Neis paigus rännates saade vanast muusikast ja kirjasõnast. Puulama Polonees masurka, Krakowiak, šopäen, maniosco, 20. sajandi heliloojatest terve plejaad. Mu vene hobune mind viib kui tuulispea metsorud mäed ja veed ühtsoodu mööda kaovad. Kui lained tulevad ja lähevad ja kaovad. See vaate vaheldus on silmale nii hea. Ju väsis hobune ja häma ruudul laine vao vaikselt ülema jalgel koduteed. Kuid ikka silma ees needsamad pildid aina pul veelgi keerlevad metsorud mäed, TVd. Und mul ei ole. Tõttan ranna poole. Süngelt läheneb seal mustav lainepall. Käed vastu, sirutan vahusele poole. See paiskub kõrgele ja taandub pahinal. Ah, kui mind haaraks kaos kui maru väeti laeva. Et silma pilgukski, tuleks tunda vaeva. Oh, noorus õnn on juua sell sunnestest, kes jagab teistega, ent neile pühendab Rõõm iialgi ei lahku inimestest, kel südameid kuldküülik ühendab. Koos noored sõbrad, tõuske nagu maru õnn, kõigile on sihtmeil ühine. Olühendus, me jõud on joobus aru. Koos noored sõbrad, teenerisime, ei suurimat sa keegi teha, kui surra võitluses, sest järelsoole, kes jätkab tema teed, ta surnukeha ju astmeks edasi on sihi poole. Ei mööda kerget teed, astu, vaen, lõrkus püüavad meid solvata. Kuid jõud siis seadkem jõule vastu ja noorust, hirm ei tohi halvata. Kes lapsena ju lohe põrmu tallas. See sirgudes taure allutab Olümposelt ta loorbereid toob alla ja põrgu küüsist. Saagim allutab. Vist veidi ühekülgselt seostab Poola vanamuusika vaid uhke isegi uhkeldava Polaneesiga, mis paneb ette kujutama aristokraatlik palle, valgust, kauneid tualette, kalandseid kombeid aga üheks tahuks muidugi on. Ega lihtrahvamuusikas Pole vähem hoogu, rütmi ja ilu. Võib-olla just selle meloodiaga meenutasid sajad, sajad poola isad-emad oma nooruspidusid, kus pillimängija tantsuline fooniks nii õnnele kui sügavale südamevalule sest peaaegu alati kannatab kusagil keegi, kui teised on rõõmsad. Kaugele-kaugele ajalukku ulatuv rahvamuusika ja samal ajal. Ka professionaalne muusika astub omi samme siin Poolamaal, nagu. Riskimaades algul 10. 11. sajandil vaid kirikutes-kloostrites Rooma kirikus. Kui laulu tugeva mõju all hiljem nii-öelda kõrgemasse seltskonda, meeleolu ja tarbiv muusikana pürgides. Sulamine kunst muusikast ja rahvamuusikast. Nii lihtsustatud skeem. 20. sajandi teise poole muusika ansamblid on taas kõlama pannud 200 300 ja 400 aastat vanu teoseid. Nimed, Sverzovski, messevski, Zelenski kalonski, kattu, Leopoliita, klapoonia, teised ei ole enam tundmatud, kuigi ka populaarseks neid just nimetada ei saa. Muusikalehe Köödi neilt heliloojalt tahamegi tänases saates veel tutvustada. Jõu hõreneb eelarvamuste ööl. Jääd purunevad aheldatud Rannull. Suur vabaduse koitool Loitma töö käib pääsemise päikene sukkkannuga. Poola 1000 aastane ajalugu sisaldab tõusu ja languse perioode. Üheksandal 10. sajandil oli ta juba arvestatav riik puugijõest ooderini ning Balti merest Karpaatideni. Ristiusu vastuvõtmine 966. aastal aitas riiki kindlustada ja ühtsena hoida. 14 10. sajandil oli üheks tugeva käega valitsejaks Kazimierz suur. Ta allutas puust poolama, temast maha jäi aga kivine, öeldakse ajaloo raamatus. Aastal 1364 avatakse pealinnas Krakowis ülikool mis oli esimene Poolas niukses esimese Euroopas. Paveli loss kraakumis sajandite vältel kuningalossile püsinud purustatud ja taas üles ehitatud on ka tänapäeva Poolas üks huvitavamaid. Tuuri mälestisi. Poola kultuurile niinimetatud kuldne ajastu oli 15. sajandil. 