Tere päevast, head kuulajad, jätkub saade, suvetuur ja nüüd on meil stuudios üks väga eriline külaline. Suvi on ikka selline aeg, kus paljud eesti eestlased, kes välismaal elavad, tulevad vahepeal Eestisse ja meie külaline on täna. Ma ei, ma ei teagi, kuidas neid kõiki nimetusi ametinimetusi öelda, aga luuletaja, näitleja, laulja, lembe lokk, tere. Tere, Ivo. Teie elate Prantsusmaal juba alates aastast 1998. Ja isegi 97 lõpus jõudsin. Varsti saab 20 aastat täis. Nii et selle aja peale juba võib öelda, et kas te peate ennast pigem ikkagi eestlaseks või mingis mõttes juba ka pantslaseks? No eks ta on selline, ma pean mingi oma kiigivist looma. Ma olen niimoodi pool aastat juba pool aega siin elanud ju pool aega seal elanud ja ja ta on nagu mõnes mõttes selline minu nagunii-öelda. No öeldakse kasuvanemad, aga ma ei saada kasukultuur, siis kõlaks see nagu ma tahaks sealt mingit kasu, onju, aga, aga, aga, aga eks ta mind nagu Adoteeginud, on see, see Prantsusmaa. Kas muusika on olnud midagi, millega te olete alati tahtnud tegeleda või, või, või tekkis teil see mõte, ütleme sellisesse võib-olla lapsepõlves või nooruses tegeleda just muusikaga? See on niisugune väga pikk ja ma nüüd püüan seda lihtsalt öelda, et et minu nagu isiklikus mütoloogias. Ma mäletan, et ma väiksena tahtsin lauljaks saada. Aga, aga siis nagu tekkisid mingid hirmud, siukesed ta hästi ja ebagatsionaalsed, lapse hirmud. Ja, ja siis ma unustasin selle soovi nagu ägama, laulsin Ellerheina kooris tegelikult kogu selle kursuse nii-öelda läbi kümmekond aastat, siis kõik ütlevad selle peale, et noh, et siis oli ju loomulik, et sa hakkad lauljaks. Et noh, Prantsusmaal arvatakse nii. Aga noh, Eestis on nagu me kõik teame, kõik, kõik laulavad mõnes kooris kui siis kui mitte mitmes kooris. Nii et see nagu mind väga loogiliselt selle laulja ametini viinud, kui sa laulad kooris, laulad nagu selle hulga sees. Et ma pigem läksin Prantsusmaale, õppisin seal, õppisin seal, ma tahtsin Aafrikasse minna, see on ka mu elu on väga selline, eks Lev ja keerdkäike täis, et seda on nagu väga nimediline lineaarselt raske jutustada tegelikult, et, et ma läksin Eestis läksin õppima vene filoloogiat, sealt läksin Venemaale, seal kohtusin aafriklasega ja otsustasin, et ma tahan minna Prantsusmaale Aafrika prantsuskeelseid kultuur õppima. Ja kui ma sinna jõudsin, siis ma sattusin tööle kunstigale kiidesse kus mulle öeldi, et aga, et mida sa tegelikult siis teha tahad. Ja sel hetkel ma olin, ma ei tea, 24 võib-olla või 25 ja siis ma mõtlesin, et oi, mis mõttes, et mida ma tegelikult teha tahan, et, et kõik asjad on huvitavad, et ma olin nagu ekselnud igasuguseid pakkumisi mööda, et oma Eestis olin isegi Lennart Meresekretärina töötanud ja et ma olin nagu igasugustes miljöödes. Töötanud ja aga see küsimus mul ei olnud nagu kunagi pähe tulnud, et mida ma, mina nagu päriselt teha tahan. Ja siis sel hetkel see pani mind nagu sügavalt mõtlema ja siis ma ühel kolmapäeva õhtul otsustasin hakata lauljaks. Aga kui te läksite Prantsusmaale, kas te kujutasite ette, et jäätegi sinna? Ei, kindlasti mitte, ma mäletan väga selgelt, et et me nagu käisin, ma olen alati käinud iga suvi mingi kuu aega Eestis kõik need 20 aastat ja, ja ma mäletan päris algusaegadel mingit vestlust oma vanaemaga, kes ütles, et nojaa, eks ikka sinna jääda, sest ma ütlesin, et ei, ei, kindlasti mitte, et sinna ja, aga sa kindlasti saad seal mõne mehega tuttavaks ja jääd nagu mingi mees tahab minuga elada, et eks ta peab ikka Eestisse tagasi tulema. Aga no tegelikult ta iga aasta ma tulin siia tagasi, aga siia jääda ja tegelikult suve lõpuks mõtlesin ikka, et midagi nagu tegemata seal et iga suvima. Suve lõpus kolisin jälle sinna tagasi ja võtsin jälle uue korteriiga. Iga alguses andsin oma korteri üles ja tulin jälle Eestisse