Suvetuur. Suvised kohtumised ja muusika. Tere taas head kuulajad, jätkub suvetuur. Kell on saanud 12 ja 11 minutit ja selles saatetunnis kuulame rohkesti tšellomuusikat. Juba on stuudiosse jõudnud muusik Johanna Randvere, kel täna õhtul toll ootab ees selline imeline kontsert hämaras kirik, kus me räägime mõistagi barokktšelloost ja sellest repertuaarist, mida Johanna armastab ja ka õpingutest Sibeliuse akadeemias. Aga enne jutuajamist kuuleksime veel ühe meenutuse aastast 2013, mil Johanna Randvere seikles teiste noorte andekate muusikutega mööda Eestimaad sarjas klassikaraadio tuleb külla. Ja eks Palace Klucky meloodia sai koos auli lonksiga ka linti mängitud. Nii kõlas Christopheri Pealt Klucky meloodia mängisid Johanna Randvere, tšello ja auli lonks klaveril. See oli salvestus 2013. aasta oktoobrikuust saue gümnaasiumis sarjas klassikaraadio tuleb külla. Ja nüüd on, mul on hea meel öelda tere tulemast klassikaraadiosse, Johanna Randvere. Tere, Johanna. Millise tundega sa seda äsja kõlanud esitust kuulasid? See on küll päris mitme aasta tagune salvestis, kas veel seda tuuri aega mäletad? Väga hästi mäletan, eks oma mingeid salvestusi kuulata on alati natukene hirmus ka kriitiliselt, natuke kõhule. Aga ma mäletan, see oli hästi tore tuur. Et mindi väikestesse koolidesse. Me käisime lustiveres ja Tabiveres ja mingid kaadrid veel, ma päris kõiki ei mäleta enam ka, aga just see inimeste külalislahkus, mis väiksemates kohtades oli lihtsalt nii armas, et sellest on hästi-hästi toredad mälestused sellest tuurist. Mulle tundub, et sa oled selline muusik, kes väga hästi klapib teiste muusikutega. Ehk siis sul on väga suur ansamblimängu kogemus. Kas selleks peab neid inimesi väga hästi tundma, ma ei tea, käima nendega koos pikki aastaid kooliteed või, või on lihtsalt see klapp, midagi nii loomulikku sinu jaoks? Ma ise ei oska öelda, et kas ma nagu iseenda kohta, kui hästi ma klappinaga. Aga see inimesi tunned, mina usun, et see on üpris suure tähtsusega vealisti seitse nendega saab hästi läbi. Sest et kui sa vahel juhtub kahjuks selline asjata mõne inimesega kuidagi ei saa väga hästi läbi, et nendega, nendega on tahes-tahtmata keerulisem mängida. Ja. Tuleb tuleb, mäng on see, et kui inimeste mängustiilid on väga erinevad, kui nad kuidagi kujutavad mingit muusikat väga erinevalt ette, siis, siis on ka väga keeruline, sest siis hakkab üks hakkab endas siis tahab teine, teistele kumbki konsensusele ei taha jõuda. Aga noh, kas peab, kas see aeg, et kui pikalt ma kedagi tunnen, kas see võib-olla ei ole nagu las ta muidugi on tähtis. Aga kindlasti saab ka, kui sa tunned kedagi natuke lühemat aega, siis on võimeline toimima ikka. Sa oled teinud läbi päris pika ja huvitava teekonna selloga alustades Võrus õpinguid siis jõudnud Tallinna muusikakeskkooli, kus ma ei mäleta, kas tõesti oli see sinu klass, kus oli hästi palju tšellomängijaid kolm tühjana ja noh, see on ikkagi suur tumba. Ja nüüd otsapidi Sibeliuse akadeemiasse, aga hoopis barokktšello erialale ja kui erinev on siis barokktšello sellest harjumuspärasest, sellest, mida meil koolis õppida saab? Noh, mingis mõttes on ta mingis mõttes on ta väga erinev. Aga