Kõigepealt arutelu oli hästi-hästi keeruline ja raske, sellepärast et kui on palju häid ja tõepoolest väga häid ja väga häid kandidaate, siis alati on selline tunne, et valikut tehes tehakse kellelegi liiga. Teine moment, mida vaidlustes aruteludes rõhutati, oli see, et peavad kaetud olema erinevad teadmiste valdkonnad. Ja ega sellest printsiibist kinni pidada väga lihtne ei olnud. Lisaks sellele me veel vaatasime läbi tõepoolest ka puht tehniliselt, et kas keegi ei vasta või on vastuolus mingite väga oluliste printsiipidega. Kõik 11 kandidaati olid tugevalt positiivse positiivse kuvandiga meie komisjoni liikmete juures. Sellele vaatamata ühest hääletusvoorust ei piisanud. Toimus kaks hääletusvooru ja kahe hääletusvooru tulemusena said kõige rohkem hääli Paavo Nõgene, Agu Uudelepp, Rein Veidemann. No ma ei tea, kas seal on midagi kommenteerida, et võib-olla küsitakse tõesti, et miks Kultuuriministeeriumi kantsler näiteks Selle üle oli tõepoolest vaidlusi, oli poolt- ja vastuhääli, siin me küsisime mitmeid eksperthinnanguid väljaspoolt just nii-öelda selle asja, poliitilise korrektsuse ja seaduslikkuse seisukoha seadus otseselt ei keela. Ja need inimesed, kellelt me nii-öelda õiguslikku nõu otsisime ei seadnud meile ühtegi vastulauset. Nii et nähti tõepoolest väga häid jooni, oli ka kahtlusi ja lõppkokkuvõttes kõik hääletamises kajastus. Sest noh, ega, ega Kultuuriministeeriumi kantsler ei saanud ka kõigi komisjoni liikmete toetust, aga paraku seni alati on, et valikuid on raske teha ja komisjon tegi valiku, mis ilmselt on siis komisjoni nägu. Nii on see alati olnud.