See paljudele kindlasti tuttav signatuur sobib hästi iseloomustama raadiomeest, keda täna meenutame. 28. augustil lahkus meie hulgast 95 aasta vanusena Felix Leet. Tõeline raadiolegend. Kuulame salvestust aastast 2003. Ühesõnaga, kuidas nad päevagaja esimesse numbrisse sattusid, see on jumala juhuslik. Et ma olin seal olnud kuskil juba kuus-seitse aastat uudiste tegijad. Noh, lugu käia ulupuu treiali, kulla, mul mingisugust tehnikat ei olnud. Jaak Mae käis selle päevaga ja kokkusaamise mad, torkasin ta oma nina ja helistan. Lutskümmend, ma tahan lugude nisu. Nomaati Ello lehed langevad, mis nõudis, sean. Arene pehmikaga. Meenutame oma kunagist kolleegi Vello Läänega. Teis oli Felix leedi ka ühist, niipalju, et polnud Tallinna mehed. Omal ajal öeldi koguni, et te olete rajooni korrespondendid. Sina olid Tartust ja tema oli Pärnust. Nii oli süsteem üles ehitatud, et oli kolm punkti Tartu, Pärnu ja Kohtla-Järve ja ülejäänud olid jah, lihtsalt eesti raadiod. Millal sa Felix kleidiga esimest korda kokku puutusid eriti palju? Jah, puutusime vähe alguses sellepärast, et lihtsalt aeg oli teistsugune, aga hiljem küllaltki palju, õigemini küll, ega me füüsiliselt kokku ei puutunud, aga selles mõttes raadio poole pealt, et süsteem on üles ehitatud selliselt, et raadio ühendas meid, tähendab pääl oli see kuutside eetris oli jällegi Felix teeb, aga me nägime väga harva, olid igasugused koosolekud ja nõupidamised ja kutsuti Tallinnasse ja siin oli kokkusaamine ja ega siin paljusid asju ei tulnudki rääkida. Tema oli selles mõttes universaalne vees, et ta oli üksinda ja pidi andma siis kõiksuguseid reportaaže selles mõttes, mida temalt nõuti. Aga tal kaks leivanumbrit, need olid meri ja põllumajandus. Ja peab ütlema, et need olid niisugused märgid, et seal oli palju nüüd tõtt ja, ja mitte, aga tema puhul oli näiteks mere pealt tulid mehed ja saime mingisuguse reportaaži see leet kätte nende käest. Ja ta oli juba nii hädas, et ta enam ei jõudnud monteerida ja saatis selle ilma monteerimata, aga võib ette kujutada, milline see oli. Sest kalurid no kleep palus neid põlvili, et rääkida, peaasi, et midagi. Aga merelt tagasi tulnud mehed ja kes olid väikselt napsu võtnud, selle ei suutnud midagi teha ja siis lugu läks Tallinnasse, vandusid Tallinnas kõik operaatorid, aga lugu läks lõpuks ikka eetrisse ja oih, niisiis need lood alles Visletiniga olid seotud seal leedildu neid lugusid veelgi ja sellepärast vandusid, ütles, et raske sugu puhtaks saada. Aga tema puhul oli üldse palju. D kas nüüd kõik oli tõde või mitte, sest näiteks leet kahe tühja käega raadiomajja ei tulnud Radoas ülemused kostitati leedi poolt läbi, kõik, kõigil oli teada, et tuuakse kala ikka oli see, mis rariteet Ta oli nii-öelda ja üks lugu on veel temaga, temal oli probleemiks ikkagi transport. Ja oli siis nii, et üks vana Volga kanti maha, aga ei, siiski kantud Te Felix leedi. Ja siis oli nii läbisi auto omadega, et läbi roostetanud, vedrud, deformeerunud istmed lagunenud ja hädavaevu siis esimese autoistme Pealt alusserva neisse esiklaasini ulatusid sa vaatama, ta oli väike kasvult ja siis Tallinnast piikide kinni. Tal oli küll spetsiaalne luba niisugune, mis ei kuulunud peatamisele ja number märk, kas selline, mis ka ei kuulu peatamisele ja siis korravalvur juhi koha pealt hakkas selle peale naerma ja ütles, et ma pidasin selle pärast kinni, et esimest korda nägin autot, mis oli juhita ja mis ei olnud tühi. Ja selle peale hakkasid mõlemad naerma sellepärast, et mehedestuda niivõrd madalal istus, et ei olnudki juhti näha ja sellepärast siis peatamine tuli. Ja selliseid lugusid oli Felix leedi alati palju võtta. Tal oli Pärnus oma maja, sai millist raadio nimel ja seal oli siis välja ehitatud Toomas stuudio ja see ei olnud esimene kord, ma ükskord nägin, kuidas tal oli linti terve põrand täis ja Monteeris ta sealt siis välja neid väärtuslikke lauseid. Ja see