põhimõtteliselt on ta ikkagi ju tšello. Et seal on kõige suurem erinevus võiks olla, et keeled ja poogen on teistsugused ja tänu sellele on Tänu sellele on mängimine lihtsalt pisut teistsugune, et kuidas sa selle Kuidas seda öelda, midagi keeruline on seda sõnadesse panna, et lihtsam on ette näidata seal kaasas kuna sool-geel lihtsalt reageerib natuke teistmoodi kui metallkeel, et ta on kärarikkam, ta, tema ütleb vibra nagu pisut rohkem hoolt kanda, et sealt tuleks ilus hääl välja. Aga muidu noh, keeled, häälestus on ikka kvindid ja sõrmed käivad ikka samamoodi. Võib-olla lihtsalt mingid Sõrvestused erinevad natukene. Nagu modernse tšello sõrmest sellest, kuidas neil koolis õpetatakse, et lahtisi keeli kasutatakse rohkem ja kuna soolkeeled resoneerivad kauem, siis sõrmi jäetakse peale, näiteks sa saad juba uue, uue keele peale läinud, aga ütleme suruniks sõrmul sol keele peale, siis teine on peegele peale, sa jätad selle sulgema ka juba kõlama, et siis seal tekib seal ta jääb natukeseks ajaks kõlama, seal tekib mingi harmoonium intervall, näiteks seda ei kasutata modernset laadal väga, pigem lastakse lahtist metall-metallkeel lihtsalt, ta kustub selles mõttes natuke varem ära. Nii on see olnud siis selline suur ümberõppimine ka, et kui kolis tõesti sa pead leidma selle sõrmestuse nii täpselt, et sai, ei mängiks seda peenikest A keelt seal vahepeal, et noh, et kas seal olnud täielik ümberõppimine projekt sellega ei ole? Ei ta, ta ei ole ikkagi nii nagu dramaatiliselt erinev. Ja kuna mulle lihtsalt ma olen barokkmuusika fänn, et siis mulle mulle lihtsalt väga meeldib seda õppida ja minu jaoks ei ole. Pigem on see tulevad barokktšellomõjud modernse tšellomängule, et seal on mingid sellised näiteks häälestus küsimus, et kuidas kuradi barokkmuusikat häälestatakse, puhtaid harmooniat häälestatakse. Kuna vibratot kasutatakse ju vähem ja harmoonia nii grammatiline nendes teostes ka. Ja kuna klaverit ka ei ole, siis noh, okei, kui sa mängid koos klavessiini ja siis see läheb juba natukene juba teistsuguseks, kui ant näiteks keelpillid mängivad koos ka nagu keelpillikvartetis, siis peab ju vaatavad, et Beltsi tuleks madalamad klindi kõrgematest, neid asju peab jälgima ja aga neid asju näiteks, kui mängida Moden tšello ka, siis ma olen tähele pannud, kui ma vahepeal orkestrist ei ole kellegagi koos mänginud, siis ma kipun grafissid mängiva madal jubedus või mingid sõrmestused, jaa, jaa. Poognastused võis vihjeid, veed ma tunnen neid mõjusid juba natukene. Et noh, muidugi ma saan aru, et tiks pill on üks ja teine teine, et et ma suudan nagu kohandada ennast mõlemale, aga aga pisut ikkagi barokktšellomõjud on, on juba olemas. Ma kujutan ette, et, et me enamuse jaoks on võib-olla tšello kõla seotud selle romantilise ajastuga imeilus, et kontserdid, mis võtavad teinekord silmanurgast pisara välja ja selline suur Virtoosses ja kaunist kõla. Kas sinul on olnud see armastus ka või on algsest peale park sind rohkem võlunud? Mind on vist algusest peale tegelikult barokkrohkemal olnud, mis ei tähenda, et mulle ei meeldiks teine. Et ma olen mõtisklenud ise sellele, et, et kuidas miks, miks mulle meeldib barokkmuusika nii