Mis on suur lõunamere armastus? See on pühapäevane tunniajane rännak kaugetele maadele võluvate vaatamisväärsust, eni ja päikselise randadeni, maitsetatuna hoolikalt valitud muusikaga. Teadmised, kogemused ja elamused toovad Teieni, Ester ja Üllar Jörberg ning Igor Maasik. Suur lõunamere armastus pühapäeval kella ühest kaheni. Hämmastav arm. Küsi. Eredas. Sädeleb sädeleb seal. Meil oli täna Hommikul Roosi nirvaanasse saastaga. Armastava armasta. Suur lõunamere armastus, stuudios on teiega Ester ja Üllar Jörberg. Indormaasik. Nonii, me lähme täna jälle kaugesse paika ja ja Ester ja Üllar on taasreisiga kaaslased, mul see paik on Mandri-Euroopas asub Portugalis ja on laiemale avalikkusele tuntud Faro nime ad ülla kõigepealt. No julgen öelda, üks väike kontekstiväline küsimus, et millal sina viimati jalgpalli mängisid? Oh oh, oh ei mäleta küll, aga nooruses ikka A Ronaldo Cristiano nimi ütleb seda. Ei kuule valesti üles. Maailma kuulsaim jalgpallur ja ester oled näinud niuke, kujutad ette, enam-vähem, mismoodi siis Ronaldo Cristiano välja näeb, päris kena, meeldib, ei, nad on ilus mees, nii ei tea, kas just mees, ta on isegi natuke naiselik, võib-olla ei, ta ei ole väga niisugune. Apetiitne ei ole sinuni mind ega mina ilu järgi üldse mehi. Sa vaatad rohkelt sportlikke tulemusi. Ei vaata üldse, selles mõttes ma võin erapooletult konstanteerida, et kena mees, aga samal ajal mind see üldse ei huvita, aga rikas rikas jah ja ta ja ta ei ühesõnaga mehe puhul minu jaoks ei ole oluline, et ta ilus oleks. Kujuta ette, kõige halvemates unenägudes, kujutan ette, ütleb, et on ester, sina oled ja siis Ronaldo. Kuulab ja tollel ei ole üldse Monier, sa pead ise ka teda veel üleval. Kuulsemis elus ei olnud. No mis ma jalgpallis rääkisin Portugali seostataksegi jalgpalliga, sest noh, portugallaste olid need, kes sõitsid uuest maailmast siia sihukese materjalil kaudselt kummi. Nägid veel seda, kuidas põliselanikud indiaanlased mängisid niisuguse noh, ütleme kaudselt käkraga palli. Ja sealse jalgpall nagu alguse sai, kuid remark ära märgitud. Farasse on Portugali kõige lõunapoolsem linn linnast linna vahetus läheduses elab hinnanguliselt 65000 elanikku. Ma ei väsi kordamast, kas jälle oli selline, ütleme. Vaenlased pillar istuks kodus ja sina käisid ja mina käisin mõttes kaasas, nii, palun, Üllar, mismoodi sa käisid võtmes või mõttes kaasas? Ütlesin nagu üldse, millal ta sinna maailmaveere peale jõuab, vaat kas sealt alla ei kuku? Tuleb ikke eluga tagasi kõiki lahtine. Ja ei tea, mida see elu tuua, noh, selge, mis toob mind minu juurde tagasi, on see, et ester räägib siis paro lennujaamast meenusel arvuline tuuletorn laadule Tarja iseendas ja mul käänime laager, tähendab, ma ei mäleta, vabandage väga, see oli 2006. aasta suvel kõver vaikuma, kuna ma ei ole mingeid märkmeid kaasa võtnud. Ta ei ole värskelt vaadanud, nii et Usaine mälu, ei, aga paljukest tedagi. Vaat, ma ei ole valmistunud selleks, ma oleks võinud albumit vaadata, kui ma oleks seda teadnud, hullu midagi, saame hakkama. Ühesõnaga lennujaam on seal ilus, noh, jah, võib-olla moodne, palju lennukeid ja suurem koht ka arvata võib, ega saarte peal. Kas süüjaga sai? Jaama käsi, käsi, minia ja kahe lapsega kahe tütrega, üks oli siis nagu 14 aastane kusagil ja teine oli siis 10 aastane, umbes võime noorem. Noorem kivi, eelmine pühapäeval rääkisime sellest, et käige juba nende lastega välismaal, kes kannavad kaela. Nojah, pärast mäletab Eino väga õige pärast midagi vaja, seda nüüd küll, aga sellisel juhul ei saaks vanemad peaaegu kunagi kusagile minna. Vanaemad. Ei ole enam ja ma tegelikult ei, eks ma olen ju, kui laps on koju jäänud ja nemad on