Stuudios on täna meil külas Eeva Talsi muusik, Elleri muusikakooli pärimusmuusika osakonna juhataja, keeli Stringsi juht, vokalist ja lugude looja. Ja meil ongi plaan rääkida täna mitmest asjast, rääkida praegustest tegemistest, pärimusmuusikast, Elleri koolis ja muidugi keeli Stringsi uuest albumist, mille nimi on hoolima. Tere, tere. Kuidas üldse Elleri muusikakoolil praegu pärimusmuusikal läheb, nüüd mõned aastad on Elleri muusikakoolis pärimusmuusikuid kasvatatud. Kuidas kasvamine siis praegu kulgeb? Väga vahvalt läheb meil seal. Nüüd astub Ki kolmandale aastal ehk siis viimasele aastale, kellel siis viimane, kellel üks aasta on veel viis noort. Nii et ma olen väga rõõmus, et juba varsti võib kuulda siis esimesi lõpetajaid aasta pärast. Ja ongi uued, tulevad peale ja mulle tundub, et Läheb üha populaarsemaks see eriala, et üha rohkem enam õpilasi noori tahab, huvitub pärimusmuusikast ja ja tahab sellest rohkem teada. Nii et seekord ka see vastuvõtt oli väga-väga rõõmustav. Mis on see spetsiifiline asi, mida seal vist pärimusmuusikat õppides ja mida mujalt ei saa? Vot seda, mul on raske öelda, et mida nüüd mujalt ei saa, ma usun, et kui sul on huvi ja tahe mingit muusikastiili õppida, siis sa saad selle asjaga, mida sa sinna õppima lähed. Aga mis mulle endale väga pärimusmuusika puhul meeldib, on see mingit sorti vabadus? Just selles mõttes, et see kuulmise järgi mängimine selle viisijupiga, improviseerimine, varieerimine. Et sa võid seda ühtelugu mängida väga lihtsalt, aga sa võid seda mängida, aga väga kompleksselt või kuidas öelda, et mida rohkem sa pead kaunistusi, mida rohkem nüansse, seda huvitavamaks ja muusika läheb. Ja just seda huvitavat aspekti me seal õpetamegi seda kvaliteeti. Milliseid Pille praegu õpitakse pärimusmuusikas ja mida üldse õppida saab? Tegelikult saab kõiki pille õppida, ma tahakski seda hästi toonitada, et tulge ükskõik mis pilliga. Et see ei pea olema traditsiooniline pill selles mõttes, et võib tulla vabalt saksofoni flöödi ka, et selle peale on ka võimalik mängida pärimusmuusikat. Ja lihtsalt hetkel, meil on rohkem viiuleid lõõtspille, Tamburiinen isegi paar tükki. Nendel on väga lahe. Tõnis Kirsipuu, kes õpetab meloodiaid Tamburiini peal ja kasutama näiteks trummid, kui hoopis meloodiapilli. Hoopis teist sorti lähenemine loomulikult ka rütmi pillina kasutatakse, aga just seda natuke teistsorti lähenemist. Ja kitarrid astusid sisse sellel aastal, mis oli väga vahva, et sellest aastast meil asub õpetama ka suurepärane muusik ja minu hea sõber Arno Tamm on selle üle väga hea meel. Ta hakkab õpetama ka pärimusmuusika improvisatsiooni ja pärimusmuusikaseadmist. Ja siis on meil väga vahva viiuliõpe. Kuna viiuldajaid on palju, siis ma kutsusin ka Lee Tauli kampa, kes nüüd just hiljuti lõpetas ka Viljandi pärimusmuusika eriala Viljandisse selle kultuuriakadeemia pärimusmuusika erialal. Nii et meil on seal üha enam läheb nagu toredamaks kasvab see osakond ja õpetajaid, tuleb juurde, õpilasi tuleb juurde. Kõlab tõesti hästi. Elleri muusikakoolis on juba lisavastuvõtt. Nüüd veel sügisel, kas pärimusmuusikasse võetakse ka rahvast? Ja 25. augustil on võimalik tulla. Minu üks unistus on, et nii vahva oleks, kui mõned kanded tuleks kanneroni kaunis pill. Et igatahes kõik on oodatud ja tulge katsetama, 25.. Milline see suvi on olnud sinu jaoks pöörane? Selleks võib-olla kõige ütleme võtaks kokku hästi selle suve. Nüüd ma saan puhata alates esmaspäevast, neli päeva lõpuks, et meil tegelikult on olnud. Elleriga sai kooliaasta läbi, juunis oli vastuvõtt ära ja sealt tegelikult me juba põrutasime Hispaaniasse bändiga salvestama uut