väga. Kui ma olin, kui ma olin väike, siis meil on kodus hästi palju plaat, valju vinüülplaate, palju CD-plaate ja noh, mille järgi laps tavaliselt valib, laps valib eelkõige minu arust kaane järgi plaadi ümbrise kauniduse järgi ja ma kuulasin palju Luikede järve ja mul on siiamaani väga meeldib Luikede järv üles Tšaikovskit. Ja siis seal olid Moostati divertismendid ja Vivaldi aastaajad Bachi instrumentaalkontserdid ja sellised noh, oli ka näiteks seal sassi loomade karneval, aga palju asju oli, oli sellist nagu vanavanamuusika või klassitsismi baroki. Kuna mul vanematele ka see meeldib siis ka nemad armastasid kuulata. Ja isegi võib-olla noh, neil ei olnud barokkorkestrite esitused siis aga kui meile juba tekkis koju internet, siis mul ema hakkas ka kuulama neid barokkesitusi ja mis need olid, lihtsalt nii head salvestused. Et mina, mina kuulasin ka neid ja ma mäletan, kui ma läksin kolmeteistaastaselt muusikakeskkooli. Siis me pole nagu ise oma vabal tahtel. Kui ma kuulasin klassikalist muusikat, siis ma kuulasin just barakki. Et ma lihtsalt, ma lihtsalt noh, et ma tahan seda kuulata mitte nagu noh, näiteks hariduse eesmärgil vahepeal peatud seminare, kuulame midagi sellist, aga kui ma lihtsalt omal nagu vabal ajal kuulasin muusikat, sma, kippusin kuulama Bahia, Liidia Telemann ja niimoodi et ja siis ma juba ütlesin, et mina tahan, mina tahan barokkmuusikat mängida. Et tegelikult see meeldis juba täis väiksest peale. Ja mida ma olen märganud veel, et, et mis on võib-olla pisut kummaline. Aga mingil põhjusel ma muutun kõige nagu emotsionaalsem aktsiis, kui ma kuulan või mängin barokkmuusikat või klassitsistliku muusikat näiteks romantism, mis on ju iseenesest väga emotsionaalne muusika. Et on hästi subjektiivselt emotsionaalne ka helilooja isiksused ja mingid isiklikud tunded, asjad tulevad mängu ja seal ka kõik väga ilus muusika tohutult taustal, aga mingil põhjusel see ei mõju mulle niimoodi, näiteks nagu mõjub pahn või midagi sellist. Et ma võin, et ma võin hakata nutma Vi, kuidagi tekivad mingid meeletud ülevad, rõõm, rõõmu, tunded või, või kuidagi ma ei tea nagu, millesse tuleb täpselt. Aga ma olen selle ära tundnud, et üks muusika mõjub mulle nii tohutult. Ja mulle meeldib. See on kindlasti ka interpretatsiooni küsimus või see interpretatsiooni kunst. Vanem muusikat mängitakse palju ka praegustel modernsetel instrumentidele ja kooliajal ka, eks ole. Sa mängid Bachi oma tavalised instrumendid, kas see siis on nagu natuke vale tegu ka sinu meelest mingi ta barokkmuusikat? Mitte barokkinstrumendid ei ole vale? Ikka tuleb. Õppida ju kõiki kõiki asju mängima ja noh, kuidas nüüd öelda, et, et mõne mõned inimesed jällegi arvavad, et noh, et kas meil on enam noh, tänapäeval seda barokkpilli tingimata vaja. Et meil on ju praegused pillid on ju ka head, nendega peab ju täpselt mingis mõttes täpselt samamoodi oskame seda mängida. Kuigi erinevus on sees. Ma ise tunnen, kui ma, kui, kui mängida baraki kaasaegse pilliga eelkõige just kaasaegse poognaga, see teeb kõige suurema vahe, sest paropoven on, ta läheb otsast kitsamaks ja see teeb sellise, et kui nii-öelda see praegune poogen Turti poogen, mis läheb