi mul ei ole, ma ei ole kalamees, ma ei ole jahimees. Kas naine näiteks ei ole palunud ennast kaasa võtta reisile? Kas te võtaksite? Kuni 87. aastani ei lubatud naise kaasa võtta? 87. aastal? Ma olin näiteks Moskvas mere kolleegiumil kinnitlemisel kapteniks, tollal toimus kõik need kinnitamised läbi Moskva. Ja siis ma tõstatasin isiklikult selle ministri juures selle küsimuse üles, et lubada naisi reisi kaasa võtta. Ja tollal ma sain seal suure kriitika osaliseks, see oli 87. aastal. Aga nagu me teame, siis poliitiline situatsioon hakkas muutuma. Gorbatšov käis oma abikaasaga pidevalt välismaal ja hakkas ka mereministeeriumis teised tuuled puhuma. Tõesti, juba 88. aastal lubati meil abikaasasid kaasa võtta ja minu abikaasa oli ka minuga kaasas. 91. aastal Tallinnast Antwerpeni esse. Antwerpeni läksime Inglismaale, Inglismaalt läksime Me Küprosele. Jaa, Küproselt ta lendas lennukiga juba ise tagasi, mina tulin siis laeva uuesti Euroopasse, sest ma ei tulnud Tallinnasse, ma olin neli kuud siis ära. See ilmselt aitab kaasa ka sellele, et naine ei mõista, mida see töö tegelikult tähendab. Jää kindlasti, sest et paljudele tundub meremehe elukutse, see on väga lihtne. Aga tegelikult see on kõigepealt raske töö ja tihti juhtub niimoodi, tahaksid lüüa, kõigele käega mõeldud milleks sulle seda üldse vaja on? Aga teistpidi jälle siin palju romantikat ka ja kui me nüüd vaatame, kuidas Eesti merelaevanduse laevad sõidavad ümber terve maailma noortele poistele, ma leian, on see väga huvitav ja mina soovitaksin tõesti, et poisid, kes tunnevad endas julgust ja tahtmist, et minna merekooli, sest et praegu me teame, et Eesti merelaevandus on ainult 20 protsenti eestlasi tuleb taastada see aeg, kus Eesti meremehed olid igas sadamas olemas, nagu öeldakse. Aga küsiks nüüd niimoodi veel, kui nüüd näiteks homme juhtub nii, et ei saa enam kapten olla, et näiteks arstid ei lubaks merele, tähendab juhtub midagi sellist, mida te ei ole oodanud, mida te ei ole kunagi arvanud, et see juhtub nii kiiresti, nii noorena, mida te siis teeksite, kas te läheksite maale või metsale jääksite linna kuskile tööle või mis plaanid teil on? Ta ilmselt ei ole sellele üldse mõelnud veel, sest te olete liialt noormees selleks? Jah, ma ütleks otse välja, et ma ausalt öeldes selle peale mõelnud ja mul ei ole veel tervis märku andnud. Ma peaksin maale minema. Ma ei oska otseselt vastatagi. Aga ma arvan, et ma leian kindlasti endale tööd, ei ole kartnud kunagi. Aga kas see töö saaks olema seotud merega kasvõi näiteks kaldateenistused või administratsioonis või kui juba peab laevalt ära minema, siis juba võimalikult kaugele, võimalikult sügavale metsa näiteks? Ei, ma usun, et ma vist jääksin merega seotuks seepärast, et ma alustasin 15 aastasel vastasel merekooli ja ma ei ole muud enda elus teinud kui sõitnud väärd ja see on mulle võrdlemisi kodune, ma tean kõike, ma olen kõik need etapid läbi käinud, ma ütlesin, et ma olen alustanud köögitöölisest ja lõpetanud nüüd reisilaevakaptenina ja kõiki neid nüansse, ma tean, nii et mul ei ole siin midagi uut. Siis jääb ainult loota, et kapteniamet kestab veel väga kaua, kasvõi niisama kaua nagu siin ennem rääkisime 70 aastane praamijuht, aga muidugi, et see asi niimoodi lõpeks, sellega ma ei tahaks kunagi. Mida me ütleme neid oma kuulajatele, kui me oleme selle imepärase reisi kaasa teinud, oleme kirjeldanud selle sõidu kõiki tahke pead tekkida sellepärast, et ega sügavale laeva juhtimisse ei tungi ja me ei saagi seda teha. Teiseks on iga asja juures ka oma saladused, mida ei tohigi üldse reeta. Nii et mida öelda lõpetuseks küsin kõigepealt ehk lõpetuseks kapteni käest ja siis ütleme ka omapoolsed soovid. Mida te ütleksite oma tulevastele reisijatele? Me loodame, et neid tuleb, sest meie oleme selle sõiduga igati rahule jäänud, kõik on väga kena ja ikka seesama asi, millest me Eestimaal oleme nii palju rääkinud, et iga laeva meeskonnaliige, kes tulevad vastu, tervitab sind. Ta naeratab. Aitab sind igas küsimuses, sest laev on suur ja tihtipeale ei leiagi kõiki kohti ülesse. Mille kapten kõige selle peale ütleks. Me püüame alati teha enda parema, just teeninduse poole pealt, et tõesti, inimesed alati üksteisele naerataksid, et nad oleksid leplikumad ja üksteise suhtes. Reisija on meie laevas alati oodatud. Me teeme alati kõik selleks, et reisijal oleks mugav, sellepärast valime isegi, kui on halvad ilmad, ma rääkisin teile enne, me valime vastavalt kursi deta, reisijad oleksid tõesti mugavad, tema tuli siia puhkama ja selleks me teeme kõik, et ta ka saaks selle puhkuse, aitäh, kapten Arvo Andresson. Me segasime teid selle 15 tunni jooksul üsna mitme tunni vältel, ma loodan, et juhtimine selle all ei kannustanud, vähemalt neile tundub, et me jõuame elusa ja tervena Stockholmi ja õhtul ka ilmselt tagasi. Aga mida öelda nüüd Eestimaa inimesele, kes tõesti ei ole teinud veel oma suveplaane, kuigi öeldakse, et igasugune reisimine on kallis? Tõepoolest, on kallis, kuigi Eestimaa inimestele on tehtud mitmes vallas soodustusi, nii ka selle laeva peal. Ma arvan, et tasub panna see raha kõrvale, kui vähegi võimalust on lubada kasvõileiba pärast endale see üks päev Stockholmis. Sest see on omaette puhkus, sest nagu ma juba ütlesin, kõik on väga meeldiv siin laevas. Et tasub selle peale mõelda, seda enam, et viisat ei ole vaja taotlema minna, see aetakse joonde juba Tallinna sadamas ja siis ka Stockholmis salt vastava kaardi. Ainukene mure on praegu see, et tal on natukene seda raha koguda, sest et tegelikult oleme me ju tutvuse teinud ja misiganes tulla laeva, kui kapten on tuttav, mis sest, et raadio vahendusel, aga ikkagi tuttasest laeva juhtimine olnud, kinnitas kätest. Te kuulsite keskööprogrammi pealkirjaga noor kapten, saate autorid Toomas Kutti Vaiksaar tänavatest, laine Toomas miskit ning Estonia kaptenit Arvo Andresson meeldiva koostöö eest.