ja kuni lõpuks nagu tõesti elu tekkis nagu selline püsivam elu sinna. Mis teid selle Prantsusmaa juures kõigepealt köitis, et kas oli see näiteks ka prantsuse keel, et te ju tegelesite ka prantsuse keelega prantsuse filoloogia ka enne? Prantsuse keelega on mul selline kirglik armastuslugu, ütleme nii või prantslase jah, isegi keelega ennem kui Prantsusmaaga ma hakkasin seda väga juhuslikult õppima, nii nagu kõik. Ja siiamaani mu elus on enamasti taimine toimunud, et mul kui ma olin 16, siis mul oli üks suvi, kus ma ei teadnud, mida päriselt teha selle suvega. Ja mu vend ütles, et ma lähen Saaremaale prantsuse keele suveülikooli, et tahad tule kaasa. Ja siis ma nagu nädal aega lugesin seda Leesi õpikut, käisin mingi tuttava juures igal hommikul natukene prantsuse keelt nagu harjutamas ja läksingi siis sinna suveülikooli ja suveülikooli lõpus. Aastal 91 tuli meile viis ilusat prantslast, et me saaksime praktiseerida päris prantslastega. Ja mina, kes ma nagu tol hetkel nagu meessoo vastu suurt huvi ei tundnud, ma ei tea, miks ma rääkisin kõigile, et nad suve lõpuks on mul kindlasti prantsuse mees ja ja, ja siis tuligi niimoodi, et nad tulid nagu autoga seal Prantsusmaalt ja, ja kaks paari ja üks vallaline prantslane. Ja siis kellega me nagu, kuna me keele ühesõnaga mingisugust väga ilus armastuslugu oli, väga profileeritud kirjad olid aga ja, ja siis tänu sellele ma õppisin prantsuse keele väga kiiresti selgeks nagu sõna sõnaraamatu ja kirjade abil. Ja tol hetkel ei olnud need prantsuse keel valdajaid siin Eestis eriti palju, nii et et ma väga kiiresti sain oma vähese prantsuse keele oskusega tööd prantsuse keele, läbisin Eestis, tõlkisin stsenaariumeid ja kõike, nii et et see prantsuse keel keele läbi nagu minu jaoks maailm avanes tegelikult, et noh, oli see inimestevaheline armastuslugu, aga, aga ma arvan, et see prantsuse keel tuli nagu noh, ma tõesti, ma tundsin, nagu kleepis mulle ennast külge täitsa, et noh, et kõik need vene ja inglise keel, mida ma ennem olin aastaid õppinud jäid minu jaoks suhteliselt häguseks tol ajal ikkagi. Ja prantsuse keel oli minu jaoks kohe arusaadav. Kõik sõnad, mis ma õppisin, jäid kohe meelde. Nii et ma sain lõpuks ometi ka nagu võõrkeeles hakata raamatuid lugema, mida eesti keelde veel ei olnud tõlgitud. Aga kui te-Prantsusmaale jõudsite, siis kuidas, kuidas see lugu edasi läks, et te hakkasite seal tegelema džässi ka hoopis olinit? Nojah, seal ma tegin seal igasuguseid muid asju ka, eks ma seal töötasin ja õppisin ja, ja ja kui ma siis otsustasin nagu lauljaks saada, siis ma kuna ma olin seda mõtet ilmselt enda eest varjanud väga edukalt, väga kaua aega, et noh, et ma laulda tahaksin, siis ma tegelikult ei teadnud ka, mis muusikat ma teha tahaksin alguses. Ja kui ma siis nagu järgi mõtlesin, siis ma mõtlesin, et džäss nagu kuidagi ajalooliselt tundus nagu see koht, kus nagu et kui sa nagu džässi õpid, et siis kõik uksed on sinu jaoks ka pärast lahti tegelikult. Ja siis ma läksin mingisse džässikooli, läksin aastaks. Aga tegelikult mulle meeldib nagu see lugu rohkem, et kui ma siis tol kolmapäeva õhtul otsustasin, et ma tahan lauljaks hakata, siis siis mu nagu ainus nimi ja niisugune eeskuju, kes mulle pähe tuli, oli Tom võIts. Ja ega ma nagu väga pikalt juurelnud, ma mõtlesin, et noh, et ma tahaks laulda nagu tamm võitis, ma ostsin suure pudeli viskit ja ilma filt filtrita kangeid sigarette ja asusin tööle. Aga aga džässi puhul, noh, džäss on ju ka, kes on väga erinevat, et ikkagi on, ütleme, standardid ja on see kanaliseeritud džäss ja, ja et, et mis teid seal nii-öelda palus. Ega tõesti ei võlunudki miski, tegelikult see oli nagu ainult selline intellektuaalne mõtte, et noh, et, et džässikooli lähen, siis ma õpin nagu kõik need nipid selgeks, eks ma pärast vaatan, mis tüüpi muusikat