otsast nagu olete lakei keskelt paindiumis otseselt jälle üles tekitab ju selle, et sa saad otsalt ka peax teoreetilist saama, sama valjusti mängida, kui konnalt siis paropagnaga, päris issa võib-olla saab ikka natukene annad jõudu, aga lihtsalt füüsikaliselt ta läheb allapoole ja siis ja siis sealt niimoodi ta läheb kergemaks. Ja see teeb barokkmuusika mängimise väga loomulikuks. Et seal on palju sellist kergemaks laskmiste asja. Kogu aeg. Me jõudsime põgusalt ka Bachini mõistagi Bachi süit soolotšellole nimetatakse nagu tšellomängu piibliks, muide, kuivõrd sa oled sellega päri? No Eesti ei saa kindlasti üle ega ümber. Kui sa oled tšellomängija üleüldse, kui saad keelpillimängijad, siis soolod on hästi oluline osa õpingutest. Tõsi on see, et nad on lihtsalt rasked, eriti viiuliasjad. Et neid ikka tuleb õppida ja teiseks, nad on võrratu muusika minu arust. Et noh, kui võtta näiteks barokktšellorepertuaari vireetsete barokkmuusikat, siis kuidagi alati tundub, et kui lõpuks mängida Bachist tundub paremat ei ole. Siin võivad arvamused erinevad, et see on ka võib-olla maitseküsimusega, millest tahan lihtsalt niivõrd hea helilooja Et kindlasti on see keelpillimängijatele noh, kas just piibel selle selle üle võib, võib võib-olla mõni vaielda, aga väga oluline kahtlemata. Ma vist ei teagi ühtegi tšellomängijat, kes ütleks, et talle ei meeldiks neid sööti mängida. Ja mulle meenub praegu umbes poole aasta tagune aeg või natukene vähem kui Eestis käis saksa tšellist Daniel Miller shot. Ja ta ütles, et et Bachi soolo süüdita võtaks üksikule saarele endaga kaasa. Et see oleks see muusika, milles ta ei tüdine kunagi ära. Aga mikski siis vahepeal kuulata pisut Bachi ja küsisin sinult ka need, kes on sinu lemmikud Bachi interpreedid ja küsisid. Et kelle esitust stena kuulame. Noh, ma tean, et me hakkame kuulama annervilslak aga ma vastasin sulle, ammerbilsma jaab den Linden ja see on sellel põhjusel, et nad mängivad neid barokktšellot ja kui minna internetti, siis on ei ole väga suurt valikut, võib-olla peab rohkem otsima, aga kui lüüa sisse nende tšellosüüdid, siis enamasti tulevad sinna roosakovitši, mis maski ei loojuma. Ja hunnik igasuguseid teisi nagu Modenelise tšello esitusi. Baraktsel esitusi on vähem. Ma arvan, et tegelikult on neid salvestatud küll, aga kas siis need nimed ei ole nii maailmakuulsad, et nad ei või siis nad ei Youtube'is üleval Spotifys kusagil. Noh, muidugi adverbides majaten lindile salvestatud on muidugi väga head ka, aga ma lihtsalt kipun alati valima, vist, kui ma kuulan barokkmuusikat. Ma kipun valima paracecites ikkagi. Hästi kuuleme. Me kuuleme Johann Sebastian Bachi süit soolotšellole kuulasime Sindis kuuendat osa. Arutasime Johanna Randverega, et see on üks raskemaid ja vähem mängitumaid. Ta osasid sellest miks see siis nii raske see on kirjutatud viiekeelsele tšellole ja seetõttu on selle neljakeelsetel väga raske mängida, sest et see läheb väga kõrgele. Ja siis sellel põhjusel on ta lihtsalt natuke ebamugavam Virtoostamis elanikest akordid, mis on sellistes positsioonides, mida tavaliselt sealt tavaliselt väga akordi mängita. Muidugi, head mängijad mängivad need ära. Muuseas