Tere, hea kuulaja MINA OLEN Liina Vainumetsa ja vahendan teile materjali, mida sain eile Eesti Rahva muuseumist. Nimelt eile õhtul õhtul avati Eesti Rahva muuseumi uus peahoone. Ja päeval oli ajakirjanikel võimalus kohtuda kuraatorite projektijuhtidega arhitektidega. Vahendan infot kahelt püsinäituselt, need on kohtumised ja Uurali kaja. Ning sissejuhatuseks annan väikese katkendi infost, mis on saadud pressikonverentsil kus esinesid hoone arhitektid, tanderell, liina Kotme ja Su Joshi taane. Need kolm arhitekti on oma rahvusvahelises Pariisi firmas 10 aastat töötanud ERMi hoone kallal. Arhitektid ise on eri rahvustest üks Iisraeli Itaalia päritolu tanderell Liibanoni liina Kotne jaapani sõjošitaanet. Kokku saadi aastal 2005, et osaleda rahvusvahelisel konkursil. See oli unikaalne ülesanne ja eriline taust. Aja kokku viia etnograafiline sisu ja militaarne paik. Arhitektid olid uurinud kõike, mida Eesti ajaloo ja kultuuri kohta leidsid ja seadsidki, eesmärgiks kõik need elemendid omavahel kokku viia. Eesti kultuur looduslennuvälielt kontseptsiooniks sai lõppematu sirgjoon, mis algab lennuvälja stardirajalt. Kogu lennuväli ise on poolteist kilomeetrit pikk. Hoone on siin 355 meetrit ja oluline on, et hoone ületab Sillana järve ning tähtis element on 40 meetri pikkune sissepääsuala. Liina Kotme ütles, et on väga emotsionaalne hetk kasutada Hurda nimelist konverentsisaali. Esimest korda kogu aeg ehitati, ehitati ja nüüd oleme jõudnud kasutamiseni. Eesmärgiks oli, et hoone kuju oleks seotud ümbritseva maastikuga. Ja tõepoolest kõik, kes me oleme ERMi fotosid näinud. Peame tunnistama, et loodusega sidumine on arhitektidel suurepäraselt õnnestunud. Iga ilmaga. Iga valgusega on hoone ümbritsevaga kahekõnes. Aga ruttame nüüd edasi ekspositsiooni ruumidesse. Püsinäitused, kohtumised ja Uurali kaja. Oleme sisenenud püsinäituse, kohtumised selle A-sissepääsu poolsesse otsa ja siin on, ma sain aru, kaasaegne lähenemine eesti inimesele olen lugenud, et kui nüüd pikalt mööda näitas ka edasi minna, siis tee otsas on kõige ajaloolisem osa ja mul on võimalus vestelda Kristel rattusega kes on just nimelt selle püsinäituse kohtumised. Kuraator on siin ERMi kõige suurem näitus, mida see sisaldab. See sisaldab põhimõtteliselt ülevaadet eesti argikultuuriloost terve meie asustuse ajaloo jooksul ehk siis sellest ajast alates, kui Eesti ala vabanes jääkatte alt ja esimesed inimesed siia elama asusid kuni tänase päevani välja. Milline on see kõige kaugem aeg, kus te olete mingeid märke neile inimestest välja pannud? Kõige varasemad on kiviaegsed esemed, mis on siis jõudnud tänasesse päeva, arheoloogiliste leidudena ja terve selle aja jooksul kuni tänase päevani iga kogu selle aja jooksul võib siis leida asju, esemeid ja tõlgendusi ja lugusid. Eesti Rahva muuseumi uue püsinäituse kohtumised. Milline on praegune etnoloogi, pilk inimesele ja ajaloole? Tänapäeval etnoloogia huvitab ennekõike argikultuuri ajalugu ehk siis selline vaade kultuuriloole, mis ei keskendu mitte niivõrd üksiksündmustele või üksikinimestele, vaid pigem sellele, mis on kultuuris jagatud ja ühist, et mis puudutab ühtviisi nii rikkaid kui vaeseid, nii nii tähtsaid kui tähtsusetuid ja just nimelt lähtumine üksikisikust ongi see, mis etnoloogia huvid ja Eesti Rahva muuseum on 100 aastat vana, isegi rohkem kui 100 aastat vana. Selle aja jooksul on etnoloogia teadus muutunud ja etnoloogia teadusele huvipakkuvad teemad ja perspektiivid, mismoodi kogud moodustavad, on muutunud. Aga siiski on mingi selline ühisosa ja selline noh, on võimalik leida sellist ülemineku või noh, ühesõnaga, et see kõik siiski on nagu voolav ühine huvi tavalise inimese tavalise inimese elu vastu, seda saab näha nüüd ka siis siin praegusel püsinäitusel, me oleme võtnud väga inimese, tavainimese üksikinimesekeskse lähenemisviisi püüame leida lugusid, mis ei ole ajaloos väga tuntud, kuid mis on siiski dokument teeritud mis tahes viisil, kas siis inimesed on iseendast rääkinud või kirjutanud või siis on neist maha jäänud jälgi materiaalseid esemeid. Ja just nendest tavalistest inimestest me selle näitusel ka räägime. Pärast on näituse nimi ka kohtumised, et see on justkui jalutuskäik läbi ajaloo ja võimalus vaadata näkku piltlikult öeldes erinevate perioodide inimestele. ERMi kodulehelt ma nägin, et see suur kohtumiste näitus sisaldab endast alanäitusi, muuhulgas oli ka näiteks regilaulust või vaipadest. Ja kohtumised koosneb umbes tosinast üksik näitas, et ja nad on siis tõepoolest see aiarada, kus me seisame, praegu on selline argikultuuri ülevaatenäitus, teised keskenduvad üksikutele teemadele ja neid teemasid ja käsitlus lähenemisnurki on siis tõesti on vaadet tänapäeva kultuurile on vaadet erinevatele varasematele kultuuridele, on vaadet erinevate distsipliinide perspektiivis on käsitleme ka vaimse kultuuri aspekte, mida varem nii väga palju näitusesaali toodud ei ole, üks nendest on kindlasti näitas regilaulust on ka näitus eesti