tegema hakkan. Aga siis loomulikult džässikoolis õpitakse kõiki neid standardeid ja ja ma olen selline ikkagi mõtlev inimene ja isekirjutav inimene ka, et et et minu jaoks oli nagu täiesti vastuvõetamatu laulda igal õhtul lava peal, et ma olen ju õnnetuse jätsid mu maha, ma ei tea, mis ma eluga peale hakkan. Et ma ei suutnud nagu seda tegelaskuju kehastada, kes on nii õnnetu sellepärast et üks mees on ta maha jätnud, et seda, et ma ei suutnud sellesse rolli sisse elada, nii et ma hakkasin nagu oma laule kirjutama. Ja hakkasin ka tegelikult ühel hetkel kohtusin ma nii-öelda improviseeritud muusikaga väga kiiresti, tegelikult ma käisin aasta otsa seal koolis ja siis Järgmisel suvel siis sattusime ühele improviseeritud muusikafestivalile, kus oli nagu igasuguseid pille ja hääli, kõiki, kõike mida iganes ja kõik tegid mingisuguseid väga põnevaid ja imelikke asju. Ja see tundus väga põnev ja, ja ja palju õigem. Alustuseks kuidagi, et siis ma tegelesin improviseeritud muusikaga päris pikka aega, mis tähendab siis, et mida iganes perfomance, heid, tantsijate, lauljate, maaliatega või teiste pillidega. Jaa jaa, peaaegu et laulda ja peaaegu et ei tohtinudgi selles mõttes, et noh, et nüüd on nagu mingitviisijuppi hakkad laulma, siis tundus juba, et ei, kui klassikaline, sa oled igav. Nii et see oli ka põhjus, miks ma ühel hetkel selle improvisatsiooni improvisatsiooni juurest ära tulin, et tegelikult ma olen nagu meloodia hakkas, ma hakkasin nagu meloodias ikkagi puudust tundma ja sellisest ülesehitusest ja ma nagu ei osanud selle improvisatsiooni kaames kuidagi midagi nagu edasi arendada. On palju inimesi, kes oskavad ja teevad seda väga põnevalt ja hästi. Aga, aga mina lõpuks tulin ikkagi mingite raamide juurde tagasi. Vaba improvisatsioonimaastik on Prantsusmaal ju minu meelest alati olnud väga tugev, miskipärast just et ka Eestis on väga palju prantsuse ansambleid, esinejaid just, et miks see huvitav nii on, et kuidas teile tundub? Ma ei oska öelda, ma oleks isegi, ma ei oleks isegi osanud öelda, et nüüd ta just Prantsusmaal tingimata väga tugevam. Et ma arvan, et kõikides riikides on neid päris palju või noh, ma olen Berliinis käinud ja New Yorgis, et et see on nagu selles mõttes väga ma nagu aeg-ajalt teen seda vaba improvisatsiooni edasi, sest see on nagu väga hea võimalus. Hoobilt või lambist, siis ütleme, kohtuda muusik muusikaliselt teiste muusikutega et ei ole nagu mingeid proove teinud ja ma just tulin lennukilt maha ja, ja võinud seal lavale astuda. Aga nii et mulle tundub, et, et paljudes riikides on see skeene nagu päris huvitav. Kui te nüüd olete nii pikalt olnud välismaal, siis milline teie side Eestiga on tegelikult Eestis te viimati esinesid vist 2011. aastal ja sellest on ka juba päris palju aega möödas. Jah, tol ajal oli mul selline bänd nimega Uusma Tamm ja, ja üks eesti eesti tõugu mänedžer Hannes pikat kes oli mind nagu minu alguses aegadest peale Prantsusmaal jälginud, et mida ma seal teen, otsustas, et nüüd nüüd tuleb küll Eestisse minna ja korraldas meile sellise imelised, uurisin, see oli nagu noh, on neid tuuge olnud pärast ka, aga aga see jääb kuidagi selliseks eriliseks tuuriks selles mõttes, et need kuuajane tuur ja me tegime mingi 30 kontserti vist. Vahel tegime kaks kontserti päevas ka. Nii et, et selline väga põnev. Me käisime kõik eesti külad ja künkad läbi. Ja väga ilus seelik. No kuidas tundus, et kuidas see muusika siin kontekstis kõlas? Minu jaoks oli see väga tervendama, alguses aga kartsin siia tagasi tulla, sest ma arvan, et minu suhe Eestiga on kuidagi keeruline. Sest ma arvan, et on inimesi, kes läksid, on läinud mujale elama kas tahtlikult või juhuslikult ja kelle suhe Eestiga võib-olla lihtsam kuidagi mind minu jaoks on see suhe painav ja no mitte et see nüüd mitte, et see kuidagi muret