kasutan võimalust, et minu klassivend nagu sa enne ütlesid, et meil oli klassis paljutsialiste Valle-Rasmus Roots esitab seda homme Pärnus raekojas kell seitse. Saadame tervitused. Jaa, muidugi. Noh, ma usun, et see on üks nagu üks kõige lihtsam põhjus, miks ta on, on hästi raske, siit ma polest ise ise mänginud minu kätte pole ka Eestigi viiekeelse tšellot veel sattunud, nii et ma oleks seda saanud ka seal proovida. Mine, õpetaja ütleb kogu aeg, et see on ka viiekeelsel on see üks kõige raskemaid lugusid. Et võib-olla kindlasti ka muusikat kaliselt. Kuigi tihti selliseid maratone, millest ei tehta, aga on siiski tulnud ette, et tšellistid võtavad ühe õhtu ja mängivad kõik Bachisüüdid järjest läbi. Kas sina unistad sellest? See tundub midagi ülikarmi temaga töötanud, mitte isegi nagu füüsiliselt, aga ka nagu selline vaimne häälestatud sellele teosele, et siin on nii palju liikumist, nii palju sisu selles muusikesed, kes see jaksab? See on väga raske, ma arvan. Ja mingis mõttes ka publikule, kui sul on terve kontsert, kus soolod, ah. Muidugi, sääranesüüdid on ju erinevad, et seal on vaheldust ikka ka. Aga noh, ma ei tea, võib-olla mõni kuulajaga võib ära väsida, sest kui ma mõtlen enda peale, et noh, võib-olla, kui ma läheks kuulama ja nii, et keegi mängib sooloviiuli Bachi, võib-olla ma lihtsalt mulle lihtsalt nüüd tõuseb, nii meeldivale oleks sillas. Aga aga ma arvan, et see nii mängijale kui publikule väga raske asi. Noh, need on ju ka ikkagi kütete mängida terve terve soolokontsert, soolo machina, sul pole mitte ühtegi puhkepausi, kus keegi seal vahepeal mängiks mingit. Siis aga. Aga täna hilisõhtul võtad sa küll ette mõned pahisiidid ja festivali Tallinna tornid avakontserdil. Kell üheksa õhtul väga hilisel kellaajal kirikus. Milliseid siites mingid miks. Ma mängin neljandat sõiti nesturis teist sütti teemalise esimest sõitrison Keeduris. Ma mängin neid osaliselt praktilistel põhjustel, kui ma selle sain, selle pakkumised, kas oleksid nõus, ei olnud sugugi väga kaua aega tagasi, tegelikult see oli augusti alguses. Et siis siis ma kohe mõtlesin kiirelt, et kui ma mängiksin, mida mul oleks mängida neljandat sütti, ma olin just kevadel õppinud sellega palju tunnis käinud esimest süttima ning ka nokkis oli küll eelmine aasta, aga noh, ikkagi selle sellega nagu tunnis käinud ja seda õpetajaga ette valmistanud. Ja siis ma mõtlesin, et mul on vaja tund aega mängida, et kahest ei tule päris välja, kui ma korda, et siis ma võtan ühe ühe veel ja siis ma mõtlesin ka selle, et mida ma tahaks mängida selle, mida ma ka suudaksin ikkagi ka ära õppida. Kuidagi. Et viiendat ma ei saanud ka sellepärast võtta, et viies on teise häälestusega ja ma ei taha teha niimoodi, et ma ühe kontserdi ajal peaks vahepeal ühtegi, hakkame hääles, tavaliselt see, see lööb, ma arvan, kogu asja aetakse sassi. Ikkagi Bilber natukene. Mulle endale tundub nii-öelda, ma olen kunagi modernse selloga seda viiendat mingeid osi mänginud. Ja kui ma selle la keeles Olliks haarastasin systeks alati. Ja vastupidi, tagasi kahest läks alati nagu pisut aega, võib-olla lihtsalt ei ole nii hästi häälestuda. Et enne kui ta kuidagi jälle võib-olla kui