Eesti maja ongi peamine meie koondumised kov. Raske on öelda, sest väga suur teadmatus valitses, eks igaüks ise kavandas oma edasist saatust. Mina olen Siberis sündinud, sünnimaa on seal, aga isamaa elab, et ta mulle eesti muki eesti lugu. Tere eestlaste kalmudest ja mälestusmärkidest kogu maailmas on täielikku ülevaadet raske välja selgitada. Eesti muinsuskaitse seltsi esimehe Peep villaku sõnul selle poole aga püüeldakse. Eelkõige püütakse andmebaasi kanda Eesti riigile ja rahvale olulised kultuuri- ja ühiskonnategelased. Arvuliselt on kõige rohkem eestlasi Venemaamullas, aga nende asukohad on samas kõige vähem teada. Eelmises saates oli juttu massirepressioonide hukkunutest, neist, kes on jäänud Venemaamulda neist, kelle viimset puhkepaika me ei tea. Aga ka päikesest ja kenasti hooldatud Ižuutino kalmistust eesti piirist ligikaudu poole 1000 kilomeetri kaugusel keset Venemaa metsi. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan ja täna uurin Peep villakult, kuidas on lood teisel pool Euroopa riikides. Kus on Eesti muinsuskaitse seltsi ekspeditsioonid käinud, et välja selgitada eestlastega seotud kohti? No kõige rohkem meie naabruses on eestlasi olnud ja, ja eestlasi iga maetud Rootsis eriti muidugi Stockholmis, selles ümbruskonnas, aga samuti teistes Rootsi linnades Uppsalas, Sigtunas, Jöteboris ja, ja ka väiksemates kohtades. Et kõige rohkem on eestlasi ja tähtsaid eesti tegelasi kindlasti maetud Stockholmi metsakalmistule. Seal on eestlase maetud eelkõige siis 25.-sse kvartalisse kuid palju olulise tähtsusega isikuid on maetud ka teistesse kalmistu osadesse. Et kui nimetada siin mõned nimed, siis riigisekretär Helmut Maandi, kirjanikud Gustav suits ja Aino suits, August Mälk, Karl Ristikivi, Märt raudkeeleteadlane, Johannes Aavik ajaloolane, diplomaat soomepoiss Evald uustalu, arstiteadlane Aadu Lüüs, kunstiajaloolane Armin Tuulse, haridustegelased Elfriede lender, Henno Jänes, Herman rajama laulja Haarald, luteruse luteri kiriku peapiiskopid, Johan Kõpp ja Konrad Veem õigeusu metropoliit, Aleksander, helilooja Tubin ja nii edasi ja nii edasi, et seda nimekirja võiks pikalt veel jätkata. Lundi põhjakalmistule on samuti maetud hulgaliselt eestlasi. Sealhulgas on siis ka Oskar Angelus, kes oli Eesti omavalitsuse sisedirektor. Usuteadlane Jalmar Börle, keeleteadlane Julius Mägiste, kirjandusteadlane Herbert Salu ja majandusgeograaf Edgar Kant, kes oli Tartu Ülikooli rektor 1941 ja 44. Et kui me siin eelnevalt rääkisime, korrastamata hauad ei ole mitte ainult Venemaa nähtus, siis oligi see ekspeditsioon, mis 2009. aastal toimus muinsuskaitse seltsi poolt sinna ei leidnud seda Ülikooli rektori Auda kuidagi ülesse ja siis selguski, et tema hauakivi oli ümber kukkunud. Ja see hauaplats oli täiesti võssa kasvanud, nii et siis tuli asuda seda korda tegema, käised üles käärida ja ja loodetavasti see on tänase päevani heas korras. Aga ka teised Põhjamaad, kus võib leida meie jaoks oluliste isikute haudu, neid ei ole muidugi niipalju kui Rootsis, aga näiteks Norra Norras on maetud Arnold soinla. Arnold soinla oli siis üks nendest eestlastest, kes läks appi talvesõja ajal soomlastele. Ja oli siis sisu väeosas, kus neid ette valmistati. Kuna talvesõda lõppes viie päevaga pärast, siis need vabatahtlikud teistest maadest rindele ei jõudnudki. Kuid 11 meest Eesti vabatahtlikest otsustasid