Nagu öeldi kava teates. Muuseas, Rameeto toimetus nõudis meilt autoritelt selle juurde pisikest õiendit umbes selles vaimus, et hästi on küll naistepäeva, laupäeva õhtu, aga miks te seda harmooniliseks õhtuks peate? No teate, see peaks juba iseendaski selge olema. Kellaaja järgi on praegu õhtu ja mis harmoonilist puutub, siis ret akordi seda ilusa häälega pilli peetakse moodsaks harmoonium iks. Nii jäät harmoonilist muusikasse, vaheldust ja sundimatult kodust luua katkestatakse muusika teatud vahemaade tagant. Pausid aga on täidetud sõnaliste väljendusvahenditega. Aga kui te kuidagi teisiti arvate, siis palun kirjutage meil jälle kuulmiseni. Vabandust, siin oleks pidanud veidi teisiti ütlema. Meie lint alles hakkab minema. Kuulakem. Ega sa ei pahanda, kui ma sult midagi küsi? Palun missugused missugused naised sulle meeldivad? Ma ma olen ju abiellus, seda küll, aga nii omavahel, väga kena omavahel mikrofoni ees. Sa tahad mind naisega naistepäevaks tülli ajada, eks ole? Vaat seda ma poleks küll sinust uskunud, ise tahad sõber olla? No no mis on jumala, oi, mulle pole mõttessegi. Kuule, aga miks sa siis ise ei kuuluta kogu maailmale, missugused naised sulle meeldivad? Mina ei näe, et missugused naised sulle meeldivad, tead, seal see küsimus. Anna andeks, tuli liialt ootama. Või ootamatult. Kuule, ma juba. Aga ma pakun välja nii-öelda kompromisslahenduse, missugused. Vaata. Mul oli juhus kuulata pealt kahe sõbra vaidlust. Ühele meeldisid suured ja tugevad, teisel aga väikesed ja haprad naised. No ma ei tea, kas on ilus, kuid mul oli magnetofon kaasas ja osa nende jutust ei no õigemini ühe sõbra kiidulaul oma ideaalile võtsin lindile. Nii et ega, ega seal nimesid ei nimetata lossis. Siis võiks, kuulad sa soovid. Endastmõistetavalt, sest mis puutub naistesse sees, mõistad, selgelt? Pidin käima. Aga mina ütlen sulle otse välja. Ma armastan väikest naist. Miks, kui tohib küsida, miks? Vaata mul pole plaanis hakata sulle kõiki põhjus üles lugema. Mõned neist on üldiselt võttes subjektiivsed ja kui otse välja öelda võivad tunduda naeruväärsetena. Aga kõigepealt, mis ma ütlen? Teeb kodu mugavaks ja kui ta toast tuppa kõnni, vaata siis jääb niisugune mulje nagu midagi õiget aasast ja õrna veereb sunnilt siia ja siin. Kannatust, kannatust, luba ma räägin. Ma aiman, mida sa tahad veel. Ja ära saa pahaseks, et ma saan maitset, valusast kohast, puudutan. Ma ainult tean naisi, kes sisse astudes täidavad kogu ukseava. Sa ei jõua neile järele vaadata, veel vähem nende järel käia, nad on siin, nad on seal ja jumal teab kus. Nende asendi muutuses on sama vähe loogikat kui kera, valgus on naisi, massiivseid, liikumatuid kui mäeahelikud. Neist saab rääkida ainult geograafiliste terminite teavil. Ja kui sa tahad muidugi enda jaoks kirjeldada tema eksistentsi toas siis peab ütlema, et siit maalt ja sinnamaani. Aga väike naine sa ütlesid midagi, luba tuld. Palun. Aitäh. Ale lake, jää. Ja paluda väikeselt naiselt väikeseid teenuseid ainult sellepärast, et näha, kuidas ta tõuseb. Läheb siis ukse vahele, kaob tagasi, tuleb sulle läheneb istuv ja hetke pärast jälle tõuseb. Sest sulle tuleb meelde, et tahaksid veel klaasikese õlut või lusikatäie ploomimoosi ja ta läheb jälle, nagu ma juba