läinud ülejäänud eks ma olen ju lapsevalves ka olnud. No selge see, aga seekord oli jälle mul poeg, oli jälle merel ja läksime naistega ja täiskomplekt. Nüüd, aastaid hiljem, ma kujutan ette 10-ni, Üllar ütles väga hea mõttelõnga. Et vaadake, kui te juba 90 14 aastasega käite, nemad juba mäletavad head käisid sest no ja tahaks ikka ju nunna ja loendada ja, aga kui te lähete, ütleme nii kaheksa üheksakuuse imikuga, siis ta ei teagi, kas ta viibib Portugalis või tal on õigemini kodus alluva lapsena meeldis kodus olla, mitte üldse seal kusagil. Kuulge siis siis oli teil umbes niimoodi olnud, et oleks naljakas nagu seks ja linn või siis mõõtu välja, et mõni oli vana ja seal neli tegelast ei andnud mõõtma, võll värk. Võid raadiokuulajatele öelda, et saatejuht on justkui naisestunud viimasel ajal ja vaatan juba seksi ja linna ja kätega. Väga head programmid. Nii külanaistega läksid väga hea näpud püsti. Kuidas hotell oli, nii et meil oli päris mitme toaga? Hotelli, reverend ühel tasandil? Ei, ühel tasandil, ühel tasandil tasandil ja see hotell asus üks lille nime nimi, mida ma praegu peast ei oska öelda, kindlasti ei olnud ta kannike ta võib-olla magnoolia või magnoolia võis küll olla, olen olnud igal juhul magnoolia eino ja magnoolia pigem. Ja, ja siis oli nii, et meil seal sööke ei olnud üldse nii, natuke võtsime nabinad kaasa ja teiseks meil basseinide juures hotellis oli kohe selline. Läki, paar jah, jah. Ja siis, kui me läksime hotellist hotellist välja, siis oli ka seal läheduses, oli kohe rannamineku tee peal oli ka kohti, kus oli Toas praadida, sai jah, sai ja küpseta mikrolaineahi ja kõik trei nagu terve komplekt, nii nagu ikka. No alati on, kui on, siis on, ja kui ei ole, siis ei ole, siukest ei ole, ei, ma ei ole sellist näinud, siis on alati kõik need elektriseadmed ja kõik kui on nõud nii ja noad-kahvlid-noad-kahvlid ja ja seal on isegi apelsini ja sidruni ja ei ta meile võib-olla endal kodus ei pruugi olla vôtta. Nii ülaseda põnevamaks läheb sellepärast et hommikusööki ja õhtusööki olnud toitlustamisega muidugi see variant mulle ei meeldi, aga seal ei pakutud, niisugust niisugust paketti ei olnud, et võtta seal söökladki niisugust, et sul on makstud juba. Isegi hommikukohvi pakitud enne me tegime ise ahvi, saime ju jumalast seal ise teha, see ei olnud probleem, Coop on hea ja ja, ja nii ja siis rand oli meil kohe ütleme mõne minuti tee kaugusel. Hotellituba oli puhas ka ikka ikka alati on ju. Kõige hullem oli Tuneesias või? Egiptus oli ja olen hotell, olene korteri, aga magnoolia oli. No oletame, et ma arvan, et nii a, mis ma ütlen, ainuke asi, kus kohas ma olen näinud, vaata. Nii on, et mõnes kohas on niisugune asi, mida mujal ei ole, kusjuures tegelikult see oleks normaalne. Nii. Seal oli bidee. Petsus noh, nüüd midagi ütelda ei oska midagi. Üllar, Üllar, kas teil on kodus pidi? No vot, ei ole. Kahjuks ei ole jah, aga, aga ei, sul ei ole küll ikka Marko Reikop võiks olla, demonstreeris ühes telesaates, et tema kasutab õllede jahutamiseks ideed. No ma ei tea, kuidagi ilma kappi ei ole siis. Ma räägin küll ei ole. Ma räägin teile ühe loo. Ma elasin mingi, olen elanud mingi aja omast elust Narvas, mul seal ka ei olnud külmkappi kõige lihtsam lahendus talvisel ajal võtke kilekott pontšo oma toidud sinna kilekotti, riputage aknast välja. Aga ilmuvad. Siis peate, siis peate vahepeal siis selle tõmbama, aga kõige jubedam on see, et ta ei mõtle selle peale, et olemas niuksed linnud nagu kajakad toibus, kajakate invasioon toidus nädala toidujagu oli lännu, nii. Külmkapp oli või ei olnud, ma ei saagi. Oli, oli jah. Et see oli selles mõttes väga oluline idee oli siiski vist