Tere tulemast tagasi saatesse delta. Mina olen Mari Rebane ja minu kõrval on Salme kultuurikeskuse direktor Toomas loom, kes on seda Tallinna linnas juba legendaarset asutust juhatanud 11 aastat. Salme kultuurikeskus sai 50 aastaseks või saab, õigemini saab sel aastal juba selline väärikas juubel, aga enne, kui me räägime, saame kultuurikeskusest, räägime hoopiski Toomas loost, pisut. Kes võiks öelda, on selline elukutseline kultuurimaja ja kultuurikeskuse juhataja, et te olete töötanud 14 aastat näiteks Türi kultuurimajas ja neist 10 direktorina, et et päris päris huvitav. Tere päevast. Jah, eks erinevate kultuurikeskuste ja kultuurimajade eesotsas on kindlasti sellised inimesed, kes on seda tööd, et päris kaua teinud ja ka mina, ma olen tõesti päris mitme maja eesotsas olnud ja ja kuidagi loogiline on see samm, et ma pärast oma erinevaid eksirännakuid kuskil erinevatel ametipostidel on jõudnud oma kodukohta kodulinna tagasi lausa kodurajooni, niiet Salme kultuurikeskus on mulle üks väga tuttav koht ja, ja ma loodan ka, et kõigile meie raadiokuulajatele tuttav koht Aga te alustasite oma, kuidas nüüd öeldagi karjääri meelelahutusmaailmas kuni madimasena teismelisena diskorina. Et see vist pole ka päris tavaline algus. Noh, ma ei oska öelda, kui, kui kui tavaline ta kellegi teise jaoks on, minu jaoks oli ta väga tavaline ja umbes seitsmeteistaastasena töötasin ma meie mõistes ööklubis elukutselise diskorina iga päev. Ja oma esimesed diskoriatestatsioonid olema saanud Salme kultuurikeskusest, et minu jaoks oli ta kuidagi väga loogiline. Ja eks Disgori muusikavalik või diskuri tööriistad on ju sellised, et noh, tegelikult võib ta ju teha mida iganes, ta võib asendada tantsuorkestrit. Ta võib asendada tantsubändi ja võib esineda ka noortepeol, nii et see maailm oli väga huvitav minu jaoks, aga ma pean tunnistama, et ma ise ka enam seda aega päris hästi Aga mis viis teid kultuurimaja majja tööle? Noh, ei peab ütlema seda, et tegi ilmselt ikkagi see, et noh, ma ei saa öelda nüüd, et süüdi on minu abikaasa, aga noh, kuskil maal tema lõpetas oma ülikooli ja ta suunati Türile tööle. Ja kuidagi üks samm viis teiseni. Ma sõitsin Tallinnast Türile kogu aeg ja siis pakuti mulle seal asedirektori kohta ja siis pakuti direktori kohta. Ja kuidagi nii me seal 10 aastat koos ühes majas töötasime. Ja, ja nii sai minust kultuurijuht, et ma olen olnud kogu aeg selline mänedžer, kultuurikorraldaja, ma olen korraldanud lillelaada kultuuriprogrammi, ma olen korraldanud erinevaid erinevaid suuri riigiüritusi. Et igal pool, kus on, on mingisugune stsenaarium, seal on ilmselt vaja ka seda, kes kes seda korraldab. On see siis laulupidu, laulupäev või mingisugune suurem pidupäev. Kas Türi kultuurimaja oli selline kohaliku elu keskus? Türi kultuuri ma oli kahtlemata kohaliku kultuurielu keskus, sellepärast linnak on väikesel on 7000 inimest. Ja kultuurikeskus paistab kultuuripildis kahtlemata rohkem silma, kui kui näiteks saame kultuurikeskus Tallinnas Salme Tallinnas on, on see kultuuri erinevaid kultuuriasutusi, erinevaid kultuurisündmusi on nii palju, et ka nii suurel majal kui Salme kultuurikeskus on, on väga raske nagu silma paista. Türi kultuurimaja täitis sellise keskse kultuurikeskuse rolli ja paljud, et noh, lillelaada kultuuriprogrammid, paljudeni, eelnevad kontserdid, mida me Järvamaale tõime. Ka Eesti kontserti, kontsertid ja erinevad teatrietendused. Ma usun küll, et paljud kontsertid said toimuda just nimelt väga headele isiklikele sidemetele meiega