ma ise ära harjusin, ka siis, kui igav selge, pillile nii rängalt ja, ja eriti kui peab, võib-olla sellises praegu on selle niiske ilm ka ja siis nagu jahedas kirikus, ma ei tea, kui sa hakkad veel selle häälestusega mängima, äkki läheb kõik venelastel seal vahepeal ja kuuendat sütti, mõtlesin, et Modernse pilliga saajah mängib seda 40-l seal ka, aga kui sa juba teed seda nii-öelda terjeri instrumentidega, siis sa viiekeelsega ja Ma arvan, ma lihtsalt tahtsin mängida teist, mitte kolmandat praegu. Et siis oleks muidu need kaks Tourichitiseks moll ka vahepeal, ta on natuke vaheldusrikkam. Nii et Johanna Randvere esituses kõlavad täna kolm Bachi sõiti soolotšellole brokinstrumendil Tallinnas issanda muutmise peakirikus ja sellisel kummalisel kellaajal nagu kell üheksa õhtul. Võib-olla päris põnev? Jah, et eks öökontsert, noh, ma tunnistan, ma kartsin alguses ütlesin veel hiljem. Sest et ma olen oma oma loomu, sest ma olen pigem selline hommikuinimene, mis ei tähenda, et ma oleks alati hommikul hästi vara üleval, aga lihtsalt kõik olla, mul on energiat rohkem hommikuti või õhtuti, siis ma tohutult alguses kartsin, et äkki see on kell 23, null null. Või 22, õnneks on 21, null mis kuigi noh, see on ka kontserdi jaoks Eestis ikkagi küllaltki hilja, meil tavaliselt on nad kell 19, null. Aga noh, põnev. Peame vastu. Saame näha ja kuulda. Aga barokkmuusikaarmastus on viinud sind tõeliste meistrite juurde õppima. Sa oled jõudnud Sibeliuse Akadeemiasse frakt sella erialale ja see on eriala, mida meil siin Eestis ega vist ei saagi õppida. Erialana ei saa villa. Barokktšello kui ma mõtlen praegu akadeemias muusikaakadeemias, Tallinnas selle peale, mida saab mis propiliseb õppida, siis tegelikult saab proksivad õppida, seal lihtsalt ei ole ühtegi õpilast. Ma isegi ei tea, kas õpetaja pigem ta õpetajat, pigem ei ole ta kambad, et noh, kindlasti ta on nõus, kui keegi tuleb. Paragd sella erineb kambast, see tuli ja barokktšello on, on tšello ja Viola da gamba, nagu ka veoledas ballaened. Vioola ta muidugi ei ole, seesama ei ole, mis on. Aga see on täitsa nagu teine pill, teist sorti Pille, see perekond nii-öelda yldse langes kasutusest välja. Nii. 18. sajandil Teine pilt. Aga Soome sõjaväe läksid 2011. aastal 2015, ma läksin sinna vahetusse. See on sinu juhendajat seal olnud ja milline see keskkond on barokkmuusika suhtes, kui kui tundlikud need inimesed on ja kui äge nüüd arvestada seda, mida nad teevad? No ma alguses, kui ma läksin, vahetus ja siis ma läksin tavalisse osakonda. Ja siis ma astusin pärast sisse, Brok osakonna. Paraku osakond on hästi tore. Minu õpetaja on Marculu, Alan Mikola, kes on, ma julgeks öelda, et ta on, ta on, ta on täielik proff ja ma arvan, et on Soome üks üks parimatest barokktšello Viola da gamba mängijatest. Ja ta on hästi aktiivne muusik, tal on väga palju kontserte ja inspireerib õpetaja ja väga hea pillimäng ja väga hea muusik. Ja ka need teised õpetajad on hästi toredad, minul minu arust soomlased on tihtipeale ka väga toredad ja sõbralikud inimesed. Ja vot ma ei tea, kas seal võiks olla nagu mingi vahe, siis võib-olla see lihtsalt kokkusattumus või, või nagu juhus. Et