Tartu kunstimajas on avatud uued näitused monumentaalgaleriis on avatud Leonhard Lapini isiknäitus Eesti Mets, millega kunstnik alustab oma 70. juubeli tähistamist 1994. aastal alguse saanud sarja Eesti mets. Peatähelepanu on keskendunud puidule ja selle kõige laiemas tähenduses. Miks metsa teema, kunstnikku jätkuvalt inspireerib? Iga eestlane niumetsaga seotud ja õieti seda Eesti metsasarja, ma alustasin ju aastal 94, kui ma esinesin São Paulo biennaalil, see on seal teisel pool maakera sama tähtis kunstiüritus nagu hoone Veneetsia biennaal siin Euroopas ja esimest korda siis viidi sinna terve lennukitäis Ida-Euroopa erinevate riikide vabanenud riikide kunstnikke ja siis ma mõtlesin, mis sümboliseeris kõige paremini Eesti riiki seal Lõuna-Ameerikas ja siis oligi see teemal Eesti metsa sama, aga mis oli siis esimene installatsioon seal Sao Paulos. Aga kuna see eesti puit sinna jõudnud ja me tegime selle kohalikust puidust siis eesti puitsõnaga, mis jäi Rotterdami sadamasse ja toodi Eestisse tagasi, siis sellest ma tegin veel neli erinevat installatsiooni Eesti erinevas paigus ka Pärnu uue kunsti Muuseumis näiteks ja kusjuures seal Pärnu uue kunsti Muuseumis oli veel klaveri sinna sisse, mille taga siis laspan, esitas klaverikontserdi ja väitis, et väga hästi kaaskonna puit kandis nagu seda klaveriga kõla edasi, sellest on isegi fotod olemas. Kuidas lasmal mängib seal minu Eesti metsa sees. Ja nüüd kuna pakuti mulle siin näituse võimalus monumentaalkunstigaleriis ja siiani võimatu moona, mingisuguseid raamitud ja klaasitud pilte siia ikkagi pannakse põhiliselt skulptuuri siis oli tee jällegi seda Eesti metsa teha siin üle 20 aasta, sellepärast et see metsaproblemaatika energia aktuaalne tol ajal oli ta väga aktuaalne selle pärast, siis hakati jõhkralt Eesti metsa lõikama, maha ja, ja maha müüma. Ja nüüd sama häda on siis nii-öelda jällegi muutunud aktuaalseks. Tänu sellele, et kodanikuühiskond on arenenud, on muutunud aktuaalseks see tõsiasi, et kui palju seda metsa võib maha saagida, palju peab asemele istutama, kuidas üldse seda Eesti metsandust arendada, selle kohta on erinevaid siis arvamusi olnud viimastel aegadel ja, ja selle tõttu ma mõtlesin, et Nansen aktuaalne teema, et miks mitte siis siia teha üks Eesti mets ja oli hea tuttav mööblifirma omanik, kes siis lahkelt andis seda puitu meil siin kasutada, mis muidu läheb põletamisse, eks ole, müüakse maha küttematerjal, aga praegu on nii, et see puit, mis metsast saadavat ja millest on tehtud mööbel, on tal üks vaheetapp, on vahepeal kunstiteos ja alles siis läheb põletamisse, nii et niisugune ökoloogiline ringlus Midagi ei lähe raisku, ei lähe raisku ja tõesti seinad on värvitud ilusaks, metsa roheliseks ja monumentaalgalerii põrandale, on siis kõik need mööblitükid või, või jah, ülejääk on siis pandud ja mainisite, et seda on kui palju poolteist tonni vä? Tonni vähemalt ja eks ta kujutab seda Eesti metsa sellisel kujul, nagu ta tuleb välja mööblivabrikust, eks ole, et, et ütleme, saekaatrisse läheb ju mets sellisena sisse, nagu me teda võib-olla näeme ka looduses tüve täna aga, aga välja tuleb vot sellisena. Et ühte otsa pidi tuleb ta välja