Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere, head kuulajad, on aprillikuu viimane pühapäev. Jutusaatekülaliseks on ettevõtja Mullega teadnud vähemalt IT ja biotehnoloogia alal nimetatud ka visionääriks ja lisaks siis ka Eestimaa looduse fondi nõukogu esimees Rainer Nõlvak, tere hommikust. Tere hommikust. Rainer Nõlvak on see mees, kes järgmiseks laupäevaks on kokku kutsunud tuhanded inimesed. Et siis iseenda ja teiste poolt maha jäetud. Metsa Kraavi põlvedele mahajäetud prahti üles korjata siis lühidalt, teeme ära. Kampaania peakorraldaja. Aga ma mõtlesin ikkagi, et ma tahaks teada, mis mees. Rainer Nõlvak ikkagi on, et et Rainer, ütle, mis see sinu asi on koristada teiste järelt? Jah, eks eks ta ole nii palju minu asi, kui keegi teiste asi ega teiste järelt koristamine ju, mis ta nüüd nii meeldiv tegevus on, eks. Aga aga vaadake, kui me seda ise ideed siis, kes seda teeb. Ja kui nii edasi juurelda, siis lõpuks selgubki, et tuleb ikka vist ise ära teha, et muidu see ju ei muutu. No seda on juba ajakirjanduses räägitud, et, et prahti metsa all kraavipervel randades on tõeliselt palju ja teie arvates on seda umbes 7000 tonni või just natuke rohkemgi kui 7000. Kuidas, kuidas sa selle asja peale tulid, kas sul endal hakkas nagu midagi tõeliselt närvidele käima vä? No ega siis läbi isikliku kogemuse ikka niuksed asjad käivad, et jah, eks, eks ma käin palju metsas ja koeraga jalutamas ja niisama jooksmas, rattaga sõitmas ja noh, eks ta ikka päris räige tundub, et kui sa niukses, sa lähed nagu vaikust ja rahu otsima ja siis satub sulle mingisugune supermarketi kilekotid. Et ei oleks selline hommik nagu täna. Päike paistab, linnud laulavad, esimesed lilled on metsa all ja, ja, ja me lihtsalt komistame kilekottide autorehvide pudelite otsa. Ma ei tea, kas me elame, et aastast 2008, eks ju. Et me oleme nagu sellises kapitalistliku Eesti esimesed viljad on meil juba käes, eks ju, ja me oleme nii-öelda heaoluühiskonnas kas selle heaoluühiskonna juurde siis ei käi see, et meie, see ümbruskond võiks olla puhas ja meie mõtlemises on nõnda palju muutusi toimunud, et, et noh, me ei pea seda prügi sinna metsa alla jätma, võeti. Ma arvan, et see, mis on toimunud, on see, et et selle 15 aastaga me oleme nagu jõudmas sinna staadiumisse, kus me, kus me hakkamegi oma riigi perenaistena käituma. Et, et see, et me esialgu suutsime oma kodud ja aiad võib-olla korda teha ja ja natukene siin raha koguda ja kes, kes mida teha, et et see hetk on nüüd võib-olla paljude inimeste jaoks käes, kus hakkame tundma ennast ka oma riigis peremehena ja ja noh, nagu ikka oma kodus selle korra majja löömine peaks ju olema täitsa normaalne, tegelikult. Ma arvan, et see on, see on ühelt poolt jah, selle kapitalistliku süsteemi nagu pluss ja miinused, sellise hundiajastu lõppedes on need kuhjad ja ja seda laga palju, aga teiselt poolt see eestlase kultuur ja sellisel looduse austamine võiks nüüd minu arust küll nagu olla see mille, mille, mille, mille juurde Me ei ole tagasi, jõuame. Ometi olete otsustanud, et me peame massiga nüüd minema sinna loodusesse kus me tahame tegelikult, et oleks rahu ja vaikus. Miks te olete tahtnud sellest teha nagu nagu laulupidude olete ise seda seda väljendit organiseerinud kasutanud ka, et, et, et sellest peab, nagu tekkis mingi ühistegutsemise tunne veel juurde. No täpselt kui te käite näiteks männikul või kuskil Harku metsades, siis see tänane olukord, mis seal on, on tegelikult ju päris masendav, et seda sodi metsa on nii palju, et kui üks vaene inimene otsustab, et ta neid üksi koristab või viis sõpra koristavad, et seda ei jõua ära koristada. Seda ainuüksi, kui te vaatate näiteks Harku valda, siis sinna on registreerunud üle 1000 koristaja, eks ju. Ja sama ka Sakus ja ja mujal Harjumaal, et neid inimesi on lihtsalt nii palju vaja. Ja, ja sama korraga, mis on vähemasti niisama oluline kui see koristamise fakt on ju see, et et kuidas siis sellist sellist tagastamist nagu ära lõpetada ja meie arust on see just niisugune naabrivalve ja peremehetunde tekitamise moment, et seda saab tekitada koos, et me peame koos kokku leppima, et säärane tegevus ei ole aktsepteeritav ja just läbi selle koos ja, ja ühel ajal tegemise ja ma arvan, et see tunne on kergem tekkima. Mis sa mõtled, et need, kes kaks aastat tagasi pudeli metsa jätsid, on järgmisel laupäeval sealsamas metsas, otsivad oma pudeli ülesse? Ma arvan, et neil on jube piinlik ja kui nad seda ka ise üles ei otsi, siis nad tõesti nagu enam seda ei tee. See, see on küll veendumus ja, ja noh, kui ma vaatan, kas või seda, kuidas valdade keskkonna ametnikud praegu on aktiveerunud, kuidas keskkonnainspektsioon tegutseb, et inimesed ikka saavad nüüd juba päris kopsakaid trahve ja, ja see on nagu tegelikult nagu muutunud niisuguseks päris nagu vähe sallitavaks tegevuseks, mis, mis siiamaale oli niuke nagu kuidagi hämaras nagu poollegaalne või noh, nüüd on see selgelt asi, mille