kultuurimänedžeride ka meie teatrijuhtidega sest et ikkagi ma tean seda, et päris mitmed suured kontserttuurid tulid mingil põhjusel Türile, aga mitte paidesse. Ja noh, need põhjendused, mis kuskil ajalehtedes ära toodi, et ei ole voolu ja ei ole seda teist kolmandat, et noh, tegelik taust oli ikkagi see, et et meie huvi Järvamaale, et häid kontserte häid teatrietenduse tuua oli oluliselt suurem kui näiteks Biden. Nii et noh, kahtlemata oli oli see Türi periood minu jaoks huvitav. Ja ma loodan, et täna nüüd väga hästi renoveeritud Türi kultuurimaja on veel parem kodu kõigile, kes armastavad koorilaulu, kes armastavad rahvatantsu ja pillimäng. Nii et ma usun, et, et see maja oli siis vajalik ja on ka täna väga vajalik. Türi linnale ja Järvamaal. Aga siis tõi tee teid tagasi Tallinna. Miks nii? Eks inimene ikkagi iga viie või 10 aasta tagant tahaks ju mingisugust muutust ja kui ma vaatasin Türil oma tööraamatusse viimast korda, siis, siis ma mõtlesin, et noh, ma olen ilmselt olnud 10 aastat seal tööl. Aga selgus, et ei, ma olen olnud, et üldse 14 aastat ja oli kuulutatud välja konkurss Salme kultuurikeskuse direktori kohale. Miks mitte väiksemast suuremasse liikumine oli minu jaoks igati loogiline ja Salme kultuurikeskusesse kandideerimine oli minu jaoks natuke nagu koju tagasitulek. Et ma olen seal kunagi juba töötanud Discorena sealt palka saanud. Ma tean ja tunnen seda maja ja see, see maja on mulle kuidagi omaseks saanud. Jätkame vestlust Salme kultuurikeskuse direktori Toomas looga. Nimelt tähistab Salme kultuurikeskus viiekümnendat sünnipäevakeskus on sama vana kui teie temagi direktor. Ja teil on isiklik kontakt või noh, isiklik side Salmega olemas lisaks vanusele kui te tulite 2004. aastal direktoriks sinna, et kuidas kuidas see keskus muutunud, mille poolest? Kui me ei räägi siin ainult ma ei tea, tehnilistest küsimustest. No keskus oli muutunud selles mõttes, et oli, mis oli saanud just alles uus teatrisaal ja teatrisaaliga piirnevad ruumid. Et Salmel oli ju olnud kogu aeg need probleemid, et Salme oli külm ja Salme oli kuidagi kuidagi teatrisaali tingimused ei olnud kõige paremad, et 2004. aastal oligi saanud valmis just see teatrisaali osa. Ja, ja siis me hakkasime just sisse töötama seda nagu uut teatrisaali. Et pigem oli, oli need teatrisaali broneeringuid ja need ajad nagu nagu vähe hõivatud. Et pärast seda, kui me saime nagu uue remondi ja asusime intensiivselt tööle selle teatrisaaliga, siis ikkagi väga palju kultuurikorraldajad leidsid tee Salmesse kas uuesti või siis taaskord. Nii et et on, on eelkõige muutus, oli muutunud maja, maja sisemine külg ja kindlasti oli muutunud ka mingil määral need üritused, kultuurisündmused, mida majas korraldati, kunagi korraldatud ilmselt tülitasid väga palju mingisuguse linnukese pärast või aruande pärast, siis 2004 oli juba loomulikult selline, kui, kui tehti ikkagi selliseid asju, mille üle oli nagu noh, kas oli inimestel sotsiaalne tellimus, et seda oli vaja nagu või või oli huvi, nii et noh, kindlasti Eesti kultuuriruumis korraldatakse asju nüüd rohkem nagu selle järgi, mida on nagu inimestele vaja ja mida Tallinna inimestele vaja oli, seda me oleme ka siiamaani teinud. Te ütlesite ka, et kui Türi Türi kultuurimaja direktorina, siis see oli esiteks selle kohaliku kogukonnakeskus kultuurielu keskus, Tallinnas on kultuurikeskusi ja kultuurile üldiselt palju rohkem. Mille poolest veel erineb ühe maakoha, ütleme siis niimoodi kultuurimaja direktoriks olemine ja kultuurikeskuse