vannitoas, mitte vetsus. Ühesõnaga, see on oluline, ta oli vähemalt, aga enamus kohtades ju ei ole ju hea. Hügieen on väga, Eino loomulikult hispaaniakeskkonnas on üldiselt no võib-olla ka uuemates hotellides või, või midagi nii või tänapäevasemaks, vanasti kindlasti ei olnud selliseid asju küla. Siis, aga tuba oli koostöötuba, tuba jätk koos televiisoriga ja päris minu meelest oli kaks ruumi seal üldse, üks oli nagu ohjaruum sihuke nagu leida, üks oli mesila ja teine oli magamistuba ja üks oli täiesti magamistuba ja teine oli siis selline, kus kööginurk ja nagu elutuba ja pluss veel siis magan, magada sai ka üle ja. Bella naela leidub väga oluline informatsioon, lugupeetud raadiokuulaja, lugupeetud saate plaadisel olid tuuba ikka oli, oli väga hea. Teeme muusikalise pausi, portugalikeelne pala. Suur lõunamere armastus stuudios on teiega SR ja Üllar Jörberg. Igor Maasik. Üllar, mida tähendab Morena portugali keeles portugali keeles, portugali, hispaania keeles aga tähendab tumedapäist naisterahvas, ta vaat tõmmatud, see oli meie lauluteemaks, aga ühesõnaga jõuame tagasi nüüd taas algarvesse ja Eesti neid oli siis tuba tuba, vanniga ja lõika nii hommikusööki, ei olnud õhtusööki olnud seletada ja keeta saiaga, tuli siis käia jaamas söömas ja nii millise Need olid teie eelistused ja valikud kude sööma, tänu arvestades seda, et et lapsed olid väiksed, suhteliselt väiksed, aga noh, me ei olnud ka vanainimesed, ütleme, nõudlikud ei no laste söök on lastele. Vaata, ega lastele on teatud kohtades üldse väga väike valik. Ega seal ei ole niimoodi, laste ei ole ja muidugi lapsed ei peakski sööma alati mingid liinid, redia, friikartuleid juhtus. Aga ega, ega lastele ei ole niisugust sotsiaalset, väga-väga nii õiget sööti tuleb läbi ajada, see nädalakene on ju muidugi. Ja ta on ka muidugi, jah, aga ega neid ka mina ei mäleta. Ei jah, mida seal ütleme kohviku moodi kohtadest siis üldse süüa oli, nii võib-olla akuti, vaata, ma ei mäleta, ongi, see on 211 aastat, tagasijõudmisel on küll, aga ikka mäletama. Söögi peale ei, me tegime ei no me tegime kodus ka midagi. Rääkige, mida te kodus ma ei mäleta. Kas olid ära nagu eelmises saates, Meil olid maitsvad, silmuleivad oli, ei olnud ka. Lester ja, ja küsimus on ka Üllarile näiteks. Samas oletame, et see ei pruugi üldse algarve olla. Et vot ei läinud nagu koos lõunamere saarele. Nyyd on sume suveõhtu kindlasti seal hotellitoas olemas omad valdkond, kus on laud, kaks tooli. Kas te olete mõnikord ka niimoodi tellitavate nagu romantilise antud kontekstis Portugali vöö endale toredat panin küünlakest laudad olevat kohalikud toidud kohalikud joogi ja lihtsalt vaadanud taevasse nautinud, kus sa need kohalikud söögid siis saad, kui Soest? Jah, aga poes ei olegi midagi teha, et ei minu ja minu jaoks ei ole teatud riikide poes mitte midagi, on küll riigi põhku seis, on õige jutt, noh ja eriti vedajana meie poodidega üldse võrrelda ja väga õige, ei, aga ma ütlen nagu üldse, et olete teinud endale mõnikord Romain mata rõdu peal istumine ja niisugune küll, aga kui rääkida, et poes niimoodi osta heina ei peagi ennem. Ja kõige parem on õhtusööki süüa seal, kus teda antakse. Aga noh, selliseid romantilisi õhtuid ei ole, ta ei tee, meil on kõik ilma romantik. Ma tahtsin jälle siin oma empiirilisele kogemusele, kuidas sina tegid oma kallimaga. Kuidas me näiteks tänases saates me räägime, me räägime küll Portugalist, aga kui me tuletame meelde eelmise saate meeleolusid, siis Kreekal, kus rõdul nagu kohustuslik. Jah, me oleme teinud siin isegi Kreekale omapäraseid Roogasid sel puhul söönud vaid ostnud tõesti ükstapuha mida. Et meil oleks hea äraolemine oleks võimalus lihtsalt