tekitaks mulle aga, aga, aga jah, see kuidagi tekitab minus küsimusi algusest või noh peaaegu algusest peale ilmselt, et et see on nagu mõnedel inimestel on peresuhted, et nad täpselt ei tea, et kuidas noh nagu kõik lapsed armastavad oma vanemaid ja tahavad sinna koju tagasi minna, aga aga täpselt ei tea, et nad et kuidas, mis seal siis tegelikult tagada taga on, et sa lahendad mingisuguseid suhteid nagu terve elu, et et minu jaoks Eesti on ka, ta esitab minule küsimusi ja nii nagu Prantsusmaa esitab mulle küsimusi, ega meil päris juhuslikult ei lähe ühtegi riiki, et igal pool on nagu ma nagu usun, selliseid pinnaaluseid põhjuseid. Aga tulles tagasi veel keele juurde, et laulate nii eesti kui prantsuse keeles et mis, milles see erinevus on see, et teie jaoks, kui te mõtlete selle peale, et kas te laulate eesti või, või ütleme prantsuse keeles või ka inglise keeles Minu jaoks on ma arvan, et ma olen eest, siis need on nagu minu isiksuse mingisuguse tegi, küljed, ma arvan, ma, ma kirjutan eesti keeles ja prantsuse keeles täiesti erinevatest asjadest. Mul on nagu ilmselt mingisugune oma stiil väääga tuntav, mingi käekiri kõikides keeltes, aga aga, aga samas samas nagu nüüd see plaat, mis mul just kevadel välja tuli. Ma otsustasin, et, et ma tahan seda ainult prantsuse keeles kirjutada. Ja kui ma kirjutama hakkasin, tuli kohe esimene lugu tuli eesti keeles, loomulikult. Aga et, et ma nagu tahtsin sundida ennast nagu minema sellest. Sellest hetkest üle, kus sa tahad nagu järgmisele keelele hüpata, et näed, et nii nagu me mingi raskus elus ette tuleb, et siis hüppame nagu mingi. Keerame selja, lähme mingi teise juurde või vahele, vahel ei viitsi nagu mingit asja lõpuni ära lahendada, et et ma otsustasin, et ma tõesti tahan nagu ainult ühel ükskeelse plaadi välja andama, laval laulan kõikides keeltes ja ja sellel on nagu selles mõttes heliline tähendus ka, et et ka prantsuse publik. Kuule meeldiv, kui ma vahetan neid keeli, sest nad näevad, et et ma hüppan nagu lähen nagu ühest ühest universumist nagu teise üle või selles mõttes, et et ma olen nagu erinevad maailmad, erinevad erinevates keeltes ja erinevad keeled annavad sellist musike erinevat musikaalsust, kannavad. Aga nüüd ongi meil võimalik kuulata natukene muusikat sellelt värskelt plaadilt, mis on ilmunud tänavu ja plaadi nimilugu kannab nime Komont tra tüür, kuidas sind tõlkida võiks seda võib-olla kuidagi sulle. Tõlkida kuidas sulle tõlkida ja see on nagu selline ta nüüd ei räägi, et noh, et kuidas seda, seda või teist sõna tõlkida, et et see ongi prantslased nagu kuulavad neid tekste ja mul on nagu selles mõttes ma olen nagu väga uhke ja õnnelik selle plaadi üle ja tõesti uhke selles mõttes, et nad, et Prantsusmaal kirjutavad inimesed, nagu on mulle öelnud, et et, et see prantsuse keel seal plaadil avab nende jaoks uusi keeli nende oma emakeeles, et et, et jah, ma, et see plaat on ka nagu üks osa sellest, mis ma nagu olen viimasel ajal üritanud täpselt seda minu eesti ja prantsuse suhteid kuidagi lahendada kunstili oma kunsti läbi ja see lugu räägib, kuidas sulle telkida tuult, puude okstes ja limukaid täna välja. Et küsimus ei ole alati sõnades, vaid on mingites piltides mingites tunnetes millest me nagu ei hakkagi rääkima, sest Need nendest ei ole midagi rääkida, vaid seal järsku midagi nähes tekib südamesse mingi tunne mis mõjub, Ta peab sind sinna või selles või teises suunas. Aga mis teeb just selles, mis tekitab selle olukorra, et et tegelikult seal mingi teise kultuuriinimesele jääd alati kättesaamatuks, sest sõnadega sa ei saa seda kunagi tõlkida. Veni. Voodi Mällo? Kitele v? Saade, mida kuulate, on suvetuur, kell on 12 34 ja me jätkame vestlust lembe lokiga. Me kuulasime siin muusikat värskelt eebeelt ja Pala nimi oli kommuun, töötra tüür. Ja te kirjutate