direktoriks olemine. Noh, see on kummaline küll öelda, aga, aga ilmselt Väikse Türi linna kultuurielu juht on kindlasti palju avalikum tegelane kui Tallinna Salme kultuurikeskuse juht. Et siin on kultuuris nagu teised arvamusliidrid ja need, kes pidevalt esinevad televisioonis ja raadios ja kohalikus maakonna mõistes maakonnas kõik ikkagi kõik praktiliselt teavad ja tunnevad ka selja tagant seda kultuurimaja direktorit, nii et see, see avalikkus on, on maakonnas hoopis teistsugune. Aga noh, kindlasti töö on, on samas suhteliselt sarnane. Kuigi noh, peab ütlema, et ka ja vastutusrikkam selles mõttes, et ju kõik üritused, mida või kultuurisündmused, mida sa teed. Ajakirjandus on üleriigiline ja, ja kui, kui sa teed midagi hästi, läheb see pressi ja kui sa teed ka midagi halvasti ka see võimendub üle riigi, et selles mõttes on nagu vastutus, on kindlasti ikkagi Tallinnast suurem. Aga kas te tunnetega puudust sellest, et kui Türile saite suuresti enda nägemuse järgi määrata, mis tuleb ja, ja korraldada asju, siis Tallinnas on see paratamatult meeskonnatöö, kuivõrd maja nii palju suurem. Noh, eks ta oli ikkagi Türil ka meeskonnatöö lihtsalt probleem on selles, et paljusid, et ametimehi, helimehi, valgusmehi, kultuurikorraldajaid, päeva juhte, kõiki neid teisi-kolmandaid inimesi oli, oli nagu väga vähe või neid oli väga raske, kas te ei ole palgata või väga raske Türile saada. Et Tallinnas on ta ka kindlasti tiimide Aga kui mina, kui ma olin noor, ise elasin Lasnamäel, minu jaoks oli Salme kultuurikeskusesse minek, ükskõik, kas ma läksin sinna ise midagi esitama või midagi vaatama, nagu teise maailma serva minek. Nüüd mulle tundub, see ei ole enam niimoodi. Kuidas teie ütleksite, kuidas Salme kultuurikeskus sellisel vaimsel kultuurimaastikul nihkunud on? Noh, ma usun, et ta on ka vaimsel kultuurimaastikul nihkunud päris kesklinna ja meie maja on taas kord leidnud üles paljud teatrid ja kontserdikorraldajad. Noh, kuna me oleme klassikaraadios, siis ma pean tunnistama, et väga paljuklassikakontserte meie majas ei ole, kuna meil ei ole noh, võib-olla päris selliseid tingimusi, kuigi peaks ütlema, peaaegu ka on Steinway klaverit meil majas kahjuks ei ole, aga aga väga hea akustika on kontsertsaalis küll. Et, et ma arvan, et, et Salme kultuurikeskus on täna kindlasti mitte kuskil ääremaal, ta on, ta on väga tal linna keskel ja, ja ta on paljule paljudele kontsert korraldajatele teatri teatriinimestele väga südamelähedane ja väga lähedal. Et ma arvan, et me oleme Tallinna kesklinnas, et isegi rohkem kesklinnas võib-olla ei tahaks olla. Seal tegutseb kokku 30 kollektiivi, kes seal kasutavad seda ekse oma haridusPätsinat on lastele, on täiskasvanutele, on eakatele. Kumb on olulisem, kas olla selline platvorm teatrietendustele? Anda publikule midagi või pakkuda platsi nendele kollektiividele? Ma arvan, et mõlemad on olulised, meil on tõesti kaks töösuunda, üks on olla Tallinna linna Babalava. Ma loomulikult paun mööda ja segamini seda kahte sõna, et üks meil on Tallinna linnas üks asutus, mille nimi on vaba lava, aga Salme kultuurikeskus on olnud vabalavaks paljudele kollektiividele, kes tahavad just nimelt Tallinna linnas teha kontserti ja me oleme seda juba olnud juba mitmeid kümneid aastaid. Et teatrites saab teha näiteks teatritel on. Meie riigiteatritel on üks vaba päev ja sellel ajal võib tulla mõni külalisteater andma etendust, aga meil saab anda etendust ka kaks päeva nädalas ka kolm päeva nädalas. Et see vabalavafunktsioon on, on meile