keelest. Senisest palju suurem osakaal on arheoloogilisel materjalil ja, ja loomulikult toome siia ka väga tänapäevaseid esemeid. Lisaks sellele kõigele, millega Eesti Rahva muuseumit ollakse harjunud seostama ehk siis industrialiseerimine eelsele talupojakultuurile ja viimaste aastakümnete jooksul ka siis Nõukogude kultuuri. Mis selle Eesti Rahva Muuseumi töötajad teevad siis koostööd ka näiteks Eesti rahvaluule arhiivi arheoloogidega? Ja meil on olnud suurepärane koostöö väga paljude distsipliinide esindajatega kohe päris algusest kontseptsiooni loomest peale et meie kontseptsiooniloomes ongi osalenud Tartu Ülikooli arheoloogid, väga mitmed nendest on toonud omaenda uurimisteemasid siia näitusele, väga paljud nendest on kaitsnud oma doktoritöid selle aja jooksul, kui näitus on valminud, nii et siin nüüd tõesti näha nende doktoritööde väljundeid samamoodi meil on olnud koosta kirjandusmuuseumi folkloristide ka samamoodi Tartu Ülikooli ja Eesti keele Instituudi keeleteadlastega rääkimata ajaloolaste, nii Tartu Ülikooli ajaloolasest kui ka Tallinna Ülikooli ajaloolaste ka samuti keskkonnaajalookeskuse inimestega. Nii et neid distsipliine, mis siin näitusel kokku saavad, on tõesti palju. Nii rääkis ERMi püsinäituse kohtumised kuraator Kristel rattus. Pöördume nüüd tehnilise poole poole. Püsinäituse kohtumised, kujundusprojekti, produtsent Kaarle kannelme, palun rääkige, kuidas püsinäitus, kohtumised on tehniliselt üles ehitatud. Aastal 2016 avatav näitus on kindlasti midagi muud, mis siin on uut, mis siin on teistmoodi, mida ta sukesin tehnilisest küljest märgata. Eesti püsinäitus on lähtunud kõikides tehnilistes lahendustes mind väga tugevalt näitasin Mosioloogilisest kontseptuaalselt nagu tervikust ja igal igal asjal on põhimõtteliselt väga tugev nagu taust ja mõtlen, et miks see nii on? Me oleme proovinud seda kuidagi niiviisi üles ehitada, et meie näitusel siiski tehnika loodetavasti see, eks see elu elu hakkab näitama, aga ei tohi ära võtta. Tähelepanu. Sa oled põhiliselt ehk esemetelt neid ennast nendes lugudes, mis seal räägiti, rääkida nagu tahetakse tehnika peab kaasa aitama sellele loole selle loo nagu inimese külastajani jõudmiseni. Ja see ongi tegelikult see kõige suurem väljakutse siis meil tegelikult olnud on, sest et aastal 2016 on tehnikat maailmas palju igalühel taskus, võib-olla isegi võimsam arvuti, kui meil siin kuskil kapis ei ole mõtet ja, ja meie ei ole nagu püüdnud teha nagu tehnikast kui sellisest eksponaate. Ja pingutus ongi nagu olnud selline, kus oleks tehnika võimalikult peidus, kuigi jah, loomulikult te näete, siin on ju sellist plejaadi Telekatest, aga see on kõik sellest, et sellest muuseumi tähendab füsioloogilist kontseptsioonist lähtudes loo rääkimise aspektidest, et noh, esemeid esemeteks vitriini tiinideks aga on väga palju siukseid, interaktiivseid viisi lugusid rääkida. Noppeid ajaloost, nopped erinevatest sündmustest, et mida siis nagu nagu toetavad loo rääkimist just kõige olulisem tehniline nagu saavutuse pingutuseks. Me oleme saavutanud, on see, et me oleme loonud infrastruktuuri. Selleks, et Eesti Rahva Muuseumi Eesti püsinäitus on potentsiaalselt võimeline rääkima iga külastaja ka tema emakeeles. Kõik esemed kõikjal kõikide esemete ja alade ja vitriinide tekstikandjad on digitaalsed, kuigi nad ei näe välja digitaalsed. Teie käes on siin väikesed sellised kiipkaardid mida sirutades nende ekspositsiooni tutvustavate tekstide suunas. Ma näen seda keelt muutumas. Millisena tundub see tekstil olema, kas see tundub teile kuidagi tehnoloogiline või digitaalne? Ta tundub hästi selge ja ei tundu nagu tehnoloogiline, et ei ole sellist hirmu ette nagu ärritaks silmi. Et aga ta on nagu paber, aga kuidagi veel selgem kui paberi peale trükitud. Tegemist on spetsiaalselt Eesti Rahva Muuseumi Eesti püsinäitusele välja töötatud siis tehnoloogilise tekstikandjatega, mis kasutavad elektroonilise paberitehnoloogiat, mis on passiivsed valgusest, mitte emiteerivad ekraanid, entry, ent hästi ära peidetud sellisena, et nad ei tundugi nagu ekraanid üks üks nagu nendest aspektidest, miks ta ei näe välja nagu ekraan ongi imiteeriv valgust, vaid ta tõesti käitub nagu paber, tal on peal reaalselt tekst. Mis siis, nagu on vennad veel nagu paberi ongi nagu paber põhimõtteliselt esiteks ta võimaldab, on ju need seadmed võimaldavad hoida enda sees kuni viitekümmet keelt ja tema teine väga oluline aspekt on see, et kui pilt on ette kuvatud, siis ta voolu ei tarbi rohkem. Et kui meil täna peaks kogu maailmast elekter ära minema, siis tekstide jääb ei sõltu kõige olulisemast, sest et need vitriini tekstid ja esemeid tutvustavad etiketid, etiketitekstid on väga oluline osa kõige olulisem osa sellest näitusest ja ei sõltu nagu selles mõttes elektrist. Aga seletage, palun ära, kuidas ta saab siin kuvada, kui elektrit ei ole? See konkreetne ekraanitehnoloogia tarbib elektrit ainult siis, kui pilt vahetub. Kui pilt on ette kuvatud, siis ta jääb