ise pikad laulutekstid. Ja samas te olete luulet avaldanud. Ja ma olin Prantsusmaal kakskeelse luulekogu avaldanud hetkel teine raamat ootab praegu niimoodi stardiplokis, aga aga see esimene kakskeelne luulekogu tuli väga lahedalt selles mõttes. Et, et tegelikult ma tegin nagu mingit perfomance mingisuguse kirjast, kirjast prantslase kirjastajale aeg-ajalt tema üritustel ja siis ta ühel hetkel ütles, et näed, Ta et kas sa võiksid mulle ka näiteks Eesti kaasaegset luulet tõlkida. Ja tol hetkel siis mina ütlesin, et muidugi muidugi, et mul eesti luule väga meeldib ja tulin kohe suvel, nii kui Eestisse tulin, tormasin raamatupoodi ja endale nagu peas kohe mõrkusid mingisuguseid, mida ma väga tahtsin nagu läbi lugeda uuesti. Ja siis ma taipasin, et tegelikult neid kogusid enam ei olegi nagu poodides esiteks olemas paviljonid kuidagi kerjamas käima kuskilt sõprade juurest, kes ütles, et ma ei saa sulle laenata, sest ma loen seda ise. Ja, ja siis ma nagu nägin, et kui, kui tugev see luulekultuur siin on. Ja samas nägime seda ka, et noh, et tegelikult ta mulle ei meeldi, luulet tõlkinud ja minu jaoks on see peaaegu võimatu selles mõttes, et noh, et, et, et see, mida mina sealt nagu taju tajun, on peaaegu tõlkimatu. Ja seetõttu ma ütlesin talle, et mina sellega hakkama ei saa, et noh, et saatsin talle nagu teiste inimeste juurde, ütlesin talle, et kui sa tahad, sa võid ju mind avaldada. Ja siis ta siis ta ütleski, et noh, et jah, saadame laava tekstid, et ma vaatan siis, et kas see huvitab ja ja siis ma nagu püüdsin sellest oma luuletustest siis mingisuguse nagu koherentse kogu kokku panna, aga, aga samas oli seal nagu eestikeelseid prantsusekeelseid tekste, mida ma oleks tahtnud kokku panna. Ja ma ka enda luulet ei suutnud tõlkida ja ütlesin talle, et see jääb karistada ka sellepärast, et ma ei suuda neid asju tõlkida, onju. Ja siis ta ütles, et ei, et sellest ei ole midagi, et me teemegi kakskeelse kokku ja sa ei pea neid tõlkima. Nii et nüüd ma olen Prantsusmaal välja antud eesti prantsuse keelne kogu mis ei ole nagu kumbagi keelde tõlgitud selles mõttes, et osad lihtsalt on, tekstid on eesti keeles ja prantsuse keeles. Nii et sõna on teie jaoks olnud ka alati väga oluline ja lisaks muusikale. Mulle tundub, et tegelikult sõna võib-olla tulebki pige kõige loomulikumalt või selles mõttes mitte nüüd see suhtlemise sõna, et et see, et ma teiste inimestega normaalselt suhelda enesele ka endale rahuldavalt suhelda suudan see nagu üsna hiljutine nähtus minu jaoks. Aga, aga see, et sõna kirja panna, on minu jaoks juba väiksest saadik päris tähtis olnud, et ma olen sattunud kogemata oma mingisugustele märkmik käe peale, mis on kuskil pööningul ja et ma avastasin, et ma nagu päris noorelt juba kirjutasin mingeid tekste. Aga kui me nüüd raamatutest räägime, siis tegelikult teil on ETV eetriväliselt siin rääkida, sest ma sain teada, et teil on üks suur projekt käsil, üks üks oluline raamat, praegu veel üks raamat, mis räägib eksiilist. Jah, no see on suur projekt, ma tavaliselt ütlen kõike oma asjade kohta, et need väiksed väiksed asjad, sest ma olen nagu selline, nii nagunii konjak, kid hoitakse 40 aastat kuskil tünnis, mul on ka ma kirjutasin 40 40 teksti ja see võttis mul aega. Väga väiksed tekstid, need on nagu sellised proosa haigu tasad on luule ja osad on proosa. Aga nad tõesti noh, kõige pikem on lehekülg. Ja see võttis mul nii täpselt viis aastat aega või noh, ma niimoodi vahepeal kirjutasin vahepeal jälle unustasin ära. Nii et ja see on jah, see on nagu alguses oli nagu kuidagi juhuslikult hakkasin tekstikesi tulema nagu sel teemal ja ma mõtlesin, et noh, et kuidagi umbes isikliku teraapia Mõttes panid nad kirja, aga aga siis ühel hetkel noh, täpselt see eksiili või see, et noh, et kuhu ma siis kuul on või kes ma siis olen või