Hea kuulaja albumi tunnis kuulame vaikuse, muusika, stuudio, noorteansambli albumit, keskaeg meis, seda esitleti 20. märtsil 2017 Tartu sisevete saatkonnas, kus tegin ka intervjuu ansambli juhi Tõnu Sepaga ning Ansambli iga liige tutvustas ühte lugu, mis siis kaanid plaadi kuulamise sisse põimin. Tartusse teadete saatkond oli rahvast tulvil ja esines kuueliikmeline noorteansambel muusika Silenti, mis on Tartu vaikuse muusika, stuudio noorem koosseis. Tõnu Sepa juhendamisel õpivad, lapsed on sirgunud ja andnud välja esimese albumi. Enne kontserti. Sain pisut vestelda ansambli juhi Tõnu Sepaga, kelle juhendamisel alustas vaikuse muusika stuudio tegevust. Alguses Tallinnast 1992. aastal jätkas Tartus 2005. aastal. Vaikuse muusika. Stuudio on põnev ja erilise auraga paik kus on väga palju erilisi instrumente. Nii mõnedki neist on teinud Tõnu Sepp ise. Ja nagu peagi intervjuud kuulete, on seal juhtunud ka müstilisi lugusid. Räägin, mis muusika Silenti uuest plaadist, Tõnu Sepp, mis koosseisuga siin on tegemist, kes siin esinevad? Vaikuses teismelised neiud siis, kes on siiski päris kaua muusikat õppinud? Kuus neiut? Kas nad on päris algusest peale vaikuse muusika stuudios õppinud? Üks üks on õppinud muusikakoolis, aga teised on kõik algusest osa viie aastaselt alates, nii et 10 aastat siis juba ja mõned siis seitse aastat umbes nii et noored inimesed, kes seal vaikuse, muusika stuudio koos kasvanud ja mida võiks rääkida selle plaadi tutvustuses. Plaadi tekkelugu on selline, et 2011. aastal ma leidsin Jakobi Mäe kultuurikoja pööningult ühe vana keskaegse käsikirja 13 instrumentaalpalaga ja siis aasta pärast tegime vanema koosseisuga ühe plaadi, kus oli siis vist 12 lugu, oli seal peal ja nüüd siis on viis aastat mööda läinud ja nüüd teeme noorema koosseisuga osaliselt samad lood. Aga jah, selle selle pööningu kan, täitsa müstiline lugu, et et ega mina ka seda kohe ei avastanud, sesse luuk läheb laest ja tuletõrjekontrollid näiteks ka ei pannud seda tähele, seda pööningut polegi kontrollitud nagu. Ja teine kummaline asi on see, et see, see maja on ehitatud 2006. aastal. Ta on ainult 10 aastat vana, vaata selline käsikiri siis uhke värk. Ei, kes seda teab, seda mina küll ei tea. Aga noored rääkisid, et nad ise ka tegid lugusid nagu vastavas laadis. Jah, kaks lugu on Nende tehtud ja mis pille need mängivad, selles mõttes ka, et mis meistrite tehtud, need pillid on üks keskmise kvaliteediga mõned päris head, isegi simpel on Ameerikast nii-öelda lego kokku pandud, ise üks riidel on ostetud. See on niisugune nagu Steiner, kooli leiutis, aga kõlab päris hästi ja teine on päris värske pill. Möödunud aasta Tartu meistri Indrek Merimaa tegi sellel pillil ja siis üks suurem püüdjal on minu tehtud ja harf on minu tehtud ja mõned flöödid ka ja uttu on ostetud universaal universumist. Kuidas need seaded kujunevad? Kuidagi nad kujunevad niimoodi, et oleks, oleks nagu natukene vaheldust ja ja samas ka lihtne ja et me nagu tõmbame joone praegu alla sellele sedalaadi muusikale, mis on ikkagi lihtsakoeline ja tahame edasi minna rens muusika juurde, nüüd siis pärast seda plaati, pealkiri on keskaeg, meie pani seda pealkirja. No see oli nende poolt, et pakutud Pealkiri Nad on käinud mitmetel keska festivalidel ja siis ikkagi see selline vabam musitseerimine. Improvisatsiooniline musitseerimine on neid nagu haaranud. Keskaja muusika, neile meeldib ja improviseerin ei seda veel mitte natukene ainult ettevaatlikult. Nii rääkis vaikuse muusika stuudio juht Tõnu Sepp. Albumi keskaeg meis esitluskontserdi eel, esmaspäeval, 20. märtsil. Kuulame nüüd, mida rääkisid ansambli