passiivses seisu selle pildi nii-öelda ees hoidmiseks elektrita vaja. Just see ongi nüüd meie, püüa nagu, nagu seda tähelepanu, eks koralikult ära tõmmata, võid peituse ära. Igal keeleruumil on võrdne võimalus, võrdne arv tähemärke, millest see lugu on võimalik ära rääkida. Ja me loodame, et Eesti Rahva muuseumil õnnestub see järgnevate aastate jooksul ka ellu viia. Avamise järgselt on võimalik Eesti Rahva muuseumi ekspositsiooni kirjeldavate seletavat teksti lugeda eesti keeles inglise keeles ja vene keeles. Tõlkis soome keelt te rääkisite korduvalt lugude jutustamised ja et raadiokuulajale anda mingisugune tükikene kätte sellest näitusest, ma küsin teie käest, et kas teile endale on äkki kujunenud siin mõni lemmiklugu, millele te tahaksite viidata sellel näitusel, siin on ju läbi ajaloo väga palju lugusid. Minu lood seoses selle näitusega on tegelikult miskid sellised, mida meie ekspositsiooni kontseptsioon ja ülesehitust tegelikult esile kutsuda, kutsuda soovibki, et tekiksid inimestevahelised lood ja minu lood on väga tugevalt seotud kõikide nende nende partneritega, kõikide nende heade meeste ja naistega, kelle puhul mul on au väga siiras au olnud seda asja üles ehitada ja minu lood on väga tugevalt nendega seotud. Ja ma loodan tõesti, et tegelikult need uued lood tekivad siin järjest nagu igal külastajal, sest et see näitus ei võta seisukohta, see näitus esitab küsimusi ja annab võimaluse tõlgendusruumi. Ja, ja ma usun-usun ja loodan, et nii see läheb. Minul on küll minu, loodan. Aga siiski, ma palun ühe loo, sest et raadios ka meil on kõige parem hetk, on see, kui õnnestub rääkida mõni lugu. Neid lugusid on palju, raske, raske ja ebaaus oleks erinevate heade partnerite osas kedagi esile tuua, aga, aga siin, lähipäevadel, nagu te näete, on olnud väga palju sebimist, sahmerdamist, protsessid on olnud aeglased ja rasked ja, ja keeruliselt. Kõige parem lugu, me seisame siinsamas, ühe vitriini kõrval, sellega juhtus niiviisi, et, et vitriini tuldi paigaldama, kõigile, oli kiire jõutud jõudsid täpselt juhiseid anda, kuidas ei olnud veel dokumentatsioonile antud ja et tuldi paigaldama vitriini inimeste poolt, kes ei olnud juures olnud ja ei teadnud ja jõutud ka nagu briifida lõhkise vitriini ära. Tulid vitriini paigaldades meeskonnast, ütlekonist, mehed kes on tõsiselt head, need tulid. Meil olid, nagunii olid kahekesi objektile nii palju tööd, erutasid, Ligitasid. Miks te nii tegite ja lihtsalt ilma küsimusi küsimata leidsid lahenduse, võtsid maha vitriini, panid uue vitriini, raiskasid ära oma omaenda ajast rahulikult kolm, neli tundi väga väärtuslikku aega. Küsimusi küsinud. Probleem on lahendatud ja see ongi minu lugu on see, et et meil on häid mehi, meil on eranditult kõik, kes siin sellele näituseehituse kujundamise ja ka ja, ja kontseptsiooni koostamisel koos on olnud. Mehi ja naisi on häid ja mul on siiralt hea meel siukseid asjadele. Ei, ma pean ütlema, et me oleme juba pikalt rääkinud, aga me ei ole sammugi läinud näituse sedasi, aga minu huvi nagu hakkas tekitama, et mis asi see siin ripub? Siin on üks kollane selline meenutab multifilmidest. Mingid kosmoseagregaadid. Ja siiski võtaksin selle reservatsiooni sisust ma ei räägiks, aga ma tean, mul on natukene on kokku puutunud sellega, et see on eestlaste poolt Eesti tehnikaülikooli biorobootikaosakonnas välja töötatud üsnagi unikaalne auto autonoomne allveelaev, mis võtab oma veealusest liikumisest siis ühe sõna, aga kas ta kilpkonna liikumismeetodeid tongi robotkilpkonna nime all siin niimoodi väljas ja tema nagu see mõte ongi selles, et see sektsioon, kus me oleme, tuleks, peaksid tulema siis nagu siuksed Eesti innovatsiooni viimased staarid, see vahetab iga natukese aja tagant näiteks et, et see on selline eestlaste innovatiivset meelt eksponeeritud asi. Ma vaatan jah, et siit veel välisuksele lähemale žeszkjub, millest kindlasti kõik teavad aitäh ka selle juhatuse eest ja jõudu, tänan. Nii rääkis ERMi püsinäituse kohtumised kujundusprojekti produtsent Kaarle kannel, me teeme paar väikest sissepõiget näitustele. Üks näitustest on riigilaulust, ekspositsioon reageerib sellele, kuhu sa liigud lauluga isegi ehmatavalt elav, mõnel hetkel vahel laul hajub ja vahel ei tahagi vakka jääda. Olgu siin, eks katkenud. Koos muusik Peeter Rebasega liikumas sellel ERMi põhinäitusel ja me lähme üles otsima vaiba muusikat. No ütleme, me panime sellele nimeks vaibamustri muusika nagu sellele seadmele vaatangi, et kuidas sinna nüüd me peame siit kuidagi päris hästi peidetud see masin ausalt öeldes et ma, ma loodan, et inimesed, kes, kes nagu huvi tunnevad, leiavad ikka üles mind sealt kuskilt kaugelt sügavustest, teine lahe vasakul. Ja selle ütleme, kui ma räägin lühidalt, siin oligi. Täname, meenutasime seda alg algselt lugu oli nagu mõneti kaks küsimust ERMi poolne huvi, et kas saaks kuidagi vaipade kohta käivat huvitavamaks teha. Et inimestel tekkis huvi ja niuke teravdatud tähelepanu. Ja teine