mida see Eesti minu jaoks tähendab ja mida see Prantsusmaa minu jaoks tähendab, ja see oli nagu nii pidev see see küsimus tegelikult, et ma otsustasin selle tekstikogumikku lõpuni valmis saada. Ja tan prantsuse keelne. Ja, ja ma otsustasin ta tegelikult välja anda kakskeelsena, aga mitte prantsuse, eesti, prantsuse inglisekeelsena. Sest ma tahtsin, et nagu võimalikult palju inimesi võiksid mõista võimaluse korral mõlemat keelt, et tekitada just seda tunnet. Kuidas seda kahe teksti vahel hulbid tegelikult või kuidas see täpselt seesama tekst on väga hästi tõlgitud, töötasin tõlkijaga koos. Aga samas ei ole sama asi, ei saa sealt sama tunnet päriselt kätte, et nii et see raamat praegu vaatab niimoodi stardiplokis. Üks kirjastaja on temast huvitatud, aga ma veel mõtlen, kas ma teen seda temaga või ootan natukene, aga praegu hetkel konkreetselt saab sellest raamatust sügisel prantsuse Me keegi raadios dokumentaalsaade Nad lugesid teksti läbi ja tahtsid, et ma selle põhjal teeksin, saate, kus ma siis loen teksti ja ja ma teen sellise, töötan ka selle helitausta ja muu sisu kallale, et see on selline tunniajane saade. Sellest nii, et need teemad, et eksiil ja see kahe maailma vahel natukene selline olekuline hõljumine on nagu teie jaoks ikka jätkuvalt väga olulised. No, ma ei tea, ta kuidagi paratamatult on nii, ma arvasin, et kui ma selle raamatu valmis sain, siis ma mõtlesin, et noh, nüüd on esimene küsimus on vastatud, et võib-olla siis nüüd mingi järgmine ja nii. Aga, aga ma arvan, Ma olengi seal kuskil vahepeal hõljun ja võib-olla noh, eks igalühel on mingi oma inspiratsiooniallikas. Ja neid inspiratsiooniallikaid me iseenesest ei vali. Nagu eile keegi ütles, et et et ta teab kunstnikku, kes alati peab läbi viha, ainult loob. Ma nüüd ei ütle, et ma ainult läbi eksiili loon, aga, aga ma arvan, et see tekitab minus mingisuguse seisundi see kahe kultuuri vahel hulpimine või hõljumine või kuidas siis kuidas, olenevalt päevast tunne on mõni päev, teie, ma hulbinselli mõni päev tunnen, et ma õilsat hõllyn seal. Aga eks ta kuidagi tekitab selle mingi minu tsooni, kus mina elan ja loon ilmselt. No teie tegevusel on väga palju erinevaid tahke ja me jõuagi siin selle saate aja jooksul ilmselt kõigest rääkida, aga aga üks asi on, mida ma kindlasti tahaksin veel ka puudutada, on Pariisi Eesti kool, mille Te olete. Et kuidas, kuidas on Pariis eesti kooliga praegu ja kuidas oli siis, kui te asutasite, et miks, miks ta üldse sellise asjaga tegelema hakkasite? Tegelema hakkasin ma seda väga konkreetsel põhjusel, mul oli endal tol hetkel kaheaastane laps. Ja ma olin kuulnud, et, et kui lapsevanemad räägivad oma lapsega oma keeles ja nii peabki olema et siis nagu täitsa loomuldasa Nad hakkavadki rääkima seda teist keelt. Ja minu kogemus näitas, et see nii lihtne nüüd ka ei ole, et sa lihtsalt räägid taga ja siis ta vastab sulle sujuvalt eesti keeles, vähemalt eesti keelega see nii lihtne igatahes ei olnud. Ma kujutan ette, et kui sa oled ja nad Prantsusmaal ja kuuled inglise keelt, siis on see võib-olla lihtsam, sest sa kuuled seda inglise keelt ka mujal ja sa näed nagu teisi näed, et see asi on olemas. See inglise keel eksisteerib ka väljaspool sinu vanemaid eesti keel, Prantsusmaal ei eksisteerinud väljaspool mind minu lapse jaoks ja seetõttu ühel hetkel muutus, see suhe on mul väga konfliktseks ja väga isiklikuks, sest kui sa tuled oma välismaal elava lapsega Eestisse, siis esimene asi, mida Sult lennujaamas kohatud eestlased küsivad ja kas ta sulle eesti keelt ka räägib. Ja siis nii et sellest saab nagu mingi kinnismõte ja natukene selline paaniline kinnismõte, et et kuidas siis ja, ja see on tegelikult reaalne tunne, et noh, et et, et meil on ikkagi nii vähe, et, et ma ei kujutanud nagu ette, et minu lapsed ei räägiks eesti keelt, et