plaati. Sealt põrutasime tegelikult põhimõtteliselt kohe edasi Kanadasse ja USA tegime tuuri kaks pool nädalat ja siis jõudsime Eestisse, tegime tuuri kohe põhimõtteliselt, alustades Viljandi folgi ka, nii et kuni praeguse hetkeni oleme olnud täiesti täiesti iga päev rakkes ja et nüüd on see puhkusehetk, on, ma ootan. Ja siiski pärast nelja päevalist puhkustel läheb see bändi esinemised lähevad vist edasi. Ja eks neid natuke on siin-seal kogu aeg ju käib pidev töö tuleviku mõttes, mis saab edasi ja just need välja oma asjad, mis meil on praegu bändiga nagu soojas, võiks öelda, neid on vaja pidevalt kogu aeg arendada. Et meil ongi need põhiriigid, kuhu me praegu suundume, on Kanada, USA, Saksamaa ja Jaapan. Ja siis just suhtlus nagu kohapealsete inimestega promo ja, ja selle tuuri organiseerimine, et need on need detsembris me sõidamegi melon tuur, teine tuur siis Jaapanis. Enne seda toimub suur momeks, mis on sellel aastal Poolas, kuhu me sõidame ka kohale ja paneme oma oma boksi püsti, tseb Omexis, kes ei tea, see on selline euroop, papa võiks öelda tegelikult maailma maailma suurim maailma muusikamess, kui tuleb kokku pea 4000 delegaati, kes on kõik agendid, promootorid, plaadifirmade töötajad, ajakirjanikud, meedias on põhiliselt kõik inimesed koos, keda sul vaja on. Et minna siseneda kuhugile mingile uue riigi muusikaturule. Et hindame, siis lähme ja loome uusi kontakte ja vaatame, mis saab. Aga nüüd siis sellest uuest Köhlide plaadist hoolima kas see siis oligi see, mille te Hispaanias sellest siit ja, ja mis seal oli siis seal hispaanias, kuidas, mis, mis te Hispaanias tegite? Selle see algas tegelikult kõik sellest, et ma tegin duo projekti kestsid viis soniga ühe väga suurepärase viirdajaga ameeriklasega ja muusikuga, kes on tõesti hinnatud ka kui produtsent ja me mõtlesime, et oh, päris vahva oleks uus plaat teha nii et võtaks ka produtsendiga. Ja kes võib-olla päris täpselt ei saa aru, et mis see produtsenti, kes ta on siis, et bändis, kui sa teed bändi, siis tihtipeale tekivad sellised loomingulised vaidlused isegi võiks öelda, mis on, mis on väga head. Sest et lõpuks viib tulemuseni, mis on siis kõigile osapooltele hea, hea. Aga kui te jõuate stuudiosse, siis kui te mängite kõikossisse ehk siis salvestate kõik koos, onju, siis ikka juhtub nii et võib-olla ühel läks see heik nagu või seekord nagu paremini või teisel onju. Ja siis on väga lahe, kui stuudios on kohal üks mees või naine, kes on kõrvaltvaataja ja kes lihtsalt kuulab muusikat ja ütleb, kuulge, sõbrad, võtke see variant, sest et see oli tõesti energia mõttes kõige parem ja teda ei huvita mitte need väiksed nüansid selles mõttes, et kellel nüüd seal midagi võib-olla juhtus, onju, et meie vahest võime nagu minna hulluks sellega, et oi, minul ei õnnestunud ja ei, mul ikka ei õnnestunud see ja mul läks seal hästi, et tema on nagu selline hea tasakaal ja annab selle õige impulsi meile. Kes oli siis selles rollis, ta istus seal stuudios meiega ja miks siis Hispaanias on see, et kes elab Hispaanias? Ja meil endale tundus ka, et lahe oleks korra käia väljamaal salvestamas, mingis lahedas stuudiost. Ja siis niimoodi saigi, et noh, Eestis on tihtipeale ka see, et ikka tegeled millegi muuga ka oled stuudios, aga samal ajal lähed võib-olla annad mingit intervjuud kuskil oled onju ja siis me mõtlesime, et oh, aga sõidamegi ära ja teeme lihtsalt selle plaadi nagu nädala ajaga valmis ja oleme ja me meil õnneks me läks väga õnneks me saime väga laheda stuudio väikeses linnas Valencia lähedal park sedda, pisike linnake, seal isegi natuke linnast väljas mandariinipuude vahel üks sihuke villa, kus on