küsimus, mis mul isiklikul muusikuna tekkis, on see, et kas saab kuidagi tõlgendada vaibamustreid lisaks visuaalsele muusikasse nagu mõneti noh, mitte nii tõsiselt, aga ütleme, et dekodeerida nagu seda sõnumit, mis seal sees võiks olla. Nii, nüüd me oleme jõudnud siis selle masina juurde kel lõbus parmupill laseb oma soolad ja, ja see seadeldis siis on ise analüüsib vaipade mustrid jälgib tonaalsust heledus-tumedus, sellest nagu registri valikud ja siis peamine osa on siis selles valiku akna sees toimuv analüüs mustri osas. Ja selle järgi ta loob oma nihukese viisi joonise ütleme, mõni selline instrument nagu näiteks flöödilaadne teeb rohkem nagu sellist jälgitavat. Täna alustab pausiga Ma vaatan, analüüsid, analüüsid, jah, valiku akna väiksemaks, siis ta tuleb see visioonis nagu natuke selgemalt välja. Tavaliselt väiksem valik korraga ette anda, siis ta mitte kiiruses ei oleks küsimus, aga ta kipub jah, väga nagu abstraktselt esitama niisuguseid väga suurt andmekogumit. Panid minema, igal tuleb silma suurvorm. Surve kolmeosaline. Tegelikult jah, see ongi nagu vahest vahest ei saa nagu minagi aru, kuidas täpselt seda tõlgendab, sest ma seda ju ei näe otseselt mis noodita, nagu konkreetse mustri peale joonistab, ehkki tegelikult seda saaks ka vaadata, aga me pole nagu päris nii. Nii seda asja siin esitanud. Ja no minu isiklik lemmik on nagu sellised jõust rohkem, mis teevad nagu konkreetsemat viisi joonist ja see on üks on analoogsüntesaatori. Seal natuke isegi igav vaip, sest et siin ei ole sina nagu triibud põhiliselt, et tegelikult on huvitavam alati, kui on mingisugused rohkem nagu mustriline, siis Talgakse visioonis tulema natuke jälgida tegemise ja just täpselt enam-vähem eile üleeile tegemiseks täringu nuppu, millega saab igav külastaja nagu suvalise vaiba ja suvalise instrumendi siis. Vot see on juba päris heas, siit peaks tulema. Jätame sedasama. Täitsa hakkame täpne, levinud ja ja ongi, no eks see see analoog süntesaator natukene ka seda muljet süvendab. Noh, siin ongi iga instrument, tegelikult omakorda mängib natuke ise laadis ja, ja ka siin olenevalt, kuskohast seda mustrit võtta taga helistiku muudab, et see tuli nagu osutus oluliseks ka, et et muidu hakkab liialt nagu ühetoonilise uudisega tunduma. Tegelikult võid vahest nagu laadi muuta, aga kui näiteks mingi ikkagi põhinoot või põhiniuke helistik on sama, siis kuidagi tundub natuke igavane. Et sellise ütleme ju tegelikult selliseid lahendusi, mis isenesest nüüd pildilist materjali lisades materjali muusikaks või helideks loovad see tegelikult see mõte ise ei ole uus ja, ja neid neid erinevaid ka päris kuulsaid niukseid algoritme ja reaalseid nagunii see on. Aga mida ma selle asjamõtlemisel või või loomisel pidasin silmas oleks tehtud, nagu nimetatakse meelelahutuslikus viiet jälgitav c5 joonist tuleks jälgida, et ta ei oleks müra. Vot see mürafaktori nii-öelda siis omakorda veel väljaselekteerimine tõesti mingi surutud oleks ühteviisi joonidesse. Tegelikult nendest viisi käikudest, mida see siin esitab, annab seade korral vastava taustaseade korral, saab ka täitsa nagu muusikapaladega, mida ma olen ka teinud, et tegelikult selline kontserdikava olemas, kus on siis selle vaibamasina genereeritud viisijuppidest täiesti seatud lood, kus ma siis nahk kitarriga ja luupperiga nagu sinna kaasa natukene mängin. Ja praegu ta tõlgendab ühte mustvalget vaipa. Ja seal tinglikult tinglikult must ja hall, kaks värvi ja enam hall. Aga siin saab täiesti päris lähedalt neid vaipasid uurida iseenesest ja tehti siis selle muusikaga ka mängida ja neid erinevaid pille, Ansin, flööt, harf, parmupill, seal lauto sotsioon, tegelikult see uut Ahasem uut uut, see, mis analoog süntesaator siis on sihuke moodsam süntesaatorilaadne või ta nagu pigem abstraktne siuke, nimetame seda kunstinäitus helitaust ja siis on niukene nalja projekt, mõneti, et ausalt öeldes elektrikitarr nagu tavamõistes ei tahtnud meil päris hästi tööle hakata, siis ma lahendasin selle natuke humorist huumoriga, et ta mängib selliseid abstraktseid, džässakorde. Vahest üllatab nagu sellega, mida ta teeb, aga enamasti seal. No üks üks lisavõimalus on veel, et kui näiteks omal on kaasas mõni huvitav muster või kindakiri siis on siin ka nii-öelda skänner, kus saab siis seda miski? Proovime, ma panen siia oma selle. Kuidas on kõla? No ma arvan, et prooviks ikkagi näiteks löödiga. Klinker telerist sellise kõlada, nojah, tema tema jas aktiivsem muusika loomaajastul sattus ju analoogsüntesaatorid ta või üldiselt saatorite tulevikku vaeva. Ja tema kogemused selles vallas on muljetavaldavad. Et noh, mulle lihtsalt kõlaliselt, et ka seda tüüpi instrumendid väga meeldivad. Sellepärast et need on huvitaval kombel ongi see vaibamustrite tõlgendamine on osutunud kõige lihtsamaks läbi niukse flöödi ütleme jah, seda laadingu flööt või, või mõni sihuke puhkpill ja just seesama sõnaga analoogsüntesaatorilaadne heli. Naljaviluks pakkusin, et nagu üks üks