Mis tähendab prantsuse keeles trahterit kõrtsi, ka võõrastemaja, kus hilja peale jäänud teelised ööbida said. Kunagi ammu veelgi varasemal ajal, pärast esimest ristisõda loodud Püha Johannese Hospital liitide rüütliordu erinevateks harudeks jagunemist kutsusid prantsuse rüütlid Malta saarel niimoodi oma peamaja värs. Ordu rajati selleks, et kaitsta ja ravida pühale maale Talle saabuvaid palverändureid. Mida mõtles fantastilise bluusihäälega Chris Rea oma haarava rütmiga laulus väär seal kas kõrtsi või hoopiski varjupaika. Plaadi kaanel sõidab. Chris Rea võidusõiduautoga, see on üks tema hobisid mööda laia tühja maanteed tee ääres puud. Mägi tipus vana loss. Plaat ilmus 1991, siis oli kõik veel hästi. Helijälg jälg ajas ajas. Helijälge ajas. Kaunist pühapäeva vikerraadio Helgi Erilaid ja kitarrist, laulude looja ning teadagi laulja võluvalt käheda ja madala häälega Christopher Anton rea sündinud Millus Voros jookseris 1951. Aga mis tähendab 1991. aastal oli kõik veel hästi. See oli Chris Rea, esimene suur hitt USA-s, aasta oli alles 1978 ja Tõhusama laul tõusis Ühendriikide singlite tabelis esimesele kohale. Siinkohal võiks öelda, et nagu enamiku teispool ookeani läbi läinud kris sõjasinglite puhul ei hinnatud sedagi laulude maakodu seal Inglismaal kuigi kõrgelt. Läbilöök USA-s tähendas aga muidugi noore laulja jaoks ohutud tunnustust ja mitmete uste avanemist. Samas ega Kristreale kuulsus eriti ei sobinud, nagu ta järelenud rokkstaarid ei olnud minu kangelased. Mäletan, et kui sõitsin kord Hollywoodi Grammy auhindade jagamisele siis lootsin kohtuda minu jaoks oluliste muusikutega nagu rai kuudervjueerändi Newman. Kuid ümberringi tunglesid vaid poptähekesed. Jääb mulje, et krisrealisi otsis muusikas oma teed. 900 kaheksakümnendatel ilmus küll järjest väga edukaid albumeid. Sest mees on lihtsalt nii andekas laulude looja ja lisaks veel see imepärane hääl. 1989 tuli see laul. Arvatud õnne, laulu, rõhutu, hälbe teekond põrgusse mõtte sündis, kui Chris Real leidis end ühel päeval meeletus liiklusummikus Londoni ringteel M 25 10 aastat hiljem 1999 ilmus plaat, rõhutas showbaar do. Teine osa teekonnast põrgusse. Aga ikkagi ka 1994. aastal oli Chris Rea elus veel kõik hästi, nagu ta on öelnud. Elasin omaenese isekas maailmas ikka ainult mina ja mina, see on ju päris loomulik, ta oli hinnatud ja armastatud muusik, kelle plaadid, kontserdid ja tuurid olid talle kenakese varanduse sisse toonud. Tal oli kaunis naine Joan, kellega ta juba koolipõlves oli kohtunud ja kaks tütart, niisugused siin jah, juuli ja tal oli kaks kaunist kodu, üks 109 ääris, teine Prantsusmaal. Ja garaažis oli tal Ferrari, nagu Krist meenutanud, arvasin tol suurepärasel ajal, et elu ei saagi enam paremaks minna. Aga siis tulid valud. Valus bluus tõelistest valudest ja tohtritest. Alguses ütlesid arstid jutustab krisse rea. Söö kergemaid asju, mitte karrit, mitte vürtsisõit toite. Kuid enesetunne läks üha hullemaks. Laulja pandi haiglasse ja avastati kõhunäärmevähk. Kui selle kasvaja leidmisega hiljaks jäädakse, pole enam suurt midagi teha. Kressil vedas, vähk polnud veel kuigi palju levinud ja otsustati opereerida. 