oli nii suur töö, et et selliselt tema poolt Tallinnasse saadetud materjalist need hoiti alles ja see lint ka hulk aega keerles raadiomajas ja seda kuulata Dianaarti heatahtlikult ja heatahtlikud õelalt, küll keegi mitte. Tema puhul ei pandud seda üldse pahaks, sellepärast et see oli leet. Kes oli vormi täitja. No selles mõttes, et tema käest nõuti palju, kõik anti talle andeks. Ja nii ta töötas ja ta oli populaarne, ehkki ta oli parteimees ekstra ülemustega sai hästi läbi, aga ta ei kaevanud ühegi inimese peale ja ja tal oli selline komme, et igasugust üritustest võttis osa ja ta oli rahvamees, ei pandud pahaks, kui tema ka midagi ütles temalt leetikagi. Felix kleidi oli alati, kui oli vaja Slutski juurde minna, siis temale oli roheline tee, talle lubati alati sissepääs, kui teistele ei lubatud. Haridus oli tal korralik jaja. Ta oli lõpuni niisugune uudishimulik ja tahtis kõike teada ja veel näiteks pensionärina, ta oli igasugustel üritustel, ta võttis osa ja selles mõttes au ja kiitus tuleb tolle randa. Ta veel 90 aastasena käis väärikate ülikoolis Pärnus, oli seal üks vanimaid osavõtjaid. Kuidas tollel päevakajast neid lugusid telliti, et kui palju pääsesid tartlased löögilino, Tartus oli rohkem inimesi, Pärnus oli leet üksinda. See oli ühtemoodi selles mõttes, et kui Tallinnas oli lugusid täis, siis ei tahetud ja kui oli vaja, siis lugusid oli vähe, siis võeti nii Tartus kui Pärnus, seal oli siis probleemiks, et kannaks sama mõõdupuu välja, mis Tallinnas oleks raskuspunkt samasugune ja see oli suur probleem, mis, mis lugusid pakkuda ja ja teemasid pakkuda, et läbi läheks selles mõttes ka see leedi elu, nii kerge seal Pärduse. Kleidi kohta võib vist ka seda öelda, et ta oli üks selline reportaažide meister. Ja kahtlemata oli ta seda ja see on asi, mis, mida ei saa nii õppida, et kõik oleks kohe ette näha, vaid see oli kaasasündinud ka sellepärast mingil määral tal oli hea kõneand tal üldse jutukas mees ja, ja selles mõttes noh, tuleb au anda, ta oskas ikkagi lugusid teha, ega siis kõik ei olnud naljanumbrid. Kahtlemata Felix Leet tegi kas ainult või vähemalt põhiliselt lühikesi intervjuusid Päevakaja lugusid, hiljem vist ka lugusid põllumeeste saatesse. Mina ei mäleta, et oleks mõnda pikka saadet teinud, võib-olla on, aga, aga ma ei leidnud ka. Aga ega ei olnud kah, ta tegi ikkagi põhiliselt noh, need viieminutilisi kõige rohkem kümneminutilise, põhiliselt ikkagi niuksed kolm-neli-viis minutit ja sellised olid 99 protsenti. No kui oli mõni pikem jah, ei saa ka teistmoodi öelda kohe. Ta oskas tegelikult ka kõike pikemalt teha, aga tema käest ei küsitudki, kuna tema lugusid tuli rohkemaks tsiteerida, ega siis lühikesed lood olid paremini minevad ja tal oli see alati suh probleem, tal oli vaja anda rohkem aega selle loo tegemiseks, sellepärast et temal til lint põrandal ja, ja lõikamised tehtud ja, ja no see oli igatahes väga keeruline, kuidas talt see saate tegemine käis, aga Ta sai no ja need, aga talle anti kõik andeks ka, sest et ega ta võis teha igasuguseid numbreid. Ja viimasel hetkel veel lood jäid hiljaks, aga tema puhul sotsioon lee ja nii-öelda vaadata läbi sõrmede sellele, kuidas see asi käib. Vello, kui sa ütlesid, et väga tihti ei saanud temaga kokku, aga kui te kokku saite, millest te rääkisite, kas ainult tööst või tuli mõnikord jutuks ka midagi muud? Ega midagi muud, ta oli laia silmaringiga, selles mõttes jagas kõiki asju ja ja ta oli see uudishimulik, kuidas asjad käivad, mis on uudist. Nii et selles mõttes temaga oli huvitav juttu ajada alati. Ta oli parasjagu selline mees, kellega väga erinevatel teemadel rääkida. Ja ega seda ei saa öelda, et temaga oleks igavam. Teie temaga oli, seda oli seltskondlik inimene. Kas ta mõnikord küsis nõu ka või, või arutasite mõningalt on mingid saate või, või lugude asju ka temaga? Ei olnud, tema oli selline, kel oli oma, need teemad käsitles neid ja