kord ütlesin, õiget tasa ja sunnilt. Ja see on kõik, mida sa oskad öelda muud kui tasa ja sulnis momento, see pole kõik. Kui sa näiteks näed väikest õrna naist tassimas kahtliketi ämbrid kolmandale korrusele ärkavad sinus otsekohe õilsad mõtted. Ja sa hakkad nagu kaaluma, kas vahest ei peaks ehk teda aitama, mis tugeva naise puhul üldse küsimusse ei tule. Ja. Ja siis sa paned imeks, et kust niisugused väikesed inimesedki seal kõik see jõud peitub, et kuidas küll need pehmed, õrnad käekesed kõike seda tassida jõuavad ja. Teeme inimese õilsamaks. Sa tahaksid teda mingi ohu eest hoida, teda kaitsta ning mõõk käes? See on muidugi piltlikult öeldud alati ta kõrval seista. Suur naine võib tekitada küll igasuguseid mõtteid, aga sul ei tuleks näiteks kunagi pähe teda röövida. Suurt ja tugevat naist ei maksa kunagi röövida ja sa ei saagi sellega hakkama. No kuule sa, Laanatust, ma pole veel lõpetanud. Ma tahtsin öelda, et väike naine teeb meid suuremaks ja, ja võib isegi kindlaks teha, kui palju. Sest teatud määral sarnasus vana Archimedese seadusega ette. Iga keha kaotab vees nii palju oma kaalust kui palju kaaluv vesi, selle ruumala suurusest või midagi selletaolist. Tahaksin väita, et väike naine teeb meid seda suuremaks, mida väiksem ta on. Meie suurus vastab seega tema päiksusele, meie tugevus tema nõrkusele. Kuid siin pole tegemist füüsikaliste mõõtudega. Väike naine teeb meid moraalselt suuremaks. Ta teeb mehest rüütli ja kuigi see tunne on feodaal, saab päritoluga, passib seega kaasaegsetele meestele. Tuleb välja, et väikestel naistel puudusi polegi. Ma pole seda öelnud. On küll. Aga kõik need puudused on kirjanike abiga neile sisse poogitud. Ja sellepärast tuleb rohkem süüdistada kirjanikke kui väikesi naisi. Mõista milleks kirjanikud? Ilukirjanduses tuleb näiteks niisuguseid asju ette. Kirjanik juhib meid mingisugusele kõrgustikule vallandab siis kõik ilmastikuelemendid ning seab poollagunenud mägionni valmis. Sa tõstad naise, nagu ta on õrn ja habras udu sulena üles ja jooksed üle mäeharjade poollagunenud onni. Kirjaniku kirjelduse kohaselt on väike naine tõepoolest hirmu täis ja plaadiseva paduvihma all on ta säravad silmad tänulikult sulle suunatud. Sa oled ise ka läbimärg ja velg, välk läheb ümberringi igasse puusse. Muidugi, kordamööda. Elus on see pisut teisiti. Ühelgi kõrgustikul pole mingit poollagunenud, mägionni restoranist rääkimata. Ja ometi võib vihma kallata nagu kapast väike naine välku ei karda. Küll aga tuntud tõsiasja, et niiskus lahustab püsilokid tratsirgeteks pulkadeks. Niisugusel momendil pole mingit mõtet teda sülle kahmata ja kusagile joosta. Esiteks pole, kuhu teda kanda. Ja teiseks muutub ka kõige väiksem läbimärg naine raskeks ja tigedaks. Ta ei suuna sulle mingisugust tänuliku pilku, vaid küsib, et kelle idee oli siia tulla, kuigi sa tead, et see oli tema idee. Ära ütle seda välja, ära ütle midagi. Selles situatsioonis pole mingit päästvat lahendust. Proovi-proovi ainult nii veel kurvemalt välja näe, kui tema kuku, tee nägu poriseks, tõmba püksid lõhki, vaatad kusagilt verd tilguks, hakka lonkama ja võtta asju nii, nagu nad on. Mees, kes naise nagu udusule sülle haarab, on ootamatust tunde ideest kuni ebaloomulikult tugevate käte ja