44 aastane laulja oli muidugi shokis, kuid lootis ometi. Põhioperatsioon oli keeruline ja raske puudutas meid organeid. Kris kaotas suure osa insuliini tootvast kõhunäärmest mis tähendas tema jaoks lisaks kõigele muule veel suhkruhaigust, diabeeti. Seda kõike leian Chris Rea esimesest väga avameelsest tema haigust puudutavast intervjuust, mille laulja andis aastal 2009 ikka ja uuesti jõudis ta haiglasse tagasi. Üks operatsioon järgnes teisele. Kristi ütleb, et ta loobus neid lugemast. On muidugi neid, kes on lugenud ja nemad ütlevad üheksa operatsiooni. Ikka ja uuesti on muusik pidanud oma töös vaheaegu tegema, ootama teinekord nädalate kaupa operatsioonidest hoidumist ja tervise paranemist. Uni raud Krissi konarlik, muusikutee ikka mäest üles ja alla. Hilisemas intervjuus on ta öelnud, et alles siis, kui ta tõsiselt haigeks oli jäänud, surma lähedust tajunud pool aastat pärast väga rasket operatsiooni kodus olnud ja paraneda püüdnud. Alles siis mõistis ta äketi, mille ta oli valinud, ei pruugi õige olla. Mulle tundus, et kõik, mida ma seni olin teinud, ütles, kris, valgub otsekui laiali ja ma ei mõistnud enam, miks ma popmuusikaäriga üldse tegelenud olin. Plaadikompanii pakkus Kristile miljoneid, et ta teeks duettide albumi koos tuntud staaridega puid. Muusik andis endale tõotuse, kui ta saab nii terveks, et taasmuusik, et teha pöördute tagasi. Oma juurte juurde, sest kes olid tema noorusaja, muusika lemmikud? Sonny Boy Williamson Sester aseta staap, niisiis bluusimeistrid olid ennustanud noort Chris Read, kes oli juba 20.-te eluaastate alguses, kui kitarri esmakordselt kätte võttis. Bluusimeistrid olid need, keda kuulates ta õppis jama enese kitarristiili välja, kujundas. Muusiku salapärasest madalast pisut kähisevast hääles ja silmnähtavast andekusest vaimustunud plaadikompaniide juhid taipasid kohe, et mida laiema publikuni selle mehe laulud jõuavad, seda rohkem ta raha sisse toob. Niisiis suunati Chris Rea nii-öelda kesktee muusikat, kas haaravad armastuslood, kaunid meloodiad ja see sügav fantastiline hääl? Menu oli tohutu, seda enam, et Kriss oli oma töös tõeline perfektsionist. Kas ta tollal tajus, et see ei ole tema jaoks võib-olla kõige õigem muusika, kes teab, kuid kohutav haigus ja peaaegu imena tunduv surmasuust pääsemine pani kõik paika nagu Chrissy ise on öelnud, see oli elu õppetund. Sain lõpuks aru, mis on elus tegelikult oluline. Ja minu juured on alati olnud pluusis. Niisiis ilmus aastal 2000, kas kris Reagaksid, plaat, nüanssingloun vas Tony Rõud tantsides mööda kivist teed? Ta tegi 2003. aastal omaenese sõltumatu plaadikompanii Jersey plug ja sai seniste plaadifirmade soovidest-ootustest ja nõudmistest vabaks. Kaht valusat laulu sellelt plaadilt. Äsja kuulsime. Siin on veel üks. Tantsime eemale minema, ära selle pluusi, selle valu ja seisma ei tohi jääda. Ka edasi? Ikka edasi ka siis, kui kõik äkki põhjalikult muutub. Chris Rea ütleb, et tänu väga raskele haigusele ja pikkadele haiglaperioodidele sai talle selgeks, kes on tema tõelised sõbrad kes lihtsalt muusikaäri ja rahaga seotud võtavad. Viimased teda haiglas eriti tihti ei külastanud, kuid pika toimumise aja jooksul õppis Kriss esmakordselt tundma oma väikese kodulinna elanikke. Ta ise on öelnud, kui ma poleks haigeks jäänud. Küllap oleksin üks neist, kes