Aivo nägi, et tööjõu tahan tagasi sinu juurde need rokimeeste katkemiseni, karused, kähedat, nii mehelikud hääled pajatavad aina Helladest tunnetest karmi koore alla peitunud valutav hing. See mõjub iga kord itaalia rokkareid, on sellest eriti hästi aru saanud. Seal selliseid kähelseid võlureid leidub ja üks on üle kõigi teiste Helijälg jälge ajas ajas. Helijälge ajas. Kaunist pühapäeva vikerraadio Helgi Erilaid ja seekord Itaalia vabariigi teeneteordeniga rüütliseisusse tõstetud Elmo Fornadžaari. Kunagi oli ta ilmselt väike magus härmas koolipoiss, keda tema algklasside õpetaja suhkrukeseks hakkas kutsuma Zuckero. Poiss kasvas suureks, nimi jäi. Just selle nime all, tunneb seda 1955. aastal sündinud Itaalia lauljat, heliloojat ja muusikut nüüd terve maailm. Muidugi tuntakse tsukerot hästi ka siin Eestimaal, kus ta mitmel korral esinemas on käinud ja kuhu ta alati oodatud on. Paane SA-le ma söön leiba ja soolataevast sajab alla ookeani täis pisaraid. Hommikul on kõikjal kirgas, valgusvalu on otsekui rahulikult voolav jõgi kuid vihm tuleb tagasi ookeani täis pisaraid ja ma söön ikka leiba ja soola. Selle laulu sõnad kirjutas Francisco de Gregory, samuti tuntud muusik, kellest ka siinsamas helijälje tunnis juttu on olnud. Ja eks ole see tekst päris kujundite rohke. Agatsukera lauludes, mis on enamasti haaravad ja tundlikud armastuslaulud on tihtigi itaalia ja inglise keelt vaheldumisi, nii et tõlget pole alati vajagi. Adelmafornetšary lapsepõlv möödustas Ghanas kaunis mereäärses fort Marmi linnas kus ta laulis kirikukooris ja mängis ka orelit. Aga 12 13 aastased sukk ära. Maailm muutus, kui ta kohtus Molonias õppiva tumedanahalise nooruki Cheimsiga, kes oli pärit Memphisest. Esimene oma ookeanitaguse sünnimaa laul, mida Cheems tsukerale kuulata andis, oli see. This reling, noor itaallane polnud varem midagi sellist kuulnud. Ta avastas enda jaoks uue maailma mustade muusika Lotte hinge paljastava souli sõber, seeemms õpetestele kitarrimängu jätzucker, leides sõpru, kellega koos hakkas mängima rütmibluusi ning otsis võimalusi ühendada must hingemuusika koduste Vahemererütmidega. Ta hakkas peagi ka laule kirjutama. Ta õppis lisaks kitarrile tenorsaksofoni mängima ja tegutses seitsmekümnendatel juba päris mitmes väikeses bändis. Ise õppis samal ajal tegelikult loomaarstiks, sest loomi armastas ta kogu südamest kuid suutis oma 51-st erialaeksamist ära teha vaid 39 ja leidis siis, et loomad on küll imetore, et kui mõni teine saab nende ravimisega paremini hakkama. Oli 1975 20 aastane tsukerofornadžary leidis end San Franciscost, kus kohtus sama noore Napolist pärit Corrado Rustiitšiga kellest sai tulevikus tema plaatide produkt. Ent neil oli ühine huvi teha afroameerika mõjudega itaalia muusikat, mis oli Itaalias tol ajal üks ennekuulmatu ja ebatavaline asi. See romantiline lubadus Promess on juba hilisemast ajast. Rataste lugudeni jõudmine võttis kõvasti aega, õppimist ja tööd. 1900 kaheksakümnendad ei toonud Zuckerale kuigi suurt edu itaallaste jaoks tähtsal San Remo festivalil, kus külvee teised muusikud tema kirjutatud lauludega lavale tulid. Esimene album polnud samuti just väga edukas ja nii kolis pisõpet Donald Zuckera 1984. aastal tagasi San Franciscosse. Hakkas taas tööle koos vana sõbra korradorustiitšiga leidis ühise keele bassimees rändid Jaksoniga millest tekkisid niitsukera änd variandid jaksan bänd kui ka juba mõned