Siin Eesti Raadio Helsingis Nõukogude Eesti kultuurinädalal. Kuigi nädal ise hakkab juba täis saama, saabusid tänaseks Helsingisse suure ürituse pidulikuks lõpuakordiks ka vabariigi Teaduste Akadeemia meeskoor, kes täna annab iseseisva kontserdi Helsingi Ülikooli aulas ja võtab osa ka homsest lõppkontserdist Messohelis. Rahvusteatris läheb täna Tormide rand. Helsingisse on tagasi jõudnud ka Eesti NSV delegatsioon, kes väiksemateks gruppideks jagunenuna jõudis selle nädala jooksul külastada suurt hulka Soome linnu. Täna võttis Eesti NSV delegatsiooni vastu Soome vabariigi president Urho Kaleva Kekkonen. Vastuvõtul viibisid meie poolt Eesti NSV Ministrite nõukogu esimehe asetäitja Arnold Green, ülemnõukogu saadik Leonid Lensmann, vabariigi teeneline kirjanik Ralf Parve ning Soomest soositumat meie vabariigi kunstimeistrit, NSV Liidu rahvakunstnik Georg Ots ja vabariigi rahvakunstnik Tiiu Randviir. Vastuvõtul viibis ka NSV Liidu suursaadik Soomes seltsimees Kovaljov. Kohtumisel Soome vabariigi presidendi härra Urho Kaleva Kekkoneni ka anti meie kultuurirahva nimel üle presidendile kingitus. Selleks oli valgest nahast mapp. Valikuga parematest eestigraafilistest töödest. Valgel mapil on kiri Soome vabariigi presidendile härra Urho Kaleva Kekkonen-ile. Mälestuseks Nõukogude Eesti kultuurinädalast Soomes mais 1967. Täna korraldas Eesti NSV delegatsioonile ja meie kunstimeistritele vastuvõtuga Soome haridusminister, härra hoiti need. Lisaks eelnimetatutele viibis sellel vastuvõtul ka vabariigi kultuuriminister Albert lauskunstide valitsuse juhataja seltsimees Marcus ja välismaaga sõpruse ja kultuurisidemete arendamise Eesti ühingu esimees seltsimees viies. Nii see oleks siis põgus ülevaade tänase päeva tähtsamatest sündmustest ja kohtumistest. Nendel intervjuu, mis on lindistatud mõni tund tagasi ja siis kohtumiseni homme lõppkontserdi otseülekandes mezzohallist. Palusime meie mikrofoni juurde Eesti NSV delegatsiooni juhi, Eesti NSV Ministrite nõukogu esimehe asetäitja, välisministri Arnold Greeni. Olge hea, seltsimees screen, öelge, kuidas Teie ja kuidas jäävad soomlased rahule meie Nõukogude Eesti kultuurinädalaga. Me oleme täiesti rahul tulemustega ja nii nagu me oleme võinud veenduda ajakirjanduses ilmunud artiklitest mida nii räägitakse olevat Soome kohta üllatavalt palju, siis hinnangud on olnud isegi väga positiivsed. Ja tundub isegi nii, et Soome kultuuriringkonnad oleks nagu avastanud, et meie kunsti nii-öelda täiesti uue kunstina ja see on muidugi väga positiivne nähe, sest teatavasti ju meie esinemised toimusid Helsingis juubeliaasta ürituste sarjas. Ja eks me ju esinda Nõukogude Eesti kultuuri. Ja kuivõrd see kultuur on leidnud tunnustamist, siis rohkem ühesõnaga ei taotlenud ja me oleme oma eesmärgi, ma usun, saavutanud sest tõepoolest varemalt Soomsel nahtundsiti kuusik tundsid Georg Otsa üksikuid balletisolistide, aga see oli nüüd juba tutvumine terve suure kollektiiviga ja küllap ka üsna uute talentide ka nende jaoks ma mõtlen kahtlemata näiteks Henrik Rummi esinemine, see oli vast kõige suurem üllatus, kuid mitte Hendrik Krumm, vaid võtame näiteks kas või tervikuna balleti balletitrupi noogudunti, ütleme randviiru ja veel mõnda solisti, siis nüüd nähti balleti tervikuna ja peab ütlema, et balletitrupp oma ülesande täitis suurepäraselt. Samuti ka teater tervikuna teatril koor ja orkester, mis on saanud väga kõrged hinnangud, nii et tulemused on väga head. Väga suurt huvi on tundnud Estonia esinemiste vastu Soomes väliseestlased. Ja me oleme näinud teatri publiku hulgas samuti ka näituste avamisel igal pool rohkesti eestlasi, kes on saabunud siia Rootsist ja isegi mõned veel kaugemalt ja nii nagu vestlustes ka nendega. Me oleme kogenud, nad on olnud väga üllatunud sellest kõrgest tasemest, mida me teeme kaasa Nõukogude Eestist ja kahtlemata see aitab kaasa ka sellele, et need inimesed paremini üldse suudaksid mõista meie tegelikkust ja saavutaksid Nõukogude Eesti suhtes. Ma ei taha öelda, et nad peaksid olema mingisugused Nõukogude Eesti patrioodid, aga nad vähemalt saavutavad realiteeditunde Nõukogude Eesti suhtes ja minu arvates, et see on väga oluline ja tähtis tegur. See on, võiks öelda kõige suurem Nõukogude Eesti ja üldse Eesti kunsti ja kultuuri esitamine välismaal, mis kunagi on olnud, ja see nädal on olnud kogu sellele kollektiivile, mis meie kultuurilaevaga siin Helsingis nüüd sadamas ankrus on pingerikas tööaeg olnud, kahtlemata inimesed on töötanud, võiks öelda kahekordse, isegi kolmekordse koormusega sest on tulnud ju esineda täiesti võõrastes tingimustes. Seetõttu igale etendusele, mis toimub õhtul eelnev päevane proov ja seetõttu võiks öelda, et inimestele isegi seal jätkunud küllaldaselt aega, et linnaga tutvuda. Nii et koju tullakse võitjatena ja meie kultuurirahvas jõuab Tallinnasse. Kolmapäeval kell kuus õhtul.