erisaade või noh, üks vähemalt mingi kord kuus punnaega, mida praegu vaeva teeb Brodsairega ühendada, ära fantaseerinud vabalt kasutada fantaasia, saadan teele. Jah, olgu ja salvesta kui natukene ja täiesti tegelikult muidugi kui selline natuke mängida noh, otsida neid motiive ja siis siis muidugi mul on siin nagu täiesti raadiokõlbulikku materjali. Et ütleme, iga esimene valik ei pruugi seda olla, aga noh, julgen öelda, et ütleme ka, viies on juba täitsa meloodiatunnustega niimoodi, et noh, loomulikult abstraktse maa materjali peale kätte teistele. Baiba mustri muusikaprojekti tutvustas muusik Peeter Rebane, aga läheme edasi soome-ugri püsinäitusele. Nüüd ma olen sisenenud näitusele Uurali kaja ja mul on võimalus vestelda näituse kuraatori Art Leetega. Ma palun, et lihtsalt tutvustaksid, millest lähtusid seda näitust kokku pannes mida tahtsite jagada ja kuidas te seda vormistasite. Me püüdsime teha näituse võimalikult lihtsa üldise ideega loomulikult sellest, et on mingisugune seos nende summu rahvaste vahel vähemasti keeleline ja natukene geneetiline ja selle suguluse taustal me otsustasime teha näituse, mis siis keskendub nagu naiste ja meeste rollidele siis erinevates soome-ugri kultuurides ja siis läbi näituse kogu aeg naiste meeste teema mingi jookseb, aga noh, loomulikult saab ka üldandmeid, mis ongi esimese saali teema, nagu näidata neid seoseid nagu rahvaarvud asualad ja siis keelepuu, kust saab sarnaseid sõnu noh, saab vaadata, kuidas need sõnad sarnased ja ühtlasi saab neid kuulata, kui nuppude peale vajutada, siis igas keeles öeldakse siis vastav salarauda ja siin on valida nagu kuusk, pesa, kalasilm, süda ja vesi. No võtame näiteks kala. Lõpuks me olime seal läänemeresoome. Seal oli tõesti kalad aga siin vahepeal oli, kus olid udmurdid, seal oli midagi muud. Ja seal vist mõni no üldiselt ikkagi isegi samojeedi rahvastel ja Obi jõgi rahastamismeist keegi kaugemalt, noh see on kohati on täiesti täiesti mõistetavad, sest need ongi sellised sõnad, mille tüved on ühise Lillivel noh, midagi, mida on võimalik kõigis nendes keeltes mõista. Alumisel korrusel on kõik kaitse põhiosa. Olen ühe korra trepist juba käinud, aga siis ei olnud veel mitte midagi muud kui esitus. Loodushäältest on Taavi Tulev teinud. Installatsiooni seda soome-ugri näitust täidab kogu näitust läbiv paigaldus poolsaalides selline mingi temaatilise motiiviga siis need mingid helitaustaks siis intensiivsemalt või vähem on neli selline osa näitas, mis näitab, et noh, neid nagu ühisasi sammuga rahvaste vahel just selles võtmes, et kuidas on erinevad Ajad, rändureid, teadlased, mingist kirjani kood nagu kuidas mõtestanud seda soome-ugri sarnasust või lahe, siis ta on jaotatud kolme etappi. Kõigepealt sellised noh, ütleme avastamine kui veel vanasti erinevad autorid, arvasin, et on nagu seid esma avastajad ja noh, nagu alles nagu leitakse, soomeugrilased sugulus avastatakse üldse edasi on nagu teine osa mõistmine sellisest teaduslikust lähenemisviisist, kui oldi juba kindlad, sammude sugulus on olemas ja siis otsiti lisaks keelele otsiti seda siis ka esemetes on keel ja rahvaluule, aga graafid püüdsid leida ka seda esemelist seos erinevate rahvaste vahel. Noh, pluss siis nagu kirjanikud kajuva olles veendunud, et see sugulus on olemas, et kuidas mõistmist arendatakse. Ja viimane etapp on ümbermõtestamine. Et kui siis viimastel aastakümnetel on püütud sellisele peavoolu soome-ugri mõtteloole leida selliseid uusi lähenemisi, millest kõige olulisem on võib-olla selline etnofuturistlik liikumine kuidas siis kaeto puturismi on mõtestatud ja me oleme just keskendunud nii palju kui võimalik just Eesti eesti autoritele. Et noh, et ka Eestis on see soome-ugri mõttelugu nagu arenenud noh alguses muidugi on hoopis teised, sest noh, kõige alguse juures eestlasi, pold Saps ekraanidelt ringi vaadata lihtsalt on sisse juhatas ja siis erinevate autorite juures lihtsalt tsitaadid, noh et näidata ilmekalt, kuidas eri aegadel on siis just nagu mõeldud. Mis mõtteid on avaldatud, et noh, mitte ei seleta kõike, vaid näitame nende tsitaatidega. No siin on siis veel senini, kus on kõik üldised andmed, et noh, kus elavad, eks ole, erinevad rahvused siis rahvaarvud, nende asualad, eks ole, kus need asuvad siis on nõelised selliseid, just teaduslikud andmed sammugi laste kohta ja see on siis, et kui palju neid praegu on. Jah, viimastel andmetel on kõige viimased andmed, mis on noh, mis on eri riikides, võib-olla on need andmed on erinevad eri aegadel natuke kogutud ja võib-olla ka hindamise põhimõtted on eri riikides nagu erinevad, et kuidas keegi teatud umbkaudsuse määraga me saame ikkagi öelda noh, keda ikkagi on palju ja keda on päris vähe ka 200 Liinlastani ikkagi veel näited. Siin on see, et ei ole enam ühtegi inimest, kes oleks sünnist saadik kasvanud Lillkeelses keskkonnas, aga noh, on teatud hulk inimesi, kes tähtsustavad oma liivi uurija ja noh, kellele Lance Liivi identiteet nii madalam, siin 