mööblina, mis läheb siis Euroopasse müüki ja teise siis teisalt tuleb välja siis selliste jääte täna. Vaevalt et ma siin mingit muret väljendanud või mõjutanud neid ärimehi, aga üldiselt lihtsalt maha, nagu mängin kaasa selle sotsiaalmeediaga, kes juhib tähelepanu ühesõnaga metsa mitmekesisemalt kasutusele, ütleme nii näiteks ega siis neid puidujäätmeid ei pea ka ju kõiki ära põletama, neist saab teha igasuguseid. Noh, inimesed saavad oma kasvõi koduaiaski teha kõikvõimalikke kujundusi, noh siin Tartu botaanikaaias maile käisin õhtul jalutamas. Siis seal oli ju neid puidutüvesid kasutatud nagu taimede peenarde vormistamiseks ja nii edasi, et et sihuke puidu kasutamiseks on väga palju võimalusi, enne kui ta lõplikult, eks ole, ära mädaneb või ehitada, ei pea tingimata kõike põletama ja inimesed ju endale võivad teha kõikvõimalikke asju sellest puidust, eks ole. Mis teie teeksite sellest puidust veel näiteks installatsioon, mis voodise installatsioon välja võiks näha. Räki TTK mõne sellise kohe ehtsat skulptuuri laudtee klotsid kokku ja saab mingisugune selline skulptuur. Aga seda ma olen ka teinud on, aga ma olen neid puitklotse kasutanud tõesti oma skulptuuride juures samuti, nii et jaga, ütleme merest välja tulnud puit või näiteks mul oli siin üks suur sari teoseid, sadu töid, kus ma kasutasin just seda aakriku meremerest tulnud puid, aga ka inimeste poolt prügimägedele välja visatud, ütleme vanu tünne ja vanu, tünnilaudu ja ja kõikvõimalikke asju, mis muidu oleks läinud tuleroaks. Aga ma siis kasutasin neid tõesti kunstiteoste nagu osadena. Saab anda asjadele uue elu. Ja et see on muidugi võimalik ja, aga noh, paratamatult ju kõik lõpuks hävib, aga, aga me võime pikendada naaseda seda ühe või teise materjali või objekti eluiga. Mainisite, et et 20 aastat tagasi, kui oli esimene metsateemaline näitus, siis musitseeris Peep Lassmann seda näitust illustreerib ka üks muusikapala heliloojaks Erkki-Sven Tüür. Ja Erkki-Sven Tüüriga me siin rääkisime juba mõni kuu tagasi, et kas ta nagu ei soovitaks mulle ühesõnaga muusikat siia taustaks ja, ja seda ta tegigi, nii et siin installatsiooni sees on kõlarid ja siin hakkab siis kõlama. Ma kujutan ette, et see puit võib-olla veel seda kuidagi veel võimendab seda kõla või teeb ta eripäraseks, hakkab siis Kalama, Erkki-Sven Tüüri muusika aastast 2005. Mida soovida teile juubeliaasta puhul? Head tervist, jätkuvat inspiratsiooni. Tartu Kunstimaja suures ja väikeses saalis on avatud graafikute grupinäitus teispool reaalsust, mis iseloomustab seda näitust lähemalt, räägib kuraator. Lilli Krõõt, Reknav. Seda iseloomustab mitmed märksõnad. Esiteks ma arvan, et see on väga niuke, tänapäevane, avatud kaasaegne näitus. Siin on paljud tööd, mis on just viimastel aastatel olnud minu jaoks väga põnevad mis teeb töö kaasaegseks tänapäevaseks. Minu jaoks on võib-olla see teemade valik, et kuidas seal on kasutatud graafikatehnikaid niimoodi nad kõnetavad päevast maailmas. Millised need teemad on. Näituse teema on teispool reaalsust, ta mõtestab siis tänapäeva tehnoloogia ajastuid. Kui tavaliselt me näeme, ütleme, et internetikunsti teemadel näitustele ning sõit võib-olla läikivaid või