minu jaoks on see oluline siin käia ja Eestiga side säilitada ja ma ei kujuta nagu ette, et mu lapsed ühel hetkel, et nende jaoks riik ja see koht siin on, oleks nagu midagi täiesti võõrast. Nii et seetõttu ja siis täitsa juhuslikult tol aastal oli Eesti 90 ja prantsuse saatkond korraldas tahtsid ka lastele prantsuse lastele üritusi korraldada ja nad tellised terve seeria muinasjutuetendusi, kus ma siis prantsuse keeles eesti muinasjutte jutustasin prantsuse lastele ja siis ühel hetkel tollase saat saadiku naine ütles, et aga et nii kahju, et miks sa siis meie lastele sellist asja ei tee. Ja siis ma ütlesin, et noh, et miks mitte, onju ja saatsin selline nagu selles mõttes väga iseloomulik, et saatsin maikuus ühise meili välja. Eestlastele ja mitte keegi ei vastanud, mõtlesin, et ma kolmapäeviti hakkan tegema muinasjutu sellist ja muusikatundi lastele eesti keeles keegi ei vastanud, sest kõik juba kõigil oli eesti piletid ära ostetud. Aga, aga noh, kõik lapsed tulevad suve lõpul puhta eesti keelega seal Ta Eestist Prantsusmaale ja siis septembris järsku tuli mulle nagu hunnik meile, et nad noh, millal see eesti keel, eesti kool nüüd algab. Et nüüd nagu lastele eesti keel suus, et nüüd tuleb sellest kinni hoida. Sest noh, vanasti oli see rütm nagunii, et septembris rääkisid kõik puhast eesti keelt. Detsembriks juba vastasid prantsuse keeles, Avodel said, aga maikuuks juba enam ei saanud eriti aru, mis ema räägib. Nii et et siis me alustasime kohe nagu esimene vaba nädalavahetus alustasime ja ja nii ta seal kord kuus edasi toimib. Ja sellest on nagu noh, kord kuus toimuv tundub nagu väljastpoolt vaatajale, et seda on nagu väga vähe. Aga tegelikult on seda nagu päris päris palju tööd on sellega esiteks, aga, ja, ja lastel on sellest väga palju kasu. Need, lapsed, kes seal praegu käivad? Noh, vähemalt tol ajal, kui, kui ma nüüd kolm aastat ei ole seal eriti käinud need, et neil ikkagi jääb see nagu baas jääb baasil põhja, saavad sealt alla ja nad neil tekib see kogukonnatunne ka, et, et on olemas teisi eestlasi, teisi eesti lapsi, selliseid teisi eesti vanemaid ja see on väga oluline laste jaoks. Ja seda eestlase tunnet on ikkagi võimalik säilitada, näitab see sellise asutuse olemasolu. Ja ma arvan, et, et eesti teebki seda, aga, aga seda nagu ei ole võimalik alahinnata, et kõik need eestlased, et et, et me kõik kõike seal välismaal elame, oleme kogenud seda, kuidas ühel hetkel keegi ütleb, et noh, ise, te läksite ju ära. Aga ega inimesed alati ei vali, et miks nad ära, miks nad sinna on kolinud või üks kolib Tartusse Tallinnast või või kolib maale või kolib maalt linna ja tema külaelanikud leiavad, et kolisid siis Tallinnasse. See on tegelikult täpselt sama teema, et et ega keegi vahel meie otsustajad, Me läksin läksime Pariisi või New Yorki õppima ja seal läks elu lihtsalt käima, saime tööd või ta ja kõik need inimesed. Enamiku jaoks neist on Eesti väga tähtis ja see eesti keele säilitamine on väga tähtis. Nii et kõik, mida Eesti riik nagu võib teha, et nende inimeste elu seda eesti keele säilitamist kergendada on alati teretulnud ja sellest südantsoojendav Me rääkisime siin alguses sellest, et kuidas Eesti Prantsusmaalt vaadates paistab, et kui palju te üldse jälgite praegu seda, mis Eestis toimub, tänu internetile on ju võimalik väga hästi hoida ennast kursis noh sisuliselt ju kõigega uudistega ja kõige sellisega. On jah, no ma püüan eesti raadiot kuulata, vanasti üritasin ka vahelduva eduga eesti lehti lugeda internetist, aga aga ma tunnistan, et ta, et seal natukene on nagu selline kollase ajakirjanduse maik on nagu liiga tugev minu jaoks, et et, et ma ei suuda nagu sellest ennast läbi närida. Nii et ma kuulan raadiot, aga, aga, aga ma lehti lihtsalt see teeb mind kurvaks ja, ja väsitab või selles mõttes muudabki kuidagi