eest saab trahvi ja pannakse häbiposti. Kes on need inimesed, kes siiani selle 31000 inimese seas siis on, kas see on läbilõige Eestist või annab mingisuguse? Mingisuguse erilise kiiksuga. Ma arvan, et need, kes internetis reganud, on, eks nende hulgas olla rohkem niisuguseid võib-olla linnainimesi ja tehnoloogia tehnoloogiaga sinasõbrad olevaid inimesi, aga, aga kahtlemata on väga erinevate elualade inimesed, see on läbilõige Eestis, teha aga, aga üks osa inimesi, kes ei ole internetis registreerunud kes on valdades pannud ennast kirja ja raamatukogudes ja ja, ja niimoodi nagu kohtadel registreerunud sisse. Ma arvan, et need on nagu rohkem lihtsalt küla inimesed ja need, kes nagu teevad seda koristamist just nagu, nagu kohapeal ja neid on, neid on üks, viis, 6000-le. Kuidas te teate nüüd, et meil on 7000 tonni prügi mööda Eestit laiali, kuidas prügi üles loetud on? No me oleme seda juba oktoobrikuust saati tuhninud Eestis pea 100 inimese abil. Jaa jaa, ja ma usun, et, et see kogus teid, mis on Eestimaal läbi sõidetud metsaradu ja igasuguseid muid kaldapervesid on ikka nii suur, et seda kokku lugeda vist ei jõuakski. Ja mis selle tulemusena tekkis, eks, eks see kaart, mida, mida te kõik internetist näha saate sinna neist ikka väga-väga suur enamus kantud, et ma ei kujuta ette, palju neist seal puudu võiks olla, aga noh, 10700 prügikuhja illegaalset prügikuhja, nagu meil seal kirjas on, et, et ma usun, et see juba kaardistamise tulemusena on ikka päris lahe sündmus. Kui vaadata, teeme 2008 kodulehelt seda kaarti, siis, siis võiks ju tekkida tunne, et et need prügikuhjad on üles pildistatud kuskilt kosmosest satelliidi kaudu, aga, aga nii äge see tehnoloogia veel meil ei ole. Jah, Ahti Heinla on meil kirjutanud niisuguse tarkvaratüki, millega siis me saame nende GPS-seadmetega metsas ringi sõites ja nuppe vajutades need kuhjad automaatselt kaardile ja ja üldse, see infotehnoloogia teema on meil hästi niisugune nagu oluline olnud, et noh, kuidas sa seda prügi nagu ikka muidu kõrgtehnoloogiliseks teed, et meie kujutluses nagu eestlane, tehnoloogiahuviline ja selline nagu tipptehnoloogiline asi läheb inimestele korda ja ja siis me mõtlesimegi, et miks mitte siis kasutada seda, mis on viimase paari aasta maailma nagu tipptase just just niisuguse lihtsa asja nagu prügi üles leidmisel ja siis ka selle logistikaskeemi väljatöötamisele. Kas see nii originaalne idee, et et selle prügikoristuskampaania võiks nagu ära patenteerida ja pärast veel rahaks teha selle tehnoloogia? Me oleme ise ka naernud selle üle, et iseenesest on meil ju päris korralik riigikoristamistarkvara nüüd nii et, et noh, ega see väga keeruline ei olegi, eks ju, et kulub umbes kuus-seitse kuud, eks ju, ja ja põhimõtteliselt sakslane riigikorda teha, et alates sellest, kuidas vabatahtlike registreerida ja kuidas kaardistada ja see kõik see tarkvara on olemas ja leedukatele me seda ka pakkusime, need leedukad tulevad ka tahame. Leedus on huvitav see, et Nad kuulsid meie tegemistest kuu-poolteist tagasi hakkasid suure hooga pihta ja praeguseks on neil 10. linnas registreeritud kokku üle 5000 inimese. Ja leedukad teevad ka ära ja nende motiiv on niisugune humoorikas, et nad tahavad eestlastele kaera teha. No 5000 inimest või natuke vähem kui kui meie 31000 inimest. Ja ega see hästi sümpaatne algatus, et, et siis kui me korra lätlastega rääkisime, siis lätlased nagu olid päris üllatunud, et kuidas siis nemad jäävad äkki väljumi. Kui rääkida nendest 31-st rohelisest inimesed, kes siiamaani on registreerinud. Ütle, kas, kas sinu sõbrad suuremat sorti ärimehed on ka registreerunud, võtavad nad sellisest asjast kaasa. Ikka võtavad, aga noh, eks eks, eks nii palju, kui mina tean, siis mul tutvusringkonnas võtavad ikka ikka väga paljud inimesed osa. Ja kes kuidas teeb, kes koristab kuskil oma vallas, kes, kes läheb niuks võõrasse kohta, et ma ma, ma küll, et nagu see, see võiks olla kuidagi ühe kildkonna huvi või, või et teised just ei peaks tegema vä? Ma arvan, et, et see noh, Eestis kodanikuühiskond on, noh, ta on praegu päris õhuke olnud, eks ju. Et säärase selle koostegemisega siis tekibki selline nagu kodanikufenomen, et sa võid olla päriselus kestahes, oled sa ärimees või koomik, eksju. Sa tuled koos teistega välja ja oled osa oma riigist. No ütleme nii, et me lähme nüüd järgmisel laupäeval metsa, eks ju, aga tegelikult on ju nii, et meie koduümbrus oli ka räpane, et siin Tallinna kesklinnaski sadade meetrite viisi nõndanimetatud eikellegimaad kust keegi koristamas ei käi, sest et ütleme, et et seal heal juhul siis linnavalitsus kolm-neli korda küll niidab rohtu siis suve jooksul aga, aga mingisugused varisenud puulehti või, või juba poolkõdunenud. Neid suitsukonisid ju keegi ära ei korista, et miks mitte minna näiteks laupäeval tuleval laupäeval hoopiski oma koduhoovi ja selle ümbrust koristama. No täpselt, eks see valik ju käibki nõnda, et inimesed panevad käe külge just