niisama olla seal ja vedeleda ja vaadata, taevad söömad ja liini, võtta pudeliveega vaid välja šokolaadi või midagi vaadet mere peal ja nojah, või siis hotelli aeda. No seal on ka ja, ja, ja, ja nautida seda, mida meil on väga ka vähe, kui üldse on sooja sumedat. Nii et kas Portugalis seda kogemust oli minu meelest Portugalis meil seal motellis rõdu kui niisugust ei olnudki, mul ka ei olnud, kuidas saart jah? No vot, nii kurb kui ka see, jah. Aga, aga mis sa ikka nutas ei noh, muidu ei hakka nutma. Aga siis ma tahtsin rääkida seda mere ja sealgi meremeres on suured kaljud, palju, küllaltki palju osadest on nagu auk läbimise pilti ka niimoodi teha, hästi kihvtid kohad nagu, nagu värav lahti, niimoodi. Kalju seisnes juba, vesi on vesi, vaat kaar on peal ja jah, just. Ja, ja siis lainetus oli suht seal suur, sest ta on ikka vist Atlandi ookeanini avatud, avatud. Nii et ega seal väga täielda ei saa. Mõned ujuvad kohe kaugele mere peale, aga no ütleme, mõned saated tagasi, siin oli hoiatav signaal selle kohta, mis võib juhtuda, kui head ja hindad oma võimeid. Ei tasu, ei käi, ma. Ei muidugi noh, need inimesed, kes ujuvad kohe julgelt avamerele, no ma ei tea, noh, nad on ju nii hea tuju ja töö on üks asi, aga kui mingi terviserike tuleb, ju nad siis oskavad seal meres siis ka hakkama saada. Järelikult siis sekretär lööb säärde kramp ja mida siis teed ja kõik see? No me paraku ei saa üle ega ümber sporditeemast, aga võib-olla siin tahangi Üllarile nagu Üllari käest küsida, eks ole, niisugune olukord ja situatsioon mitte sellepärast, et kunagi endale, nagu seal oleks sina, spordiinimesena, pead sa kohe päris kindlasti teadma, et kui juhtub selline lugu, et on terviseriike konkreetselt kraam. Ja kui ma olen ujumas, kuidas siis käituda, käituda jah? Nagu kramp, siis peab seda kohta baseerinud, masseerima, jalal ujuma samal ajal ujuda ja nii, aga, aga ütleme siis niimoodi, et kui vesi on näiteks läinud hingamisteedesse mis siis, kuidas siis juhuslikud lainega või niimoodi peab võtma teise asendi puhul selili selili. Vastavalt lainele, kus portsu tuleb? Kui on kramp, siis kui on jalas või kusagil siis rohkem kätega tõmmata. Hoidanust veedad paanikasse sattuda, no selge see paanikasse. Üllar oskab hästi ujuda, teiega krampi tal ka kunagi olnud ei ole, aga, aga ega tema ei uju ka kohe avamerele välja. Kavalam on ikka ujuda paralleelselt kaldaga pihta, aga sa ei pea mingit taset näitama, seal joomas käiakse basseinis. Meres käiakse suplemas lauad ja niimoodi ja rahu rahu säilitama. Rahnu muidugi liigub otsustega edasi minema, nii ennast vee peal olla mingi klassi näitamine. Et ma näen oma kõva, mina tulin Eestisse. Algarve Albufeira on siis need piirkonnad, mida siis tõenäoliselt on ester oma reisiseltskonnaga kahju tüllarite saanud kaasa võtta, seal külastanud nii ja meil käis läbi sihtmärksõna maailma lõpp. Või maa lõpu, õigemini, aga öeldakse maailmale millegipärast venelased vana läänis Enn ja seda küll, aga sellepärast, et maa lõpp küll otseses tõlkes, aga noh arvestades seda, et sealt tundub, vanasti tundus, et sealt enam edasi ei saa, täisnurga all on äärmiselt kõrge kalju, seal tuled on kassas. Et äärmiselt kõrge kalju on seal ja, ja mida mitte midagi muud ei ole, nii et kui sa siin alla kukud, seal on tagantuul ka, muuseas on maailma lõpp, ei, ei saa sind ja sealt ära ei koristada, sellepärast et kajakad lendavad seal ja oled kohe see ei, ei ole, ei suured kajakad, kajakad on ju seal, ega seal ei ole mingisugused, ma ei tea, et sinna ei ole mõtet ääre peale ja seal mingeid äärist ees ei ole, isegi kui bussil läheks käik välja näiteks bussi, need bussid, mis toovad inimesed sinna üles, eks