ega ta nüüd nendelt muudele teemadele eriti tulnud. Felix Leet oli ka tõeline härrasmees, naistele ta meeldis ja naistega ta oskas kenasti käituda. Kena ja viisakas inimene oli. Kes oskas daamidele komplimente teha ja meestega ajada meeste juttu, et tema puhul olid kõik variandid, olid lahti. Ta oligi põhiliselt põllumeeste saated, Päevakaja ja kalurisaated, need olid põhilised. Ega seal Pärdust tööstustega tegi pärast kõike tegeliku kõikidega. Teda kasutati põhiliselt põhiteemad, olid tööstus, põllumajandus, kalandus. Felix Leet töötas raadiomajas ligi 40 aastat ja ta sai ka oma töö eest tunnustatud. Ta oli Eesti NSV teeneline ajakirjanik. Hiljem sai ta ka Eesti raadio hõbemikrofoni ja ta oli ka Eesti ajakirjanike liidu auliige. Muide, ka ajakirjanike liidu koosolekutest ja kõikvõimalikest üritustest võttis ta väga aktiivselt osa, kuni tal ikka veel jõudu ja tervist oli. Ja ta võttis osa ka hiljem koolid kuldmikrofonide väljaandmisest, siis tema oli ka alati vähemalt esialgu oli kohal. Et ikkagi olla elu tuiksoone juures. Ega seda on raske öelda, milles tema fenomen seisis, ühelt poolt oli alati tippsündmuste juures, oli alati kohal, tähendab, tema ei jäänud ühestki asjast kõrvale, vaid tema püüdis ise olla raadiotegija ja mikrofoniga oli ta kohal alati siis, kui midagi sündis teistmoodi. Ei oskagi tema kohta öelda, et Felix Leet ajaga käis kaasas. Siin me rääkisime ajast aeg, mil Felixi leet töötas põhiliselt noh, oli nõukogude aeg, aga tema suutis oma reportaažides rääkis küll, et kolhoosi esimees seltsimees see ja see, aga need lood olid äärmiselt ütleme siis inimlikud. Jaa, ta suhtles põhiliselt rahvaga kui nüüd kolhoosi esimehe käe, küll seal nüüd ülemus, aga ikkagi põhiliselt oli lihtrahvaga, temal oli see, kes, keda ta tundis hästi ja keda ta hästi oskasin terjöörida ja ta pani need mikrofoni ees. Küll ta kauples. Et räägi ja sellest Rahelises jah, ette ja tema ütles ette, millest rääkida ja kuidas rääkida. Kui tundis, et ikka ei ole õige, siis kui teeme jälle uuesti, teeme uuesti. Need olid muidugi omaette lood, aga lõpptulemus oli normaalne, nii et isegi hästi ta kõndis ainet. Kui oligi kaluritega või põllumeestega tegemist, siis tema tundis ennast hästi ja tal ei olnud mingit probleemi, et inimestega kontakti saada. Selles mõttes tulnud pleedi lauandatega tal ei olnud kerge, aga ta sai suurepäraselt hakkama oma tööga. Feliks Leet elas 95 aastaseks ka eakana, nagu siin juba juttu oli, oli ta aktiivne ja tegutses, annaks ma ei tea, kes meile kõigile sellist aktiivsust ja elujõudu, nii et elas sisuka elu. Ta elas 95 aastaseks, ma ei tea ühtegi ajakirjanikku, kes oleks elanud nii vanaks ja samal ajal oleks olnud niivõrd elujõuline, nii et au ja kiitus. Kunagist kolleegi meenutab Feliks Undusk Ma ütleksin nii, et Felix Leet on või oli nähtus, temasugust reporterit enam ei ole ega ei tule ka. Ja väga lihtsal põhjusel ta ei oleks pidanud olema raadiomees, sest ta pisut koputas ja sellises intervjuu tegemise tuhinas või siis reportaaži tehes mingi hiigla stressi, ärevuse seisund ja inimene hakkab siis rohkem kokutama niga leet. Kui tavaliselt on reporteriülesanne intervjueeritavat, et panna mikrofoni unustama, siis selline käitumine muidugi vastupidi muutis intervjueeritavad veelgi närvilisemaks ja sealt see kogu asi pihta hakkas. Nii et LED pidi nägema väga palju vaeva, et oma lugu kokku saada sellisena, nagu tema pidas seda kõige paremaks, kõige õigemaks ja noh, oleme ausad, ta teadis alati, milline see lugu peab olema, eriti poliitilisest parteilisest vaatevinklist, sest ega tema vist ei teagi, kas ise tahtiski reporteriks saada. Ma arvan, et see lihtsalt niimoodi juhtus, sest ta tunnistas sageli kuna ta oli laskurkorpuses rindelehe kirja saatja ja siis pärast sõda, nii et ta on midagi kirjutanud ja suunati ajalehte tööle partei suunas ja kui partei suunas, siis partei ei küsinud, kas sa tahtsid, kas