16-l sajandil algavad sõjad, sisemised rahutused, mis tasapisi maad laostunud ja killustunud. 18. sajandil toimub juba kolm suurt jagamist. Poola satub sõltuda, tuurseb reisimas, Austriast tsaari minemast. Ja alles poolteist sajandit hiljem. Teise maailmasõja järel võib rääkida taasiseseisvust Poolast Rahva demokraatlikust Vabariigist. Nüüd aga pöörame lehekülje tagasi, 16.-st seitsmeteistkümnenda sajandi Poolamaale. Suuremate noodiraamatute hulgas, mida tänapäeval kui haruldusi hinnatakse ja uuritakse on 1547.-st aastast Lublinist pärit nõndanimetatud Lublini jaani. Tabulatuur sisaldab ilmalikke ja vaimulikke laule ning tantse. Juba 14. sajandil olid Krakowi õukonnas peetud palgalisi muusikuid Fratista kitarrist laule. Juhuslikest musitseerimistestaga räägivad dokumendid aastanumbriga 1194 niinimetatud vokaalorkester ansambel, koor oli olemas Vladislav ja kella valitsemisajal 1386 kuni 1430 l. Selle koorijuhiks dirigendiks oli Jaanus lubjanist, kellest hiljem sai brasemaskli piiskop. Selline vokaalgrupp eksisteeris terve 15. sajandil ning 16 10. sajandil lisati ka instrumentaalgrupp. Ühtlasi sai kollektiivnedkaa alalise, kellede. Teine suur muusik Nikolai randumist, onu. Ilmselt tellimismuusikat õukonna mitmesuguste sündmuste puhuks printsi sünniks. Kroonimispidustusteks. Mund esimese surma puhul tema poja abiellumiseks. Heliloojaid nimetati eesnime pidi, lisades sünnilinna niulge tuntumat Nemad slov Assa muutulist Nikolai Raadomist, Kovaid Krakowist. Kui esimesed kirjutasid just vokaalmuusikat igaks vajalikuks juhtumiks, siis instrumentaalmuusikat lõi tiomeedis kaato. Jan luubinist on oma oreli tabulatuuri kirja pannud nii tuntud kui anonüümsete autorite töid. Ja veel üks lõik 16. sajandi poole muusikast. Hugo Lepnurme kirjutab toredasti poole orelimeistrit. Baltimail Venemaal ja Ida-Saksamaal nii hinnatud, et nende organistide ja meistrite perekonnanime asemel Pöide lihtsalt poolakas. Igale poole haritud muusikule oli orelikäsitsemise oskus kohustuslik ning enesestmõistetav. On teada mitmeid oreli Virtoose. Esimese kraakovi organisti Jakobi hauakirjal on sõnad, polnud temaga võrdset. Poolamaal. 16. sajandi lõpul. Arvatakse, et seitsmeteistkümnendal sajandil katoliikliku reaktsiooni ajal hakati asendama koola muusikuid, itaallast. Ega ometi ei suutnud nad kodumaiseid muusikuid päris kõrvale tõrjuda. Nikolai Zelenski seitsmeteistkümnenda sajandi algusest Marcel Melczewski ja Adam ja Remski samast sajandist. Perekond. Bielski tsiteerime veel Hugo Lepnurme. Neis palades seal seitsmeteistkümnenda sajandi orelimuusikas on mõningal määral Poola rahvuslikke jooni, kuigi palju vähem kui eelmisel sajandil kai käsitletud dollar orelit enam ilmaliku instrumendina. Ulatuslikumaid oreliteoseid Poolas siiski ei loodud. Selle põhjuseks paistab olevat seitsmeteistkümnendal sajandil Poolas juurdunud. Jes võitlus, mis püüdis sest ta katoliku kiriku kõikuma löövat autoriteeti võitles kõige rahvusliku ja slaavipärase loova mõtte vastu. Hind oma muusika, kunsti, kaasa arvatud orelimuusika Villelemisse, vaibus kuni sajandi, see on 18. sajandi lõpuni rahvusliku ärkamiseni. Tänase saate algul kuuldud luuletused pärinevad Poola luuletaja Adam mütskeevitši sulest. Orelimuusika kohta lugesime tsitaate Hugo Lepnurme raamatust orelil orelimuusika ajaloost. Jätkame juttu Poola vanast muusikast, just vokaalsümfoonilised oma rännusaates kahe nädala pärast.