hitid ja eduka tühiseda albumid. Plaadist nimega bluusluu ja ülakomaga s. 1987. aastal Itaalia senise muusikaloo kõige müüdavam album ning tsukera oli pauguga itaalia ja naaber riikide muusikas vaat et kõige kuumem nimi. Plaadil tegid kaasa Prius Springsteen instrid, bändist tuttav, võrratu saksi mees Klara sklemans ja Memphis hoons. Ja just sellel plaadil Leedust Zuckera ja pooliangi küll juba hilisemad teine üleilmseks hitiks saanud tsents. Õunad on ilma naiseta. Elmo naiseta pole elus valusid ega nukrust. Näe, see laul on siiani jäänud Zuckera hittide kullafondi. Järgmisel, 1989. aastal Memphises salvestatud ja Ameerika sõjalist suuresti mõjutatud plaadil tegid kaasa Eric Clapton, Enn Morrekoone ja bluusimees Rufus Thomas. Ja sellest sai tol ajal üks, mitte ainult Zuckeravaid. Kogu Itaalia edukamaid albumeid müüdi lausa miljonite kaupa. Aga Elmo fornitšary edu jätkus oma pika esinemistuuriga asuste 1900 üheksakümnendatel Euroopat vallutama. Aeg-ajalt aitasid kaasa jõger stiivi Raivo Michaels Lewis ja Londoni Royal Albert, hooli kontserdil ka Eric Clapton sinna tan Zuckera ja Clapton. Wonderful world. Imeline maailm. Kellele ei meeldi eriti oma laule inglise keelde tõlkida, ta on öelnud, et inglisekeelses versioonis läheks laulust otse kui midagi kaduma. Ta on otsinud võimalusi oma laulude tõlkeid parandada, sest tema itaaliakeelsed laulutekstid on tihtigi väga isiklikud ja ta kasutab sageli ka üksnes itaalia keelele omast slängi. Tõlkes võivad nii särkasson kui iroonia ära kaduda. Tsiteerides Zucker. Inglased ja ameeriklased tunnevad kahjuks vaid minu ballaade armastuslaule. Neid on lihtsam inglise keelde tõlkida, aga minu kiiremad laulud on teinekord vägagi pilkavad ja salvav. Oma loomult olen rohkem tammu äiks või Charles kovski, kui võid nihjustan. Selle olen albumil, pluus, suvest ja aasta oli 1998. Ta oli 90.-te tümps, mida leevendab Zuckero vaimustavalt kähe hääl. Laulu mõte, ütleb ta siiski inglise keelses refräänis välja. Forever Jormann, sinu mees igavesti, aga need itaalia mehed, kui jutt juba sinnakanti läks. Rooma linnas on palju tähtsaid riigiasutusi ja lõunatunnil voolab nendest välja lugematu hulk äärmiselt korrektseid elegantseid ülikondades härrasmehi, lipsud, lumivalged või pastelltoonides särgid. Tuli uutena tunduvad viimase moe järgi kingad. Nad moodustavad T-särkides lühikestes pükstes ja plätudes turistide keskel otsekui mingi võõra rassi. Või teine stseen Rooma keskuses. Suurel Veneetsia väljakul juhib tipptunnil hullumeelset liiklust ümaral tõmbal seisev täies uni vormis karabinjeeride põlvini ulatuvad tagant nööritavad saapad, sinakashallid püksid, tumesinine kuub, mille juurde kuulub hulk läikivaid Daile valged kindad ja kiiver. Niide seal tegutseb ja tema napid elegantsed liigutused meenutavad läbimõeldud miniballett appi. Miks ma seda räägin, et jõuda Itaalia seenioride edevuse juurde ja siit pelmahtsuke Hornadžaari pluussugari plaadi sisefoto juurde millel päikese prillitatud rokimees kandis praegu nii uskumatult naljakana tunduvaid karvast leopardi nahka meenutavat materjalist kaabud ja kuube. Mitte sellest midagi oleks, ta on rokimees, pealegi itaallane kandku terviseks. Kõike, mis meeldib. Kaabu päikeseprillid, vuntsid ja lühike habe käivad tema puhul asja juurde, aga edevad on need itaalia härrasmehed ikkagi. Pabergee isa, miks laulan pühendatud Zucker isale piina Hornejaarile ja tekstis