siis stuudio, mida omab üks Norra ärimees, aga ta on suur muusikafänn. Ja tegelikult see stuudio kallis ei olnud kokkuvõttes sinna tegelikult minna, et võrreldes nagu Eestiga salvestada. Aga me võtsime selle ette, et lähme muidugi kontrabassisaatmine sinna, see oli nagu keerukas, aga see oli kõik seda väärt, sest me läksime kohapeale. Seal oli väga mõnus aura. Me tegime selle plaadi valmis ja üks inimene tegelikult oli veel väga oluline meil stuudios Dani kästolar, kes siis salvestas ja tema case'i sõber. Ja tegelikult tänu keissile Me saime tema endale salvestama. Ta lasi Dannyle natuke, meie muusikate Dannyle meeldis. Ja tegelikult, mis on natuke ime, Tani meiega tuli, on see, et ta on tõesti väga nõutud helimees ja salvestaja tan töötanud Michael Jacksoniga näiteks koos viis kuud oli ta temaga kahekesi stuudios stsena avaldama, vaata kõik, seda pole veel keegi kuulnud, mis nad tegid seal stuudiosse oli. Ja ta on töötanud veel paljude paljude Vootherbois, Remm, no tõesti maailmanimedega ja ta võttis meid ka. Et see oli lahe ja see, milline inimene ta oli, muidugi see oli uskumatu, et ta ütleski, et ta töötab ainult niimoodi nende muusikutega, kellega ta tundub, et talle tõesti meeldib teda ei huvitagi väga see raha või kuidagi. Ta on nii kirglik ja ütleb kõigele jah. Ja muidugi teeme ja, ja kell on kolm öösel parem ikka need kitarriblokid siia püsti ja teemiadele heliproovi järel salvestame väga lahe. Et ühesõnaga hästi positiivne ja kes täna mõlemad, et tänu nendele sai see plaat selline, nagu ta on. Ja see plaat on siis hoolima just tuli arvustes. Autor on Andrei Liimets, kes rääkis plaadi nunnususest. Aga see hoolima teema minule endale seostus sellega, et ma olen vist noorematelt inimestelt kuulnud selliseid lugusid, et, et kuidagi väga masendav on ja seda on nii valus kuulda, kui noored inimesed seda räägivad. Aga mis, mis oli teie taust ja mis oli nagu see tõuge, mis pani just just täpselt niimoodi sellist sõnumit looma? Jah, ma ütlen ausalt, et ma ise ka suheldes noortega tajun päris palju seda. Neid siukseid probleeme, mis, mis on nagu kuidagi nagu ennasthävitavad. Et mingid mõtted, et kas ma ei ole piisavalt hea või et kas ma ikka saan hakkama. Et sihukest kõhklust on päris palju ja ma saan aru, sest tänapäeva maailm ongi pöörane, iseendaks jäämine on väljakutse ja olla nagu see, kes sa oled ja teha ja oma tempos asju nii lihtne minna mingi hullusega kaasa. Ja. Ma arvan, et tegelikult sellest, kuna nii palju kokku ja olen see selle sees ja räägin oma tuttavatega ja ka võõrastega ja ja ma olen seda nagu tajunud, et ma tundsin, et sellest oleks vaja üks laul kirjutada. Mis räägiks endast endasse uskumises endast hoolimisest, et see on ju tegelikult see number kas alles siis, kui me oleme nagu enda, aga nagu kuidas siis öelda, et me hoolime endast, siis meil on noh siis see kõik seal ümber juba. Me hoolime teistest, et me ei pea keskenduma kellelegi teisele, et mõtleme nagu vahepeal endale ka. Et see Apo, selgitasin teda apole, Aapo Ilves kirjutas need sõnad ja, ja minust tabas päris päris nagu toredasti need sõnad. Kuulame seda lugu siis Aapo Ilvese tekstil ja Eeva Talsi muusika köeli Strings seda lugu tegemas. Ja teil on bändis, praegu olete neljakesi. Sina koos Villu Talsi ka, ja Taavet Miller ning Jalmar Vabarna vahetas välja ennast Jaan Jaago vastu. Sest et Jalmaril vist on meeletult palju tegemist, ma saan aru. Kuidas teil need seaded kujunevad. Ma saan aru, et ega tegelikult on ju niimoodi, et sa tood, viid neile oma meloodia ja tihtipeale oma teksti, mis te nendega edasi teete, siis pärast? Sellel plaadil kirjutas, seal on, ei ole ainult