seda minu suhet Eestiga valulikumaks, kui ma vaatan, kuidas kõik 11 materdama, et, et noh, et et meil on nagunii teha, et see nii mõttetu, see materdamine Aga kuulame nüüd veel natuke muusikat, te olete välja andnud ka muusikat, siis nime all, Ruusmaa Tamm, et kas Ruusmaa tamm on teil selline, kuidas öelda alter ego või, või, või mis Ruusmaa tamme tähendab? Urmo Tamm oli ja üks bänd, mis tänase päeva seisuga enam ei eksisteerime, küll nüüd sel talvel otsustasime ühe projekti lõpuni viia siiski, et mis meil oli Eestiga seotud just täpselt, ma tahtsin kirjutada tol hetkel eestikeelseid laule. Ja ka kuidagi seoses selle teemaga, et mina ja minu, Eesti ja minul, Eesti nagu väljastpoolt vaadatuna ka ja ma hakkasin kirjutama eestikeelseid tekste, mida ma tahtsin muusikasse panna ja mida ma ideaalis oleksite tahtnud mõne eesti kooriga salvestada. Nii et me praegu nagu kooriprojektina ta praegu ei toimi, aga me otsustasime need lood siiski, nagu tasapisi valmis teha oma omal jõul. Et meil on vist võimalust ka kuulata, siis sellest kooriprojektist üht katkendit, mis on välja andmata veel. Jah, üks sellist lugu, mis nüüd tuleb, on ma otsustasin ta välja lasta, nagu ametlikult vabariigi aastapäeva puhul veebruaris tegin ka väikse sümboolse kingituse. Pimedaid tänavail, igas kodukivi töö. Mul puudusid. Suvetuur jätkub, stuudios on külaline, lembe lokk ja tegelikult meil ongi aeg nüüd otsad kokku tõmmata, et teiega on olnud tõesti väga põnev vestelda, et teie tegevus on niivõrd mitmekülgne. Kuidas teile tundub, et kas, kas Eestis elades ja tegutsedes saaks tegeleda kõige sellega, millega te olete hetkel tegev Prantsusmaal või on ikkagi see kuidagimoodi? Kindlasti saaks, mina nagu selles mõttes ei saanud siin seda mina ilmselt ei olegi julgenud siin teha selles mõttes vahel vahel ma kadestan ja vahel ma imetlen neid Eesti artiste, kes on suutnud nagu selles mõttes siin, nii kui sa ühe sammu astud, siis on kõigile teada, et minu jaoks oli see anonüümsus Prantsusmaal väga oluline, et ma sain nagu alguses oma vead vigu salaja teha seal või selles mõttes, et näed Need on nagu kergem oli minu jaoks seal alustada tagasi nagu pikemas perspektiivis siis seal tekib see kadeduse tunne, et sa mõtled, et kui ta nagu aastaid oled neid vigu salaja teinud, et siis nagu mõtled, nüüd võiks nagu juba inimesed teada, mida ma teen. Aga, aga seal on see turg ikkagi niivõrd lai ja suur ja nii rikkalik, et, et nagu seal läbi lüüa on selles mõttes raske, et eestlased küsivad kohe, noh, ja kas sa oled tuntud ka või et et Prantsusmaa, see küsimus nagu ei oma Ta tähendust selles mõttes, et näed, kui sa oled tuntud, siis sa neid tuntud inimesi on seal 10. Aga ka seal on nii miljoneid artiste, et, et see küsimus, nagu tähtis on see, et sa teed oma asja ja ja sellest naudingut saada. Kas te olete selle peale ka mõelnud, et veel Eestis siin kontserti kontserte teha kunagi? Ja loomulikult ma tegelikult noh, eks üks mu frustratsioon võib-olla ongi see, et ma tegelikult hea meelega elaks sellist topelteluga professionaalselt, et no et ma hea meelega käiks siin Eestis ka muud tegemas kui ainult nagu suvel kuurordis. Et, et ma hea meelega arendaks nagu mingeid siinseid siin nagu mingeid kohalikke projekte. Aga, aga noh, hetkele seda kuidagi võimalust tekkinud ja ka seda jaksu iseenesest, et noh, et, et käiks need siin aasta sees mitu korda ja, ja otsiks mingit koostööpartnereid, aga noh, ma kujutan ette, et kui aeg on küps ja, ja siis Tekivad lihtsalt aitäh ja soovin teile edu kõikides teie tegevustes. Suur tänu kutsumast. Klassikaraadio stuudios oli täna külas saates Suvetuur Prantsusmaal elav laulja lembe lokk. Vaata ära kõhkle. Mäe silmaga paarides, vaata ära kõhkle elu särava silmaga vaata. Ära kõhkle sellele silmaga vaadeldes, vaata, ära kõhkle elu särava silmaga.