on öeldud minu silmades ja sinu naeratusest on alati killuke bluusi Sis nukrust, nagu ka pilvises taevas tepisust sina, laul leidub 1995. aastal ilmunud plaadil spirit Ta oli viina, mis oli taas väga edukas, juhtis Itaalia albumite edetabelit, Jeff Beck muide, tegi kaasa just kuuldud laulus, tapab kee. Ning albumi muusikas oli kohati ka pisut New Orleansi rütmi. Samal aastal 1995 esines Zuckera koosnenud Ecroidi juhitud bluus Travers bändiga. Mäletate bluusivendi ühe venna sambelushi sünniaastapäeva tähistamisel, aga siis tuli uus aasta sõda ja uus aastatuhat. Oli 2001, kui see tantsulugu alguses singlil hiljem Zuckera plaadil šeik esmakordselt kuuldavaks sai ja kõikjal Euroopa tantsusaalides kajas. Kuid samal plaadil on ka midagi ootamatut ja väga erakordset. Ali Norra laulu inglisekeelne nimi on I leilioun. Ma heidan kuldsete tiibadega ingli kõrvale, kes viib mind taevasse. Koera kõrval tundsite siin ära 80 nelja-aastase üle ilma kuulsa ja armastatud pluusi meheni John Lie Huckeri hääle. Kellele see salvestus jäi elu viimaseks. Huukel lahkus 21. juunil 2001. Zucker Ahornatsiaari pidi Ühendriikides ja bluusimaailmas väga tuntud ja hinnatud mees olema kui tal õnnestus selline kõrge sõjas bluusivõlur endaga koos stuudiosse meelitada. Kuid Fornadžary kaasmaalane, muusikakriitik Federico armeeni Antsukene kohta kirjutanud, et selle andeka muusikaga on küll algusest peale bluusi müüd kaasas käinud, kuid ise ta bluusimees ei ole ega ka rokimees ega ka popstaar. Armeenia arvab, et Zuckeron otsekui kõigi nende stiilide sulatusahi igasugusteks uuteks katsetusteks valmis terve maailma on ta oma lauludega läbi rännanud ning väga paljude eri rahvusest muusikutega koos salvestanud. Üheks sellise tegutsemise tulemuseks Teide album, so Jako Zuckera jah, kompanii. Zuckera kõrval kõlab siin Mailis Davis särav trompet ja nii ma tean, Zucker selle laulu sündi meenutanud. Oli 1988 ja olin parasjagu puhkusel, kui mänedžer helistas ja teatas kiirkõnest Mailslejevisjon praegu Itaaliast. Ta kuulis ühes restoranis sinu toone mosse laulu ja küsis, kas ta võiks seda koos sinuga salvestada. Ma arvasin, et ta teeb nalja, mailis täievis. Üks sajand vapustavamaid muusikuid kuulus USA džäss trompetis helilooja. Selline mees tahab koos minuga muusikat teha. Kuid selgus, et kõik ongi nii. Ma sõitsin New Yorki ja kohtusin stuudios esimest korda selle maailmakuulsa mehega kes ütles. Mulle meeldib see laul, mulle meeldib su hääl. Mulle tulevad pisarad silma, kui ma hakkan seda mängima, sest see on nii kaun. Ja nüüd ühel päeval vaatasin Youtube'is 2013. aastal salvestatud Zuckera videot ja armusin absoluutselt. Ei, sellest laulust peab siiski natuke rääkima, kui allessens abi jaamonoi võiks tõlkida, mis mõtet sellel õieti on, kuid see pole vist päris täpne. Laulise on kummalisi kujundeid täis pluss midagit Saikovskist ja midagi Johann Sebastian Bachist. Mis mõtet sellel kõigel õieti on, igavene küsimus, jääb katsukeral vastamata. Ta, aga videol jõuab ta roosa Cadillaciga sõita vannis istudes ilmatu vägevat sigarit tõmmata. Ja muudkui istub ühes kaunis vanas villas ilusate asjade keskel seintel maalid ja perekonnapildid valges voodis, tume üleni valges tüdruk. Koer tuleb, paneb oma koonu muusiku põlvele, aga tema muudkui istub, laulab ja mängib kitarri. Mis mõtet sellel on elust rõõmu tunda, nii palju, kui vähegi saab. Kas siin ei olegi üks võimalik vastus?