Suvised kohtumised ja muusika. Tere, armsad kuulajad. Kell on 11 ja seitse minutit. Algab suvetuur, teiega on Johanna Mängel. Täna siis selle suve viimane suvetuur. Järgmisel nädalal hakkab taas argipäevane delta saade. Aga täna veel, olgugi et siin Tallinna stuudios akna taga sajab Ladinal vihma, oleme meie ikkagi suvejuttude teemal. Külas on mitmeid muusikuid, räägime suvistel teemadel ja kontsertidest. Esimeses tunnis kuuleme hulgaliselt Islandi muusikat. Helilooja Pall Ragnar palson on hiljuti välja andnud oma esimese autoriplaadi hiljuti käistega klassikaraadios külas rääkimas suvest ja muusika loomisest Eestimaal. Mõistagi kuuleme ka uut muusikat tema plaadilt. Praegu aga, nagu lubatud, ühe islandi helilooja Catly heimir Seinsoni muusikat kõlab romanss. Kõlasid kaks romanssi islandi helilooja Kotli heimircendsoni sulest kes sündinud 1938. aastal Reykjavikis. Ja nagu paljud Islandi heliloojad on ka tema minu väljaspool Islandit. Nimelt Saksamaal. Need kaks romansselid uppus, Kuuse uppus, 14 mängis Islandi sümfooniaorkester Petri Sakari juhatusel ja sellistele Arni peansson. Täna on suve Toris külas ka üks Islandi helilooja keskel, tõsi, Eestiga pikalt seotud pal Ragnar palson esitles hiljuti oma uut esimest autoriplaati kuulemegi jutu sissejuhatuseks sellelt albumilt nimi, teost nostalgia viiulile ja orkestrile kirjutatud 2012. aastal. Siin mängib Islandi sümfooniaorkester Daniel Bernassoni juhatusel ja soleerib una Svenbjarnal totter. Islandi helilooja pal Ragnar. Bassein on tihedalt Eestiga seotud ning osa oma tänavusest suvepuhkusest veetis ta perega just siin. Nagu öeldi, et hiljuti ilmus palli esimene autoriplaat pealkirjaga nostalgia ja selle nimilugu kõlab hetkel siin taustelgi. Uuele plaadile on kogutud tema viimaste aastate olulisemad kammerorkestriteosed kusjuures kõik need teosed on kirjutatud Eestis ja albumil esinevad ka muusikud Eestist. Kõrvuti Islandi muusikutega. Uuest plaadist räägime pikemalt viiendal septembril, saates nüüd muusika aga tänagi põgusalt juttu tema siinviibimisest ja muusika helikeele kujunemisest. Pall ütleb, et enamasti käib ta siin Eestis, suvel, aga sageli ka näiteks muusikafestivalidel. Tee külastas ta festivali Eesti muusika päevad. Ta hoiab ka siinsete sõpradega kontakti ka praegu Eestis veedetud paari viimase nädala jooksul kohtub ta lausa iga päev sõpradega, kellest enamik on muusikud ja heliloojad. Pall tunnistab, et ta tunneb end siinse muusikaelu keskel väga hästi. Ja tore on siia pärast pikka aega tagasi tulla ja tunda, et need sõprussuhted on ikka veel alles. Eestit nimetab ta lausa oma teiseks koduks, sest ta elas siin pikalt ja ka pere on Eestiga seotud. Muusikatöö on aga väga rahvusvaheline ja küsisin heliloojalt, kas kõigiga ja igal pool on võimalik selline lähedane kontakt saavutada. Reisides kohtub helilooja igasuguste erinevate inimestega ja mõnedega, neist kontakt säilib teistega. Aitäh. Eestiga on Palli sõnul teistmoodi. Siin on ta pikalt elanud ja siin on tal palju häid sõpru. Ta on õppinud tundma ka eesti muusikaelu, kirjutanud siin heliteoseid, mis on leidnud ka ettekanded. Ja Ta tunnistab, et tunnetab Eestit kuidagi sügavamal tasandil. Küsisin helilooja, pall Ragnar Balzani käest. Kui ta oleks kuskile mujale õppima sattunud, kui Eestisse, kas siis ka tema helikeel oleks teistsuguseks kujunenud. Nii-öelda tunnistab, et on sellele tõesti mõelnud sest siin õppis ta nii palju. See on paratamatult saanud suureks osaks tema helikeelest. Ja ta meenutab, et kui tuli Eestisse õppima tundiste koheselt, et Salisaatusega määratud see tundus algusest peale hea mõte. Algselt pidi ta siin tegema vaid magistrikraadi, siis aga tekkisid teised mõtted. Muidugi oli elu selleks ajaks juba paljuski muutunud. Ta oli siin leidnud pere. Aga ta tundis, õpingute katkestamine ei oleks õige tegu. Kõik need