50. Jah, noh, see on Venemaa viimase rahvaloenduse andmetel siis jah, kui palju umbes vaiala seal töötas, ütlesid, et jah, Venemaapealse jah, selle järgi, kes rahvaloendusel on ennast vastava rahva liikmena määratlenud. Sest Vadja keele oskajaid on palju rohkem maailmas, aga noh, need, kes ennast kohe vadjalasi rahvaloendusel kirja panid, on ja ainult mõnikümmend. Siin on lihtsalt siis ühel pool on siis mehed erisumingrahvastesse koridoris ja teisel pool naised erinevate soome-ugri rahvaste juurest siis aga noh, et lihtsalt emotsiooni tekitamise mõttesse. Et kohe oleks selge, et me läheme siis naiste ja meeste teemasse nagu sisse. Ja siis neli saali on, näitas esimene on just siis nagu permi rahasse saalis komisjon, udmurdid kus kõige suurem objekt on meil kommitare mõned komi mannekeenid ja teisel pool on udmurdi ait. Ja siis on ka nii Komiliektuuril komidega murtide kohta ka multifilmid, meil on nagu päris hulk multifilme, seal tehtud animafilmid. Kas nad on spetsiaalselt tehtud need ja need on nagu siis mingisugust selliste lugude põhjal no mida me lihtsalt nagu nimetame muinasjuttudeks, et kõik seal nagu muinasjutuline, siis näitas noh, näitame, kuidas folklooris ja kuidas rahvakultuuris traditsiooniliselt ka, kuidas ei noh olnud, siis näed, soorollid jaotatud sessorollide teema on meil ühiskonnas väga kuum ja see üha kasvab, nagu see tähtsus, et sellest ikkagi räägitakse. Ja noh, siis läbi selle folkloori nagu näitavad, see teema on alati üleval olnud. Ja noh, meil natuke läbi huumoriprisma just need multifilmid näitavad, et et kuidas siis mehed naistele nalja heitnud, naised on meestele nalja heitnud, siis mõlemate üle nalja tehtud vahet nagu mitte ülitõsiselt ei ole siis nagu näidatud, aga noh, see nagu on üldiselt teema jah. Ma annan, Me võimekkin komi Tarasse. Komisjon selgub siis siin. Tehtud kõrgem kui tegelikult arvestades sellega ja noh, sa muidugi vähendatud nii-öelda mudel, siis sellest komi tares tegelikult ta tavaliselt natuke suurem, aga põhimõtteliselt on vigaselt on ikooninurk, kus siis on komide endi nagu pühak Permi, Stefan, kes 14-l sajandil kommid ristis Adaga õigeusu kiriku pühak tema ikoon on siis ja, ja siis vastad, et seal on nagu meeste poolmees istub kõige lähemal navi kuningale ja ahi on siis vastasnurgas, mis seal nagu siis selline naiste pärusmaa, siis siin on jah, et nagu justkui heli järgi, et minu vanaisa magagna nii ahju peale sinna saab ronida, kes soovil ja noh, siin põhiselline interaktiivne lõbustes andis komi toidulaud. Kui nüüd tehti sügisel reaalselt toidulisi, neid pildistati ja siis siin saab nagu hommik lõuna ja õhtu siis hommikuse lõunaõhtused ja erinevad toidud siis kuidas saab ja siin tulevad ka mõistatused ja vanasõnad ja kõik toidukohtades erinevad, mis siin saab mängida. Sest seal. Aga siin on tare on seestpoolt värvitud heledaks. Kas see on ka nagu traditsiooniline? Ei, seal just tehtud selleks, et oleks näha, noh, et see nagu päriselt ei ole toonud mitte päris maja, noh, et vot see värv, mis on siin eeskoja juures, see sinine, see on ehe, otseline värv ongi, eks ole? Muidugi tohutult neid vitriine, mida veel uurida ja lasin põhjusel Slav järgmisse saali, kus on Volga rahvaste saalis on ehitatud selline nagu pulm, kus on nagu udmurdi tootja mari leivas murdi mari pull, et sellepärast on ka siin üle selle jõe on siis see on siin siis naisise sattuma nagu pulmapeole kus siis on ka vastav muusika. Ja väga nagu mari taluõu on sea siis sõitja peale nagu provotseeritud. Ah, ja siis siin saab pulmamängu mängida seina peal, sellised mängud saab ekraani peal mängib ja siis siin on veel Mordva osa kus on suured mordva riidetünnid, on siin, mis on kollektsiooni uhkus faasis, mõned rahvarõivad arhailised, mis see välja pandud, jälle multikad marjalt ja, ja spersadel. Samamoodi näiteks, et on siseneda ekraanilt interaktiivsed on siin on meil viisid seletada, et on võimalik, siis noh, väljaku seal. Me tahame lähemalt vaadata, saab siis hästi suureks teha ja põhimõtteliselt seda saab veel niimoodi natukene nagu laiali tõmmata. Et just seal päris suurena vaadata. Nii et siia muuseumisse tulles vahepeal võib vaadata ka kätega, nagu lastele öeldakse, et kätega ei vaated silmadega, vaatame, aga ekraane võib puudutada. Kaane noh, on siin palju jah, mida puudutada saab? Jahtle jõgiga missis ahtlus, kalad ujun ja nad reageerivad natukene sellele, kui siin kõndida nendega ära. Et siis nad nagu justkui tulevad kokku ja siin on siis läänemeresoome rahvaste saal kus on siis kõige suurem andis karjasaun, mis on siia tehtud enam-vähem elusuguses. See on siis vepsa põllundusalepõllundus nagu sambla sisse kõrval on meil film, mis noh, näitab, et kuidas jumal otsib teed ja siis mees ja naine teevad põllul tööd ja siis jumal küsib, teede naine ei ütle, sest tal on tööga kiire. Aga mees ütleb, et no teeme parem suitsu, siis mõtleme selle üle, kes teevad jumalaga koos suitsu ja siis mees näitab teed ja siis sättida nii, et naine