minu lood, et ma küll kirjutasin enamus lugusid, aga väga ilusaid lugusid kirjutas ka näiteks Taavet ja Taaveti ema. Ema tegi tal sõnad ja Taavet tegi meloodia, näiteks avaruse lugu on selline. Ja Villu ja Taavet tegid kahekesi ühe sellise instrumentaalpala balangut, tuurja, maanurka ja siis näiteks sõnade osas ainsad sõnad, mille mina olen siia plaadil teinud, on ainult lool. Miks sa murrad mind? Et ülejäänud sõnade osas me tegime jällegi koostööd Aapo Ilvesega? Juhan aruga ja siis ongi Margenilleriga ja Jaan Jaago kirjutas näiteks. Kuule sellisele laul nagu q sõnad ja eks me proovime ise rohkem, seal on ka sõnu kirjutada. Aga noh, see nii kähku ei käi, et tegelikult muusikat. Me oleme õppinud ju aastaid ja aastaid. Sõnum ei olegi kirjutanud aastaid-aastaid, et me oleme selles osas nagu üpris ausad enda endaga ja trenni me neid sõnu samamoodi nagu Me treenime muusikaliselt ennast edasi, et et aga seekord sai siis nii. Ja kui keegi toob loo, siis ta tavaliselt toobki mingi loom, et nii palju, kui ta on juba mõtlenud välja, siis ta esitab selle idee. Võib olla suunab kuidagi toht niimoodi või naamoodi on ja ja avab nagu selle siis kõigile musitseerimiseks, et kõik, siis hakkad katsetama. Kõige parem on see, kui ikkagi sa ei ütle ette, et mida tehke, et igaüks tajub ja tunnetab ise, et mida võiks mängida, kus aga mõni lugu ei lähe ka nii kergelt, et vahest on tõesti mõne looga läheb ikka pikalt aega, enne kui tuleb see õige seade õige. Et mida rohkem me seda tegelikult need noh, teeme ja mida rohkem me koos seame, seda rohkem õpime 11 tundma. Ja see hakkab käima palju kergemalt tulevikus ka. Aga jah, võib-olla selle plaadi osas oligi, kuna Jaan on ansamblis uus liige, meil nagu Taaveti Villuga, nagu oleme juba olnud nagu neli aastat selles selles ansamblis ja meil on nagu võib-olla juba nagu me juba tunneme 11 ja et liigume mingis tempos, siis tegelikult nagu jaanitulekuga ikkagi üpris palju muutus, me, me võtsime nagu tempo alla. Et, et vaatame nüüd, kuidas meil nüüd neljakesi nagu sellise kombo nagu liigume. Et vaatame missiooni, ütleme ja kuidas ja päris palju oli tegelikult mingite asjade katsetamist. Mida noh, võib-olla juba tead, et niisugune asi nagu võib-olla ei toimi, aga ikka katsetame ära, et kuna Jaan on uus ja tegelikult on hea nagu koos mingid asjad nagu ikkagi jälle läbi nagu tunnetada ja katsetada. Et läksime nagu tegelikult nagu suhteliselt algusesse tagasi, et ikkagi uus liige tuleb, siis tegelikult on nagu uus bänd. Nii aga valiksid veel mõned lood. Ma arvan, et päris vahva oleks seda kuud kuulata, mis mina, Jaan tegime ja räägi sellest natuke ka. Kuu lugu, selle sõnad muidugi, Jaan ja Jaanil on tegelikult väga suur kirg kosmos ja ta kogu aeg tal on, tal oli kunagi lapsena täitsa see, et ta tahtis kosmonaudiga saada ja ja kuna ta ikkagi seda siis ära ei teinud, ei läinud seda teed, vaid hoopis temast sai muusik siis ta on siiski suur fänn ja ta kogu aeg hoiab silma peal, mis seal kosmosekeskustes toimub ja tema teab täpselt, mis raketid või mis, kus õhus on ja tegelikult tasub küsida. Ja kui mina selle meloodia kuu meloodiaga lagedale tulin, siis jaan oli, saatis mulle sõnad ja see on tegelikult armastuslaul ja ja ongi inspireeritud siis sellistest kosmilistest asjadest. Nii et tükike jaani on selles loos kindlasti. Alguses ma tulen õige haaralt. Möödub miinus üks, kahjuks on, loodan lõpuks sinust. Siin üksi olles. Jah meid kauge loota teele. Selline laul nagu aastapäev, sai kirjutatud minu ja apoga, mina jaapa kirjutasime selle mõeldes siis tegelikult ka Eesti vabariik 100 nagu tähistamisele tahtsime ka kuidagi anda, kinkida midagi. Ja