siis minna appi Norrale. Kui Natsi-Saksa maali Norrale kallale tunginud? Jaa, Narwicki lahingusse siis Arnold soinla hukkus kas 20. või 21. mail 1940. Et, et see ei olegi täpselt selge ja ka tema surma põhjus või põhjustajad ei ole päris selge tänase päevani. Et on räägitud sellest, et see võis olla prantslased ja inglased, kes siis seal sakslaste vastu dessandi korraldasid ja ja sõdisid, et see võis olla prantslaste kahurituli, mis sattus siis omade peale ja nii, et ta hukkus nagu prantslaste tule all, aga, aga see ei ole ka 100 protsenti selge et ta siis lahingukohast viidi ja maeti Tromsi maakonnalen viiki kirikuaeda 28. mail. Ja siinkohal ei saa jätta mitte mainimata, et üks kohalik elanik Sis Aarne Jensen pani täiesti omal algatusel 1979. aastal tema hauale siis plaadi, kus on tema nimi ja, ja see, et ta on Eestist pärit. Ja järgmine aasta ongi meil plaan siis korraldada seal kohapeal näitus, mis siis räägiks nende 11 Eesti vabatahtlikku elust ja saatusest, kes läksid Norrale, peet sellest episoodist on vähe teada nii Eestis kui kui ka Norras. Et Norra vastupanumuuseumis Oslos on suur stend, kus on väljas, et kui palju siis sõja ajal hukkus norralasi kui palju inglasi, kui palju prantslasi, kui palju sakslasi, aga seda ühte eestlast ei ole ära mainitud, et loodetavasti see saab edaspidi ka teoks, et seda ei ole küll palju, aga see on siiski meie väike panus norra vabaduse heaks. Vabadusvõitlejaid ja vabadussõjas võidelnud ja Soome eest võidelnud on palju maetud Soome kalmistutele. Neid on Soomes ja, ja näiteks ka enne rääkisime Rootsis, et Lindhepingi keskkalmistul on vabadusristi kavaler, Rootsi vabatahtlik kapten Einar lund, Pork, kes on siis oma mälestused ka avaldanud, eesti keeles on need ilmunud. Ja, ja kui, kui läheme taani juurde, siis Taanis on üks väike maakirik Kalve Haave. Ja seal on siis üks Taani vabatahtlike juht, Vabadusristi kavaler, kolonelleitnant Richard Gustav Borgelin, tema haud, mis asub seal kirikuaia tagamüüri ääres, väga kena koht vaatega merele. Ja no Taanis on näiteks veel tuntud arhivaar ja ajaloolane Vello helk, kes on maetud Kirkeroodi, mitte kaugel siis Taani pealinnast, Taani pealinna eeslinn võiks, võiks väikelinn seal kõrval. Aga Soomes on, on muidugi palju Eestiga seotud haudu ja noh, võib-olla kõige tähtsam neist on Juvas külas Seppela kangas kalmistul, kuhu on siis maetud kolonel Hans Kalm kes oli Eesti vabatahtlik Soome vabadussõjas ja Soome vabatahtlikest moodustatud bändi põhja pojad, juht, Eesti vabadussõjas. Et samuti osales ta siis Soomes jätkusõja ajal ja, ja tema on siis sinna maetud siis on Helsingi vana kiriku pargis punasest graniidist monument Helsingist pärit Soome vabatahtlikele, kes siis langesid Eesti vabadussõjas. Ja sinna siis pannakse ka Eesti vabariigi aastapäeval alati pärjad. Ja samamoodi on siis Helsingis malmi kalmistul on maetud 91 Eesti vabatahtlikku, kes osalesid siis jätkusõjas ja kes jätkusõjas surma said. Ja seal on siis ka Nende nimed raiutud kivisse, kes jäid lahinguväljale või maetud mujale 83. Lisaks ja neid mälestusmärke eriti, mis on nüüd seoses soomepoistega või Eesti vabatahtlikud, kes olid siis talve- ja jätkusõjas on Soomes mitmel pool, on näiteks luumäel, kus nad oma väljaõppe sai, ta on mälestusmärk jalaväerügemendi 200, mis koosnes põhiliselt Eesti vabatahtlikest. Nüüd Turus toimus ja Euroopa