südamelähedasemaks punktis, et on see siis kodu juures, on see kuskil muus kohas. Mis Tallinnasse puutub, siis Tallinn on väga toredasti kaasa tulnud ja Tallinn hakkas juba koristamisega pihta, nüüd nädalapäevad kaks tagasi. Ja ma usun küll, et Tallinn saab puhtamaks kui kunagi varem. No aga kui rääkida veel sellest kodanikualgatusest ja nii-öelda kodanikuühiskonna paksenemisest, siis et, et mida see tärkav kodanik peaks siis tegema, kas kas õigemal võtta ise reha kätte ja luud või minna ala siis linnavalitsusse või vallavalitsusse ja, ja öelda, et mina maksumaksjana nõuan, et see asi oleks korda tehtud? Eks ma arvan, et, et me teeme ju mõlemat, eks ühelt poolt me maksumaksjana saame nõuda. Aga noh, Eesti riik ei ole ju nii suur ja nii tugev, et kõik jaksaks. Ja kui me tänasel päeval vaatame, palju riik jaksab, siis, siis on selge, et, et on osa asju, mida riik lihtsalt ei jaksa. Ja, ja üks on see, et, et riigi jaksa kümneid tuhandeid inimesi korrale kutsuda. Et kui kui see oleks Meie kultuuriline valik, et me elamegi niukses kasimata keskkonnas, siis mida see riik saab seal teha? Et riik on pelgalt kodanike tahte väljendus, teda ei ole ju mingisugune kõikvõimas instants ja ja ma arvan, et kodanikuühiskonna alustala ongi selline, et, et kui me saame sellest aru eta noh, riik, see ei olegi midagi eriti rohkemat kui see, mis me oleme omavahel kõik kokku leppinud ja, ja nii, kuidas me oleme kokku leppinud niimoodi see riik siis käitubki. Ja ma usun, et sellise koostegemisega ja ka oma kodu ümbert koristamisega me saamegi seda väljendada üsna lihtsalt selgelt, et tuleb nagu vallavalitsuse ja linnavalitsuse käest nõuda mingeid asju, aga aga noh, mul mulle tundub küll, et et selline, noh, niukene puhtalt nõudmise peale ülesehitud helistatud kord. See, see ei toimi tingimata. Mis läheb maksma kampaania teeme ära 2008, see on küll nii-öelda vabatahtlik, aga kuhugi peab selle prügi ju ju ka maha panema, uuesti ja, ja sellega midagi ette võtma ja, ja ma ei tea, veoautod kasutavad kütust ja see ikkagi ju midagi maksab. Jah meil on hea meel, et kõik meediafirmad, sealhulgas ka rahvusringhääling on teeme ära kampaaniat hästi toetanud ja õla alla pannud, et see, see kulu, mis oleks olnud pea kõige suurem kulu, ehk siis see inimestele teavitamise kulu, see on olnud meil pea olematu. Ja mis on tõesti alles, need suuremad kulud on kaks asja, on selle prügi, füüsiline ladustamine siis ja äravedu. Ja äraveokohalt on meil hästi tore see, et hästi-hästi mitu ettevõtet pealt pealt 40 ettevõtet praeguseks on lubanud tulla koristus päeval välja oma tehnikaga. Ja nad teevad seda kütuse eest. Ja selle kütuse omakorda siis riigimetsa majandamise keskuse ja keskkonnaministeeriumi abiga. Nii et sinna kütusehankesse sinna kulub umbes 1,2 miljonit krooni. See on siis see kütus, mis paneb vurama siis need treilerit kuhu iganes, et suuremad veokid ja, ja igasugused muud asjad, mis seal siis koristuspäeval toimetavad. Muuseas, nende ainuüksi rasketehnikakaubamahtu on meil ligi 10000 kuupmeetrit. Et see on päris märkimisväärne hulk autosid, mis konteinereid, mis, mis kolmandal nagu tööle hakkab, et ma siiralt loodan, et see kõik plaani järgi lähevad niisugust logistikaülesannet ei ole Eestiski kunagi varem lahendatud. Aga rahaliselt kokku füüsiline kulumis nüüd riigile tekivad, on siis suurusjärgus viis kuni kaheksa miljonit krooni. Et see konkreetne number sõltub siis tegelikult sellest, kui palju me siis ikkagi seda prahti metsast sinna platsile saame toodud, et see selgub meil pärast. Kampaaniad on see palju raha, viis kuni kaheksa miljonit krooni. Teate, see on naeruväärne summa. Ütles köide, kui te vaatate Seda tegevust, kui ütleme teenustööna ütleme, et, et riik teeks hanke siis meie hinnangul sellise tegevusega Nende nõudmine riigilt, et nüüd tehke ja ostke ja teeme nüüd eurostandarditele vastava hanke, siis see võtaks paar-kolm aastat ja selle hind oleks üle 300 miljoni krooni. Et, et see on see jõud, mis, mis me suudame ise poole päevaga lihtsalt. Jah, see on ühelt poolt, Margus, vaata, see on nagu seeder jõud, kes, kes tuleb nagu koristama, aga teiselt poolt on ka sellel lugematud inimeste nagu hea tahe, kes on aidanud meil nii neid ladustusplatsi kokku leppida kui ka transpordi asju kokku leppida, kui ka ka mingisugused lubasid ja kõiki asja saada ja seda tarkvara kirjutada ja see koosneb Niukest pisikestest killukestest, inimeste heast tahtest. Ja, ja see on, selle juures, ma arvan, kõige suurem summa. Sa oled selles mõttes nagu isegi nagu sinisilmne võib-olla et sa ütled, et see on inimeste heatahet, ei ole kellelegi nagu niisugune iga vaja täitmine või, või, või kellelegi nagu kapriis. Et oh, ma võin ju nii-öelda siis heategu teha ja, ja midagi tasuta pakkuda või. Ma usun, et näiteks inimesi on erinevaid, eks ma olen mõelnud, et et miks siis nagu, miks üldse inimesed asju teevad. Sõidan palju jalgrattaga ja pikki otsi ja seal on aega mõeldaks. Ja, ja