ütleme niukseid puutetundlike sensoritega vidinaid, siis needsamad teemad on lahatud siis läbi graafika, et mulle meeldib see mõte, et kunstnikule vabadus tekitada oma maailmu ja kasutada niisugust üle külastatud informatsiooni, aastaksid oma väikeseid maailmamudeleid. Oleme siin teise korruse ühes näitusesaalis. Need graafikatööd näevad välja nagu fotod, kui kaugelt vaadata, need ongi foto Polomerit foto graviorid üks temaatika, mis siin on visuaalselt nähtav ka, et kuidas kasutab graafik või graafiliste tehnikatega on võimalik edasi arendada fotot. Et siin on mingi, aga see kõik käsitsi trükitud. See eesmärk ei ole nagu kajastada seda, kes igapäevast olustikku, vaid see läheb kuidagi sügavamale minu jaoks. Et see on väga põnev, et siin on üks töö, ma kirjeldan ka seda, et näiteks Ove Maidla tõmmis metsatukk ja see tõmmis oli, see on teine töö, vasakus nurgas oli tegelikult tükk aega kingitusena meie stuudios ja ma vaatasin seda tööd ja seal läheb niuke tume tee läheb heledusse niimoodi väga huvitava valgusega ülaValgast valgustatud. Väikene foto disglobüür. Minu jaoks oligi see, nagu sellest tuligi, sellel nimi teispool reaalsust, et ta on nagu selles hetkes, aga samastame on mingisugune teine mõõde juures, mis on hoopis niukene igavikuline või paneb mõtlema hoopis teistele, on kihistusi nagu rohkem, et siin on tegelikult palju erinevaid näitusele, erinevaid tehnikaid koos, kuigi ma otseselt nagu tehnika põhiselt ei lähtunud, et et on ka mitte siis nagu meie selja taga on graafiline töö ja meie selja taga on linool suur linoollõige. Et see töö oli väga toredat. Owene näitas mulle siis, kui see oli pooleldi valmis ja siis me koost Aid, trükkisime selle valmis lõigatud siin kuude kaupa. Kui palju kunstnikke on siin esindatud sellel näitusel sellel näitusel väljas üheksa kunstniku tööd. Kuna mina olen kraator, siis valiku tegin ma ise. Et ma kutsusin just selle teema järge elus tundus, et võiks olla üldine teema ja siis selle järgi ma kutsusin kunstnikud, seoslane, üldine teema on see, et kuidas inimeseks olemine ja kuidas me tunnetame siis tänapäeva tehnoloogia aasta maailma, et see on see põhikese näituse teema, tulge vaatama, sest see on väga põnev näitus, sest ma võiks öelda seda, et tegelikult niisugust kaasaegse graafikanäitust võiks olla rohkem. Ja, ja ma arvan, et see on väga põnev näha just viimaste aastate niukseid põnevamaid teoseid. Ja siin ei ole ainult siis viimaste aastateosed, vaid on ka täiesti uued graafilised lehed. Et aga kuidas nad kõnetavad 11, et sellest tekib niukene põnev sümbioosi tervik, ei ole isegi oluline, kui palju saab, saad aru, et mis tehnikaga tehtud on, et see kohaldulane vaatamine, sest ma peaksin ütlema küll seda, et miks tulla kohale, on väga lihtne, sellepärast et graafikat on just põnev vaadata lähedalt, sest tihtilugu ütleme hästi niuksed, sügavad jooned, eriti nende bee tundlikus. Kui sellest teha hiljem fotol panna netti internetti üles, siis see ei mõju samasuguselt, et et see kohapeal või üldse näituste koha peal käimine, et see on väga-väga oluline. Näitused jäävad Tartu Kunstimajas avatuks seitsmeteistkümnenda septembrini. Klassikaraadiole tartust Hedvig Lätt.