Nostra kongress seoses sellega, et Soome tähistab oma iseseisvuse sajandat aastapäeva. Ja seal käisin ka siis Turus, kus Heikkila kasarmu seinal avati 1994 mälestusplaat neile Eesti vabatahtlikele meremehele, kes said turus koolituse, et neid oli 400 meest ja Soome mereväes oli üldse umbes 4000 meest, nii et see eestlaste protsent oli, oli päris suur. Ja siis tagasi tulles Turust sai peatus tehtud ka Hankos kus Eesti vabatahtlikud siis 19. augustil 1944 kodumaale tagasi pöördusid, et kaitsta Eestit pealetungiva punaarmee eest. Ja seal avati siis 19 august 1999. Läänesadamas mälestustahvel ja huvid. Tav küll, aga, aga praegu seda enam ei ole, et kui ma kohalike elanike küsitlesin, siis nad arvasid, et sadamat laiendatakse ja sellepärast on see oma asukohast kõrvaldatud ja avatakse teises kohas, aga see vajab veel muidugi uurimist. Saksamaal, kas Saksamaal on ka eestlaste mälestusega seotud paiku? Jah, Saksamaal on kindlasti, sest sõja lõpp oli ju. Kus paljud eestlased leidsid ennast Saksamaal ja kus neid siis koondati niinimetatud tyypi laagritesse. Ja sõja ajal ja pärast sõda olid seal muidugi küllaltki rasked tingimused, nii et seal eestlasi nende aastate jooksul suri päris palju. Et näiteks Lübecki kalmistul on 1947 püstitatud siis mälestusmärk Schleswig-Holsteini maetud eestlastele siis on Slessegis Haader püüer noori kalmistu mis on väga ilusa maa peal kaunil mäeveerul ja sinna on maetud siis põgenikelaagris olnud eestlased, fiktor, tuuleme. ARNO, Altens, kaljuahven, Martin Haan, Albert peegel, August Variks, Stepan Laiva ja Hugo Reinvald. Kõige tuntum nendest on võib-olla kaljuahven kes oli lootustandev luuletaja. Ja temalt on siis ilmunud ka 1956. aastal postuumselt koostatud luulekogu. Kas mäletad siis muidugi on üks suuremaid ja tuntumaid tyypi laagreid Saksamaal kais lingenis aastatel 1000 945950. Ja siin Kaislingeni kalmistul 14 kümnendas kvartalis avati 24. juunil 1944 eestlaste mälestussammas. Selle kavandas kunstnik Peet Aren ja arhitekt Roman Kool. Mor. Sellel mälestusmärgil on siis 166 eestlase nime. Siis on veel Ansbachi metsakalmistul idaservas sõjaohvrite matmispaik, kus on eraldi ka mälestusmärk eestlastele. See on graafik ja rakenduskunstnik Johann Naha kavandi järgi kividest laotud. Ja seal on ka tahvel siis sinimustvalge embleemiga, mille all on siis 12 eesti nime ja see mälestussammas avati 24. juunil 1949. Siis veel on üks mälestusmärk, mis meie ekspeditsiooni ajal oli kadunud. Selle asukoha Me leidsime üles, see on paat, vints Haimis kalmistu ees olev park, kus oli siis paigutatud mälestuskivi mis meenutas Tšerkassova piiramisrõngast väljamurdmist 1944. aasta veebruaris. Seal hukkus tuhandeid mehi ja sealhulgas oli ka eestlasi. Kivil oli reljeefkaart metallist Chercas lahingupaikadest aga kadunud oli siis nii kivi- kui ka see plaat ja alles oli siis see puudesalu või parginurk, kuhu siis kivi juurde oli viinud teerada. Ja kui me see linnavalitsuse ametnikelt pärisime, siis teadsid nad, et veteranide kokkutulekuid ei ole seal enam aastaid olnud. Ja teated 2006 aastal kadus mälestuskivilt tahvel. Ja jäätisekiviga ära kadus, aga kus tahvel ja kivi võiks asuda? Et seda olevat isegi politsei uurinud, mingit tulemusteni jõutud? Nii et meil ei ole ka rohkem andmeid, mis sellest edasi on saanud, kas midagi on leitud või ei ole. Aga seal käisid ka siis Eesti