kuus aastat Eestis. Eesti muusika teatriakadeemias õppis palve Kõrbasson Helena Tulve juures. Ja ta ütleb, et sedavõrd pikk aeg jättis tugeva jälje samuti ka siin muusikaelu, mis tema sõnul erineb suuresti Islandi omast. Segakui ta oleks ehk läinud õppima Berliini või Ameerikasse arvata, et kirjutaks hoopis teistsugust muusikat. Eestisse tulles tundis ta umbes kahe aasta jooksul siin suund kompositsioonis, sobib talle iga teosega see ka süvenest. Kui ta hiljem Eestist ära kolis ja parajasti asju pakkis, leidis ta mõnede aastatetagused noodid, mis eristasid oluliselt sellest, mida ta praegu kirjutab. Justkui tegu olnuks täiesti teise inimesega, meenutab ta. Niisiis mõistis ta, kui kaugele ta tegelikult muusikaliselt on rännanud. Pall tundis üsna varakult ära, millises suunas tuleks liikuda. Aga mis võis olla selline läbimurdeteos, milles helilooja end esmakordselt ära tundis? Alguspunktiks nimetab ta heliteost näitleja Pauls, mis on ka uuele albumile salvestatud. Selle kirjutas baldajagnorbalson 2009. aastal ehk kaks aastat pärast Eestisse tulemist. Eriti nüüd tagasivaadetes, mõistate, selles teoses leidis ta mingisugused elemendid, mida ta endiselt ka praegu edasi arendab. See sündis kombel pärast tema magistriõpingute lõpetamist suvisel ajal. Ta kirjutas siis sümfoonilise teose, mida esitas ka kooli orkester ja juba selles teoses olid mõned elemendid, millega ta plaanis edasi töötada. Sellele mitmeski New York Times. Aga millisesse punkti on helilooja jõudnud nüüd 2000 seitsmeteistkümnendal aastal taas Islandil elades? Pall Ragnar passon ütleb, et nüüd taas Islandil elades jätkab ta heliloojana mõnes mõttes tööd samade ideedega, millega alustas Eestis elades. Aga alati peab ta vaadata Ta neile erinevatest perspektiividest. Aga teose komponeerimist alustab ta põhimõtteliselt alati samast ideest lineaarses mõtlemisest, muusikas tulemusena ka iga kord erinev. Heliloojana on tema jaoks ka väga oluline teose vorm ja muusik kalline kulgemine. Islandile tagasi minnes mõtesta esialgu, kuidas tema muusika sinna hakkab sobituma, sest sealsel muusikal puudutab justkui konkreetne ühtne stiil, sest islandlased käivad õppimas mitmel pool maailmas. Aga lõpuks tulevad nad taas tagasi Islandile ja kõik sulab kokku. Aga vastukaja tema muusikale on olnud seal väga hea. Pall Ragnar Balzani uut ja esimest autoriplaati kuulame viienda septembri õhtul saates nüüd muusika, siis räägime juba lähemalt plaadist ja seal olevatest lugudest ka. Aga praegu siia jutu lõpetuseks uuelt plaadilt. Katkend teosest New York Times, mis kirjutatud 2009. aastal sõpranile ja keelpillikvartetile ja mille kohta heliloojaga tunnistas, et see on mõnes mõttes tema helilooja teel selliseks alguspunktiks kuuleme sellest teosest esimest osa. Esitab Reykjaviki kammerorkestri keelpillikvartett ja tui hirv. Nii kõlas Islandi üks tuntumaid ansambleid Sigurras, mis tegutsenud aastast 1994 koosneb kolmest arvatavast muusikast. Korrassi helikeel on väga äratuntav, olgugi et need on liigitatud sellise post-rock'i viljelev ansambli alla on nad julgelt kasutanud ka erinevaid akustilisi instrumente luues kauneid minimalistlike ja unistuslike kõlavälju. Aga et oleme täna suvetuuri esimeses saatetunnis kulgenud suuresti islandi helikeelemaastikel, siis ei saa me ka vaadata ta mööda lauljetarist. Berk. Sedapuhku kõlab järgmiseks eks tõlgendus sbergi repertuaarist laul Davemmyy. Selle esitab aga Rootsi metsosopran konsofiva Nuter, kes hiljuti ilmunud albumil Someni things. Laula erinevate autorite loomingut koos keelpillikvartetiga. Head kuulajad ongi kell saamas kohe kohe 12, siis on eetris uudised. Pärast mida suvetuur jätkub ja külla on oodata noort muusikut Johanna Randvere kes on kirglik barokkmuusikaarmastaja. Räägime tema õpingutest Soomes Sibeliuse akadeemias ja täna õhtul aset leidvast kontserdist.