liikmed igaüks ühest loost. Need ansambli liikmed on Elo Saal, Helo Sööt, iiris palme, Liis Rosner viijanovekja tiibelotte Volke. Ma olen siis Eliis Rasner, mina mängin flööti. Ma ilmselt räägin siis loostis luht, et ma kirjutasin selle Louise. Ja see lugu valmis üsna hiljuti. Meil oli selline teema oli üleval, et kõik võiksid kirjutada mõne loom mulle hakkas mõte jooksma, siis ma kirjutasin selle ja siis ma tahtsin, aga et sellel oleks saksakeelne pealkirjast, et see on üks mu lemmikumaid geeni. Ja siis ma panin sellele saksakeelse pealkirja ja see tõlkes tähendab kuristik. Seda mängivad siis flööt, surfidel, väikesidel, harf Simbel ja ut. Ma olen ela, räägin sisseloost, Kanaatus, eesti keeles, siis köie. See loo nimi justkui sümboliseerib nagu seda ka, kuidas see lugu sündis. Et see ei olnud üldse mingi väga sügav ja vaimne teke selle eest rohkem nagu vajadus. Et meil oleks rohkem lugusid ja et see ei ole ka just eriti sihuke ilus lugu, vaid on rohkem selline virtsalugu. Et kui me Tallinnas mängisime tänavatel, siis et meil oleks rohkem lugusid, mida mängida ja siis püüa tekitada rohkem lugusid. Seal torupill, trumm, flööt, stiidel, simpel ja harf on ka harfarmeligals igas loos, jah, ise mängin toru PL1. Minu nimi on ja mina räägin kuinclebane siis ehk istampita ja eesti keelde tõlgitud siis viis leiba ja selle looga on niimoodi, et selles loos on kokku viis osa, kõik korduvad ja neile veel niisugune hästi mõnus refrään vahel ja siis igal pillil on põhimõtteliselt oma soolo, mis ta mängib selles loos. Minu meelest on see väga põnev lugu just sellepärast ja süles rütmika sugu ja me oleme mänginud seda päris tükk aega ja mul on tõesti hea meel, et meil seda lugu ka täna mängime, seal on flööt, seal on half, sellel rumm. Tiidel Simbel UT pina mängib flööti. Mina olen iiris ja mina räägin loost, mees ame, eesti keeles on see ei iial ei iial. Ja see on prantsuse lugu. See on hästi sihuke lõbus. See on ka minu lemmiklugu kindlasti seal mängima bordooni, või noh, mina mängin suurefiili kordoni koos siis viisiga nagu samal ajal. Mina olen seda eesti rahvalaulu valgejänes, võib-olla paljud teavad seal veits siuke meie enda versioon selles. Seal ei ole ühtegi pilli. See oli hästi tore lugu nii Tallinnas, kui me käisime mängimas tänavatel, siis me alati koridorides ja igal pool laulsime seda oma lõbuks. Mina olen Piive ja Ma räägin siis jahitantsust, et see on selline huvitav lugu, mida me oleme mänginud ilmselt kõige kauem nendest plaadil olevatest lugudest. Ja me ei ole veel sellest ära tüdinenud, sest see on niivõrd hea lugu. See on kirjutatud Holger Fungemalt, kes on Saksamaavanem, muusik ja väga oluline tegelane vanamuusikas. Ja see on sihuke tõeline kärts, mürts lugu, et see on super. Kuulame vaikuse, muusika, stuudio, noorteansambli albumit, keskaeg meis esitluskontserdil oli jutuga loost kaprid, Kornus Kaljukits, et seda oma ansambli lugu kuuldi ühel festivalil juhuslikult ühe Vene neiude ansambli esituses ja minnes küsima, kust nad seda kuulnud on, siis nad ütlesid, et tänaval kuulsid. Ja pärast seda lugu kuulame veel muusikat samalt albumilt. Lõppema hakkava albumi tunnis kuulasime muusikat vaikuse, muusika stuudio noorte ansamblilt albumilt nimega keskaeg. Meis ansamblis musitseerisid Elo saal torupillil feeglil, lauldes Helo Sööt singlile, lauldes iiris palme feeglil fleedil ja lauldes liis Rosner harfilk löödile, lauldes Miia Novect löögil harfil ja lauldes ning Piibe Lotte Volke util feeglil Saltriltafil ja lauldes. Ansambli juht oli Tõnu Sepp ja plaat salvestati Ardo Ran Varrese stuudios Tartus. Aitäh kuulamast. Stuudios oli Liina Vainumetsa.