veteranid. Kokkutulekutel, sellest on ka kultuuris elus juttu olnud. Korraks põikame ka üle ookeani Kanadasse. Kanada on üks neid riike, kus on hästi palju eestlasi olnud ja, ja seal on ka siis nende matmispaiku kõige tuntum eestlaste keskus on muidugi Toronto. Ja seal on siis Westminsteri kalmistu. See on üks esimesi siis, kuhu eestlasi hakati matma. Ja just sektsioon, tee mis jääb kalmistule sisse sõites paremat kätt. Et see ala oli maetud palju eestlasi, aga seal juhtus ka säärane asi, et kalmistu territooriumi lähedal oli veereservuaar ja seda laiendati ja siis tuli mitmed eestlased koos teiste sinna maetutega ka ümber matta, kas siis sama kalmistu teistesse paikadesse või ka teistesse kalmistutesse. Aga seal on näiteks maetud vabadusristi kavalerid Peeter, kas siis on kapten Kaarel Leius ja major Valdo mäest? Sinna on ka püstitatud 1963. aastal jaanikuus Tallinna Gustav Adolfi, gümnaasiumiõpilaste ja õpetajate poolt mälestusmärk armsate omaste ja sõprade mälestuseks, kelle viimane puhkepaik on meist kaugel või ainult jumalale teada. Teine eestlaste kalmistu või kuhu eestlased on maetud Anjooki kalmistu mis avati 1948. aastal. Ja seal on siis 15-st sektsioon, kus on palju eestlasi maetud. Et seda hakati 1958. aastal siis välja ehitama. Ja juba 67.-ks aastaks oli selge, et sellest ei piisa eestlastele, aga seal on ka teisi maetud, mitte ainult eestlasi, aga, aga see on põhiline eestlaste ala ja on lisaks veel siis sektsioon n, kuhu on ka eestlasi maetud ja Westminsteri kalmistult siis maeti ka ümber just sinna infektsiooni. Kui me räägime vabadusristi kavaleride, siis sinna ongi maetud Julius Ellandi Kaarli idu, anud Voldemar Kaldma, Lembit karjel, Karl Kimmel, August Toomander ja Nikolai valge kõik vabadusristi kavalerid. Ja kolmas kalmistu on Mounclesanud kalmistu Torontos kus on siis samuti palju tuntud eestlasi nii maamullas kui ka tuvastatult mausoleumis, mälestus müürides või, või ka siis mälestusaias ja Peetri kirikus. Kui juures on mälestusmüür, kus on ka sadu eestlasi maetud siis tuhastatult sinna kiriku juurde müüri sisse. Kui mõned tuntumad nimed siin nimetada, siis on laulja Olav Kopwillem siis soomepoiste üks juht leitnant Karl Pärnoja ja samuti soomepoiss ja praost Oskar Puht, kes siis selles kirikus ka oli kirikuõpetajaks? Aga kui me nüüd vaatame kas meil siin kodus Eestimaal on kõik korras Tõepoolest ei saa seda väita, et Eestis on ju samuti palju kalmistuid, palju matmispaiku hävinud ja, ja seda on siis suures osas põhjustanud nõukogude võim. Et kalamaja kalmistule Kopli kalmistu, need on korrastatud mingil määral rohkem või vähem. Aga säärased kultuurilooliselt väärtuslikud kalmistud on, on siiski hävitatud, võiks öelda. Kuigi seal mõned hauakivid on või, või mõned muuda, mis on säilinud või taastatud. Aga kalmistu kui selline on siiski hävinud ja, ja üks, millest ei teata üldse või teatakse vähem, on mõigu kalmistu. Et mõigu kalmistu jääb siis lennujaama vastu Tartu maantee paremat kätt kui Tallinnast välja sõita Ülemiste järve äärde. Ja see rajati siis 1774 Tallinna toomkiriku koguduse poolt ja see rajati just seetõttu, et siis Katariina teine oli oma gaasiga matmise linnades ja kirikutes ära keelanud ja, ja see jäi siis väljaspoole linna piiri, kuhu siis pidi edaspidi kalmistuid rajatama. Kalmistu jagunes vanemaks ja uuemaks osaks, see oli ümbritsetud siis kiviaiaga