kopsadeni välja mõeldud. Naine pole sulg ja teda ei saa nagu sulge üles tõsta. See on pilt, võrdlus, metafoor, seega midagi niisugust, mis on mõeldud lugemiseks, mitega järel tegemiseks. Ja naisega kätel võib pisut aega seista ja õige veidi isegi vestelda, niikaua kuni hing kinni jääb, aga vaata vahe sinu ja naise vahel, kui sa niisuguseid asju loen, on selles, et naine kannab need teod raamatust otse ellu ja annab jooksva muskel inimese rolli sinule. Samal ajal, kui sina jutustuse ja elu vahel ületamatut lõhet täpselt tunnetab, seda konkreetselt respekteerib ehk austad. Mees loeb, mis kirja pandud ja kaalutleb. Naine elab selle läbi ja võtab üle. Sellepärast peakski kirja lõigud enne hoolikalt mõtlema enne kui igat lollust kirja panna. Kui sa näed meest, kes kaugusi sihib ja silmad pilukile tõmbab siis võid täie kindlusega öelda, et ta on lühinägelik. Aga kui sa märkad naist sedasama tegemas, siis ei ole sa kunagi kindel, kas ta on lühinägelik või mõjus talle hoopis sügaval kirjeldus sellest, kuidas Anna Karenina silmi viidutas. Krik, kas ta rohkem ei rääkinud, rääkis küll, kuid kahjuks sai lint otsa ja mõtlemapanevad mõtted tõepoolest, muidugi. Seepärast on mul varuks veel teisigi näiteid elust. Ja ega vana arm ei roosteta, ei roosteta. Sa kahtled selles, kui uskuda vanasõna sääski, ma toon sulle ühe näite elust otse elust ja kuulame. No see juhtus möödunud suvel, tead, tänavad rahvast täis, tuhanded inimesed tõttavad kuskile turistid ja nõnda edasi. Lihade naljakaid selliseid saginas ära kaotada. Aga mis tulema peab? Edu leebem. Nad polnud teenriks kohanud tervelt 18 aastat. Kujutad sa ette, aga 18 aastat tagasi, Martin oli Ingridist armunud, kõrvuni Ingrid, Ingrid. Nuusad aru. Ingrid oli väga ilus noor naine. Ta on veel praegugi ilus. Ehkki sealjuures on tunda kosmeetika kätt. Martina rooli tollal armetu tudengi seisukohad, rahata. Kässic mängijana kellad, keedad, jää. Ta ei ole viga ja. Aga parim, räägi, kuidas sina oled elanud 18 aastat. Sellest ei tasu rääkida. Pettumused, pettumused, pettumused. Selline naise osa elus. Neli aastat olin abielus lasteta. Aga pärast seda olen elanud üksi selles maailmas. Tihti olen mõelnud sinule meile aegadele, kus me. Aga mis ma sellest. Martin. Ja mulle tundub, et sind vaevab mingi mure. Eiei. Ära mõtlegi vastu vaielda. Minu pilgu eest ei jää midagi varjule. Sul on õigus. Enne sinuga kohtumist just mõtlesin sellele ma poleks muidugi sulle siin häbi-häbi. Kas me pole siis vanad? Tuttavad õieti ütles. Aga hästi. Tead, mul on võrdlemisi suur korter. Siis pole ju midagi halba? Ei, muidugi mitte. Aga see korter on niisuguses olukorras, et murra kas või jalad, segadus, korralagedus. Õnnetuseks jäi mul passi ja haigeks. Uut leida pole niisama lihtne. Ja tead, kui puudub majas naise käsi tähindad. Ja ma mõistan, ma saan sinust aru. Aga Martin, kui kui see sulle sobib võiks sinu korteris korra majja luua. Ingrid, kas sa tõesti oleksid nõus seda tegema? Muidugi, Martin. Ingrid. Sa oled lihtsalt Ingel. Martinil oli tõepoolest suur korter, kolm tuba, köök, vann ja kahe tunni pärast oli kõik korras põranda poonitud, toidunõud, pestud, tolm pühitud. Ja Ingrid läks pärast rasket tööd koju kuulajal. Ta läks vanni end värskendada. No