äärmiselt oluline, aga samas ma tahan öelda seda, et olla katusorganisatsiooniks 30-le kultuurikollektiivile on meil olnud samasugune eesmärk ka juba kõik need 50 aastat. Kuna Salme kultuurikeskus on on suhteliselt suurte ruumidega, siis on leidnud siin kodu väga paljud suured koorid, suured orkestrid, kes puhtfüüsiliselt ei oleks mahtunud ära väiksematesse ruumidesse. Ja need 30 või 40 kollektiiv erinevatel aegadel on kindlasti määranud selle maja sellise kunstilise sisu, nii et meil on armsad need inimesed, kes käivad kontserdil ja teatris kui ka need inimesed, kes ise laulavad ja ise mängivad pilli. Nii et kaks, kaks tegevussuunda. Salme kultuurikeskus on olnud sünnikohaks kahele teatrile, et noorsooteater ja Heino Baskini teater, et et kas sealt võiks äkki ei peagi sellest rääkima mineviku vormis, et, et äkki sealt võiks veel midagi sündida. Ma usun küll jah, noorsooteater Panso lõi selle teatri Salme kultuurikeskuses ja ka vana Baskini teater Eino Baskini loodud teater on siis mõlemad on tõestisündinud Salme kultuurikeskuses ja mõlema teatri kammerka täna väga hea koostöö. Linnateater annab vähemalt kahte etendust ainult meie majas suures saalis. Et ma väga loodan, et Linnateater saab kunagi oma lavaauku ka uue teatrisaali. Kuid ma arvan, et suurele klassikalisele teatrisaalile on neil kasutust ka pärast seda, kui lavaauk on täis ehitada. Et ma loodan, et need head suhted teatritega jätkuvad ja ja ma loodan, et ka võib-olla Salme kultuurikeskus ise suudab kunagi pakkuda midagi teatrimaailma. Me oleme tegemas ka juba ühte projekti etendust juba sellel pühapäeval. Meil on tulemas koguperemuusikal Tooma jõululegend. Ja me loodame, et äkki selle projektiteatri baasil kunagi sünnib Tallinna lasteteater, sest me oleme veendunud, et et teatreid ja eriti lastele suunatud teatreid mahub Eestisse ja Tallinnasse veel. Ja lõpetuseks küsin sellist asja, et Salme kultuurikeskust võiks käsitleda ju ka kohaliku kogukonnakeskusena. Kalamaja, Põhja-Tallinn. Kindlasti ei ole ta nõus väitega, nagu poleks kultuurimaju vaja 21. sajandi Eestis, aga aga mis te ütleksite, miks neid vaja on või millises vormis? Tallinna kultuurimajad skulptuurikeskused on väga erineva suurusega ja, ja ma arvangi, et nende meie majade tugevus ja seotus kohaliku kogukonnaga on, on kahtlemata vajalik ja ma arvan, et see erinevat suurust see ongi meie tugevus. Ilus pisike maakultuurimaja keset Tallinna linna, näiteks Pelgulinna rahvamaja asub meist 500 meetri kaugusel, ta ei ole meile kuidagimoodi konkurent. Me oleme head koostööpartnerid. Nende kollektiivid, nende harjutustunnid on baseeruvad peamiselt väikestele ruumidele, individuaaltundidele, meie omadele, suurtele kollektiividele, suurtele kontsertidele. Nii et ma usun, et, et need kultuurikeskused, et on olnud, on ja ilmselt ka jäävad ja, ja kui, kui meile räägitakse aeg-ajalt ikkagi kuskil mujal kultuurimaja ei ole, et see on niisugune Nõukogude igandena tuleks nagu ära likvideerida, siis, siis noh, ma ütlen seda, et, et noh, me rääkisime, et Rootsis ei, ei ole kultuurimaju, kui miski asi ära põles, siis selgus, et mis see oli, see oli kultuurimaja ja neljas Helsingi nurgas on, on neli sellist suurt maja, nagu on Salme kultuurikeskuses ja Helsingi linna arvab, et neid on linnale vaja. Nii et, et ma arvan, et kas ta on, milline see asutuse nimi iganes on, ma arvan, et selliseid sellise funktsiooniga asutusi või maju on linnale ja kogukonnale vaja. Aitäh Salme kultuurikeskuse direktor Toomas looja, palju õnne jupiterile.