Need, barokkmuusikaõpetajad on hästi-hästi toredad, normaalsed inimesed kõik noh, peale selle, et nad on väga head muusikat. Ja barokkstiil on selle asi, mida saab ju tulla õppima hiljem ka. Ja siis tänu sellele nagu õpilaste vanus. Seal on päris mitu, kes nagu 25 ringis võiksin juba 40 või mõni on üle 30 30 või umbes niimoodi ja ja siis see toob ju ka nagu noh, õpetajal on täiskasvanud õpilased on täiskasvanud, et ei ole siis nagu võib-olla sellist. Et ühed on õpetajad, teised õpilased, vaid nad saavad kõik nagu omavahel väga hästi läbi. Ja, ja kuna seal ei ole väga palju inimesi, siis kui on mingid koosmängimise näiteks noh, ütleme ausalt, seal on väga suur viiulite puudus nagu viiulite arvult lihtsalt on väga vähe mis on iseenesest ju raskendab sellisesse näiteks nagu barokkorkestri tegemist. Nii et näiteks Me viiuliõpetaja minna kangas mängib tavaliselt alati kaasa ja samamoodi Üks klavessiini õpetajatest mängib ka see, kui sa inimestega koos mängid, siis siis ei kao ära selline asi, et üks õpetaja õpilane, meil on mingid sellised, et nad ikkagi mängijad kõik koos ja laval ühe asja Eestis ju. Kas lähendab neid inimesi? Nagu saarest läbi kui pikalt seal praegu mõelnud ennast Helsingi Sibeliuse akadeemiaga siduda või liiguvad mõtted ka mõne muu sellise barokkmuusikale suunatud keskuse suunas, ma ei tea. Holland. Et ma olen ikka mõelnud ma väga palju. Ma pole väga palju lihtsalt uurijale, ma arvan, et meil need asjad võiksid jääda mingisuguse, esialgu mingi vahetusaasta sisse mis on lihtsalt väga vahet, saaste on tõesti väga mugav, avastasid, et sa ikkagi saad stipendiumi ja proovide järgi mingit asja. Ja võib-olla siis soovi korral sisse astuda. Aga praegu mul on ka, ma olen ju tegelikult teinud yhe bakalaureuse aasta ära seal paraku osakonnas. Et mul peaks nii-öelda veel neli või viis aastat olema ees. Ja Ma ei tahaks teha sellist nii-öelda viie aasta plaani endale ette. Nii-öelda viis aastat, et, et mida me nüüd järgmise viie aasta jooksul mul on kindel, mida ma teen, kindlasti sellist asja ei ole, sellepärast et me ei tea ju täpselt, mis juhtub. Noh, eks ikka neid vahetusplaane on, on tulnud taht, kuhu võiks minna, mis oleks tore koht, mis oleks ilus niivõrd Holland on arvatavasti selliseid. Suuri barokkmuusikakeskuseid sealt on väga palju, väga häid ehitajaid pärit ja neil on kuidagi barokkkultuur, on. Meil kuidagi väga hästi olemas. Ühesõnaga. Igal juhul, Johanna, kui sa Viibid palju välismaal, siis igal juhul tuleb tagasi. Eks ma ikka tulen seal. Ma alati tahan, kehtis, ma olen, ma olen eestlane, ma tunnen ennast siin kõige paremini, kahtlemata. Väga tore. Nii et täna õhtul kuuled Hanna rändere esinemas juba kell 21 issanda muutmise peakirikus festivali Tallinna tornid avakontserdil kus kõlavad Bachi jumalikudsüüdid soolotšellole. Suur aitäh, Johanna Randpere, taas kord. Kask rätise tulemast ja jääme siis peatse kohtumiseni. Lõpetuseks Me jõuame veel enne uudiseid kuulata katkendi ühest paari aasta tagusest salvestusest. Aasta 2013 Mustpeade majas Kivimäe virtuoosid ja siis soveeris Johanna Randvere Tallinna kammerorkestri ees küla Slovitšibokkerini tšellokontsert G-duur. Dirigent Mikk Murdvee juhatusel.