sa sobisid, kus oli midagi juba teinud, tähendab sa sobist. Ja nii sa läksid. Ja ilmselt midagi taolist oli ka siis raadiosse sattumisel. Ma arvan, et noh, kuna ta oli siin noorte hääles ja Pärnu lehes, siis ilmselt ta oli väga aktiivne, tal ju selline noh, süstikreporter või püstolreporter, tar, nagu tihtilugu öeldakse, Nõukogude stiilis. Nii et kui oli vaja reporterid kuskile saata Ta ja ei olnud kedagi võtta siis leedi või salati saata, ükskõik mis teema, tema lahendas selle asja ikka ära, kas hästi või halvasti, aga lahendust lugu tuli alata. Iseasi, kas seda lugu Sainud sellel samal kujul, nagu ta siia raadiomajja saabus, eetrisse anda, vaat see oli sageli küsimus. Aga tihti käis ta ise siin raadiomajas oma lugusid demonteerimas. Ja meil oli ju selline lugu, et reporteri magnetofoni peale tehti lugu ära. Siis võeti see ühes ümber võtofoonikas ringi, selle tegi üks tore neiu neid, neid oli seal mitmeid. Aga tema ütles alati sellele ümbervõtjale, et kuule, ole hea. Ma arvan, et kui raha, mine kohvikusse, joon kohvi ja võtaks saiake ka ja ma teen ise kõik korda. Ta ei tahtnud kunagi seda materjali. Ma ei tea, kas ta häbenes võib-olla ka natuke häbenes, aga ta arvas, et kui ta ise selle ümber võtab, siis ta teab ju, milliseid kohti võtta, siis ta neid sissejuhatavaid tekste ja küsimusi intervjueeritavatele harjutas mitu korda ja siis ta valis sealt välja võib-olla ütleme sealt kuuest seitsmest variandis selle kõige parem enda arust samamoodi vastused Ta oli kuulus selle poolest, et tema kohta öeldi, et isegi siis ise vastas. Tihtilugu oli niimoodi, et kui te korduvalt juba ise oli ennast korranud seal küsimust esitades siis see intervjueeritav sattus samuti pabinasse ja vastas väga lihtsalt, et umbes niimoodi, et kuidas te selle plaani täitsite interjööri vastus, jah, täitsa küll ta siis ta hakkas ette, ütlevad kuule niimoodi niimoodi, et meil nädal aega põllu peal olnud ja me oleme uhked selle üle. No need on ikka niimoodi. No ja vot, kas siis see intervjueeritav ütles niimoodi või mitte, no kuhu ta reeglina, kust ta pääses, sest leedil oli, muidugi, võis öelda buldogi haare, kui sina tema mikrofoni ette sattusid, siis enam sina sealt minema enne ei saanud, kui kõik see, mida tema vajalikuks pidas, on sul välja. Aga noh, maamehed loomulikult tihti nägid nad esimest korda üldse mikrofoni ja reporterite magnetofoni sattusid, et ta sellisesse närvilist õhkkonda närvilistel seisu ja, ja veel, kui need ka kaasa aitas oma närvilisusega ja sellise kiire tempo ja kordustega, no siis oli kõik juba ette selge. Jah, ja, ja sealhulgas ja sealhulgas ja sealhulgas on ka teie kodune Põldma, mõtleks perekonna, perekonna, teie perekonna, perekonna ja teie perekond olnud, ma ütleksin teie perekonnas. Ja seejuures olete teiega oma koduses Põlvas, ma mõtlen, perekonnas väga head saaki saanud, ma pean siin silmas ja, ja et vähe sellest, nendest nendest on saanud toredad inimesed, tudengid mõlemad ja Mihkla töös kogu aeg kasvanud Pukasovhoosnema võib kogu aeg olnud. Jah ja, ja sealhulgas ja sealhulgas ja sealhulgas on ka teie, Kodune Põldma, mõtleks perekonna, perekond, teie perekonna, perekonna ja teie perekond olnud, ma ütleksin teie perekonnast. Ja seejuures olete teiega oma kodusest põllust, ma mõtlen, perekonnas väga head saaki saanud, ma pean siin silmas ja, ja et vähe sellest, nendest nendest on saanud toredad inimesed, tudengid mõlemad ja viska töös kogu aeg kasvanud. Millal sina temaga esimest korda kohtusid, tema oli siis juba tegija mees, kui sina. Ja loomulikult no ma arvan, et ma kohtusin temaga siis, kui maks sinna päevakajale kaastööd tegema. See oli siis, kui ma läksin õppima tehnikaülikooli, see oli 16. aastal, siis ma hakkasin nagu mitte koosseisuliseks kaastööliseks nagu temagi oli olnud siis rindekirjasaatjana, kuigi mina ei kirjutanud midagi, mina tegin siis lugusid ja ju siis ma ikka teda nägin sealses