kuna nüüd on ju 20 august olemas, siis mina arvan, et see oleks väga sobilik kuulata seda laulu ja see kannabki nime aastapäev ja räägib ta siis hästi kergelt kuidas sõbrad tulevad kokku ja tähistavad mingit aastapäeva. Nii et võiks, võiks seda kuulata. Nii tahaks lasta sellist lugu ka, mis mida ma enne mainisin, et Taaveti Taaveti ema, Marge kirjutasid koos Taavet, meie kontrabassimängija ja kes teab meie eelmist plaati elu mäng, siis seal on samasuguselt tandenilt üks lugu nimega miraaž, mida ma tean, on paljude südamed võitnud ja siis ka sellelt uuelt plaadilt ei puudu Taaveti ja Marge tandemi poolt kirjutatud avarus. Selline räägib sisemisest avarusest ja kuulata siis ise, milline see lugu on. Õhtuhämaruses Kleer omi plaane paika seal piidad, järjestada pole mõtet mulgi. Omajagu tähtsust, on ju sel kõigel. Aga siis, miks sa murrad mind? Miks sa murrad mind, on laul, mille ma kirjutasin pool aastat tagasi ja sisse tegelikult tulid kõigepealt need sõnad, tollel ajal oli hästi palju uudiseid metsa teemal. Ja ma kuidagi jäin mõttele, et oh, mida üks puu võiks öelda, kui ta saaks rääkida. Ja siis mul tuli selline mõte, et äkki ta ütleks, miks sa murrad mind. Ja mul oli sõber Juhan oli kohe kõrval, ta ütles, et kuule, see on väga hea kujund, et hakkasid kirjutama, kuna ma ei olnud varem ühtegi nagu üldse sõnu kirjutanud ja ajasin nagu tegelikult nagu julgustust selles osas Juhan tundis ära, et see on nagu tore kujund, kust võiks kinni hakata. Eks. Hoopiski armastuslaul ja puudest seal palju juttu pole. Aga eksis kuulata, milline see on? Miks? Tassi. Siin, kus lehe jäärad, nääre, puu, Tead ju, et või. Sinule. Ja võib-olla meie plaadi üks tormilisemaid lugusid on selline, isegi kahest loost koosnev, võiks öelda teos, isegi see on päris pikk selline kuueminutiline teos ja kannab nime Fayer ja Kribu kribu polka. Bayerbeudi kirjutas Villu ja mina kirjutasin Kribu Kribu palka Villu discgolfiga tsentriline kettagolfiala, et viskad niimoodi, ketas nagu justkui golf, aga ketastega ja tema lemmikdiscgolfi ketas on seal mingi väga eriline, mis tuulega lendu ma ei tea, mis suunas kuidagi, eks ta siis võid parandada mind, ma ei tea päris täpselt, kuidas, aga väga eriline ketas ja siis ta kirjutas selle auks ühe loo. Ja mina kirjutasin kribu-krabu palka, mis on, ma arvan, selline tore tasakaal võib olla sellise natuke võib-olla traditsioonilise ma Eesti muusika osas siin plaadil. Tuurima Surka on selline instrumentaalpala meie plaadil, mille tegid Villu ja Taavet kahekesi. See oli ka umbes aasta tagasi, kui Villu kolime Valencias sel ajal, kui mina geisid viitseniga, tegin oma tuua projekti, siis Villul oli palju aegade istus seal tuur ja jõesängis, et kes on Valencias käinud, need teavad, et sealt kunagi voolas läbi selline võimas jõgi nagu tuurja jõgi. Ja kuna ta hakkas palju üle ujutama ja tekitas palju probleeme, siis see kuivatas Läti ära. See jõgi, ma päris täpselt ei teagi, kuidas see täpselt käis, aga ühesõnaga alles on nüüd jõesäng, millest on tehtud imekaunis park ja see läbibsisvalentset tõesti, seal on hästi palju igast spordivõimalusi, tohutult hiiglaslik pikk park, palju puid ja hästi kaunis koht villu siis istus seal tuurja jõesängis ja kirjutas sellise loo tuurima nurka. Ja selle loo sees on üks teine lugu. Et tähelepanelik kuulaja tunneb selle kohe ära. Selle kirjutas Taavet. Ja mis on muidugi üks väga eriline, laulan unne peitu homseni. Juhan Aru kirjutas kolmed sõnad, üks laul siis nendest on unne peitu homseni. Mis aga plaadi viimane lugu ja selline unelaul? Stuudios oli külas Eeva Talsi. Kuulasime muusikat Köhli Stringsi uuelt albumilt, hoolima.