ole. Et kui seal käib ja läheks välja, siis läks buss kohe sinna kaljust alla ja ongi kogu lugu. Helikopteriga ei saa ka lähedale hirmutada? Ei no ei maksa siin ääre peale siis minna, egan mõtlen, seal lähedal käisid, mina läksin umbes enda kasvu pikkuselt ütleme ka, ütleme ütleme umbes ma olin sellest päris äärest, ütleme umbes pluss pluss 30 sentimeetrit, ütleme ma olin roomasid ja ei, ei, ei roomanud. Ja ma olin, ütleme, kuskil kahe meetri kaugusel sellest päris äärest, sest et aga siis oli juba alla näha. Seal ei olnud mitte midagi täisnurgaga, eks ole, kõrge kalju ja ja niimoodi, aga siis, kui me sinna reisile sõitsime, võtsime selle reisipäeva reisi. Sinna me jõuame, ahah, okei, siis ma küsin seda, et mis sai edasi seal? Kaljus aroom. No see seal tükk aega vaadati, vaadati, mida sa ikka seal pildistad, ega sealt on ainult meri näha, kui sa seal kalju otsa peal oled, eks ole, ega sa ei saagi, ei tea, mida, on meil pildid küll, jah. Aga no suhteliselt mõtetud piltidesse ja seal ei saa, ei osades kohta ja sa ei saa ju Atlandi ookean, Jania pildistad, vedreisi on vesi ja olgu Atlandi või mingi muu vesi. Et see, seda sa ei saa. Eino Kalju on meil siiski külje pealt ka kuskilt, kus ta keerab, on natuke pildistatud, aga noh, ega need pildid ei ole, ei anna seda emotsiooni edasi, mida, mis seal medalikohal ja täpselt samamoodi kui mõlema soori saared. Ja olen ka suhtluses ookeaniga ja nagu lähikontakt siis see emotsioon, et 1500 kilomeetrit mandrile, kus mitte midagi vahepeal. See on ainult emotsioon, mis tekib koha peal. Et seda pilti ega, ja ega filmi kaamerasse haarata sina ajaja nii. Selge seal kalju juures, saite selle, saite neljakesi, käisite? Jah, saite emotsiooni kätte? Küsin edasi, mis sai edasi? Kõigepealt sai tagasi ja siis sai edasi, nii. Kõigepealt. Kõigepealt tuleb mõte minna, sest et me hüppasime siin sellest noh, seal ei ole ka midagi erilist, muidugi. Et mingi lind, lind, linn, Lindor, minu meelest ma võin eksida mälu järgi, mingi lind on, linn oli, kus oli see endisaegne noh, nagu kindlus ja niimoodi, mis oli vist kunagi ära põlenud üldse, mingi ammu aega tagasi, muidugi ma ei hakka midagi ütlema, sest noh, nagunii läp viltu. Nii. Ja, ja see linn oli, jah, vaata, linn läheb mööda mäekülge niimoodi üles ja kui sealt kusagilt põlema hakkab, siis ta läheb kohe nagu lõkkekujuliselt lähebki kohe kõik põleb ära. Ja siis oli seal seal oli no see bussireisil, mis siis näha oli, siis käisime ühes kohas, kus oli seal Lindori linna all oli siis nii nagu suur turuhoone. Nii läksime turuhoonest läbi mingil põhjusel ma ei tea, seal müüdi kalu ja liha ja kõike, aga see oli kõik küllaltki jõve. Tähendab meie kauppar, vabandust, jah, aga ütleme, seal olivad kuum ilm siiski. Seal oli selline kala lõhn väikselt roiskuma, kala lõhn õhus, kärbsed, kärbsed võiguvad, võisid rotid, Eilot ei, neil oli siis letti teda asuda. Ja siis ütleme niimoodi, et nisuke tunne oli, et see asi, mis seal toimus, üldse see oli sürreaalne, tähendab nagu see ei oleks tegelikult, see oli umbes nagu 200 aastat või ma ei tea, kui palju tagasi need inimesed olid kõik kahvatud. Ja need vanemad inimesed, kes seal müüsid, olid kõik hallide peadega ja kõik oli täiesti kahvatud, nad ei olnud nagu päikest üldse saanud. Aga nad on kogu aeg tööl, eks ole. Eks ole, aga võib olla ka selline asi nagu Hiinas praegu ja Jaapanis on moes, seal määritakse spetsiaalsete kreemidega ei, nad ei olnud vist mingi mögin vääritud ei, nad olid nagu Valley, Nad olid naturaalselt vist lihtsalt kahvatud inimesed. Ma ei tea, mis siis oli, aga võib-olla, kui see võib-olla kui see päev on leti taga, võib-olla osades maades ei ole kombeks