ja, ja seal oli väravaehitis, seal oli tõlla ja puukuur. Seal oli matusekabel, mis asus kalmistu idaküljel kalmistu keskelt, siis Läksid läbi peateed, mis rajasid neljaks kvartaliks selle kalmistu. Ja lisaks kivimüürile siis oli ka ümbritsetud kalmistu kraaviga. Siin oli mitu kunstiliselt kaunilt teostatud hauakabelit. Kõige uhkem nendest oli Manteuffelil perekonna prokse portaali ja skulptuuride ka varaklassitsistlik kabel. Siis oli siin palju maa-aluseid hauakambreid ehk kuppelhaudu. Ja hauad olid siis lisaks nendele mõnele perekonna Kabelile siis tähistatud kas metallristide või, või siis kividega hauakividega hauasammastega. Muidugi osa olid ka puuristid. Ja need matmispaigad olid kivi- ja betoonpiiretega siis ümbritsetud kui nimetada mõned tuntumad nimed. Ma ütlesin, et tegemist oli toomkiriku kogudusega, see oli siis saksa kogudus. Lisaks Manteuffeli litele siis veel Maydelid, suulmannid, Norring, Baranov, Bree, Vern, Roosen, rangel, Paalen, Stackelberg üks küll ja nii edasi, et need on kõik väga ja väga tuntud baltisaksa perekonnanimed. Vaesemate hulgas oli ka eestlaste nimesid nagu Gotthard, Nurmsen, Leena Kallas, Leenu Kivama, Andrus Kääramees, JÜRI, Roobe, JÜRI, Treo ja nii edasi. 1925. aastal sinna matmine peatati siseministri otsusega ja põhjendus oli see, et kõrval on Ülemiste järv, kus linn saab oma tee. Ja solidaarselt ei ole see sobilik. Aga siiski erandkorras lubati sinna matta. Kui perekonna matmispaik oli seal, aga pidi tama siis arstitõendi, et surm ei ole saabunud nakkushaiguste tagajärjel. Ja seda võimalust kasutati kuni 1939. aastani. Kui baltisakslased asustati ümber Saksamaale ja siis lakkas seal ka matmine ja kalmistuplatsid jäid hooldajata. Et õige pea langesid siis need hauakivid ja, ja kabelit rüüstamise ohvriteks. Sealt veeti metalli kokkuostu siis metallriste. Kuid veel 51. aastal on teada, et, et Monteušelite kaabel oli alles. Tänaseks on näha ainult selle kabeli vundament. Ja kui 2007 aastal koostati seal invetariseerimine, siis üldse leiti 192 objekti, mis viitasid sellele, et seal on kalmistu olnud, sest aastakümneid oli seda kasutatud lihtsalt prügi mahapanekukohana, et sinna oli veetud ehitusprahti, tee betooni, telliseid, autokumme, siis mööblit, reformvoodeid ja igasuguste olmeprahti. Ja muinsuskaitse selts koos Arhitektide Liidu ja Tallinna kultuuriväärtuste ametiga. On nüüd päris mitu aastat seda territooriumit puhastanud, korraldanud seal talguid, et võsa on sealt maha võetud, aga kalmistu edasine saatus on, on veel lahtine, et kas kujundada sinna samasugune park? No ilmselt see on kõige mõistlikum. Aga praegu on see siis tähistatud ka jälle selle infotahvliga, kus on siis eesti ja saksa keeles öeldud, millega seal tegemist on. Ja, ja et see on ka muinsuskaitse all see on riikliku kaitse all registrinumber 1184 ja tänu sellele, et enam seal praht ei ole, ei ole sinna ka prahti juurde veetud, aga lähiajal on plaanis korraldada üks mõte Talg, kus siis arhitektid ja linnakujundajad ja peaks nagu leidma selle tee, kuidas seda kalmistut siis vääriliselt edasi hoida. Ja teine kalmistu, millega siis muinsuskaitse selts on ka juba palju aastaid tegelenud on Narva koonduslaagri kalmistu, mis oli siis Narvas aastatel 1944 kuni 1955. Ja sellega on eriti palju tegelenud harva siis muinsuskaitse seltsi eestvedaja Jüri Tõnisson. Et see vangilaagri olemasolu