peab tööd tegema ja mõistnud suitse seal huumorivõtmes, see ei ole mõeldud tõsiselt, eks ole. Aga noh, liidan, lasin oma liivi mannekeeni ja liinikarastuse vitriin. Tegelikult seal teisel pool vadja nagu nagu kalmistul, selline surnute mälestamine, mis on siia nurka nimodi poitseeritud. Pilt Hidgevast, Vadja naisest ja siis itk, nagu vastab, see reageerib piisavalt lähedale tulla. Sakkovitama. Ja siin on ka näha, et kui ta mälestab lahkunud abikaasa, et ta on toonud süüa hauale kaasa Selline väike. Seal on kolm saali, see asi läks järjest ja siis läheme läbi nagu teise korruse koridoris tunnelita, siis me jõuame lõpuks buda Saaljaka lohistades on võimalik teiselt korruselt vaadata nagu alla läbi akende nendesse saalidesse, lisaks selles koridoris siis on meil 18, esimene paari kaheksateistkümnendat, erinevalt soome-ugri rahvalt, kus on siis nagu meeste ja naiste esemed, lahe, kus on siis lühikene, selline pisikene seletus nagu juures märgin ära, et see on nagu siis naise ehe on piimanõu vepslaste näiteks ja siis on väike, seletas, kuidas see käis. Teisalt on siis karja Kell, eks ole, mis kuulub nagu meeste esemete juurde ja väike seletusi niini kasse rahastavad Komydia. Ja kõik siis seda, et oleks hästi kontsentreeritult näidatud, noh nagu meeste ja naisterahvas siis erinevat tööd-tegemised või, või ka mõnikord mitte nii väga erinevad. Ja siis 18 rahastan siin lisan paaridega. Meil on 18.-st rahvalt esemeid näitusel. Jah, üldse on 800, umbes 800 eset on näitusel väljas. Nii panen rakendus, saab vaadata ülevalt neid samu asju, mida ma juba all nägime. Saali. Ja siin me saame. Ainar oli seal nagu noh, seal pildi peal läheb edasi, samasugune nagu Vaida rõdul. Jälle saab sisse ja permi saali vaadata, siin on siis ehtne. Saime siis maastiku išenkomindaja huntide juures pildistatud. Vana ja siis läheb juba põhjasaali eriti no kuule seda hästi hämar, väga palju näoga paati ja üldse kogu see näituse kompositsioonis on liialt läbi, helisaalide on nagu erinevad aastaajad. Pärnu kevad, suvi, sügis ja siis nagu talv lõpuks on põhjarahvaste saalis sama moodi, et kõik need on nagu erinevad päevaajad nagu hommik, lõuna pärastlõuna ja siis õhtu või noh, selline on siis sellepärast on ka pärast saalis kõige pimedam. Talvel on nagu selline polaaröö ja noh, nagu see et Norris kõik käib nagu niimoodi ringis, nii aastaring kui päeva ring. Noh, ei ole väga intensiivselt siin tajuda, aga noh, ta mehi on olemas noh, põhimõtteliselt vähemalt sellise emotsionaalse fooni loomiseks. Siis hakkab juba see nii-öelda Põhja põhjamaastikud, apeedia. Koridoris sinu meeled, soomlaste ja ungarlaste paarid, sest noh, muidu meil on just omariiklus nagu väiksematest soome-ugri rahvastest, aga vähemalt et ungarlased ja soomlased oleksid esindatud sinomelisel baarides, noh et et siis noh, eksinud õlleselline tops, mis seal siis nagu meeste oma, siis siin on ka jutt sellest, kuidas Kalevala seal 400 värssi õlust ja kuidas kõik need tähtsamad tegelased, Väine, möinen ja lemmil käinen ja kõik nagu armastavad väga õlut. Siin Systro Jomansid ja Andid, vot Haitile ongi, on nii meeste kui naiste eseme, kes on võetud nuga. Et põhimõtteliselt on siis seletatud ja teevad noaga võtnud erinevaid asju, aga põhimõtteliselt sama juba on kõigile nagu massilist saami lasso ja siis üksi nõud, lüpsavad põhjapõtru. Ja siin on meie vanemad asjad, mis neenetsi, asjad, mis on toodud siis Alexander Theodor von Middendorffi poolt siis 1800 neljakümnendatel aastatel Eestisse nagu neenetsi piibud ja ja siis nahavoldid, millega pargitakse nahka ja siis on vastavad tsitaadid Middendorfi enda reisikirjast. Kus sa ise räägid, kuidas, et mis on ühist ühist piibul ja 300, mis on ühist, et noh, et piip on, eks ole. Ütleme, tahan meeste, põhiliselt meeste, selline vaba aja nagu veetmise asi, aga nahakaabits on naistele vaba aja veetmise viis, seda kirjeldab siin põhiline osa tekstist on kõik see, mida kõike naine peab tegema, kui palju kodus tööd tegema ühte kõige kõige kõike teeb, eks ole, et katla jaoks jääd muretsema, siis peab lasteaia eest hoolitsema, seda püstkoja seinu, paikkama rõivaid paikkama, siis puhtaks kloppima jalavarjud kuivatama need ja siis peab kala ja liha konserveerima tulevaks lõputu pikaks talveks pikk rida töid panime ühes päevas tegema ja siis lõpuks peale selle kasutati iga vaba silmapilku toornahkade parkimiseks, tähendab, et, et siis nagu park, kemine, see on nagu vaba aja tegevust naisterahvale, eks ole. Et jälle noh, kuigi nagu ma siit näeme pilkude kohta oli kirjas, et noh, naised ka väga tahtsid piipu tõmmata, nii et see ei ole ainult mingi eksklusiivne meeste asi. Nii et noh, sedasi emotsionaalselt natuke asja lahendada, noh siis on Meil põhjarahvaste kõige suurem saal kus on kõige rohkem asju. Ja meil on siin käivad saamimütside väljapanekuga heerinud sama mütsid, siis on saami põhjapõdrakasvataja ja põhjapõdrakelk, mille nimetad lahkeks ja erinevad siis sellist põhjapõdravarustust ja