1741. aastal otsustab Endel Londonist ära sõita. Ligi 30 aastat on Inglismaa olnud tema kodumaaks. Nüüd tahab ta lahkuda. Kunagi nii sõbralik ja võimalusterohke, London on Henryle selja pööranud. Tema viimased ooperid on suutnud vastu pidada vaid paar-kolm etendust. Tänavail kistakse maa endale kontserdi Tafisse. Peale kõige muu süüdistatakse teda veel ka anti rajalismis. On ta Londoni aristokraatia millegagi tõsiselt ära pahandanud või tuleneb see kõrgklassi antipaatia üldisest sallimatusest kõige Hannoveris tulnu ja üldse kõigi sakslaste vastu? Pikaajalisest ooperisõjast väsinud, peaaegu täiesti poolehoidjad deta jäänud Endel otsustab alla anda. Juba ammu on teda kutsutud Iirimaale juhatama oma teoseid sealse filharmooniaühingu kontserditel. Ja nii sõidabki ta talve hakul Dublinisse. Kavatsetakse mitte kunagi enam Inglismaale tagasi pöörduda. Et pakkuda sellele õilsale jõukultuur sellele rahvale. Nagu endale isa iirlaste kohta öelnud. Midagi päris uut võtab ta kaasa messiase. Messi ees on Henryle sündinud otsekui plahvatus. Vaevalt kolme nädalaga partituur paberile pandud. Selle aja jooksul ei näe ega kuule endale midagi muud. Üks tuli on temas põlema lahvatanud ja see ei kustu enne, kui viimane noot on kirjas. Kuigi teos valmis mitu kuud enne Iirimaale sõitu Londonis ette kandmata. Ehk on see Henryle nii valusel ajal sündinud laps talle liiga kallis, et seda Londoni hävitusmeeleoludes publiku ette tuua. Meie toimubki messiaseesiettekanne alles järgmise aasta aprillis. Tablenis. Publiku vaimustus on tohutu. Mõne aasta pärast võidab Messi Asko London laste südamed. Endale eluaja jooksul esitatakse seda kokku üle 50 korra. Ja kõigi nende kontserdite tulud lähevad hendali soovil vaeslaste varjupaiga toetamiseks. Messi ees jääb Hendili südames erilisele kohale ka siis, kui tema järgmise Doratooriumitele palju suuremat kuulsust toovad. Messi ees on ka see teos, millega endale oma muusikuteel lõpetab. Nädal enne surma istub 74 aastane endale mess ja ettekandmisel oreli taga. Pärast Messimase loomist ei pöördu endale enam kunagi tagasi ooperite juurde. Õigupoolest on esimene käänak tema loominguteel juba mõned aastad varem. 1735. aasta püha sessilja päevaks kirjutatud Hendel suurteos Aleksandri pidu. 1738. aastal oratooriumid Saul ja Iisrael Egiptusest. Neil aastail aga püüab ta veel oma ooperiloomingu eest võidelda. Pärast messiost tuleb lõplik äratundmine tõeliselt muusikaliselt. Raamat on tema jaoks mitte ooperit, vaid oratooriumid. Need Hendele ideaalid, mis ooperites olid traditsiooniliste konkreetsetest oludest tingitud kammitsais. On oratooriumi Des valla pääsenud ja suurtesse avarustesse tunginud. Pärast messi eest kirjutab endale 10 aasta jooksul veel 15 oratooriumi. Miks Engel oma esialgsest kavatsusest loobub ja ikkagi Inglismaale tagasi, pöördub südamel raske oletada. Iirimaal veedetud kuude järel näeme teda taas Londonis, kus tema populaarsus mitte kasvanud, vaid veel enam kahanenud on. Aga 1745. aastal saab temast üle rahvuskangelane teoseks, millega endale inglaste südameid enda poole pöörab. Saaburatoorium juudas makkabielus. Sel aastal käib üle kogu Inglismaa rahvusliku liikumise laine. Inglise troonile on kaks pretendenti, teine neist aga šotlane. Juudas makkab, tõuseb temaatika. Rahva võitlus võõramaalaste vastu leiab inglaste hinges võimsa vastukaja. Eneselegi ootamatult Endale saavutanud hiiglasliku võidu. Nüüd peetakse teda Inglismaal rahvuslikuks heliloojaks. Henryle kuulsus särab Londonis Gustamatult kuni tema surmani. Ta maetakse Westministeris kõige teenekamate inglaste kõrvale. On ennekõike koorid, raamat. Ja see ongi tegelikult nende suurim erinevus endale ooperitest. Oratooriumides monumentaalseid, koorid otsekui sambad, mis koguteost püsti hoiavad. Kord osaleb koor aktiivse tegelasena kehastades rahvahulki, nende võitlusi ja ideaale. Kordan ta antiiktragöödiate eeskujuliku kommentaatori rollis. Koorid on need, mis endale oratooriumidele monumentaalsuse ja heroilisuse annavad. Neis näeme kõige erinevamaid stiile, mida Endel täiuslikult valdab. Aeglaselt homofoonilised koorid vahelduvad kiirete pead pööritavalt virtuaalsete Foogadega. Arhailised väljapeetud lõikudele järgnevad jõulised puhangud. Koorid on Händeli oratooriumi süda. Suurejooneliste kooride vahele põimitud aariad ei erinegi väga sindel jooperiaariatest. Meil on samasugused avara hingusega meloodiad ja väga ilmekas orkester. Oma uskumatult heas vokaalitunnetuses on Henryle ilmselt veidi võlgu itaalia meistrite pelgantole. Mis noorpõlve Itaalia reisidel teda nii väga vaimustas. Oratooriumi taariad reedavad ehk nende looja suuremat mõttesügavust, elutarkust kui ooperite omad. Endel on suur oraator. Ta vajab auditooriumi. Ta kõneleb rahvahulkadega. Tema muusikas on peidus ebatavaline jõud. Nagu antiikaja oraatorid valdab endal publikule vahetu mõju avaldamise kunsti. Temaaratooriumide põhiteemaks on rahva võitlus oma ideaalide eest. Õigluse võit, ebaõiglusele, oratooriumi tegelased, enamasti kangelaslikud kujud, kes saavad suurte rahvahulkade õnnepüüdluste kandjaks. Endel kõneleb ikka suurtest asjadest ja teeb seda suurejooneliselt. Ta kõneleb paatosega. Ometi pole see tühi hilivus. Tema kõnes on harvaesinevat sugestiivsust tema traagilisus sügavale ulatuv tema rõõm ekstaažini küündiv hingele noraator, keda rahvas võlutult kuulab ja uskuma jääb. Katkendid Georg Friedrich Händeli oratoorium Messias esitasid Stockholm kammerkoor ja orkester Nicolaus harno koorile.