kui sa, kui sa mõtled selle peale, et mis on selline sisemine vajadus, et miks inimesed asja nagu teevad, et siis vähemalt et võib-olla ma olen tõesti piisavalt sinisilmne, aga, aga minu jaoks on nagu see, et et, et selleks, et nagu midagi mõistupärast teha, sa pead, sa pead tegema midagi, mis on teistele kasulik. Mis läheb teistele korda, et sa, kas hommikul peeglisse vaadates tunned, et paganat et see, mis ma teen, on nagu õige asina. Et kus on niisuguseid asju, teed siis selle tulemusena on, on endal ka lihtsam niukestest võib-olla raskematest hetkedest üle saada ja sa suudad nagu sa suudatki nagu enda ees nagu aus olla, ja ma, ma arvan, et see on nagu oluline. Ja muidugi on inimesi, kes, kes võib-olla leiavad mingisuguseid teisi motiive selle juures ka, aga, aga jumal temaga seal ikka. On ka selliseid inimesi, kes, kes teavad, et, et tema vallas see metsana tehakse puhtaks ja need juba kaardistatud prügihunnikud on hakanud iseenesest kasvama. Et sinnani juurde Toodud nende viimaste nädalate, kui on teada, et kolmandal nagunii ära viiakse. Margus on hämmastav, aga, aga see protsess on tegelikult suisa vastupidine. No mida täna hommikul lõin huvi pärast kokku, et ta kuna me hakkasime selle niukse koristustööga tegelikult masinate abil pihta juba aprilli alguses siis tänaseks me oleme metsast ära viinud üle 1000 tonni juba. Ja, ja see on ainult see, millest me teame seda nii-öelda, need eelkoristuspäevad täpselt täpselt ja seal on nagu noh, seesama võtta siit Jõelähtmel tõlgaselt on läinud üle 300 tonni juba, eksju, on tehtud mujal Eestis väga palju siin Harku sauel Sakus ja noh, Pärnumaal ja Tartumaal ka. Et, et suur osa on läinud. Ja, ja see on õige, et mõned inimesed on seda niisugust noh, kampaania lähenemist ära kasutanud niuksed, pisikesed kuhjad, mis on nagu tekkinud see noh, need on tegelikult nagu vallainimeste meele päris mõruks teinud. Ja, ja selles mõttes on huvitav, et just eile helistas mulle üks fotograaf kes Päevalehe Prügikolli fotokonkursi raames passis põõsas ja ütles, et ta tegi kolmest inimesest pilti, kes oma treilerit tõid metsa, ta sai kenasti auto numbrit pildile ja ta oli juba rõõmus. Päriselt ta saab, noh, nii auhinna selle eest ja, ja sama korraga ma kutsun kõiki kuulajaid üles, et et kui te leiate, et säärane tegevus võib-olla kõige viisakam ei ole, et siis võtke kaameraid välja, tehke pilti ja saate auhindu ja, ja kõigil on pärast puhtam. Ja need inimesed saavad trahvid kaela ja, ja, ja need kulud lähevad enda kraesse, kes, kes on ebaseaduslikult elab midagi maha kallanud? Täpselt see metsa illegaalse prügi viimise eest, trahv on siis kuni 18000 krooni ettevõtetele kuni 50000 krooni ja uskuge mind, need keskkonna ametnikud ei jäta praegu seda võimalust kasutamata, et nad on. Nad on isegi hädas selle Eestimaa puhtaks karistamisega, et kui keegi juhtub veel sinna juurde tooma, siis nad ikka ikka kirjutavad neid numbreid. Rainer, kui palju on olnud selliseid inimesi või sellist suhtumist nagu kampaaniale töötatakse vastu, sest et keegi fokusseerib oma tähelepanu ju ütleme mingi kommunaalametnike ja kommunaalettevõtjate töödele või, või ka või ka tegemata jätmiste, et kas, kas, kas niisuguseid olete tulnud ka ebamugavad? Hoia ikka meid on siin ähvardatud ja igast asju on tehtud selles mõttes, et noh, eks, eks sa ikka vaata, sa teed ju sisuliselt kuue kuuga. Noh, me oleme selle väikse kambaga nagu püüdnud aru saada, kuidas käib üks, üks jäätmemajanduse mehhanism terves riigis, eks ju. Ja ja kuidas seda korraldatakse ja mida seal tehakse? Noh, nagu igas sektoris ikka on seal asju, mida saab paremini teha ja mida võib-olla tingimata pole nii tehtud. Võib-olla nagu lükatakse mõnda asja homse peale ja niisugused pisiasju, mis on kõikjal. Ja nüüd tulevad need korraga välja, eks ju. Ja me oleme küll meile kellelegiga riielnud, Me oleme läinud ainult heaga, aga meile öeldakse, et et kuulge, te olete ju terroriorganisatsioon, eks ju. Et vaadake, et, et kui täpselt ega nüüd, et kui me teiega ei liitu, et siis meid pannakse häbiposti. Ja, ja noh, eks seal oli nagu võib-olla esimesed paar kuud oli jah, nihukest asja palju praegu on okei. Et ma ei, ma, ma usun, et, et ei tohiks olla küll inimest, kes ütleb, et me tulime selleks nagu kutsusime ürituse ellu, et neil elu ebamugavaks teha. Pigem ikkagi just valdade tasemel on see tore, et inimesed on aru saanud küll ja noh, pigem nad ütlevad meile, et kuulge, ärge nüüd enam segage. Me saame isegi asjaga hakkama, et ärge siin kontrollige, me ei tea, mis ta esindajad. Et selles mõttes on nagu okei. Kuidas on külaliseks Rainer Nõlvak, kes on prügikoristuskampaania, teeme ära 2008 ideoloogiline ja muidu juht ja muidu siis elus hoopiski IT-mees ja tegutseb veel paljudesse toredatesse valdkondades. Sellest räägime kolme minuti pärast, enne seda ma tahaksin aga ühe sissejuhatava laulu teile kuulamiseks lasta. Aastaseid pööning laulab Tatika laulu. See on Ago