kleitides, et noh, leetrid nagu tulesäde, teda oli võimatu mitte märgata, absoluutselt. Oi, aga ta tuli alati väga pika sammuga. No ta oli umbes nii vene peaministri Medvedjevi pikkune sammul hästi pikk tuiskas sisse ja nii kui tema sinna ruumi või kohvikusse või toimetusse sisenes, nii oli terve ruum teda täis siis enam mitte keegi teine sõna ei saanud kõiki neid kuulama. Ja isegi ülemused jäid vait, sest et ülemusi taustas, ta teadis, kellest tema heaolu sõltub. Akad oskas kõlemustele niimodi moka peale määrida, et nad olid hea meelega tasa ja kuulasid, mida öelda oli. Ainult tõi ta neile Pärnust ka kala, kalaangerjaid, mis ta veel seal tõi metssealiha ja räägitakse, et ka vahel mõnele eriti tähtsale inimesele siin majas toona võib-olla ka suvila ehituseks vajalikke materjale, sest tema tundis kõiki ja teadis kõik. Ja kui ta Tallinna tuli, siis ta läks võib-olla kohale kuskile treffi või mingi ehitusfirmasse toonasesse, ütles, et tead, ma olen Tallinna munapealikule viia, dad selline asi tal on, ma tean, et tal seda vaja ja tead siis järjekord, kui loo teeme, siis läheb kindlasti sisse ka ja Sul on kindlasti, eksju. No ja oli muidugi alati oli vanasti olid alati oli nõukogude kui oskasin küsida, kätte saada, mis mulle meelde tuleb, oli see, Ta oli väga süsteemne, tal oli oma karta täik. Kuigi päeva ajal oli Tallinnas ka siin eelinformatsiooni toimetatud pluss kaks neiukest, siis temal oli eraldi oma kartoteek nende sündmustega, mis nüüd ees seisid, lähiajal pidid tulema. No reeglina olid need sellised tähtsad sündmused ka jälle parteilised või siis mingisugused linna aastapäev või kellelegi nõukogudetegelase päev. Aga oli ka lihtsalt sündmusi näiteks, et seal mingisugused noh, ma ei tea. Sündisid viis aastat tagasi kolmikud ja nüüd on nad juba viie aastaseks saanud, vaat nüüd peab minema lugudeks. Ja samas oli tal ka teine kartoteegi osa, kus siis olid need inimesed kirjas, kellele helistada, telefon oli seal ka, kes siis ostlus selle või teise sündmuse kohta kõige paremini rääkida. Infot avaldas, selles oli ta väga tugev, tema infole toetus ka Tallinna toimetus tihtilugu. No eeskätt loomulikult Pärn lugude tegemisel. Mäletan, tema toimetuse ruumid olid seal lilletänavas enne silda, kui siit Tallinna poolt Pärnusse sõita. Ja seal lähedal elastaga nüüd oma elu viimaseid aastaid mitte päris lille tänava seal seal naabruses. Ja muidugi oli ta kõva naistemees. Ma ei tea jah, kuidas nüüd tegelikult oli, tihtilugu öeldakse, et see, kes palju naistest räägib ja naistega palju räägib, noh, see ei pruugi olla päris klassikalises mõistes naistemees, aga igal juhul ta oskas teha komplimente ja talle meeldisid naised, kes olid temast pikemad. Siukene, korpolentsid, korpolentsemad, nendele oskas seda teha kompliment, et umbes nii, et oi, Marina, te olete veelgi enam palju kenam kui minu kõige ilusam tütar. Ja tegin neile välja šampuslik, kööri kadeda ei olnud, ka teda ei olnud, ei, ta teadis, kuhu pedaalile vajutada, kui palju täpselt auto juhtimisel, kusjuures tal rool muidugi, käisime vasakule, paremale pidevalt ja ja küsis nõu kõrvalistujalt, kas siit tohib vasakule keerata, vaata, kui see julges öelda, et vist tohib, siis ta kohe keeras vaatamata, kas keegi vastu tuleb või kas seal vasakul pool kedagi on või ei ole. Kas sa tundsid ka Felix leetiku inimest, kas te niisama rääkisite? No eks ikka, eks ikka muidugi, mina ise seda hästi ei mäleta, aga mulle on räägitud, et kunagi noorlas, mina olen leedi tütardega. Ühel mingisugusel perekondlikul üritusel istunud Pobeda kapoti peal ja sellest on isegi pilt olemas. Pilt juba ka mäletan, aga, aga muidugi tütred olid tol ajal ka minust natuke vanemad. Kenad noored neiud, jah, no kunsti, mis me olime võib-olla kolme näljased, eks ju. Kapoti peale vahtisime kõik ära. Kuidas sa tellid kleidi autoga poti peale, vaat räägitakse. Meie isad olevat teineteist tundnud ja leetri