seal on tõesti haruldane kart-karraga. Vähekeseks diivanile. Saab vist veel midagi südamel? Ma julgemini, julgemini. Sest ma lihtsalt ei julge sinusse. Narrik. Ma teen sinu heaks kõik, mis minu võimuses. Kas siit paistab siis kuskile vastupidi? Klaasid on nii mustad, et ei paista üldse läbi. Ingrid Ingrid pesi ka aknad puhtaks, pooleteise tunni pärast oli kõik korras. Niisiis ometi veidi puhata. Liivaks diivanile pikali heita. Miks kukalt sügada paneb sügama? Ma tuletasin praegu meelde, et mul pole ainsatki ülikonda, kus pintsakule oleks kõik nööbid ees. Ja Ingrid muidugi õmbles nööbid, et sul on õigus ja ei võtnud kuigi palju aega. Kõik või on veel midagi. Nüüd on tõesti kõik, ma ei tea lihtsalt, kuidas sind tänada. Ma ei vaja mingit tänu, Märtin, tegin seda sinu pärast. Ja mul polnud sugugi raske. Tule, puhkame natuke, ajame juttu. Istu mu juurde, teadinguid, mul pole enam aega. Me peame mõlemad minema. Kuhu siis, kas häviti asjad? Ei. Ma pean Jaama minema naisele vastu. Sa oled siis abi ja ta oli kuu aega sanatooriumis ja täna. No kuule, kiirustad Ingrid ootas Lääne-päevalt kohvikul Tartu läbima. Ja kui teil tuleb pesupäev saadab mulle järele. Ei osata hinnata naiste õilsaid tundeid. Kasutatakse need ära või õigem raisatakse ära, tühistaks eesmärkideks. Kuidas sa arvad, kas ka nii-öelda küpses eas võiks tekkida armastada? Võib, võib küll. Ainult siin võivad esile kerkida mõningad takistavad asjaolud, kui neis üle 100. Ei, ma ei, ma ei mõista. Kui inimestele küpses eas tekib omavahel armastus missuguseid takistavad asjaolud siin saavad veel olla, neil pole vaja enam ometi vanemate nõusolekut ega midagi taolist. Jaa, kuid ometi ma jutustan sulle ühe loo. Ta sai, see tähendab, temake sai nüüd 30 kaheksaseks aga muuseas, näeb välja kui 26-le tema on 40 ja näeb ka niisama vana välja. Peab ütlema, et nad sobisid raktariti ja üleüldise seisu poolest kokku sest nad mõlemad olid juba tükk aega lahutatud. Mõlemad armastasid kultuuri, sporti ja motosporti, vihkasid alkoholi ja moodsat maalikunsti naised õnnelikuks abieluks on kõik tingimused olemas. Ja ükskord klaasikese tomatimahla juures toimus neil järgmine kõnelus. Kas sa armastad mind? Tead seda? Aga kui me abiellume, pean hakkama elama sinu juures. Kuidas, miks? Vaata, mu tütar abiellub varsti. Ta saab nimelt juba seitsmeteistkümnes eks. See pole muidugi ainuke põhjus, ta abiellub ka sellepärast, et tema väljavalitu on juba 19-le. Ja peaasjalikult selle pärast, et nende mitte platoonilistes suhetest on peatselt oodata reaalset tulemust. Lihtsalt, ja lühidalt öeldes. Sa saad vanaemaks, kuigi näed välja 24. A. Ja saan vanaemaks. Ometi on mul veel nii palju patuseid, mõtteid ja olge lahked. Ja. Jah, aga tead mu tulevane väimees ei meeldi mulle üldse, miks? Ta jooksis korteris ringi nagu kohtutäitur ja uuris täpselt järele, mis väärtus igal mööblitükil on. Tema jaoks muidugi tuli välja, et neile kõlbab kõik peale minu voodisoo. Kui ma temalt küsisin, mida ta minul soovitab, saab teha, siis ta ütles, et sellega tuleb veel peamurdmist. Kunagi ei olevat hea, kui noored ja vanad koos elavad. Ma võiks nimelt kuskile allüürnikuks minna. Loomulikult pistsin siis ulguma ja siis ta ütles, et ahhaa juba algad teadsin kohe, et