Hendrik Kerge sõnad. Telelavastusest ja Rainer pärast räägib, miks talle see laul ei meeldi? Lenin oli. Soolahekiks kärna ja tasa-tasa magus nukrus minuga. Domus imeline keha. Oli nii mehi, kes aitaks astuda maalina toimetusteks, avad siin. Täht, mis särab ülalt kõrgelt ahelas See oli siis Jaan Tatika laul pühendatud kõikidele Eesti Nokia otsijatele. Stuudios on Rainer Nõlvak, kes on kuna kasutanud sellise suure arvutitootja tootmisfirma nagu makrolink. Ta tegutseb IT vallas, ta on otsinud taastuva energiaallikaid ja mitu biotehnoloogiafirmat on ka tema juhtida või vähemalt tema valvsa pilgu all. Lainer, kus on Eesti Nokia, siis? Margus kõigepealt Astridi laul oli väga lahe, mulle täitsa meeldis seal all, nii et minu meelest on täitsa tore ja, ja minu meelest isegi nagu positiivne laul. Aga sa oled kuskil noh, internetist leiab igast asju, eks, ise oled sa selle selles asjas süüdi, igati internet. Aga sa oled öelnud, et sa ei ole lugenud suurt kiitvat artiklit näiteks Skype'i loojate kohta. Et pigem üritavad ajakirjanikud uuendusmeelsetest inimestest jätta mulje kui Jaantatikatest. Ja seepärast keegi ei taha ka oma raha panna jaantatikad peal, sest keegi ei taha olla loll. Palun selgita. Ma usun, et eks, eks ütleme, kui võrrelda seda next tõelist innovatsioonikultuurina, Silicon Valleys või mõnes muus kohas, siis siin on üks mõtteviisi erinevus, mis et kui me päriselt ka tahaksime Eestis nagu tekitada niisugust super innovaatilist tehnoloogia keskust sisse. See, see mõtteviisi erinevus on säärane, et, et eestlasel on hästi niisugune nagu nagu terve mõistusega maalähedane mõtteviisi ja, ja kaalutakse riske ja tehakse asju nagu suhteliselt kindla peale ikkagi. Et siis niukene kõrgtehnoloogiaga tegelemine eeldab seda, et sa, sa võtad nagu palju suuremaid riske ja, ja samas see eeldab ka seda, et ühiskond aktsepteerib seda, et, et see ongi okei, et kui sa võtad nagu ühe projekti ette, sa teed selle asja nagu valmis läheb nässu, et täitsa okei, et see ei ole nagu asi, et et kui nüüd keegi inimene siin Eestis tegi mingi internetisaidi või mingi asjaolu, et siis nüüd tal nüüd see ebaõnnestus, et et siis ta on selle pärast nagu halvem inimene või, või et siis on kõik, on tema peale vihased, et vaata, mis tegi, eksju et pigem oleks just selline Niukest ebaõnnestumist soosiv ja heatahtlikult aitav keskkond, see, mis, mis võimaldaks nagu hästi kiirelt innovatsiooni teha. Sest. Vahel teeb õnneks ka minema, muidu me enam ei usu, et see inimene on tark, mitte loll. Ja täpselt ja, ja kui ma suhtlen hästi palju nende inimestega, kes, kes on jube andekad tehnoloogilises mõttes ja, ja vaadake, ega nemad ei ole ju tehtud mingisugusest terasest, eks ja nad on tavalised inimesed, kes on oma hirmude ja murede ja rõõmudega. Et, et kui see ühiskonna suhtumine natuke võib-olla tõrjuvat, et siis nad ei julge, nad nad pigem kardavad, nad on pigem niuksed, kes kuskil oma oma toas nokitsevad ja teevad, loovad tõelist suurt väärtust. Aga nad ei tule välja sellega, nad jäävad sellega sinna kappi tegema ja see oleks nagu kurb, et, et kui, kui see nagunii juhtuks No mina olen äripäevast lugenud, et Skype'i loojad eriti ei annagi intervjuusid, haala, et noh, et, et, et nad ise on oma oma suletud kontorites ja ei taha oma inimlikku poolt näidata või seletada asja juurde. Eks. Pealegi noh, nendega samamoodi inimestel on oma valikut, kus nad selle privaatsuse piiri tõmbavad ja, ja tõepoolest, kui see võimalik on, siis, siis nad noh, milleks milleks, nagu siis tegeleda asjaga, mis selle lõpuni ei meeldi, eks, et noh, nad on ikkagi tugevatest selles, mida nad teevad meediaga suhtlemises, noh, eks, kes, kuidas mõni suhtleb, mõni mitte. Aga mis ettevõtetesse puutub, siis mulle niukene Jaan Tatika nagu meeldib selles mõttes, et seal on nagu lahe, et et noh, kui sa üldse mõtled selle peale, et mis, mis nagu mulle elus huvitav tundub, siis mulle tundub tulevik hästi huvitav. Ja, ja see, millega ma päevast päeva tegelen, on see, et ma mõtlen, et millised need nagu need stsenaariumid, et kuidas nagu kuidas, nagu planeedil elu võiks nagu edasi areneda, mida me saaks nagu teha selleks, et see kuidagi mõistupärasem oleks. Ja vaata, kui olevikuga on see, et sul on teda üks, eks ju siis tulevikuga on see, et sul on teda mitu. Ja noh, ma arvan, et enamuse minu vabast ajast täidab see, et ma nagu noh, ma mõtlen neid variante nagu läbi, et ja see on hästi põnev. Ja, ja ma ei kujuta ette, mille vastu ma seda vahetaks. Et selles mõttes nagu noh see on nagu romaani lugeda või et, et see on nii huvitav, et nagu hea meelega nagu teen seda Selleks peab sul olema nagu vaba aega ja, ja, ja ka vabadust, et, et, et, et võtta see aeg-ajalt lihtsalt mõtelda. Et inimesed tegelevad igapäevase tööga, käivad üheksast viieni tööl ja rabavad ennast lolliks. Et neil ei, neil ei ole aega fantaseerimiseks või tuleviku peale mõtlema mõtlemiseks, neil on olevikus elamine. Ma arvan, et elu koosneb valikutest