kunagi ega Hiiumaal olnud ajakirjanik isegi on üks selline anekdoot, et kunagi oli Unduski leedi, auto kaks tükki autot oli Hiiumaal, need olid kokku põrganud, neid variante on palju. Millised autod olid kokku põrganud? Tegelikkusele see minu teada ei vasta, aga see lugu on ka olemas. Vahepeal ma temaga kokku ei puutunud, kuid viimane kord ta ütles küll, et kuule, ma tahan sulle öelda, et ilmselt sinu eesnimi pärineb minult. Et ma rääkisin su isale, et kui sa olid sündimas, et kuuled, võiksid panna Felix, et ega neid väga palju ei ole. Nii et ma sain sellest murest lahti, et ma olen seal siiski nimetatud. Ma olen ise tema kõrval seisnud ühe raadiomängu ajal, kui ta küsib niimoodi, et kuidas see nimi on Peeter kas poiss või tüdruk. Ta oli selline nii tormiline süsteemi, ühest küljest aga väga tormiline tuisupea, et tihti läks tal meelest eelmine küsimus. Ei kuulnud vastust. Nii et selliseid situatsioone esines ja naht see klassikaline lugu, mida temast muidugi räägitakse, on, kuidas siis hakkasid esimesed väliseestlased Eestisse saabuma ja läksid siis oma kodukanti vaatama ja siis üks daam Kanadast lendab, metsavahiga kutsutakse kahetiivalised lennukid kodusaare Kihnu poole ja reporter on siis ka seal lennuki peal ja küsib, et tahte pole ammu oma kodusaart läinud, et mis tunne on reporteri küsimus, kõige tähtsam, mis tunnega on, eks eriti spordireporteritele. Ja daam ütleb ja see on ülev hetk minu elus, kui ma veel kord kiisud näeksin, ma võiksin isegi surra. Siis reporter ilmselt küsis seal vahepeal veel midagi ja, aga Tallinnas muidugi alati Leetegi natuke pikema loo, kui vaja oli või saatesse mahtus ja siis lõigati see kokku ja kõlas eetris, nii et kui daam ütleb, et oi, see on minu elu ülevaim. Et kui ma vaid kihlunud korra näeks, võiks kasvõi surra ja leet lisab kohe, sina näed, kihnu juba paistabki seal üks selliseid tuntumaid, aga muidugi oleme ausad, kuigi ta tegi seda salaja, ta võttis neid lugusid ümber seda toormaterjali, mille ta Tõi reportermakiga raadiosse, siis püüdis ka selle põhiosa kokku monteerida viieteist- 10.-st Päevakaja foonikas ana raadiomaja neljandal korrusel. Et siis ainult selle viimase montaaži täppislõikamise jätta siis professionaali kätte. Ikkagi need asjad liikusid välja, imbusid välja ja ma mäletan, juba tema õitseajal liikus üks lindiketas ringi raadiomajas, kus olid temalt kõige paremad lõigud siis need lõigud, mis olid tegelikkuses eetrist välja jäänud, aga aga mis siis iseloomustasid tema stiili ja ja tema noh, võib-olla võib öelda ka natukene pardusi ilmselt kõige paremini. Naerdi neid asju minu meelest õelalt temasse suhtuda. Ei, ta oli päris teistsugune kui nüüd, ütleme ülejäänud reporterid teist, nagu ma juba alguses ütlesin, lihtsalt ei, ei olnud sellist nagu LED, sest ei saanud olla. Ei saanud olla inimest, kes reporteri ametisse ei sobi. Nii selgelt ei sobi nagu leet. Aga ometi oli reporter, enamik inimesi ikka sobisid, võib öelda, et teda hoiti, ta oli nagu mingi Eesti raadio pärlijuveel. Vaat meil on selline mees olemas, kõik teavad, keda kõik tunnevad ükskõik mis kandi pealt ei olnud Eestimaal inimest, kes teda poleks teadnud Eesti raadiost võib-olla isegi tuntumaid reportereid seal, kui tema oli võib-olla mõni keegi kuskil kauges külas ei teadnud äkki, aga teda teati. Felix Leet töötas nõukogude ajal, kuidas ta sai selle 100. hakkama? No tolles ajas sai ta suurepäraselt hakkama, sellepärast et eriti siis, kui ta alustas 50.-te lõpus Eesti raadios, nagu ta isegi meenutas, et ta läks esimesele reportaaži üle 48 kilogrammise magnetofoniga. Veoauto kastis sõitis Pärnumaale. Ta teadis täpselt, millist lugu oli vaja. Praegu, kui praegu oli kampaania, ületame plaani seal kuskil 200 protsenti, siis ta teadis, milline ideaalne lugu välja pidi nägema. Kui lähedale ta selle lõpptulemuses jõudis, see on juba iseasi. Aga igal juhul suured juhid nii raadios kui väljaspool raadiot, et partei keskkomitees jäid tema tööga rahule. Kolleegid, nojah, kolleegid, muigasin aeg-ajalt midagi polnud parata. Aga loomulikult, kui partei oli andnud talle ameti, saatnud teda ajakirjanikuna tööd tama, siis ta kasutas vahel ära ka, kui vaja oli seda parteijõudu või nii-öelda parteid tuge. Ja ma mäletan, see oli kuskil 70.