suured saamissuusad. Ja Racinugani saami multifilm handi mansi oma. Ja siis saame mannekeenid, saamik, oda, mille nagu raamistik on nagu ehedam kogutud 1900 kahekümnendail seal reaalne raamistikaga kate on tehtud kaare originaali järgi, aga lihtsalt ta on koopia lihtsalt natuke paistaks läbi, selleks et oleks võimalik vaadata kuidas näeb välja omi seemne oda, siis päriselt nii-öelda noh, justkui enam-vähem. Ja siis edasi põhiline osa ülejäänust andmeil handi metsalaager kus on meil näiteks leivaahi, sest nad teevad nagu väljas sellises ahjus küpsetatud leiba. Tehtedena ta ta nagu savist savist nagu mätsitud ja. Jah, jah, neil on jah sees ja siis on sammasait. Ja noh, põhimõtteliselt siin on niimoodi ka, et mida muidu ei näe, aga peab teadma, et kuidas saab. A senini trip tegelikult ülesse. Et need samba sammaste seal ka sellised sakid selleks, et närilised ei saaksid selle ligi, aga noh, ka selleks, et nad lisaks on ka see ei ole see statsionaarselt treppi, siis pannakse siia lihtsalt selline puutüvi, eks ole, viibida ja siis saaksid ronida, eks ole, siia üles saab minna mitte nagu justkui idee järgi. Ja siis, kui tullakse ära, siis võetakse jälle lihtsalt see lahtikäiv trepp niimodi lisatakse siia ja isa mingi hiirega. Aga need hambad on siis niimoodi tehtud, see hiir ronib, aga ta jääb sinna saki taha kinni. Jah, no lihtsalt, me ei ole teinud väga suuri sake siiani ise, aga noh, tegelikult markeerimine Tsake siin jällegi see põhjalaste vitriin, kus on siis neenetsi saami, handi ja mansi asjad ja nad on jaotatud ka, niiet meeste ja naiste asjad niimoodi on eraldi nii-öelda tulpades. Aga saab ka vaadata siis suurelt, et noh, mis seal ta on, väike? Siin ta on mitu korda suurem, kui ta. Nii et tegelikult on, eks ole. Siin handi tare mudel tehtud täitsa nagu elusuuruses, komitare on meil vähendatud, aga need andi tare kuivadki nii pisikesed olla ja täpsendade uks võib-olla selline pisike noh et, et sealt tõstsin sisse ronida ja kus siis noh, on siis nagu magatakse seal taga nagu nahkade peal ja siis noh, siin eespool, kus on nagu selle tööala ja kus on kolle. Et siin siis siinpool rohkem töötab nagu naine tegutseda, mees põhiliselt puhkab selles tares, sellepärast et mehe töö on käia jahil ja kalal ja see on väga raske töö ja seepärast, kui ta kodus on, siis ta põhiliselt lebab nii, nagu ta meil siin on. Ja siin on ka siis Priit ja Olga Pärna multikas meil natukene sellisest, kuidas mees nagu eriti ei viitsi midagi midagi püüda ja naine läheb luurama, miks mees ei püüa mitte midagi metsas ja siis tuleb sellest suur pahandus. Ja meeldis Handy mannekeenid, naine ja mees. Ja viimane otsis kogu sellele näitusele Smansidest mansi multikas on siis nagu pulmast sellest, kuidas üks mansi noormees leiab endale naise. Siin on meil siis see just need, et kuidas siis on siis selline mansi Samaanitar, kes viib nagu multikast viib siis nagu pruudikandidaadi karu juurde. Karu otsustab, kas pruut kõlbab, ei kõlba ja siin on kaks võimalust. Kui pruut ei kõlba, siis siia saab. Karu on kuri. Siis see ei kõlba, see pruut aga kui peaks seal Karulase pruut meeldima, siis juhtub see. Siis tuleb selline hästi sõbralik ja lembeline, selline karu. Noh, nagu tuleb seina peale Jõuamegi nagu lõpukäigu kaudu pääseb välja, mis on siis seina peal ka? Ei olnud rahvast läbi, Markko Märtin siin põhimõtteliselt noh, kui see ukse kinni olema, kui ja noh, on selline päris, neid saaks ja siis selle ukse saab lahti. Et kui vajutada märke õiges järjekorras, sest need märgid on nagu saalides igast neljast saalis on nagu üks märk, eks ole. Mis seal siis noh, niisugused noh, kas siis suu, anna märku omaniku märk või noh, see on tegelikult lihtsalt mingi lõksu tähistaja lohevõtet, kus saalis siis mis oli, kui õiges järjekorras panna, siis läbuks läheb. Aga no muidugi ka välja. Aga noh, põhiliselt, et saan nagu veel mängida, eks ole, niimoodi siis oleme tagasi siin ja noh, siin on siis veel lihtsalt sellised tänapäevased videod jooksevad erinevatest erinevate sammuga arsti juures, selliseid paari-kolmeminutilised videod. Umbes kaheksa videot on praegu. Aga noh, see lihtsalt on täiendamisel pidevalt ju noh, et just näha, et kohati on samamoodi sellised traditsioonilised tegevused nagu, nagu on juba ammust ajast olnud, aga kohati on siis ka sellised moodsad nagu siin tuleb, eks ole, noh permikomi rokkmuusika, eks ole, noh, et neil on või et mari muusikakoolis, eks ole. Moodne asi on nagu olemas, samas on ka täitsa asjast, mis on näituse ka, on siis Karjala sauna kütmine, suitsusauna kütmine, just see, mis seal läänemeresoome saalis olid, noh, et saab veel saab visuaalselt nagu pildi, noh, et kuidas siis asjad tänapäeval on? Suured dist olemegi tiiru peale teinud. Soome-ugri püsinäitust Uurali kaja tutvustas kuraator Art kleite. Selline oli tänane ringkäik Eesti Rahva Muuseumis. Soovin kõigile oma isiklikke elamusi selles mastaapsed muuseumis. Aitäh kuulamast. Saatetunni täitis Liina Vainumetsale.