ma olen võib-olla nike üksik hunt ja istun omaette ja mõtlen ja sõidan jalgrattaga, eksju, ma ei vaata televiisorit. Niuksed ei loe lehti ja aga noh, seda aega, kui ikka võtavad keskmine Eesti inimene näiteks istub televiisori taga kolm kuni viis tundi. See on ikkagi märkimisväärne aeg, mis on inimesel enda jaoks olemas ja ja kas või selle arvelt juba juba saab ju üht-teist ära teha, et ausõna, ma ei tea ühtegi inimest, kes kes ei suudaks nagu leida mingit mingit aega või võimalust teha asju, mis teda tõeliselt huvitavad. See jääb ainult ühe seda. See, see probleem on peas, see ei ole kuskil mujal sees on hakkamises seal pealehakkamisest, see on selles, et vot täna ma nüüd hakkan seda teistmoodi tegema. Ja see aeg ja see võimalus on kõigil olemas. See on, pigem on see tragöödia, kui inimene ei, ei saagi nagu nagu sellega tegeleda, mis talle meeldib tänu sellele, et ta on selles niukses noh, oma igapäevaselt kokku lepitud rutiinseks. Ja noh, ei tee seda valikut. No sina ei vaata väga palju televiisorite rahvusringhäälingus on keskkonnakuu, käib ausalt öeldes ja siis päeviti näidatakse pärast AK dokumentaalsarja planeet maa tulevikust, viimati sel teisipäeval oli seal selline mees, rääkis suureri mees Suurbritanniast. Inimeelduda kindlasti väga kuulus. Kes päästab maailma nõnda? Ta ostis umbes Suur-Londoni suuruse tüki ikka metsast ja lõpetas seal majandustegevuse, et mets säiliks. Samas seal filmis oli välja toodud ka see, et needsamad Aafrika pered, kellelt võeti ära metsa langetamist, töö noh, meil tõelised majanduslikud raskused, et nendel ei ole põhjust mõelda sellele. Troopiline mets peaks säilima või mitte, neil oleks vaja oma pere ära toita, et neile ei lähe korda see looduse kaitsmine või, või nii-öelda tulevikule mõtlemine. Olevik on tähtis. Just neid valikuid ja nii palju, eks ju, kui ja kui me tegutseme tänases niukses arenenud kapitalismi staadiumis, siis siis siis selline ühelt poolt niisuguseid piiramatul kasvule orienteeritud majandusideoloogia ja teised poolt piiratud loodusressursside hulk tekitavad ju selge konflikti. Et, et ühelt poolt võiks ju neid pesumasinaid toota, eks ju, piiramatult palju, et kõik saaksid omale kaks ja siis kolm pesumasinat ja siis kaheksa eks ju. Aga teiselt poolt nagu selle tegevuse piiriks on see looduskeskkond. Ja selle konflikti tekitab just see, et, et kui ühele inimesele on seda keskkonda nagu võimalik rahaks pöörata. Ja siis teistel on võimalik neid tagajärgi nagu tunda et ole seda sotsiaalset õiglust nagu praegu paigas. Et, et see oli okei kuskil 200 aastat tagasi umbes 100 aastat tagasi, kus kus loodusvarade hulk tundus piiramatu ja resurssi oli planeedi peal niipalju, et tundus, et ei ole võimalik, et inimesed kõik puhta vee ära joovad, kõik loomad ära söövad. Et see tundus nagu võimatu. Aga täna on see olukord käes. Et meil on noh, kui vaadata kas või nagu inimtegevuse nihukesest praktilisest nagu taga, sest et siis ligi poole kaladest, kes elavad niukses nagu kättesaadavas vees, see on ligi 50 protsenti nendest eks püütakse inimeste poolt kinni. Et kui vaadata põllu maitses, need katavad 35 protsenti nagu võimalikest üldse maadest, eks noh, rääkimata sellest, et voolavast veest määra nii palju, kui vähegi võimalik on, et seda puhast loodust ja seda puutumatut keskkonda ei olegi enam eriti. Et siis siis tekibki see koht minu arust, et et sellise arenenud kapitalismi jätkumine sellises vahel on, minul, oleks nagu palju suure küsimärgi all, et et ma ei näe, kuidas, kuidas võiks neid probleeme lahendada ilma selleta, et inimesed koos otsustavad, kuidas neid ressursse kasutada. Et, et see ei ole nagu enam ühe kapitalisti või ühe kaevanduse omaniku otsus, et tema tahab nüüd saada seda raha, eks ju, tema siis kaevab, nii et nagu maakera tuum paistab, eks ju. Laotatakse sinna ümber ja siis need inimesed, kes seal kõrval elavad, peavad seda ressurssi siis kuidagi ütleme seda, selles oli seal kuidagi taluma, et, et noh, see süsteem on nagu see, millega tuleb palju mõelda. No Eesti tegelikkus on see, et ma käisin eile ühes mereäärses vallas külas ja seal mu sõbranna rääkis seda, et nende vallas inimesed tahaksid ka koristuspäeval osaleda. Aga sealsamas vallas on inimesed, kes on endal majade ümberehitamisel vana eterniidi klaasvilla tõrvapappi visanud ja vanadesse kartuliaukudesse, et, et meil on küll raha selleks, et oma elamine korda teha, aga neil rohkem ei ole jõukust, et utiliseerida see, mis ei kuulu tegelikult maa sisse, vaid vaid vii, annab nii-öelda korralikule hävitamisele, ehk meil ei ole jõukust elada. Keskkonnasäästlikult. Jah, eks eks võib ju nii ka öelda, et et vaadake linna tänavatele, noh ütleme väljaheidete tekitamine hobuste poolt lõppeski ära umbes sadakond aastat tagasi, et see oli täiesti okei, eks ju. Et kui hobune seal keha kergendas ja kõik seal sees käima pidid, eks. Et selline, selline kultuuri areng ongi niisugune protsess, mis, mis läheb aegamööda, et, et