lõpututel tuuridel aina Heathrow lennujaama turvaväravaid läbib ning keda väljaspool Londonit Inglismaal peaaegu kunagine kui, siis ainult laval vahetult pärast operatsioone, kui muusika tegemine Kressile üle jõu käis, pidi ta mingi asendustegevuse leidma. Ta hakkas maalima ja tomateid kasvatama ja jõudis tagasi oma esimese armastuse pluusi juurde, nagu ta ise ütleb, nägi valgust. Cheesy Saaemms, Ajad muutuvad, seda ei saa pead. Midagi pole enam nii nagu enne. Tõenäoliselt oli too 2002. aastal ilmunud senisest Krišeia loomingust päris erinev Kaheosaline bluusiplaat muusiku enese jaoks väga tähtis. Otsekui tõestus tema jõud, võime muusikat luua ja mängida Anne ja see imepärane hääl, kõik on alles, elu on alles. Chris Rea fännide jaoks oli tema muutunud looming tõenäoliselt avastus. Kellele meeldib, kellele vähem meeldiv, aga minusuguse bluusi hullu jaoks on see tõeliselt uhke. Kuulge väga julge ja väga avameelne plaat. Hoopiski mitte nii valus ja nukker, nagu ta oleks võinud olla. Chrissy läbielamisi teades saab mõistetavaks seegi, miks sai tema 2006. aastal ilmunud esimese kontsertalbumi nimeks Rõudu. Andme. Teekond põrgusse ja tagasi. Chris Rea oli oma isiklikus põrgus ära käinud ja tagasi tulnud, leides, et ta on ikka veel võimeline muusikat looma nüüd juba oma muusikat, bluusi. Mu tervis on ettearvamatu, kuid seni, kui ma suudan muusikat teha, olen ma õnnelik. Nii ta ütleb ja sööb iga päev kümnete kaupa ravimeid. Arvati, et 2006. aasta Euroopa tuur jääb Krissi viimaseks, arvati valesti. Chris Rea 13. aprillil 2006 Blaimasse paviljonis kontsertplaadi nimilugu, rõhutu elu, aga hea, ta oli oma põrgust tagasi tulnud õnnelik oma maalilises ja ajaloolises väikelinnas Kukkamis asuvas kodus koos oma pere ja oma hobidega. Mille hulgas on maalimine ja autovõidusõit Ferrari kongressi lemmik auto, üht vana originaalmudelit putitab ta praegugi oma garaažis. Kui aega jääb. Veel 2009. aastal tehtud fotol kihutab ta võidusõiduautol siis Kimite pöörasel vormel ühel. Kui 1995. aasta Monaco grand priil askeldas Chris Jordani tiimi automehaanikuna aasta varem, 1994. aastal, esimesel mail oli vormel ühe Grand Prix San Marinos imala rajal kunud vormel ühe kolmekordne maailmameister Ayrton Senna, kellele kris Reaga laulu pühendas. Hüvastijätt Aertonsennaga viimasel ajal eelistab Chris Rea ohtlikule võidusõidurajale siiski maalimist ja aiatööd ja ütleb, et tema elu kõige esimene kirg oli tegelikult ajakirjandus. Kunagi väga ammu oli ta unistanud spordiajakirjaniku tööst ja sellest, kuidas ta autovõidusõitudest report taarse teeb. Aga siis ostis ta oma esimese kitarri ja kõik muu jäi tahaplaanile, muusika tuli, muusika jäi ja filmides on Krist samuti jõudnud mängida isegi peaosa. Tema 2009. aastal ilmunud kohati päris Rockilikult kõlava plaadi sandas piiritu bluusmuusikat on samuti filmides kasutatud. Elektrikitarr söandas Bluus plaadilt, aga kuulsusega ei saanud Chris Rea hästi läbi juba enne oma haigust. Ta arvab, et kogu praegune staarideks, see on üks vale ja võlts asi. Inimeste andekus ja töökus otsekui polegi enam kõige tähtsam sest tänapäevase heliaparatuuriga saab igast vähegi musikaalsust inimesest natukeseks ajaks staari teha. Need tähed tõusevad ja kaovad õige varsti. