Persaade koorimuusikast tervist, algab saade, luukamber. Minu nimi on Marge-Ly Rookäär. Luukamber keskendub täna koorimuusika lavastuslikele ettekannetele. Nimelt katsume aru saada, mismoodi toimetab laulja keha sellel ajal, kui ta peab laulma kuidas laulja ebatraditsioonilises rollis oma füüsilise-ga hakkama saab, millised ohud valitsevad ja kas valitsevad lavastuslik, ettekannete puhul muusika esitus, kvaliteeti. Milline peab olema koreograafia, koorijuhi koostöö, et lavastatud koorietendus õnnestuks igati. Mis asi on lihasmälu, mis asi, keha, pinge või mis asi on vaba liikumine ja õige hingamine ning kuidas ühiskonnas nakkuslikult leviv valem kõik hästi kiiresti ja võimalikult vähese vaevaga mõjutab lauljate mõtlemist ja tööle keskendumist. Ning lõpetuseks uurime sedagi, mida me, igaüks saaksime igapäevaselt teha, et aidata oma keha olla loomulik ja pingevabaluukamber uurib laulja füüsist. Luukamber. Mul on erakordselt hea meel, et meil on kolm eksperti, stuudios Janne Frida. Olin koorijuht, muusikaõpetaja väga erinevas vanuses lauljatega tegelenud pikka aega. Mõned aastad tagasi oli ta just teie, see, kes oma mitteprofessionaalsetest lauljatest koosneva kooriga Vox Populi hakkasite kontserte lavastama siis koos lavastajaga liikumisjuhtidega, nii et teil on kogemuspõhine troll siin meie saates. Tervist, Janne. Tere. Kirsti Pedak, Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi eri keha, kultuuri lektor. Te olete aastaid tegelenud ka nende lauljatega, kes on miskipärast oma häälega kimpu jäänud. Ja teie olete hiljuti ajakirjanduses öelnud, et liikumine annab lauljale parema hääle, aga jõusaalis rassida ei tohi. Tervist, kest, tere päevast. Minu professioon on tegelikult minu lektoritöö kõrvalt olen ma ka füsioterapeut viimased 23 aastat. Ja, ja tegelikult minu selline kirg ongi kõik see, mis on seotud inimese loomuliku liikumise või see, kui palju siis inimene oma keha tunneb. Kehaliigutusi tunneb ja varatnud, vaatame siis seda tausta, mis meil viimaste aastakümnete jooksul on olnud, kus me siis aina rohkem oleme kinnistunud oma arvutite nutivahendite telefonide külge, et mis on siis tegelikult juhtunud inimese loomuliku liikumisega, tähendab seda, et me oleme ära unustanud tegelikult oma keha. Ja see põhitöö ongi see minu kontekstis, et kuidas õpetada inimesele uuesti leidma üles keha et seda kasutada ka siis nii-öelda hääleb tekitamiseks mitte ainult sil lauljatel, vaid ka hääleprobleemid on ka täiesti tavalistele inimestele, see ongi see, et selle üle on ka mainisime. See oli kole sõna, eks ole, lihasmälu ehk veel koledam sõnagi öelda Skinest ees ja ja kõik see muu, eks ole, et see, see tegelikult palju mõjutab seda, mis meil nii-öelda oma igapäevases elus teeme. Nonii, ja meil on veel kolmaski ekspert. Karmen Ong. Professionaalne vabakutseline tantsija, koreograaf, produtsent, tantsuseadja, liikumisseadja, tantsuõpetaja Karmen kirganud tango. Karmen on 2004.-st aastast olnud seotud ka laulu ja tantsupeo liikumisega, on lavastusmeeskonnas ja eeloleva suvise noorte tantsupeo, mina jään, pealavastaja assistent, olete teie? Tervist. Tere teile kõigile. Janne, alustame võib-olla sellest, et tuletame meelde, mis asjaoludel te üldse selle box populiga hakkasite muusikat lavastama, mis olid need asjaolud, millega te mängisite? Aga tegelikult alguse sai see 2009. aastal, kui ma valmistasin oma magistrikontserti ette ja leidsin Veljo Tormise loomingust ühe huvitava teose, mida ei olnud väga ammu esitatud, oli külavahelaulud, seal see sai alguse ja sealt alates on tõesti Noorte segakoor Vox Populi igal aastal toonud lavale ühe kontsertlavastuse või koorimuusikaetenduse. Sellel heal lapsel on mitu nime. Tegelikult ma kirjutan sellest praegu oma doktoritööd, et seda saab nimetada ühte ja teistpidi. Põhjus on tegelikult väga lihtne, sellepärast et kuna mind ikkagi on inspireerinud väga paljuski Veljo Tormis ja just nimelt rahvalaulu arranžeeringus siis rahvalaul oma esituspraktika poolest on ju selline, et et seda ei sobi kuidagi laulda noodimapp käes ja sirge seljaga lihtsalt seistes. Et juba see rahvaluule ise ja, ja regilaulu tekst, mis on nii palju informatiivne. Ja kui me mõtleme tagasi ajastusse, kus seda esitatigi mitte kui kontsertettekannet, siis sinna juurde käisid liigutused sinna juurde käiski see elamine kaasaelamine sellele sisule, et see sisu välja tuua. Ja see kõik oli ju väga loomulik. Ja minul oli lihtsalt ideed taastada see esituspraktika. Mind on ikkagi inspireerinud juba kontsertetendused ja lavastused, mida Tõnu Kaljuste teinud, eks ju. Noh, meestelaulud on olnud selline, mis on väga pikaks ajaks kuidagi kumisema jäänud, meelde jäänud. Ja eks see on ka omamoodi olnud inspiratsiooniallikas. Aga nüüd meie etendused tõesti, ma pöördusin Anne Türnpu pool, et kui sellise ürgnaise poole, kes tegelikult tunnetab väga hästi just nimelt regivärssi selle sõnumit ja samamoodi ka regilaulu. Ja tänu temale on ikkagi saanud ehitada tõesti need teised tasandid sellele laulule peale eta ei kõlaks niimoodi kontsertettekandena, vaid hakkaksid mängima just need sisulised tasandid ja sfäärid. Et see on olnud nagu hästi oluline minu jaoks, et kuulaja kuulab küll, aga ta ei jõua sisuni. Ja lavastus on justkui olnud see, mis viitada sisule ja mõistmisele lähemale. Ja seda me oleme, Anne Türnpu ja Eva Koldits, aga nüüd ikkagi aastaid praktiseerinud ja proovinud, et see nii oleks, et just see sisu vaatajani tuua läbi teiste sfääride laastuslikes väärid. Aga miks te arvate, et ei jõua publikuni? Aga teistsugune kui kuuekümnendatel? Muidugi, eks see regilaulu tekst on juba meie jaoks ju mitte enam selline, mis meil tänapäeval kõnekeel on. Mõned sõnad isegi on sellised, mida me ei kasuta. Ta milleni tähenduse nime ei ei oskagi jõuda ja, või loome omale teise pildi või et jõuda ka lisaks sellele tähendusele sümboolikale ka selleni, mida tähendas kunagi aastakümneid sadu tuhandeid tagasi. Et see on olnud huvitav protsess selles osas ja kui me alustasime ka Veljo Tormis ise oli ju ka suhteliselt skeptiline nende lavastuste osas, nähes ära ka esimese lavastuse 2010 Pariisi linnas Londonis tema enda sünnitalu õuel muutuste väga ja ütles, et kuulge, see on väga vahval, mis te teete sealt edasi tuli meil kohe Ingerimaa õhtud siis on olnud vahepeal sõnalavastusi, tokerjad ja, ja muud ja lõpuks Veljo Tormise 85.-ks sünnipäevaks SAISis meditatsiooni tormisega lavastatud, mis on tegelikult liikumise poolest siis kõige erilisem. Sellepärast et Vox Populi vist on, ma julgeks öelda selliseid ainulaadseid koore, kes lisaks laulmisele lavastamisele tegelebki Alexanderi tehnikaga. See on olnud minu selline kirge juba ammusest ajast peale, meie juures on käinud Maret Mursa, meie juures on käinud Karin Braun. Ja see vaba liikumine nendes lavastustes on olnud muidugi äärmiselt oluline. Ja kui me jõuame nüüd selle meditatsioonide juurde, siis, siis seal kohe eriti, sest et see lavastus tingis meditatiivset õhkkonda milleks me harjutasin eelnevalt päris pikalt. See oli ikkagi väga äärmuslikke lauljate positsioonid, ma mõtlen, füüsiline kehaasend oli ka kuni sellest, et see eesti kännu peal ühe jala peal ma ei tea, umbes pääsukese asendis, kuni selleni, et te ise dirigeerisid selili maas. Jaa, dirigeerida selliseid maas ei ole küll mingi kunst, et see on väga lihtne. Aga lauljad pidid laulma kõhuli maas ja see oli küll see koht, kus me otsisime seda asendit, otsisime vaba keha vaba kukalt, nii nagu Alexanderi tehnikas käib, eks ju. Me alustasime kõndimisest, et üldse liikuda Baba kehaga, sest et teatavasti, kui laulja hakkab oma keha liigutama, hakkab ühest punktist teise liikuma, siis ta juba tegelikult on krampis ja tõmbab mingisugused lihased pingesse ja loomulikult siis laulmine võib ka kannatada. Me peame võib-olla siinkohal ka selgeks tegema, et kas me räägime liikumisest või liigutustest. See on vaks vahet, et liikumisel me kasutame päris palju lihaseid. Kui me ühte liigutust teeme, sisse tuleb võib-olla kuskilt mingi ühe või teise lihase arvelt ja võib-olla toetab seda laulmist isegi rohkem aeg-ajalt. Eks ju, kui meil on vaja Holl hõigata ja me käega lükkame kaasa, siis see võib-olla aitab sellest õigest punktist diafragma punktist sellel häälel ka väljuda. Aga kui me peame liikuma tõepoolest ja laulma, siis see on ilmselt keerulisem. Laulja jaoks küll, jah. Ja seda me harjutasime koos Alexanderi tehnikaõppejõuga Karin Browniga enne seda, et kuidas liikuda, kuidas astuda, mille peale mõelda. Aga Vox Populi on sellega enne tegelenud lausa nii, et me oleme koorilaagreid alustanud pool langust ja kukla vabastamisest ja oma keha nii öelda jällegi sinna tavapikkusesse viimisest. Sest inimesed vajuvad täiesti kokku, mina ise olen Alexanderi tehnikaga tegeledes saanud sentimeetri ja natuke peale juurde. Olete pikemaks muidugi veninud. Kas te pidite tegema mööndusi selle muusikalise partituuri osas seoses sellega, et lauljad olid ikkagi nagu ebatavalises positsioonis? Me siiski ei tahtnud ja ei soovinud küll seda teha kuidagimoodi, ma ei tea, kuidas see välja kukkus. Mööndusi partituuri osas või sellest, mis helilooja on kirja pannud, ei ole maid kunagi julenud teha ja kas nad ei tekkinud ise nagu ikkagi sund mingites olukordades võib-olla tekkisid, aga võib-olla see ei olnud seotud ka liikumisega alati, vaid mingisuguse staadiumiga, sest ütleme nii, et sellele harrastuskoorile see materjal ja lavastus kui selline, see võtab väga pikk ka aega, et seal üldse saaks kuidagi naha alla. See, ta saaks aru, miks ta seda teeb, kus ta on ja kuidas ta seda peaks tegema, et kõik õnnestuks. Lavastuslik pool siiski on tõesti lisakohustus ja see peab olema see kontseptsioon nii palju selge, et laulja ei pea selle peale liiga palju mõtlema. Meditatsioonides tõepoolest juhtus see, et oli vaja väga palju liikuda, oli vaja väga palju mõtestada just seda õhkkonda, seda, mida ma teen ja kuidas ma teen. Ja võib-olla see tõesti jäi see aeg lihtsalt lühikeseks, et see omale naha alla saada. Samas ma võin öelda, et me käisime selle sama lavastusega Ameerika ühendriikides väliseestlastele esinemas. Ja mida etendus edasi, seda kindlamini juba tunti, seda uhkemalt see välja kukkus. See atmosfäär tekkis hästi kiiresti, mis oli vaja. Ja seetõttu ma julgen öelda, et see ajaline pool on väga oluline see planeerimine. Kui palju planeeritakse aega laulude õppimisele, kui palju lavastamisele ja, ja kuidas see, kus siis hakkab sünergia mängima? Kui kaua võtab siis aega, et materjali saaks nahal nagu siniannet materjaliks naha all on, ütleme nii, et nii nagu siin ka varem mainitud, et laul ja mõnes mõttes sarnaneb tegelikult sportlasele, mida kõrgendama professionaalne tase on, seda rohkem ta kipub minema sinna tippsportlase tasandile. Ja inimese lihas, ütleme see üldise meie keha tegelikkuses kui hakkame õpetama mingisuguseid ust, liigutuste, uut kogemustest, liigutusest, see esimene mõte võib-olla tuleb sellesse minu kehasse seal paari nädala jooksul ma saan sellest kogemuse, keha hakkab mõtlema, et mida ma peaksin tegema, et see kinnistuks selleks läheb natuke kauem aega, et see võib-olla kuu, kui me räägime nüüd nendest, kes on kaotanud nagu selle oma kehatunnetuse või see liigutus tunnetuse ja ta on ka oma hääle kaotanud, et ta ei suuda nagu seda enam produtseerida suudad tunnetada, mis ta keha teeb siis selle taastumiseks. Minu kogemused ütlevad, et kuskil keskmiselt kolm kuud, kuni me saame uuesti selle kehas pingevabaks uuesti psühhoemotsionaalse hea fiilingu, et ma tunnen, et ma olen vaba ja, ja ma saan vabalt oma häält produtseerida. Aga esimene selline liigutuslik kogemus, et mul tuleb ta on üks, kaks nädalat. Mis asi on vaba keha, vaba keha on see, et ma suudan oma loomuliku liigutusi teha, nii et ma väga ei peaks mõtlema selle peale minema teel ajuni põhimõtteliselt võtab selle mustri omaks ja, ja leiab, et see on tema jaoks väga mugav, hea ja hakkab seda kasutama. Et sedasama, et mikspärast inimesed on hästi pinges ja see, et me oleme unustanud tegelikult selle, võib-olla ma ei tea seda, et meie kadunud nii-öelda väga-väga ammu siis surnud härra Darwin ütles juba seda, et tegelikult evolutsiooniliselt on inimese keha loodud liikuma ja praktiliselt 95 protsenti eksistentsist peame liikuv ja oluline see, mida näiteks laulja teeb oma kooriproovis, et kui tal on ka siuksed, liikumised, Alexandri tehnikat, kõik see muu, et see on nagu treenite mõjuks, aga üks oluline komponent on see, mida ta teeb ka peale seda proovi ja teha seda treeningut. Milline on tema elustiil, kui palju ta liigub, et siin paar-kolm nädalat tagasi ma suhtlesime väga hea tuttava koorijuhiga just täpselt seesama teema tulijat, et nagu praegu hästi populaarsed, miks ise hääled ja nii edasi ütles, et tead, et ma lähen kooriproovi. Et inimesed tulevad tööpäeva lõpus ka, ütleme, jälle professionaalse kooriga tegemist, siis ta ütleb, et nii nüüd tõusen püsti, avanema rindkere, tõstame ka, miks me peame seda tegema, ma olen nii väsinud, mõned töölt, Tullu, tule, hakkame laulma, et ma ei, ma ei jaksa, eks ole. Aga see ongi see, et sa oled terve päeva rõhutud surutud ja, ja sul on vaja selleks, et sa saaksid nii-öelda proovis laulma hakata. Sul on vaja mu keha lahti sisuliselt, et põhimõtteliselt võib ta, eks ole, oli ja me unustame selle ära. Ja see hakkab siis hiljem akumuleerunud need probleemid, tegelikult inimesed ei taju seda, et see juhtu mull kahe ega kolme nädalaga, kus ma paigast ära lähen, et eile oli kõik hästi ja täna on kõik halvasti. Et inimesed taju ka seda, et see on väga pika aja jooksul pool aastat, aasta, kus need kõik need nii-öelda kuhjuvad siia. Nagu siin eelpool kõneleja ütles, et jah, et on liikumine, on liigutused ja on ka nii, et on väga populaarselt sõnad, et teeme neid harjutusi, et on veel olemas, jõuharjutused on olemas, siis kasutatakse lihtsalt populaarseid sõnu nagu neuromuskulaarne treening, eks ole, eksis lihas-närviregulatsiooni treening. Et siis mul alati on küsimus, et kuulge, öelge mulle, milline liigutus või milline liikumine ei ole neuromuskulaarne, ka see, mis ma iga päev teen. Kas see ei ole, et kui ma võtan riiulist pudeli, eks ole, mis see siis on? Et tegelikult me ei saa liigutusi üksikuteks tükkideks lükati inimese keha lükati üksikuteks tükkideks, et ma tegelen sul ühe siit sõrmedest kuni õlani ja vot see ongi minu asi, et see ei toimi, sest me keha on omavahel seotud, ütleme, kehal läbi nii-öelda anatoomiliselt juba juba ka läbi sidekoe seotud, nii et see info, et kui ma suurt varvast liigutan, siis tegelikult see info jõuab mu vasakusse kõrva, eks ole, mis seal võib olla täiesti selline müstiline, mõne inimene oleks, see võimalik, on, aga inimese keha füsioloogilised, töötad, see tähendab, pean talle andma kogemuse sellest liikumisest. Ma pean andma kogemuse ja kogemus ei jää meie mällu kohe siis, kui ma seda seal kooriproovis näiteks teen mingeid liigutust, vaid see juhtub tundi hiljem. See juhtub päevi hiljem, kus siis lihas mõtleb paha. Et see oli midagi, mida ma pean siis talletama, mõtlema, aju seab omale programmi kokku ja järgmine kord ta kasutab. See oleks see, mida, mida võiks öelda. Nüüd tuli välja siit natukese lihasmälu ja mis asi on see kehapiim käe või kas need on siis nagu valesti elatud aastad? Ma kogu aeg teen valettima, liigutan vähem, ma olen niimoodi lontis ja kuidagi vingerdan seal arvuti taga või nutitelefonis ja mul on kukal ja kõik ja siis ma ei suuda ennast enam nagu sellest iseendast, Iraagi sõda või, või jahise pinget. Jah, seda on vargakäske tunda, mis asi on pinge, aga mis tekitab? No ütleme nii, et kui ma lähen nüüd selles professionaalsel tasemel, et nüüd ma olen siis ülikooli õppejõud, kes, kes räägib siis tudengitele funktsionaalses liikumises, üksikute komponentide, me oleme harjunud seda, et õpetatakse kõigile, et inimesel on kehas skelett, eks ole, mille ümber on lihased siis selle peale on tõmmatud nahke ja see olemegi meie, eks ole, see ongi meie keha. Aga tegelikkuses juba praktiliselt üks, paarkümmend aastat räägitakse maailmas ühest veel lisasellisest anatoomilisest struktuurist, mida me nimetame sidekooriks ja see on hästi huvitav moodustis meie organismis, kujutleme lihtinimesena, võin öelda, et ta selline geeljas, materjal, mis ümbritseb kõiki lihaseid ja sisuliselt läheb nagu sellise ühtse veel ühe sellise kestana meie sees ja tema reageerib nii-öelda nendele, kuna seal tolmas hästi keerulise Greenilised ja neuroloogilised protsessideks närvid omavahel seal oma elektrit juhivad ja ema reageerib sellele minu keha liikumisele ja liigutustele siis oma pinge muutmisega tõsist Velikumendataks võtame sibulavõrgu poes, eks ole, kujutate ette, mul on niisugune veidi moodustis, kas majoneesi, sibulat või neli kilo. Et vot seesama asja ehk siis see sidekoematerjal ongi selline, et kui ma midagi teen, lihas töötab, siis ta tõstab pinget, langetab pinget ja see pinge juhitakse ühest nii öelda struktuurist ühest ahelast teise, praktiliselt kuni kukla nii välja. Ja nüüd juhtubki see, et kui ma kasutan ühesuunalisi liigutusi, ütleme ka siis mingisuguseid standardseid liigutusi, ühte kehaasendit, siis seesama kude jääb mingil hetkel pinge all. Ja nüüd ta hakkab otsima selle pinge jaoks testi kohta minu kehas, et see ongi see, et kui mul tekib see pinge, siis ma ei tunneta seda kohe, eks ole, vaid see tuleb mingi hetke pärast, et maha. Ma panen selle asja siia sahtlisse, et äkki nii on parem. Ja siis kolla pääsudele sahtel ei ole hea. Võtan selle asja, panen kõrgemasse sahtlisse, seda saad kätte ei saaks, eks ole. Ja siis ühel hetkel see kõik akumuleerub ja siis inimene seal viimasel hetkel see, mida ta tunneb, seda ebamugavust, valu, et sa oled tippasjad juba, see tähendab, et see kude juba sisuliselt karjub, et aidake mind. Et ma enam ei suuda seda seda koormust kuhugi jaotada ja Ma olen tõsises hädas. Seetõttu see liigutuste juhtimine, see tähendab, see loomulik liikumine ongi see, et muidugi me ei saa seda, et inimene oleks ühtlaselt sümmeetriline, eks ole, see on võimatu, eks ole, igal inimesel oma loomulik liikumisstiil ja ta võib-olla ka minu silma jaoks täiesti karjuvalt sellest normist väljas. Aga kui ta tunneb ennast mugavalt, tal ei ole mingisugused kaebused, siis tema liikumisstiil ja ma ei lähe seda lõhkuma, et sa pead olema võrdselt keharaskusega mõlema jala peal. Mõlemad kehapooled ühesuguse pikkusega, eks ole, sest niipea ei pea, sest inimesel on omad individuaalsed, et nii-öelda liigutuslikud väljendusvormid ei saa sundida näiteks sellist flegmaatilist inimeste maa, mingit sellist saame sundida. Kas te mõtled, et ah jumaluke küll, et see ei ole nagu mina, eks ole. Et seesama väljendubki inimesi liikumises läbi selle nii-öelda siis sidekoe. Carmen, kui palju teie peate side koerale tantsija Daneeliselt paremas füüsilises vormis kui lauljad? No ma arvan, et see on õigustatud ja ikka, et kui me räägime kehatööst, siis me tegeleme selle kehaga, mulle tundub, et üks väga oluline ühine asi, mis meil on nii lauljatel kui tantsijatel ja millega me tegelikult töötame, kogu aeg on hingamine ja see on minu arvates see osa siis meie tööst mis annab põhjused töötleda lauljatega ka liikumismaterjaliga. Ja mis tegelikult ühest küljest ka annab jõudu sellele laulule, ehk siis ta annab põhjahäälele ja see hingamine tegelikult tuleb meie kehast. Ja see on minu siis aastatetagune kogemus, kus ma töötasin ka tegelikult lauljatega ja tegin niisiis üksiknumbreid kui ka tegelikult olen teinud üle-eestilise neidudekooriga leelo täis etendusi Karl Jenkinsi muusika järgi, et see oli minu kogemus, miks tegelikult ühest küljest ka tehnilises mõttes on mõtet tegeleda sellega just nimelt inimese kehaga nii-öelda täispaketis. Et ma tegelikult treenin oma keha ja ma kasutan selleks, et tekitada häält, sedasama jõudu, mis ma oma kehasse panen. Aga seda tuleb teha väga teadlikult, me ei saa, just nimelt me ei saa eeldada, et, et inimene, kes ei ole harjunud liikuma et ta oleks võimeline tegema neid liigutusi niimoodi, et ta ei kaota oma jõudu kehas. Ehk siis mulle tundub, et see töö on väga suuresti koorijuhi ja siis selle koreograafi või liikuja või kes siis nende lauljatega töötab, nende koostöö, et nad saaksid aru, kui palju see aega vajab, kui palju seda on mõtet teha. Ja ikkagi ka see kunstilise vormi balanss, et ma olen ikkagi tajunud väga palju seda, et ma pean kõigepealt pidama oluliseks ikkagi seda, mis on muusika, ehk siis, et see muusika on number üks. See, mis sinna juurde pannakse, on juba natukene lisaväärtus. Ja need kaks asja peavad nagu omavahel olema väga heas sümbioosis. Ma arvan, et just selle balansi otsimine, see on olnud võib-olla võtmeküsimus ja see, mis tekitab küsimust vaatajas, kui see balanss ei toimi. Ja kahjuks jah, on näha nii- ja naapidiseid tõid, et kus kunstiline vorm siis saab juurde sellest, et lauljad liiguvad ja teiselt poolt siis kus ta tõesti kaotab. Mina arvan, et igasugune, selles mõttes loominguline töö peab lähtuma inimestest, kellega sa töötad ehk siis ka koreograafina loojana, ükskõik, kas ma lähen tantsijate ette või ma lähen lauljat ette. Ma töötan materjaliga, mis on minu ees. Loominguline töö ei saa kunagi olla ainult ütleme siis lavastaja või koreograafi. Egoistlik ei tee sellest, mis peaks välja tulema, minu jaoks on see koostöö alati. Ja see tähendab ka seda, et töötades nende inimestega, ma pean aru saama, mis on minu võimalused. Kindlasti on hea võtta eesmärk ja kui on piisavalt aega, et seda eesmärki võib-olla või, või seda lähtepunkti võib-olla viia kaugemale, treenida neid inimesi ajas ja saavutada rohkem, kui võib-olla esialgse materjaliga saavutaks. Aga see töö on koostöö ja seda peab tajuma just nimelt siis aru saades, et kõige esimene on muusika, kui ma lähen koori ette ja siis vaadates, mis on see kunstiline väärtus, mis ma saan sinna lisada. Samas tänasel päeval tehakse väga palju tööd tantsijatega, kes räägivad laval või laulavad laval. Ja kui ma lähen tantsijate ette sellest lähtepunktist, siis on jälle täpselt vastupidi, ehk siis liikumine on olulisem, aga kui ma tahan lisada sinna selle helilise väärtuse, siis ma pean jällegi toimuma teistpidi, et kus on seal balanss? Kas teie märkate ka kohe oma selles tööperioodis ära, kui keegi läheb pingesse või kramp? Jaa, absoluutselt, mina töötan praegusel hetkel väga palju harrastustantsijatega, ma õpetan neid ja poolt just nimelt see esimene hetk, kui nad tulevad kuskilt peale tööpäeva või või oma mõtet etest oma emotsioonidega. See esimene hetk tegelikult on selline natukene nagu paanika hetk. Mitte isegi emotsionaalselt, vaid just füüsiliselt, et inimene teeb esimesi samme, ta, ta keha ei ole selleks valmis, tal võtab aega minna sinna sisse siis miks mina teen, esimese asjana ongi see, et ma mitte ei pane neid kohe mingisse struks tuuri ja kohe tegu tulla vaid tegelikult just nimelt on vaja nad kõigepealt saada Vabaras kõigepealt saada võib-olla hingama see keha natukene, et me avardame seda. Ja me võtame võib-olla ära sellesama asendi, milles ta on terve päeva olnud sellest tüüpasendist, kus ta on võib-olla kinni istunud kaheksa tundi. Et see on oluline, et üldse selle kehaga edasi tegeleda. Kihvt täiesti kiuslik küsimus, hingamise ümber käib üks draama, et hingamine nii ja hingamine alla ja hingamine ülesse ja siis on see hingamine veel vale. Kindlasti. Hingamine on ju nii loomulik tegevus. Mis asi seal saab valesti olla, kuidas hingamine mõjutab meie füüsist siis näiteks laulmise juures? Kõige lihtsam on selles, et lõpetage ära, mõtleme sellele kas sügavalt sisse-välja või üles või alla. Et olgem loomulik, et see on täiesti õige, sest ma ütlen ausalt öeldes, et võib-olla on suurem osa inimesi, kes võib-olla tegeleb rohkem jooga või mingisuguse meditatsioonide või kes on oma hingamist õppinud. See on paha sõnavõtte kontrollima, et see me ei kontrolli midagi, et see on meie jaoks nagu loomulik liigutus, et suurem osa inimesi jah, sellest samast stressi või sellisest psühholoogilisest momendist kohe automaatselt tõstab oma õlad üles ja kasutab ainult seda ülemist, nii-öelda kopsu osa selleks, et nagu hingata me teeme seda ise tegelikult aladelt iga jumala päev tundide kaupa. Et ühel hetkel sa tunned ka tööle, midagi on valesti, et mul ei ole piisavalt hapnikku, eks ole, siis mis inimene teeb. Ohkas sügavalt ja vaatab kella, veel on jäänud lõpuni paar tundi. Jah, sest see hingamine, me ei saa seda nagu teha, kontekstist välja võtta, et ma pean nüüd tohutult hakkama tegelema sellega, et kuidas siis nüüd hingata, eks hästi sügavalt, et et see võib lõppeda sellega, et lihtsalt minestataks ära sinnasamasse peegli ette, kui hakatakse seda hingamist forsseerinud. See käib kogu selle kehaga, selleks, et me saaks nagu normaalselt hingata, selleks peab olema mu rindkere ja kaela piirkond hästi vaba. Et see oli esimene sel hetkel, kui ma selle vabaks saan, siis kops, tööd tegelikult automaatsed, ta on ju asi, mida, mida me tegelikult, et nagu väga kontrollida ei saa. No ütleme, selles suhtes, et ma võin küll kontrollida, hoian hinge kinni mingi hetk, ühel hetkel tuleb mulle signaal, et kuule, et pakutavad hapnikku saada, lasen juurde sisse midagi, et see on see, et kui hästi ma suudan oma rindkere, lihaseid, suudame kogu keha nii öelda, siis vabana hoida või pingevabana. Et see on see hingamine ja see, mis meil nagu inimeste juures ongi, et noh, et see on hästi huvitav liigutuse puhul, et kui lõpetan inimestele liigutusi, siis on täpselt samamoodi, on täiesti pinges, alguses tulevad. Mul on paha. Mul on valus, eks ole, ma ei tea, mis oma kehaga teha, et siis me kõigepealt räägime, kas ma püüan inimesed leida selladena hingelise psühholoogilise momendi, et mis teda vaevab või mis on see, mis teda teda häirib. Sest kui ma seda nagu maha ei saa, kui me ei saa sellist psühholoogilist fooni maha, siis seda hingamist korda mitte midagi muud kui inimene on kogu aeg stressis ja pinges ka minule, sest ta ei tea, mis toodab samamoodi, ta tuleb siin esimest korda tantsutrenni. Ma ei tea, mida oodatakse, ma pean tantsima, ei oska, ma ei tea, et äkki ma jään häbisse sellega, et ma ei oska ühtegi teist liigutust teha, eks ole, see on inimese esimene mõte, mis tal tuleb. Et siis vabameelsem moment, et siis on siuksed tavalised liigutused, kui inimene hakkab keskenduma nagu igapäevastes liigutus toimetus tegemas. Ta unustab ära. Et kui me teeme koos neid asju, ta unustab ühel hetkel ära selle, milline ta oli, kui ta tuli. Ja sama, ma arvan, kas siis tantsutrennis või siis siis lauluproovis, eks ole. See on selle inimese ülesanne, kes seda gruppi juhimisega individuaalselt arendab proovida leida see moment, kus inimene unustaks ennast tähendab, astuks sealt välja. Alexanderi tehnika öeldakse inhibitsioon jah, ehk et ma mõtlen, et ma ei tee mitte midagi ja mayday midagi sellest algabki see. Ja, ja seal rohkem ei olegi siis kui me räägime, et noh, et, et vabastage ennast siis inimene on rohkem pinges, seda ei ole vaja. Sa pead inimesed kontekstist välja lükkama, eks ole, lõpuks teraapia, lõpuks võib-olla seal koos naerame, eks ole, me räägime täiesti suvalist intiimsetest asjadest, mida inimene võib-olla sisse tulles pole kunagi mulle rääkinud ja sa näed, et ta läheb vabaks, siis on kõik ja siis sa näed, kuidas keha hakkab vabalt liikuv ja, ja kui seda teha, siis mõne pärast ütleb, et ohvet kuule, et mul on väga hea olla. Ja kui näiteks ühe laulja puhul, kelle me siis kolm kuud möllasime, sellepärast tal oli tohutu stress sellest, et ma lähen lavale ja tema selline ütleme minule on, ma küsin, mis su kõige suurem probleem on? Ma ei tunneta oma keha enam laval. Ma ei saa aru, mida ma teen. Ja, ja see nagu see tappis ära selle hääle ja meil on kolm kuud aega selleks, et lõpuks siis seal kolmandal kuulsa tuli ütles, et kuule nüüd ma saan aru, et nüüd ma leidsin ennast uuesti, sealt seest. Aga ta paaniliselt selle aja jooksul otsisin väljundit küll ühte tehnikate, teist tehnikat, luges seda teist ja kolmandat. Loviis elas veel rohkem, eks ole, stressi sellega. See on nii-öelda niisugune triviaalne väljend. Lase vabaks. Lase ennast vabaks, jame, kui kaua kulub kooriproovi alguses? See on 30 minutit ja ütleme, et selle 30 minutiga ikkagi saab enam-vähem ikkagi hakkama. Aga see peab olema ja täiesti jätkusuutlik ja see peab olema iga kord. Sest sellist praktikat ma olen seda teinud ja proovinud, et hakkaks kohe laulma või tegelikult ei tööta. Küsimus on nüüd selles, et kui palju ikkagi üks koorijuht, Ta suudab mõtestada enda jaoks, et miks ta seda teeb ja samamoodi ka lauljate jaoks, et need harjutused ei ole lihtsalt, et teeme lihtsalt vaja teha, koolis on õpetatud tegema. Aga ta teaks, mida ta täpselt teeb ja miks ta teeb, et see peab olema mõtestatud lahtilaulmine, ütleme nii, peab olema mõtestatud tegevus igal juhul, kui sa hakkad võimlema, sa tead, miks sa seda võimlemisharjutust teed ja millele see hea on ja et sa vabastad neid lauljaid. See on see põhiline mõte, et sa vabastad neid lauljaid. Ja tõesti, ma tegelen samamoodi inimestega, kes tuleb peale tööd, eks ju. Ja et sa tood nad siia sellesse sfääri, sellesse õhkkonda, sellesse olustik, kui sealt oma tööjõumõtete ja kodumõtete ja muude stressiallikate juurest ära lihtsalt. Et see on hästi oluline. Carmen kass on ka selliseid juhtumeid, et see laulja või tantsija ei suudagi nagu sellest trambist välja tulnud või ta ei suudagi nii-öelda vabaneda või lasta ennast nagu korra olla. Kindlasti on seda. Teatud hetkedel olnud selles mõttes, et kui minna koori ette näiteks regulaarselt, et teatud perioodi jooksul siis mõni päev, nii nagu ikka inimestega mõni päev, võib-olla inimene suudab sinna sisse minna mõni päev ta ei suuda seda teha. Ja kui nüüd seda töötaja regulaarselt jätkata, siis tekib rohkem seda stabiilsust ja ta õpib juba ise ka ümber lülitama, ennast rohkem. Aga kindlasti alguses on seda, seda tunnet, et ühel hetkel ma suudan selle asjaga tegeleda ja teisel hetkel ei suuda. Kindlasti on rohkem. Aga kas on ka sellist võimalust, laulja nagu harjub kuidagi ära nende inimestega ja tal on nii turvaline, ta ikka nagu on natukene laisk, et mis siis teha, põhiline asi, et kui tuleb keegi kolmas või neljas või üheksas ja räägib sedasama juttu või on ikkagi pigem hea, kui sul on üks inimene, kes võtab siin niimoodi ette, keda sa lõpuks usaldad sa ühe hooajal usaldus on ärganud. Oluline küllaldase absoluutselt ja on ju väga palju näiteid, et ei sobi, üks lauluõpetaja ei sobi, teine, aga kolmas sobib just nimelt, et seal tekib mingisugune ühtne arusaam või keel, millest kõik saavad aru ja, ja on hea olla. Ja mina olen tajunud küll seda, et tegelikult kui on head harjutused, siis ei ole mõtet neid nagu nurka visata, vaid on mingid harjutused, mis aitavadki ja siis ei ole vaja vaheldust. Või noh, selles mõttes, et sellest väsiks ära või see protsessis olemine on nii või naa põnev kogu aeg, et lihased minu meelest vajavad ka mingeid stampasju või ta teab, lihas juba teab. Ja nüüd ma olen, nii, ma teen, ma vabastan. Ja, ja see on kohati isegi kasulikum kui see, et sa kogu aeg toob midagi uut peale ja millegi uuega peab harjuma või kui see oli nüüd seal sinu. Küsimus selline stabiilne, turvaline tegevus on kehale nagu siis mõistlikum paraku igasugune turvaline tegemas inimesele mõiste turvalist keskkonda, eks ole. Vabandust, ma tahtsin, et mulle hästi meeldis siin see konteksti, et kui ma lähen lauljate ette, siis mul on eesmärk. Ma tean, mida ma teen. See on hästi huvitav, sest ütleme jälle toome näiteks spordist. Et ma sagedaga treenerite või siis ka personaaltreeneri käest küsinud, kui palju sa mõtled selle peale, kui sa oled trenni, sa teed seda harjutust, miks sa seda teed, mida see harjutus annab või kuidas tuleks nagu toimiv või sa teed seda sellepärast, et üks tark mees kirjutas raamatusse, et selleks, et lihasesse jõudu saada, pead sa tegema neli seeriat, eks ole noh, ütleme seal kaheksa korda ja vot kilod peavad olema nii suured, eks ole. Aga kust sa võtad seda, mina olen üks, 64, teine on kaks meetrit, eks ole, raamat ütleb ühtemoodi neid harjutusi tegema või et see mõte, et miks ma seda teen, mis on selle eesmärk, et iga liigutus on ka eesmärk ja seal on väga õige, sest et keha õpiki siis, et kui ta võtab selle liigutuse omaks, see on talle sõber ja siis ta suudab inimest vabastada, kui kogu aega annan talle, see on õppimisprotsessi, liigutus õppimisprotsess ku vallandanud kogu aeg midagi uut, eks ole, siis ma viin ta uuesti stressi. Et ma saan uut anda siis, kui ma näen, et see võib-olla see vana on hästi sujuvalt omandatud ja ma võin siin ühe või teise komponendi juurde panna lavalise liikumise samamoodi, sest see näide, et kuidas, noh, ma ise tegelen ka tantsuga küll nii-öelda folkloori rahvatantsuga siis täpselt ma olen ka inimene eksamispetsialist. Ma olen ka vahest trenni. Ma ei, lihtsalt ei jõua, ma ei suuda keskenduda. Koreograaf tantsuõpetaja ütleb, et mida sa seal teed, eks ole, kus su käsi Alt, miks sa lähed sinna, vahel ma lihtsalt ei suuda, eks ole. Ja siis ühel hetkel võtad sellest käsile, unustad kõik selle, mis sul seal ukse taga oli ja keskendud sellele proovile, mis sul siis on need tuttavad liigutused, et need on turvalised. Mul on selline tunne, et me oleme üleüldises stressis, on väga palju inimesi, kes ei ole oma kehaga rahul. Üleüldine selline meediakuvand on selline, et iga kolmas pealkiri on, kuidas nädalaga kaheksa kilo alla võtta. Kuidas sa pead olema ilus värske toonuses kui ja nii edasi. Selline üleüldine kuvand võib-olla reaalsuses nagu päris hästi ei peegelda. Mis teha lauljaga, kes ei tunne iseennast oma kehas hästi, kus tema peab austama? Mulle tundub, et igasugune inimestega töö on tegelikult ikkagi väga jälgimispõhine õpetaja poolt või selle juhendaja poolt või kes iganes nende inimestega töötab. Kui enne räägiti stabiilsusest, siis mina ütleksin nii, et tegelikult õpetajatena ma kogu aeg areneme ise samamoodi. Ehk siis, et ühest küljest me leiame mingisugused stabiilsed vahendid, harjutused ja turvalise keskkonna, milles me oleme kindlad ja mis on hea, et laulja tunneb need turvalised vahendid ära. Aga samas me tegelikult ise kogu aeg areneme tänu sellele, et inimesed arenevad meie ümber või muutuvad meie ümber tegelikult aastatega inimeste mõttemallid muutuvad, inimeste soovid muutuvad ja ma arvan, õpetaja on samamoodi looja, et ta jälgib seda inimest, kellega ta tööd teeb ja ta ikkagi mingil määral muudab oma vahendeid. Ma arvan, et ei saa olla 10 aastat õpetajana täpselt samas Stambis kasutatud täpselt samu harjutusi ja olla kindel, et see toimib. Sel juhul ma arvan küll, et, et on vaja juba Ta uus inimene ja tuua värskust juurde, aga kui õpetaja ise tegelikult on protsessis koos nende inimestega, kellega ta töötab, siis ma arvan, et ei ole vajadust vahetada neid juhendajaid või inimesi, kes, kes nende inimestega on harjunud ja kellega need inimesed tunnevad ennast turvaliselt. Kus maani meid mõjutab see, et me oleme harjunud kõike kiiresti saama. Me tahame kõike kohe kahe hiireklikiga juba on, palju, võiks olla ühe hiireklikiga. Et selline harjutuste tegemine ja jälle kaks korda nädalas prooviskäimine ja noh, võiks nagu juba nagu olla, või et kui palju meid mõjutab tegelikult see, et me igapäevases elus oleme kõik harjunud sama erakordselt kiiresti ja suhteliselt lihtsa vaevaga. Kas me mõtlemine nagu ei ole juba natukene nagu paigast ära? Kuid kindlasti on lauljate puhul küll, mina olen oma lauljate puhul täheldanud seda ja nüüd just eriti sedasama meditatsioonide lavastuse käigus kus oligi vaja rahuneda, kus oligi vaja võtta väga aeglaselt, oli vaja oma keha tunnetada ja see ei õnnestunud kohe. Ja see ei õnnestunudki kohe. See meditatiivne selline keskkond või rahu iseeneses, see tulebki leida, selleks tuleb aega võtta, selleks tuleb iseendaga läbi saada nii-öelda ja inhibeerida, nii nagu mina ütlesin võib-olla ka seda, aga lihtsalt tulebki aega võtta. Ja minu meelest täiskasvanud saavad sellest aru, lapsed võib-olla vähem lastega on võib-olla selles mõttes keerulisem, et nemad tahavad tõesti kohe kõike hästi kiiresti. Aga sellest infotulvas sellest kõigest, mis meid ümbritseb, sellest tuleb ikkagi välja tulla. Kui hakata ühte lavastust tegema või või kasvõi kooriproovi jookski oleks väga kasulik. Kersti, kas on siis lihtne tulla, nagu võtta enda jaoks aega, ta isegi rääkisite, kuidas lähete trenni õhtul ma mõtlen, et ma ei suuda ja käsi läheb hoopis teise kohta. Ja see on väga inimlik, eks ma olen ka. Sest ma tean, teoreetiliselt toimub inimlik välja tulla. Jah, et vaatan seda, et see on tegelikult aina keerulisemaks aja jooksul muutub et kuna siin laua ääres istuvad inimesed tegelevad ikkagi selliste tervete kehadega suuremat osata, eks ole, siis minu juurde nad jõuavad sageli väga haigetena. Seal ma näen ka seda, kuidas siis tahetakse hästi kiiresti saada lahti sellest probleemist valust kõigest see, mis meil on, et tehke minuga midagi, et ma saaks sellest, et mitte see, et ma peaks ise midagi veel kaasaaitamise protsessile ja need inimesed, kes tulevad, ei suuda seal protsessile kaasa aidata, ma ei saa neid aidata. Ja sageli nagu ütlengi seda, et sorima see tasuta, minu teadmised ja kogemused, sellised, ma ei saa sind aidata. Et otsida spetsialist, eks ole, ei oska, laste puhul on see, et noh, teadlased on kindlaks teinud selle, et tasapisi hakkab muutuma meie mälu kasutus. Tänu nendele samadele nutivahenditele kiiresti liikuv informatsioonil, kus mul ei ole vaja infot, et analüüsida ma pean mõtlema, ma ei pea seoseid otsima, sest mis me teeme, eks ole, sageli me teeme mingi materjali lahti, mida me loeme, me oleme pealkirja ära. Ahah, kui see pealkiri meid huvitab, siis on võib-olla kolm, neli esimest lauset loen ka ära, aga siis mul rohkem aega jälle asend tabloidi jooksma. Järgmise lemmikteema on ja on tehtud Indrek, see, et põhimõtteliselt hakkabki inimestel tekkima probleem selle pikaajalise mäluga mis käib kaasas liikumisega, eks ole, ja kõige selle kehaga ja hakkab aina rohkem domineerima lühiajaline mälu. Ja see ongi see, mis siis ka selle psüühika Poola eks ole, muudab meil selliseks, et ei suuda sest resistega sealt boksist enam välja tulla ja see tendents on, on märgatavalt kasvama ja tegelikult ka mõnes mõttes vägagi murettekitav. Milliste toonide juurde? Me jõudsime siduva saate lõpuks, aga mul on erakordselt kahju seda ringi hakata kokku tõmbama, koid, aeg on meie sõber ja vaenlane. Võib-olla Carmen, ütleksite lõpetuseks mõned soovitused, kui koorijuht tahab enda juurde kutsuda liikumisspetsialistid, millega ta peaks arvestama ja millest ta peaks kindlasti nagu usaldama seda inimest. Raske on selles mõttes soovitada, seda inimest peaks ikkagi teadma enne ja teadma seda, kuidas ta inimestega töötab või mis on tema väärtused, ilmselt peaks selle inimesega kohtuma ja rääkima, mis on tema eesmärk selle juures ja aru saama võib-olla milline on tema kogemus sellises töös. Ma võib-olla kommenteeriks veel õpetamise puhul seda, et mulle tundub, et tänases kontekstis, kus infotulv on tohutult suur on väga oluline aru saada õpetajana seda, mida me ütleme õpilastele ehk siis, et seda Oleks võimalikult vähe ja kui me väga hästi valime seda, mida me ütleme, siis tegelikult seda tõhusam on see töö ja kiirem on see areng, et kui me tekitame liiga palju müra ja liiga palju tahame korraga saavutada, siis tekib tegelikult täpselt seesama tendents, mis, mis ümberringi inimestega toimub, ehk siis, et me ei suuda keskenduda sellele asjale, millega me tegelikult parasjagu tegeleme. Ma arvan, et tuleb lihtsalt aru saada sellest, mismoodi see inimene, kes võib-olla sellesse koori seltskonda ja meeskonda siis siseneb, mismoodi see inimene mõtleb ja, ja töötab inimestega. Janne lõpetuseks teie kogemustest, kas te soovitate, et koorid püüaksid oma sellist kuri traditsioonilist esitusvormi pisut lõhkuda ja, ja teinekord kaasata mõne koreograafi või tantsuõpetaja abi, et, et kas lauljatele mõjub hästi ja kas te soovitate teisi koorijuht sellele teele aeg-ajalt astuma? Kindlasti soovitan sellepärast, et töö kellegi teisega, see on jällegi protsess, mis pakub ju teistlaadset kogemust kahtlemata hoopis teist kogemust kui tavaline kontsert. Ja minu meelest täpselt nii, nagu sai öeldud, oleneb inimesest, kellega koostöös seda teha. Oleneb materjalist, mida teha, oleneb ka muusikalisest materjalist hästi palju, eks ju, mis võimaldab üldse teha, sest et igasugune muusikaline materjal paraku ei ole lavastamiseks minu meelest üldse loodudki ja ei ole vaja igat muusikalist materjali lavastada. Aga tõesti on selline nagu regilaul või rahvalaul ja mis eeldavad, et sa paned korraks noodikaaned kinni ja, ja teed midagi muud seal laval ja tunned ennast hästi ja hoopis teistmoodi. Ja siis ma igal juhul soovitan pigem teha koostööd, kas koreograafi või lavastajaga, kui see dirigent hakkab ise midagi välja, mõtlen et igal juhul mina ütlen, et aeg-ajalt võiks nendest kingadest välja astuda ja proovida midagi sellist. Kersti, teil on võimalus meie saade lõpetada erakordselt positiivselt toolidega. Öelge mida igaüks meist? Absoluutselt igaüks meist võiks teha, et terves kehas terve vaim väga lihtne. Leidke mul iga päev üks pool tundi sõna, et mul ei ole aega. Seda ei ole olemas. Me leiame seal aja, pange selga mugavad riided, otsige mugav jalats, ei pea olema viimase peolt ostmiste poest ostate ja mingi välja lihtsalt kõndige. Sest kõndimine on oma amet, filosoofiline tegevus, kõndimisel oma Rütt oma tempo, mis käib kaasas nii muusikaga tantsimisega ja see annab kehale tõsise vabastuse. Et see on probleem Lake ja see 30 minutit päevas peale selle, et kaks korda kolm korda laulmas tantsimas või ükskõik kus, isegi spordisaalis ka see ei päästa teid ja nautige kõndimist. Ma arvan, üks viimane aeg täna seda alustada. Selline sai tänane luukamber, uurisime laulja keha ja rääkisime, mis juhtub inimesega, kui ta laulab ja liigub või siis vastupidi, liigub ja laulab. Stuudios olid eksperdid, koorijuht ja muusikaõpetaja, Janne Frido Lin tantsija, koreograaf ja tantsuõpetaja Karmen Ong ja füsioterapeut, Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi eri kehakultuuri lektor Kirsti Pedak. Saatejuht Marge-Ly Rookäär. Tänan teid kuulamast, jääge terveks ja võtke vabalt. Luukamber.