1974. aasta maa taidlusülevaatusel saatis edu Valga Rajooni Liahhovi nimelise kolhoosi rahvakunstiansamblit mida juhatab Riidaja kaheksa klassilise kooliõpetaja Johannes Taul. Ülevaatuselt toodi ära esimese järgu diplom ja omandati ülevaatuse laureaadi austav nimetus. Riidaja rahvakunstiansambli loomise mõte tekkis siis, kui Leahhovi nimeline kolhoos 1973. aasta aprillis Võrtsjärve viiendateks mängudeks valmistuma asus. Seoses sellega oli vaja luua kollektiive, kes võimalikult mitmekülgselt suudaks näidata maarahva kunstilisi harrastusi. Et see idee just rahvakunstiansamblis realiseerus oli igati seaduspärane, sest riidajas on ju paljude aastakümnete vältel rahvapillimuusika ja rahvatantsuga tegeldud. Juba 1945. aastal. Kunstilise isetegevuse esimesel ülevaatusel esinesid Riidaja rahvapillimehed, praegune kolhoosi pensionär Robert Salmu kandel ja Johannes Taul riiulil. Vägagi intensiivselt ja tulemusrikkalt tegeldi rahvapillimuusikaga viiekümnendatel aastatel, mille kunstilise isetegevuse ülevaatuselt toodi liidajasse mitu esikohta. Kuna ka praeguses rahvakunstiansamblis lasub põhikoormus rahvapillimeestel, võis kollektiiv 1975. aasta aprillis oma kolmekümneaastast tegevust tähistada. Käesoleva saate eesmärk on anda põgus ülevaade tubli rahvamuusikakollektiivi tänasest päevast ja näidata ühtlasi kui suurt zhanrisisest mitmekülgsust. Ühe isetegevusliku rahvakunstiansambli esinemine võib endas kätkeda. Et rahvakunstiansambli esinemine baseerub üheksaliikmelisele küla kapellil, siis tutvugem kõigepealt sellega. Selles mängivad viiulit kolhoosi zootehnik Julius Ivane ja kohaliku kooliõpetaja Johannes Taul. Kahte akord kannelt, sama kooli õpetaja luule Lepik ja pensionär Amanda Alusaar. Lõõtsvile parmu Jeroobilly ning akordioniinsener-hüdrotehnik Ants Taul. Kontrabassi kolhoosi põllutööline Kalju Veermäe jauramit kolhoosi mehhanisaator, ain rõõm, pingipilli kolhoosi mehhanisaator Endel Arak ja rahvalike löökpille Valga KEKi insener Olav Napritson. Kuulete Külakapell esituses vanaisa polkat ning isetegevusliku autori Jaan Metsa Märdi valssi. Omaette üksusena, kui nii võib nimetada, eksisteerib rahvakunstiansamblis torupillikvartett. Ei tahetud leppida mõttega, nagu peakski torupill vaid ammust ajast tuntud sooloinstrumendiks jääma. Torupilli on ansambli pillina mitmel pool Vabariigis katsetatud kuid peale Riidaja pole kusagil rahuldavate tulemusteni jõutud. Seda torupilli suure kapristuse tõttu. Ants Taul võttis asja taas tõsiselt käsile ning visa töö ja katsetuste tulemusena valmistas seitse torupilli, millel kenasti kokku mängida saab. Praegu on neist kasutusel neli ning nendel mängivad isa ja poeg Taulid Endel Arakkia Olagnacritson. Kuid on avalik saladus, et juba lähemal ajal kasvab torupilliansambli koosseis viie mängijani loetletud neljale lisandunud viiendana luulenepik. Riidaja torupilliansambel on praegu ainuke taoline vabariigis ja olemasolevail andmeil kogu nõukogude liidus. Et tänu Ants-Johannes Tauli entusiasmi-ile on vanast heade traditsioonidega soolopillist perspektiivikas ansambli pill saanud, selles võime veenduda eesti rahvapillilugusid Harjo valts ja Torupilli polka kuulates. Torupillimuusika kõrval viljeleb riide ja rahvakunstiansambel regi värsilist rahvalaulu ja pealegi veel mees laulikute esituses, mis on käesoleval ajal vägagi haruldane nähtus. Kuulakem sellest žanrist kaht eesti rahvalaulu. Esiteks kevad põllul ja teiseks mõisanurmed. Säärile kapsas käärib. Käärib ainega illegaalid, lehma kosutelega. Tagoolnud naeris lehtla laude härma VK laude. Või sa lae ja laaneöös? Mõisa laia laane üleshärral soore välja õlles. Härra soole välja rööles. Millal me otsa ju öelda, et meil on otsaollu üles? Millal me teeveenime, õõnes. Meil on. Üles otsa lootva onupoja üles. Vaata nutma. Kooja Öönes. Lootma veel noore õlles. Oota veel noore üles. Ja kepi kaegutama üles. Ja kepi kohutava. Ärge epi vehingutama üles. Nauditav on külakapell esinemine lõõtsvile parmu Jaroobilly solistiga, kelleks on ansambli tugisammas Ants Taul. Tema mängib veel ka akordioni. Ants Taul esitab teile vilepillil külakapell saatel eesti rahvaviisi kevade valss. Meeldiv on laulusolisti Amanda Alusaare esinemine naisansambli Jekülagapelli saatel rahvalike lauludega. Samuti on tore teise laulusolisti Olav Napritsoni esinemine rahvalike lauludega kuulakem, neist kaht salajane armastus ja mu pruut on pikk ja peenike. Nagu te, kallid raadiokuulajad, veenduda võisite üldtuntud lugusid Riidaja rahvakunstiansambli kava peale mõne üksiku erandi ei sisalda. Repertuaari on võetud kohaliku päritoluga folkloori rahva hulgast avastatud ja üht-teist ka Tartust Kirjandusmuuseumi fondidest. Ansambel on seni esinenud 22-l korral väljaspool kodurajooni. Vastutusrikkamad on olnud esinemised maa täitluse vabariikliku ülevaatuse lõppkontserdil Tallinnas Vabariiklikul aktiivi päeval Estonia kontserdisaalis, Eesti televisiooni saatesarjas, taidluskontsert Eesti raadios ja Ukraina kirjandus- ja kunstipäevadel Tallinnas, kus Riidaja torupilliansambel ainukese maa kollektiivina meie vabariigi taidlejaid esindas. Nende torupill on kõlanud ka Tšehhoslovakkia strakonitse linna mootorratta tehase klubikunstiansambli 25. aastapäeva pidustustel, kus Johannes Taul kaks lugu esitas. Täheldatud kollektiiviga on riide ja rahvakunstiansamblil toredad sõprussidemed. Mis rahvakunstiansambli tulevikuplaanidesse puutub, siis tahetakse ka edaspidi omanäolisust säilitada ja senisest veelgi suuremat tähelepanu osutada kohaliku folkloori kasutamisele.