kõik vanad on egoistid, kellel pole mingit arusaamist uuest generatsioonist. Siis ta ütles veel, et võib mu tütrega ilma pikema jututa lõpu teha. Siis pani muidugi tütar kiljuma, et ma tahan ta elu hukka saata, et ise olen juba küll ja küll elu maitsnud ja nüüd elusügisel oleks aeg noortele mõelda. Seepärast kallis ma arvangi, et jätan korteri nendele ja kolin sinu juurde, et ega, ega Soometi seda tõsiselt muidugi tõsiselt, miks siis mittevada. Mina arvasin, et hakkan elama sinu juures. Miks vaator? Minu tütar tõstis mõjust ukse taha, sind ka siis? Jah. Ta peab mind rongaisaks ja vanaks elu põletajaks. Tema arvates iga teine 40 aastane vanake oleks juba ammu teelt ära ja ruumid vabaks teinud. Ta soovitas mul sõita mõnda väikelinna, seal olevat tervislik õhk ning korteri saab osta paari 1000 rubla eest ja seal võiksingi rahus oma lõppu oodata. Kallis vaeseke. Aga mida me siis teine, ei tea. Aga võib-olla noortel, õigus, mida paganat meil selles eas veel teha moodsa korteri kuule, kuid kõige suuremat rõõmu teeb mulle see, et meie armsatele lastele juba vanadus veel kiiremini kätte. Sinu tütar võib juba 30 kolmeselt saada vanaemaks ja minu oma koguni aasta nooremalt. Sinu väimehest saab 30 viieselt vanaisa. See on täpselt nendes aastates, kui minu isa alles abiellus ja kui arvestada, kui intensiivselt töötavad teadlased inimese elu ja pikendamiseks kuule siis võib rehkendada, et meie lapsed saavad Lehtamaks 50 või koguni 60 aastat muretut vanaduspõlve mõnes vaikses külakeses. Kuulsid vaata, nii on lood, leidub takistavaid asjaolusid ka küpses eas. Aga mida nad siiski tegi, mis meil üle jäi? Jõid tomatimahla lõpuni ja sõitsid ühte väikelinna kuulama ehk leidubki mõni neist odavaist korteritest. Ma tahtsin sult nõu, küsida pole sul on ju olnud õrnema sooga nii-öelda noh rohkem kokkupuuted, eks ole. Ja ei saa, Võrtraini, ütle kuidas oleks kõige parem tutvus, sobib. Kergitad kaabut ja ei, ei, ei julge, tähendab, ja ma mõistan, meister kuid pole viga. Mida ei julge öelda, seda võib teha kirja teel. Kritseldada. Ära parem küsi, issand, appi hakkas halb või mulle tuli seoses selle kirjutamisega midagi kohutavat meelde. Eluilmaski ma ei hakka kirjutama. Ja ma ei kirjutanudki, aga näe, kuule, räägime mõistlikult. Minagi aru saaks. No mis seal rääkida. Möödunud laupäeval läksin koju kassast raha välja võtma. Loen raha üle ja äkki märkan, et ühe viierublase servale on midagi kirjutatud. Loen täna õhtul kell kaheksa postkontori ees 1000 suudlust, Sinukassic, sina vaatan kassapidajat, niisuguse Apetiidse välimusega blondiin ikk. Pistan luugist sisse ja sosistasin, et hästi kassike. Niisiis täpselt kell kaheksa postkontori ees ja tema tema. See meeskodanik solvas mind kõige koletumate kombel. Ta tegi mulle ettepaneku. Oleksite kuulnud, missuguses toonis. Kuulge teie, kuidas te julgete niisuguses toonis pöörduda minu laitmatu reputatsiooniga poolesuguses toolis, milles mina süüdi olen? Taise, olge lahked, lugege, mis sellele viie rubla, selle, mille ta mulle andis, on kirjutatud. Täna õhtul kell kahe, kuulge, igaüks võib kinnitada, et see pole üldse minu käekiri. Aga muidugi, mis puutub käekirjadesse? Pealegi õudse mees, viimane, kes niisugusteks kohtumisteks üldse kõne alla võib