-te aastate keskel tollane Riina Mägi, praegune Riina Eentalu väga pikaaegne raadiokolleeg jättis ükskord leedi luu lihtsalt saatest välja, päevakajast välja, kuna tema meelest ei kõlvanud, lihtsalt oli nii nõrk lugu, et loeti ette hoopis eta, see oli siis Eesti telegraafiagentuur sõnum, oli see mõne uue tehase avamine või midagi sellist, võis olla. Ja leet muidugi ei kuulnud oma lugu eetrisse, oli midagi erakorralist ootamatut ja võttis kohe ühendust peatoimetajaga, Tõnu Teder oli siis peatoimetaja. Ausalt öeldes oli väga tige, ütles, et kuidas siis üks noor toimetaja, liiatigi mitte partei liige, otsustab, et tema kui väga staažika reporteri ja partei liikme lugu ei sobi eetrisse. Aga see on ometigi partei ülesanne, mida ta täitma läks, seda lugu tegema. Ja kutsuti kokku parteikoosolek, see oli siis tol ajal Eesti raadio uudistesaadete peatoimetuse parteigrupi koosolek. Ja siis ma mäletan, et leet ütles, et kuidas siis ikkagi võib Riina niimoodi teha. Riinat koosliku loomulikult ei olnud, tena ei kuulunud parteisse, neid oli seal veel minu häid kolleege, Tiit Karuks, Mare Luuk ja hiljem siis Mart Tummelas ja Olav Osolin, kes ei kuulunud parteisse. Ja siis me siiski suutsime veenda leeti, et kuule, aga ainult sellise argumendiga, et vaata, kui Riin oleks sinu loo eetrisse pannud siis oleks parteile palju rohkem kahju toonud kui see, et see välja jäi. Kas ta oli nõusele Novita alguses? Vaidlus oli kõva, aga lõppkokkuvõttes ei anta midagi muud üle. Arvamus jäi peale ja nii jäi Karina raadiosse tööle ja töötas veel aastakümneid. Kui palju sa temaga puutusid hiljem kokku tema viimastel aastatel. No kuna mina hakkasin uuesti teletööd tegema 2010. aastal, siis ma kolm aastat hiljem otsisin ta üles Pärnust, siis ta elas üksinda. Teda käis küll tütar hooldamas, ta oli täiesti pime, üheksa, 10 91 hommikul võttis seal oma oma tervisenapsu mingisugust oma segu pakkus mulle ka, aga ma loobusin, ütles, et temale rohkem vaja. Ja noh, seal oli väga vahva lugu, mis sealt välja tuli. Ega me tema elust nagu ei olnud varem, mina ei olnud varem mingit lugu teinud. Tuli välja siis jah, et kuidas ta siis nõukogude armeesse sattus, et oleks ta olnud mõned kuud noorem, oleks teda võetud siis ilmselt Saksa sõjaväkke mobiliseeritud, aga siis mobiliseeriti Nõukogude armeesse, sai tankitõrjepüssi, mis oli siis nii pikk tabletid olid raske seda püssi kaasas kanda kogu aeg, tartlased nii-öelda kuskil järel. Siis ta rääkis veel igasugustest oma seiklustest merel, kuidas ta pidi ükskord täiesti ära uppuma, see oli ainuke kord, kui ta oli siis pärast korralikult piiritust joonud, sest muidu poleks ta ellu jäänud talvel külmetades ja riidest lahti võetuna. Ja noh, igasuguseid muid rinde aegseid jutte ja ta ei mäleta, tundis ära ei mäleta ja loomulikult loomulikult ei, ta oli väga reibas, ta viskas ka siis nalja, nagu ta oli varem visanud ja ta ütles, et ta ei näe küll silmadega, ta näeb nüüd südamega ja saab palju paremini südamega aru, kes on hea inimene ja kui väärtuslik või, või siis nagu vähem väärtuslik don kui varem, kui ta vaatas silmadega. Nii et uskumatult rõivas. Ma tahtsin teda veel vaatama minna, ei saanud enam samal numbril teda kätte, et kui olin varem saanud, muidu ta vastas ise telefonile tuli küll kaua oodata, kui ta jõudis telefoni juurde. Aga ta enam lõpus ei võtnud telefoni ja siis lõpuks ta tütar ütles, et jah, et ta enam ei saa vastata. Ta, aga ma küsisin, kas võib teda vaatama tulla? See oli nüüd selle aasta augusti keskel, kui ma ei eksi. Ja siis Riina lubas küsida, et kas ta on nõus