päevitadagi muus, ongi, ongi nii, et kohalik on sinust üldse heledam äge meiega ja vanad inimesed ka võib-olla ei päevitu enam või ei taha päevitada, sest et võib-olla vererõhuvärgi tervisele ja asjad ja tervisevärgid ja igal juhul olid nagu kahvatud ja kõik nägid väljagi, kas neil olid mingisugused rahvusele omased riided või mingi sellised riietused olid neil, et, et mis ei ole tõsi. No vanaaegsed võiks öelda nüüd võib-olla mulle tundus, ma ei tea, aga äkki oli see mõeldud turistide jaoks. Mine sa tea ja väga võimalik. Et nad on, sihukesed, on oma, aga osad rahvad ongi oma rahvuse rahvuse omaduste küljes rohkem kinni kui teised rahvad, on ju, et nad eraelus kannavad rahvariideid ja on rahvariideteemast, me räägime edasi vahepeal ühe muusikapala, paljud muusikaentusiastid küsivad, miks oleme valinud tänasesse saatesse ühe pala, Clif, Richard filt aga nimelt phony Taylor kui ka Clif Richard omavad suvekodu sellises ilusas kohas nagu algarves ja teeme neile siis selles mõttes ka lugupidamise. Lugupidamiskummarduse muusikapala võtmes. Suur lõunamere armastus, stuudios on teiega Esser ja Üllar Jörberg. Indormaasik. Oleme nüüd oma saatega jõudnud nii kaugele, et me oleme jõudnud neosürrealistliku le turule kus on põhimõtteliselt võimalik teostada sisseoste, aga pole kohustus teostada sisseoste, kuidas teie käitusite oma reisiseltskonnale, aga antud olukorras sai edasi meie Meie kõndisime sellest turust ainult läbi, see oli sellepärast, et mingit huvi ei olnud ju sisseoste teha. Toores kala. Meil oli veel reisipäev ees ju täiesti, see oli kuskil enne lõunat võib-olla, kui me sinna jõudsime, oli ja me ei saa toidukraami võtta bussi kaasa, sinna ei kala, ei liha ja mulle üldse ma ütlen, ma ei tea, kas mul on midagi endale liiga muidugi, aga. Mulle meeldib ainult see liha, mis siin on meil müügil. Meil meil tükeldamine ja see liha välimus ja ja kõik, ma ei tea, minu meelest meil näevad liha parem ilusam välja kui kusagil lõunamaal. Sport ei lekita tugev kudeturult läbi, jalutas islamil tulla kohe kui ta sealt turult läbi allutasidega siukene, agressiivne, okei, meetod ei olnud absoluutselt nii nagu eiei tuimad tükid ja tuimad tükid, täpselt. Nad olid kõik vanad inimesed, tundus nii ja tuimad tükid ja ju siis oli see kalaosakond oli eraldi ikka kusagil nii nagu asjad käivad. Et kuskil, aga turu turu, see hoone oli tegelikult suur kõrge laega. Seda ma mäletan, tali nagu võib-olla nagu kuppel. Ei, ta oli nagu mulle mul nagu mul meeles on, ta tundub, et ta oli nagu selline, kui pool kuppel isegi. Ja üleval. Et sa ei osta ju reisil mõõda bussireisil, ei, osa ju toorest liha ja puur oli ka muidugi. Ikka A ja siis mis ma ütleksin veel, mis on, vaat Me käisime seal ühes linnas räimeturult jalutades nägime häbipostist. Mu bossil tegime pilti ka, vanasti oli niisugune komme, et kui keegi inimene oli, mindi midagi halvasti teinud, siis pandi häbiposti ja ma ei tea siis kas seda pilluti millegagi või, või pilt, piitsutati või midagi sellist. Ja häbiposti oli selline kivist nagu kuskile sidus kaasas. Oli küll jah. Aga noh, nii häbiposti panna tõenäoliselt sihukeste väikeste kuritegude varastada ju siis vastavalt siis karistus liialdamine ja kus sel juhul ühtsus, hea asi. Seaduse silmis ei ole. Okei Me siin linna, kus see kindluslinn oli, see mulle tundub, et see võis olla mingi lind, ori moodi nimetan. No ja siis oligi ja siis läksime sealt edasi sinna krutis nagu üles mäkke nagu sinna maailmalõpupoole. Aga, ja aga seal oli korgitamme, kasvandused olid ja puu puid oli palju, kus oli seda tammetammel olevat niimoodi. Korgi, korgi ühe kihi lõigatakse vist ära ja siis ta kasvab, kasvatab omale uue ja, ja siis nii seda puud lüpstakse. No väga hea korgitammest tehakse ju, kõige tavalisem toode on pudelikork pudelikorgid ja, ja ilmselt siis see täistallad naiste kingadele ka on, ma kujutan ette, et mul ei ole praegu, aga on olemas küll. Ja neid meestele üldiselt täitsa moos olid, olid puukingad, ei see kontsa osa või tallaosa latvorningata. Eesti majandus ja muidugi nii kaugel ma nüüd see olnud minagi möödas 70.