tulla, andestage, ma isade kestavad. Kuulge, teie teist jääb niisugune mulje, et teil on kombeks raha, tähtis oli ta, kui ma hakkan meenutama. Mulle tundub, et see mees käis kord varem siin ja tegi sissemaksu sellesama täis kirjutatud rahade, aga tead kui ma midagi kirjutada tahan, siis on mul selleks märkmik olemas. Aga võib-olla pole mõned inimesed nii õnnelikult ja on sunnitud paberipuuduse pärast rahatähti kasutama. Kui tohiksin teha ettepaneku, siis võiks paljude riikide tasemel suurendada taskuraamatute doosi. A nüüd olete mul käes. Te, olete üks destruktiivne element ringkirjade, palun väga, on meie majanduses elutähtsad funktsioonid, ma olen nüüd täiesti kindel, et just tema andis kassasse. Võib-olla on ta koguni mõne välismaise salaluureteenistuses pooliku ja kui kui ringkirjad on nii tähtsad siis muidugi jah, muidugi ei tohi nende arvu vähendada ja, ja et inimesed nii palju rahatähti sodiks tuleks lihtsalt vähem raha trükkida. Helge ta soovib deklaratsioone, käib see tähendab, võib ka, võib ka rohkem raha trükkida, siis ei paista need mõned pangatähed, mis inimesed täis krisedavad, teiste hulgas väga Silva. Nüüd soovib ta kõigele lisaks ka veel inflatsiooni. Näib olevat paras aeg miilitsat informeerida. Kuidas see number oligi kohe seltsimees juhataja. Noh ja siis, no räägi ometi, kassapidaja ütles numbri, juhataja märkis selle viierublase servale üles ja läks helistama ja, aga sina õhtul, kui mu süütus olid kindlaks tehtud, sain jaoskonnas tulema ja seda Apetiidset blondiin pole sa enam näinud. Kuidas siis samal õhtul nägi? Juhtusin just kell kaheksa, kui jaoskonnas tulin postkontorist mööda minema ja ta ootas seal ja hoiukassa juhatajat. Ma nägin, kuidas nad kokku said ja. Ei niisuguseid mehi, nagu see hoiukassa juhataja. Kindlasti oli ta abielus ja ta kandis sõrmuna ja no seda ma arvasin, vaata niisuguseid mehi, nagu tema peab karistama. Moraalimõrvarid nende karistamiseks peaks seadusesilm välja mõtlema, eriti ranged karistusviisid ooda pea seoses sinu ettepanekuga tuleb mulle midagi meeldima. Sa rääkisid mõrvarite, ma ütlesin, et hästi kuula. Ühel süngel sügisööl leiti varjuliselt metsa teelt takso ilma juhita ja autoistmepolstri ja ukse välispinnal olid verejäljed. Mõeldi, mis siin võiks olla juhtum. Mõelda selget tungiti taksojuhi elu kallale. Oleks pidanud kohe jooksma lähemasse telefonikõnepunkti kutsuma kohale miilitsa, sest mõrvarid just nimelt niimoodi tehti. Eni näidake siia rohkem valgust. Ja pole kahtlust, seal veri ja auto uksel samuti. Teie olete ajakirjanik, Teie helistasite, just nii. Õieti tegite. Vabandage üks hetk. Sersalt, võtke mehed ja otsige metsas kuni jõeni hoolikalt läbi odan ei, saatke jõe kaldale. Kui mitte mõrvareid, siis laiba leiame ilmtingimata. Tulemustest informeerige mind raadio teel. Ma teatasin teile kohe ka takso numbri. Kas teil õnnestus teha kindlaks, kes on õnnetu juht? Isegi rohkem? Iga hetk peaks meie autoga pöörduma siia tema lesk. Rahustuge teda pole veel leitud, aga kas teemajasse vaadati? Ma ei ole kuulnud, et ükski laip, pealegi öösel oleks teemajas teed joonud, käin siiski oma autoga seal ära. Kuidas arvate? Kust leida veel teist nii töökat ja pea? Ruut? Andestage, ma ei oska seda öelda, palun