mind vastu võtma või mitte. Aga jah, nüüd tuli, tuli hoopis selline kurb sõnum, enne kui ma jõudsingi uuesti Pärnusse sõita. Tema puhul võib öelda ka, et ta oli nii-öelda väikevormide meister, tal ju tegelikult reportaažide meister. Mida praegu väga palju ei tehta ja aga ma veel kord rõhutan, et kui mitu korda seda harjutas, kui reporter harilikult otsib materjali selle sündmuse kohta, mis on kõige olulisem või väikseid detaile, mis teeksid asja ilmekamaks elulisemaks siis leet lihtsalt ka tegi seda loomulikult, kuid ta lihtsalt harjutas, kuidas ilma nii-öelda kogutamata, ütleme otse välja, kuidas siledalt jõuda siis nii-öelda selle reportaaži teksti lõpuni. Ja muidugi mul oli väga hea meel, sellepärast et ta nüüd pärast Eesti vabariigi taasiseseisvumist hakkas uuesti skaudijuhiks. Ta oli pärnus kõvast skauditegelane noortega, tegeles seal, sest tuleb välja, ta oli enne sõda olnud skautidega ja nagu Riina tema tütar kinnita, kuidas on tal alles ka oma skaudipäevik. Kui ta oli nii-öelda väike poiss oli skaut, siis ta oli üles märkinud kõikuma skauditegevused mis, kus käidi, mida nähti, mida tehti ja nii edasi. Nii et temast jäi järele väga suur arhiiv. Mida ma kujutan ette, kui keegi oleks sellest huvitatud või oskaks sellega ringi käia? Sealt võiks väga palju põnevat välja kaevata. Kokkuvõtteks võiks öelda, et Felix Leet elas väga pikka ja seiklusrikka ajakirjaniku elu. Vähestel on niisugust antud. Kuuleme nüüd helilõiku päevakajast, mis oli eetris 15. oktoobril 1963. aastal. Felix Leet teeb siin reportaaži kartulivõtust uue deegolhoosis. Võite isegi midagi huvitavat leidagi Holda võib leida. Legend räägib, et selle põllupiirkonda on Põhjasõjaaeg maetud. Rootsi kuninga Kaarel 12 kuldtõld ja räägitakse, et varematel aastatel kohalikud talumehed siin on korduvalt teinud Nei proovikaevamisi, kas nad midagi on saanud või ei ole, aga võib-olla meie leiame ehk täna niisuguse jutuga algas meie tänane eksperiment siin Viljandi rajooni UV kolhoosi kartulipõllul. Tulime siia koos rajooni statistika inspektuuri, ökonomisti, liharetkega uuegi, kolhoos lõpetas kartuli mise esimesena rajoonis ja juba septembrikuu lõpupäevil. Nii järel. Koristamiseks oli aega ja osal põldudel seda ongi tehtud. Ka see põld on juba ükskord järel koristatud, kui suur põld seal seitse, 77,2, nii on umbes ja saak, käesolev põld siin andis 150 150 160 vahel tsentri hektarisaagi, aga need suured kartulikuhilad seal põllu ääres, nüüd on juba siis saadud järel korjamisest ja see on juba järelkorjamisest ja korjasid ja täna ja eile täna lõpetajad eila alustest siin. Kuid ometi jääb palju kartuleid, põllupõue peitu. Tammume diagonaalselt üle juba ükskord järel koristatud kartulipõllu ning mõõdame iga paarikümne sammu tagant välja täpselt ruutmeetri suuruse lapi, kus kaevame välja kõik mulda jäänud mugula. See on siis 10. ruuduteistkümnes ruutmeeter ja, ja nüüd võime minna kuivatus juurde, siinsamas on kaal, on ka kohe ära kaaluda, et näha, kui palju sissesaak. Mis ka näitab? Kolm kilo ja see tähendab 10 ruutmeetri pealt kolm kilo elektri kohta kolm tonni, kolm küllaltki suur saak. Mis uuegi kolhoosi esimees, seitsmes Vaher soovitab teistele kolhoosid esimestele. Tingimata tuleks teostuda igal pool järelkorjamist. See annab ikka päris ja kogu see loomasööta tasub ära, tasub ära. Ega õnne kõike ei aima, mis on vanal mehel siis, enne surma saab õnnistust ta veider eluviis. Kuigi maalitud on kolle annab sooja tooli peal mu elutööd. Nüüd jätkab poeg, mu järeltulija. Jõuab kaugemale kui nii kor ka ei, see hoole, et mul ükson tõdeni mingi vale ei saabus ta igavese tõsielu tuld. Olen vana mees ja sellepärast lihtne on mu jutt peagi lõpetamas, olen oma luul rännakut. Ära pahanda, kui laul on liiga lihtne, õpetlik. Kuule ära, sest me elu selles ilmas pole pikk. Kaugemale kuni koor, kas sina oled mul ükson tõdeni? Mingi vale? Ei saa kustutada igavese tõsiluud.