-te aastate moona ja kõik asjad on läbi tehtud ikka oja ja ka meestel oli platvormkingad ja vaatad ja vaatad, mida kanti punaste sokkidega. Kui ma noor olin, siis oli kuttidel olid hästi suured kotad, kõrge selle tallaga triibu, tiivuline äär oli. Neid nimetati patjadeks ja minu meelest kaudsunctol ja siis kõrge tald oli ja siis hästi kotaval pidid hästi suured olemis istuli, peenike säär, kitsa püksiga, selge. Punased sokid pidid paistma õliga ja punased sokid pidid paistma. Mina mäletan jah püksi ja selle vahel. Üllar, kas vilets olnud? On nad mugavad? On küll täitsa olles viimased esimesed saapad on vedrudega, need on rumala mugavad nodon, rokisära, need on hästi-hästi võimsad, nii selge. Karmil panna. Meie närviline vale vahepalana siis jätkame ekskursiooni kirjeldusega. Loomulikult toitu ei osta keegi. Kaasnev kärbsed lendavad kala, osa hakkab kassikari. Loovalt ilma piitsata. Kuidas sa lähed sinna? Sa hakkad seal bussis kärbsepiitsaga? Vehkima paneb giidil otsad. Nii, lähme ekskursiooni, läheks aidanud, naljatab ja siis me läksime mingisse linna, igal juhul vahepeal oli Lissaboni teeviit kuskil mitu kilomeetrit, ei mäleta, aga oli lism Voa A4-ja ja mida ma ka vanasti noores põlves ei teadnud, näiteks ma ei teadnud, et Vilnius on minna, tongolm ei Tukol ja, ja kõik need asjad ja turu mingi roosa või ma ei tea. Aga ja räägin Heino edasi oli siis nii, et me läksime mingisse linna, esimene väikeste tänavatega linn oli seal, käisime mingisuguses kirikus, aga ma midagi ei mäleta. Käisime lihtsalt palvetama, lai Pole kombeks valvet, Taage Aristidelikute ei, ma ei hakka Lositamas. Kui mul ikka Eestile ja ei ole, ei ole Hayley etega. Sellel teemal ei saagi, ei loomulikult. Portugallased on väga tõsimees. Eino loomulikult Nad on väga uhked oma kirikus ja peavad oma religioonist lugu loomulikult. Ja sinna ei ole vaja nina toppida ärritada nii-öelda ses, mis narita, meie oleme üldse küll nad ise teavad, küll nad ise teavad, mis nad teevad. Nii, ja siis oli niimoodi, mis oli, mulle uudiseks, oli, niisiis me läksime kuskile restorani, seal omalgi, see ma meil oli mingi aeg antud, et siis kohtume kusagil parkimisplatsil või kus need bussid jäävad. Ja siis käisime seal linnas ja mis on huvitav on see, et portugallaste rahvustoidud on niimoodi, et liha ja kala pannakse ühte patta, tehakse mingisugune söök, on jah, no ma võin rääkida. Ma ei taha oma ei loomulikult ega ei olegi midagi süüa tellida. Eino läksime küll ja võtsin, teeme midagi, aga mulle üldse ei maitsenud. Esiteks, aga me ei võtnud liha ja kala koos sellist asja ei võtnud. Võtsime mingisuguseid, ma ei tea. Ma ei tea, mingid kalad olid, aga vähemalt püüdsime midagi võtta, mida süüa saaks üldse. Vabandust väga muidugi selles mõttes, et lihtsalt see on meie jaoks täiesti võõras asi. Et liha ja kala on ühes potis, keedetakse mingit lühikest leent ja sinna on veel ei tea, mida pandud. Ma ei noh, ei saa asuuri saartel, ma käisin ma siia remargi korras. Lisan juurde oli ka niimoodi, et seal valmistatakse ühepajatoitu. Ja valmistamine käib niimoodi, et kaaniline piirkond toorainet, liha, kala ja tähelepanu, tähelepanu teeme, teil on veel maitseelamusi, verivorst, Tois, kaalikad, jajah. Ja porgandid ja kartulid, see ei ole veel