rahustage. Aga ta pole ju üksi. Kes on see unine mees temaga. Kas te tõite teema ja öövahi kaasa? Mis nad on sinuga? Loba keeles. See tähendab. Nüüd esitan mina küsimusi. Needis. Teie olete selle taksojuht, mina. Aga nüüd öelge, kust tuliveri istmepolstri, lei auto uksele. Vaadake, ma tegin sõrmega, mismoodi? Vaadake ilma konksud. Eta nojah. Aga võib-olla viiks seersant enne mul abikaasa koju, ta näeb nii kahvatu. Pole enam häda midagi, mitte kuskile ma ei sõida. Rääkige Tööõnnetu, vaadake naha, sõidutasin üht neiut siia siia teema ja, ja ma ei tea, tal oli leinas pross ja ma ei tea, kuidas mu sõrm selle nõela taha kinni jäi. Sellage. Aga miks kirevase päralt masina siia metsateele jätsite? Vaadake, ma sõidutasin linnas teemajja üht trossiga, neiut teame, aga autoteemajas elab tema isa. Ma ei saanud autoga ette sõita. Oleks kuuldud auto, jätsin siia, sest ma pidin neutomeetri läbi metsa saatma. Ta kartis, aga miks te siis tagasi ei tulnud? Vaadake, ma olin väsinud ja otsustasin natuke tukastada ja selge. Viimane nägi käes, seda ma arvasin. Mida muud võist sinult oodata? Ei. Seda küll. Ja kuidas otsustas seaduses meest karistada? Väga karmilt. Rahatrahvile võeti load. Hei. Ometi, vangi ei panda oioi veel hullem. Ta anti sealsamas üle oma naisele. Lehes oli lugeda, et raadiokauplustes võib teleprogrammi jälgida. Võtsin julguse kokku ning kirjutasin, austatud Silvi. Kas tohiksin teid paluda täna õhtul kella kaheksaks kaubamajja televiisorit vaatama? Teid ootab teie järele igatsev Kuuno. Lükkasin kirja ukse alt tema tuppa, heitsin voodisse ja hakkasin unistama. Pool kaheksa olin kaubamaja vaateakna ees. Veerand üheksa tuli Silvi ning suurest hingelisest vapustusest pidime peaaegu südameataki saama. Tere õhtust, ütles ta tegelikult kutseptili hädakil, hilja? Jah, ütlesin. Armastasin teda sellest ajast peale, kui ta minu toanaabriks sai. 13 kuud. Aga ma ei julgenud teda kunagi kõnetada, sest kohviku jaoks mul raha ei jätkunud. Oma tuppa ei saanud ma ka teda kutsuda, sest seal pole nii palju ruumigi ja perenaine ei kannata ka midagi niisugust. Seisime ligi pool tundi, jäsilmitsasime televiisori ekraani, kus keegi mees peenikest toidu retsepti ette luges. Tundsin, kuidas Silvi õige põgusalt mu vasaku küünarnuki vastu toetus. Ning kui televiisori leiutaja nüüd siia oleks trehvanud, oleksin peale kõige rahva ees musi andnud. Oli ainult kahju, et ma õigel ajal suurendusklaasi peale ei mõelnud, siis oleks veel paremini näinud. No kui toiduretsepti mees kadus, tuli naine, et teater ja tänapäev või midagi seesugust. Tule seda olen ma lugenud, tähendas Silvi. Läksime koju. Sildi viis mind oma tuppa. Järgmisel hommikul andsime avalduse sisse ja nelja nädala pärast olime abielus. Mesinädalate ajal tekkis meil vahel väikesi arusaamatusi. Korterinaabrid kloppisid vastu seina, kisendasid vaikust. Oli väga kurb. Varsti tundsime mõlemad end üksildasena, ka siis, kui me koos olime, küsisin endalt tihtilugu, miks meie harmoonia puudub ilus kõrgläige. Silvi kaebas. Ah, kui tüütu on niisugune elu. Ja siis ma panin tähele, et ava jääb meelelahutus. Dust. Lehes oli lugeda, et televisiooni saated olevat paremaks läinud ning olevat loota, et nad tulevikus veel paremaks lähevad. Laenasin raha