ma arvan, et see, mis hobusest välja tuleb, vist keskkonna hävita või ei ole või jah, just see on täiesti, ma arvan, keskkonnas. Ma mõtlesin okei, et see oli rohkem niuke kultuuri näide. Aga mis, mis puutub sellisesse inimesse, kes siis nagu ütleb, et, et see 200 või 500, roni selle prahi äraviimisest prügimäele on palju, noh miks ma arvan, et see, no sama sama samasugune näide, et võtabki nagu aega, kuniks, kuniks arusaamine tekib. Aga kui sa räägid konkreetsete eterniidist, siis iseenesest eterniiti maa sisse matta, see teab, mis suur kuritegu ei ole. Tegemist on ikkagi kiviga. See kivi, teatavasti keskkonnaohtlik on ainult sellisel juhul, kui tolmu sisse hinganud asbestitolmu, nii et kui ta seal maa sees on, siis ta on sealt maalsest tulnud sinna, maa sisse võib ta tegelikult panna. Et sellest isenesest mingit draamat ei tekkinud. No ega kellelgi ei ole ju kohustust olla ühekülgne, eks ju. Sinu tööd IT valdkonnas ja biotehnoloogia firmas on siiamaani nagu võiks siiski öelda nagu üsna kaugele nagu prügimajanduse korraldamise eest, eks et. Millal sul käis krõks näiteks sul isiklikult? Selle rahategemise kõrval tuleks nagu elamisväärsele keskkonnale mõelda et nii-öelda täiusliku elu raha eest osta ei saa. Nojah, sa küsid, eks ma arvan, et 90.-te keskel kuskil või noh, tegelikult kui päris kaugemale minna, siis sa nagu ettevõtlusega tegeledes nagu tundnud, et mul on nii hull plaan hull nagu tahtminemist raha teenida või pigem oli see, et, et kui me kunagi microlingi alustasime, siis noh, mul oli niuke raske majanduslik. Mul endal kodus polnud nagu üldse nagu raha, et nagu midagi süüa osta ja ma kirjutasin kirjutasin programme arvutuskeskuses öösiti. Kuna Päevalehele teised inimesed tegid tööd, siis lihtsalt kuidagi tekkis vajadus, et mingeid arvuteid võiks osta ja siis me hakkasime neid kokku panema ja siis me mässasime sellega et kodanikest ettevõtlusega tegelemise nagu olnud, aga küllaga. See raha tuli juhuslikult sealt nii-öelda. Et sa ei ole mõelnud seda, et, et, et teeksid raha millegagi. Vaata minu arust on see, et noh, see ettevõtlus on nagu niisugune asi, et, et sa ei saa seda raha pärast ikka teha või siis läheb nagu jamaks kätte ikkagi siis seal nagu noh, ta hakkab nagu vastikuks läheb lõbuks. Vähemalt mulle tundub küll, et sa pead tegema midagi niisugust, mis on nagu tõeliselt oluline. Ja see olulisus, mis nagu hoiab sind töös, et noh sama nagu infotehnoloogiaga microlingi ma tegin sellepärast, et koos paari sõbraga, et lihtsalt Eestis ei olnud arvuteid võimalik osta, eks ju. Ja kuna need olid kallid, siis me hakkasime neid ise kokku panema ja siis me seda tegimegi natuke aega. Nii hästi, et sellest risti tulla firma. Ja nii see nagu läks, et noh, sama ütleme Delfi, mis sai ka micro link online'ist alguse. Noh on ta praegu hea või halb, eks, kõik kiruvad teda nagu tahavad, eks. No võib-olla see on kirjutatud lehe, aga seda kaitsta. Aga aga noh, nii need ettevõtted nagu tekivad, et ma ei oskagi nagu öelda jah, et kuidas selle ettevõtluse poole ja selle looduskeskkonna nagu sidumisega mul on, et konkreetsemalt Eestimaa looduse fondi Me Toomas Trapido kutsus mind sest 96. aastal ja siis me hakkasime Tabasalus loodusparki tegema. Sul ei ole mingit isiklikku suurt katastroofi olnud või nii-öelda siis läbielamist, et sellest hetkest peale on, on maailma avaram ja ja, ja ma saan aru, et, et see, mis ma siiani olen teinud nagu ei, ei kõlba kuhugi või jah, Margus, see on niisugune nagu kasvamine. Kasvamise protsessi alguses sa saad aru, et, et noh, et sa saad juba toas ringi käia, siis sa saad ümber maja jalutada, eksju ja siis lubatakse sind kooli, eksju. Ja siis sa võid juba kuskil välismaale sõita ja kui sa lennuki aknast vaatad, siis ühekorraga näed, et see planeet on ümmargune, eksju sa näed, mis seal peal on ja, ja kuidas see asi töötab ja, ja siis, kui sa nagu veidike tunnid raamatutes mingil hetkel saad aru, et et kogu see asi on omavahel seotud. Minu jaoks oli see nagu lambi põlema panemise hetk, kui ma sain aru, et, et inimene ongi nagu osa ökosüsteemist. Et see ei ole niimoodi, et meil on küblokist seinad ümber ja see süsteem on niimoodi, et kuskilt tuleb ja kuskile läheb ja ja meie oleme seal sõltumata sellest kõigest, eks on siin elekter ja söök ja me elame siin, need igavesti ei ole nii ja, ja see, et me oleme osa sellest süsteemist noh, ühelt poolt on see nagu tunnetud, miks nagu nagu paratamatust, et noh, et, et siis ega me kõikvõimsad ei ole. Aga teiselt poolt on, on selline nagu loodusega nagu kuidagi seostumine, pigem niukse meelerahu allikas või et, et ma arvan, et see on just see, mida itimees, nagu ma paljuski oleneb oma elus olnud, et sellised kontori ja itiinimesed on nagu kaotama hakanud, et, et sa, sa ei tunne nagu päris hästi ennast kontoris ka selle tõttu, et, et see ei olegi nagu osa sellest loodusest ei saagi enam aru, et mille küljes, et kuidas see asi käib, eks ju. Aga aga just läbi