kõik. Vot kuna seal see on silkaanile keskkond, kütetakse seda potti maa sees siis tuleb sellele paratamatult ka väävlimaitse juures ja nii et Bon appetit, jah, kes soovib, kes soovib. Ma mäletan, selle diskussiooni päeval jäin mina söömata, jah. Aga sinna veest ja leivast ja, ja veinima joon kini veest ja leivast ära ei ela. See oli jube, ei ole midagi tunnemaile. Vaata, see on ikka ju nii äärmuslik asi, juma. Sa ei taha isegi, kui sa loed seda juba, sa ei taha seda isegi ei taha maitsta ka ja ongi kõik. See on kurb ja no mis päästma vaeva, mõni nälginud ei ole olnud, päästis ka, et sööks seda, mis päästis minu puhul taevakuma sooridel käisin, oli see, et sa ei võta siis põhimõtteliselt ka ma 100 protsenti sinuga nõus, klassikalist Euroopa prae või siis mereanni, aga kindlasti mitte liha ja kala. Pluss veel kaalikad, jah, nii, kuidas lahenes toidumure? No siis me seal tellisime siiski midagi, mingit mingit, kalad olid siis nagu kuidagi tehtud elak jah, midagi küpseta grillil või grillitud ja, aga ega need ka ei olnud head tegelikult, aga noh natuke sõime siiski. Kodus olite ise ka süüa tegema, siis? Ma ei, meil oli kodus mingit üldse materjali ja siis meil oli nii, et kui ma õhtul koju jõudsime, ma ei tea, mis see siis see, mis me siis saime, aga just laste pärast, aga ma arvan, et meil oli, laseb pärast ikka kaasas ka midagi, mida saab hoobilt niimoodi süüa häda korral. No kui ei ole kust võtta? Nojaa, seda küll, ega lapsed võitlema ei hakanud, sellepärast veel süüa ei ole? Ei mäleta, ja juhul meil oli siis midagi ikka kotiga kaasa pandud, suurema näljase ära kustutatud, aga vabandust, väga midagi ei ole teha. Nii, see on arusaadav, et kuidas lastele meeldis see käik? No nendele meeldis ikka, sest nemad seal hullasid ka suures osas basseinis, sest merelainetus oli nii tugev, aga siiski käisime loomulikult merest ja siis oli seal rannas oli ka rand, oli hästi suur ja siis tuli äkki siis tuli 90 kraadise nurga all tuli see kalju ja, ja siis kaljuigasugused mitte ainult vees, vaid ka rannas oli niukseid kaljusid, kus heal juhul said sinna peale ronida ja siis seal mingis asendis päikest võtta või midagi niimoodi. Et aga see oli suure lainetusega vastu ookeani siiski, nii et lastel igav ei olnud, ei olnud emad, emad, nendel olid need täispuhutavate Kitaasiad ka kaasas ja nad hüppasid seal basseini ja hotelli juures ja sai hakkama ja ei, ei kurtnud, nemad vigav on, ei ole, lastel ei ole kunagi igav, endalgi ei ole iga mitte, mida siin iga siis tead, vahetad seda olukorda ja ongi no lõpp, lõpp meie saatele õige pea, Kotmas on ja. Hooldab kuule siis läbi ju edasi ja kui koidab pedagoog loojad see ei tõmba sind, Portugali, võiks minna küll. Anna meie kuulajatest sõna, et sa jõuad sinna ära või ma ei tea midagi leppida, kogu eelmine kord me rääkisime saates külajuttudes, räägitakse, et varsti mauriidsuse Smide meil saates, aga. Ma lugesin sellest Õhtulehest ja ega ma siis ei lähe nagu pakkumine. Pakkusin sulle seda asja, ma ei saa minna. Vaata, minu koduks saab London, marssal Novot, mul Holland seal siis sa oled küll piimaga teed, siis oled küll kõva poiss. Nii sõbrad, see oli võrratu pühapäev taas teiega järgmine pühapäev. Kui jumal annab, oleme jälle siin stuudios, aitäh teile. Triviiuli paati. Ihaldatud neiu, koolne tantsusaali, hellalt terav, oi ära iial poolel. Uni arv on. Tantsi kuni. Tants on nagu elu ja on igal juhul fakt. Partneri peale ei tule. Selles suhtes ta on kogu elu oodanud. Kui arm on Ta on nagu õnne. Ulu. SalaJane suudlus on Ellit. Vaikses keha ei asu. On? Aeglaselt ja rütmiliselt köidab ei ja kõik see, millega n partneriga. Tants läbi õhtu. Tantsi, Koidu, tantsi kuni arr.