ning ostsin Silvile televiisori. Silvi kutsus ka noorepõlve sõpru. Istusime hämaras toas ekraani ees. Silvi istus minu kõrval ning jälgisime kõik suure pingega, mis tuleb. Oi, seekord oli huvitav. Mingi ühingu juhatuse aseesimees astus rongist otse mikrofoni ette ning tähendas. Võin teile kinnitada, lugupeetud vaatajad, et oleme väga rahul toimunud läbirääkimistega. Vähemalt kaheksa fotomeest lasi oma välklambid käiku ning pildistasid vastavaid suu liigutusi. Mõtlesin omaette. Homme on pilt kindlasti igas ajalehes. Mina ei pruugi seda vaadata, sest olin ju sündmuse tunnistajaks. Seejärel ilmus ekraanile kaotusega koju pöörduva meeskonna treener. See kirus igati jalgpallide halba kvaliteeti. Täpselt 87.-ks sünnipäevaks. Treener avaldas arvamust, et vanatädi on praegugi vaimselt ja füüsiliselt värske sile, tihti võrdsates selle peale tunde küllaldaselt ning mina mõtlesin. Loodetavasti elame meiegi 87 aastaseks ujulisel muudki huvitavat, ainult lühisaade, kuidas kõnelda, jäätis pisut imelikum asi. Ja, ja siis tuli film, saatuse meloodia. Noormees, tütarlaps, armunud mõlemad juhus viis nad kui teine lahku. Lõpp oli õnnelik, kõik nagu elus. Silvia arvas ka nii, sest kui film lõppes, surustamu kätt, mis pidi tähendama, kui hea, et me 11 jälle leidsime. Ja sealjuures istusime kogu aja täies rahus üksteise kõrval. Mina surusin ta kätt ning sain aru, et paks rahapatakas televiisori eest oli ige asi. Nüüdsest mõistsime 11 suurepäraselt, peaaegu niisama hästi, kui need sealt telefilmis. Seda kõike tegi ju ühine elamus. Meie harmoonia pole kadunud ja kõigi televiisor näitab kõike must-valgetehnikas. Peame elu roosaks. Kui ma töölt tulen, istub Silwi televiisori ees. Tihti istub seal ka mõni noorepõlvesõber ning see tõstab alati sõrme suu ette, et ma midagigi ütleks. Sest see segab. Teen köögis õhtusöögi valmis ja, ning kui nõud on pestud, hiilinud kikivarvul elutuppa. Riidlemiseks pole meil enam aega, sest televiisori ees peab vaikselt istuma. Kui naabrid seinale klopivad vaikust siis muhelema, vaid see on valjuhääldi pärast. Kui saade lõpeb, läheme kohe voodisse, sest teedee teeb ikka pisut uniseks. Aga see tasub end, see on suurepärane. Meelelahutusmeil on nüüd hiigla palju tuttavaid, sest noorepõlve, sõpradele, omakseid, sõpru, Silvi ongi enamikule toa võtmed kinkinud sest helistamine segab. Paljud meie sõpradest on haritud inimesed. Seda võid peentest vahe märkustest taibata. Sellest, kuidas nad mõned telenalja peale naeravad. Üks ainult on niisugune koomiline kuju. See jääb alati enne saate lõppu magama. Teinekord leian ta veel järgmisel hommikul tugitoolis Põhnamas. Sellepärast ma teangi, kuidas ta välja näeb. Teisi pole ju hämaras võimalik täpsemalt silmitseda. Aga kes ta on? Seda pole ma saanud veel küsida, sest Silvia jääd hommikul magama. Ta ravib silmi, televiisor teeb need hellaks. No võib-olla tekib aga täna mõni tehniline rike ning siis saaksin asja ligemalt, et uurida, et mul on nimelt tekkinud kahtlus, et see sell televiisori vaatamise ajal salaja mu napsipudeli kallal käib. Sellepärast ma arvangi, et, et see ei saa olla Silvi noorpõlvesõber ja kui see on õige, peab ta korteri võtme päris rahulikult ära andma. Meie ei hinda mehi, kes meie harmooniat rikuvad.