selle mõistmise, et, et see et me oleme nagu selle keskkonnaküljes, eks ju, ja keskkondades küljes ja ilma selleta ei saa, eks läbi selle mul tuli küll, nagu lambike läks sujuvalt põlema. Mis, mis sai? Pikka patsimehest kes 24 tundi ööpäevas kontoris istudes arvuti taga Sa oled mitu korda õndsat kõvaratamis. Autost pole loobunud. Oma elus ma sõidan rattaga rohkem kui autoga ja vähem, aga autoga, kui me siin prügi kaardistama, selle me käinud viimase kuue kuuga ma olen 500 prügihunnikut pildile võtnud ja, ja ärakaardist, et ega sa ei saa seal tegelikult nagu talvel selles nagu Boris ja, ja märjas lumes nagu ilma autota ikka läbi, et noh, seal külade vahel seal kuskil Peipsi ääres või seal Läänemaal, noh, kus ma siin müttanud olema, et ikka jah, autoga on päris palju sõitnud. Mitut mulle see meeldiks, aga, aga noh see on ka üks valdkond, seal on päris palju nagu pead murran, et kuidas võiks nagu edaspidi selline transport käia. Et võib-olla seal tekib mingeid huvitavaid arenguid lähiajal, ma loodan vähemalt kas Eestimaa loodusega on olukord lootusetu või lootusrikas? Eestimaal on nii palju loodust, need eestimaa lood loodusega on igal juhul lootust. Kui, kui vaadata asustustihedust Eestis, siis ja meil on Euroopa üks eredamaid riike inimasustuse mõttes ja, ja see, mis on toimunud peale lõpu, et näiteks põllumaa hulk on vähenenud üle 40 protsendi mis, mis on tegelikult tekitanud nihukest loodust veel juurde ja kõik see veneaegne tööstus ja tossavaid korstnat palju keegi mäletab, siis, siis need on ikka paljuski läinud. Et me käisime kaks nädalat tagasi Narva elektrijaamas näiteks rääkimas inimestele teeme ära kampaaniast ja, ja see oli täitsa märkimisväärne, et seal ei ole enam nihukest räpa, et seal inimesed ei käi nagu tahmaste nägudega ringi ja kõik ei ole nagu hall, eks ju. See on möödas. Et, et see, mis on toimunud, on tegelikult märkimisväärne ja, ja selle teemääraga paania paljuski see idee ongi see, et teeme nüüd selle siis lõpuni korda, teemegi oma riigikorda. Sina, kes sa oskad riske hinnata, kas on võimalik ka see, et järgmisel laupäeval on toimunud kampaania, ei teinud ära. No ma arvan, et tänase päevaga seis on küll niisugune, et et ega see minust enam nii palju sõltu ütleme korraldustoimkonna, keda näiteks üks, 77 inimest oleme, oleme oma töö paljuski teinud, et, et meil on jäänud veel niuksed, väiksed asjad nagu saata inimestele need emailid ära kaartidega, kuhu tulla vedajatega viimased lepingud kokku kirjutada. Ja meie töö on tehtud. Aga see, kas kas härra saab tehtud või, või teeme ära, jääbki nagu tegemata. Ma arvan, et, et see on paljuski nagu eelkõige nende 40000 inimeste kätes. See on valla koordina, ratturite kätes, see on vedajate kätes. Ja kõikide nende inimeste kätes, kes seal seal kohapeal nagu mõelda ja aidata saavad. Igal aastal on olnud nende teele maanteede äärte puhastamise kampaaniad. Koolipoisid tulevad, panevad värvilised särgid selga ja hakkavad prahti koguma ja iga aasta toimub see kas teeme ära, 2009 on ka juba plaanis või. Ma ei usu seda eriti, noh muidugi see teeme ära, kaubamärk on plaanis meil anda, eks ju, inimeste kätte, kes võiksid nagu leida olulise asja ja edasi seda lükata, et selles mõttes on ta nagu vabalt. Aga, aga ma ei usu nagu sellesse. Et meil ühelt poolt tekib vajadus ja teiselt poolt meil tekib ka nagu inimestel nagu põhjus säärases mahus järgmisel aastal välja tulla. Et üks asi on ainult see koristamise pool ja me tegeleme päris aktiivselt ka seadusandlusega ja me tegeleme päris aktiivselt asjadega, mis mis välistasid sellise protsessi, et ma. Ma ma ei teeks seda täna, kui ma usuks, et 2009 tuleb uuesti teha. Ausõna, ma ei tee nagu asja niukse mõttega, et, et ma nüüd igavesti. Sa oled lootusrikas, inimesed on muutumisvõimelised. Ma usun seda, jah. Kui sind ennast leida võib, järgmisel laupäeval lähen ise ka ikka koristama. Istud peakontorisse. Ma arvan, et ma tõstkem staabi vahet ja ilmselt toimetan mingit mingit tuhandet pisiasja, mida mida tegema peab, et me tegime oma peaproovi kaks nädalat tagasi ja ja viskasime ühe konteineritäie kuhjaga täis ja, ja siis me oleme siin tegelikult veel nagu koristamas käinud, nii et ma usun, et kolmandal ma ei jõua eriti nagu metsa vahele. Aga tahakski. Selline oli põgus kohtumine Rainer Nõlvaku ka Eestimaa looduse fondi nõukogu esimehega. Looduse fondist jõudsime rääkida vähe, aga see, et järgmisel laupäeval on, teeme ära kampaania, kuhu tänase hommiku seisuga on registreeritud 31000, et inimest ja registreerida saab veel tänase päeva jooksul. Jumala eest, tulge kampa ja teeme siis selle Eesti puhtaks ja minu vestluskaaslaseks on inimene, kes usub, et me teeme selle ära ja, ja meie mõttemaailmas on toimunud tugevad muutused. Ega midagi selle saate korduse aeg on pärast süda uudiseid ja kõik jutusaated on järelkuulatavad vikerraadio kodulehel. Parasjagu on meil nii palju aega. Helgi Sallo laulab ühe laulu kevade ja päikese ülistuseks.