on ka jälle, mida ei ole uuritud üldse? On teada, et seal oli päris palju kinnipeetavaid, seal ei olnud mitte ainult eestlasi, vaid oli ka palju ukrainlasi, valgevenelasi ja teiste rahvuste esindajaid. On räägitud ka, et seal oli sakslasi, soomlasi ja prantslasi. Et noh, näiteks eestlastest on seal kinni peetud Jaan Reinhold, Eino lainbo, Bruno Pao ja Oskar kuningas. Et nemad on ka mälestusi sellest vangilaagrist enda poolt kirja pannud. Aga on teada, et, et seal hukkus näiteks sõjakooli ülem kolonel Werner trossi, kellel oli vabadusristi esimese liigi kolmas järk ja vabadusristi teise liigi kolmas järk, nii et kahe vabadusristi kavaler. Samuti oli seal tervishoiuministeeriumi peakirurg järvekülg, kellel oli vabadusristi esimese liigi kolmas järk. Ja lisaks veel Hermann Reier, kes oli siis Tallinna tehnikumi esimene direktor. Ja nemad siis kolmekesi on, on sinna ka maetud. See on välja selgitatud, kuid nende haua täpset asukohta muidugi ei tea, et seal on mõned maetud asukohad, on ka täpselt teada mida siis peale Stalini surma nende sõbrad või sugulased siis teadsid ja, ja siis on, on need ka omal ajal tähistanud. Ja selle kalmistu kohta tuleb tunnistada, et see ei ole isegi riikliku kaitse alla võetud. See on ka väga halvas seisukorras. Võsa oleme igal aastal käinud seal maha võtmas kuid seal on probleemiks see, et kuivendussüsteemid on umbe kasvanud, et see tuleks ära puhastada, et seal üldse saaks mingit töid rohkem teha, aga eelkõige muidugi tuleks kaitse alla võtta ja sellise ettepaneku siis ka Eesti muinsuskaitse selts on muinsuskaitseametile teinud. Lugesin hiljuti ühte väga huvitavat mõtet, väga huvitavat väljendit, minevikku, tulevik. Tundub, et ilma selleta, et meie minevikul tuleviku oleks, ei ole meil endil ka tulevikku. Kui me jätame kõrvale võõrvõimude käitumise siis kelle või mille käes või kas meie endi kätes on meie minevikku tulevik? No ikka, et kui me võtame kas või need eesti kalmistud, tuleks ikka alustada sellest, et oma perekonna kalmistud oleks korrased, lähedaste hauad oleks hooldatud ja see peaks olema kõikide eestlaste südameasi, et meie suurmeeste hauad oleks ja jääks ka tulevastele põlvedele. Et see on üks osa euroopalikust kultuurist Euroopa kalmistukultuurist, mis on siis erinev idamaadest või meie idanaabritest. Ja Eesti muinsuskaitse selts on ka Euroopa kalmistute asotsiaal tsooni üks üks liige mis siis just seisab selle euroopaliku kalmistukultuuri eest, et need kalmistud oleks hooldatud ja et inimesed tunneksid oma kalmistuid ja, ja meie eellasi, kes on siis teinud selleks, et meie tulevik oleks. Eesti muinsuskaitse seltsi esimees Peep Pillak, saate toimetaja on Piret Kriivan. Eesti loovaramust saab lähemalt kuulata nii Helsingi hierdanjeemi ja Stockholmi metsakalmistule maetud eestlastest kui ka eelmises saates räägitud Peterburis Smolenski kalmistust. President Pätsi kalmu ülesleidmisest. Jaga Ižuutino kalmistust. Saksamaal kais lingenis toimus 1946. aasta esimesel poolel esimene eesti põgenike laulupäev, mille organiseerijaks ja kujundajaks oli Roman Toi. Sellele esimesele järgnesid teisedki sellised laulupäevad ja neid hakati laulupidudeks kutsuma kais lingeni laulupäeval sai üldtuntuks Roman Toi Henrik Visnapuusõnadele loodud meeskoorilaul pea vastu. Eesti rahvusmeeskoor. RAM esitas selle laulu 1989. aastal Roman Toi austamisõhtul Tallinnas.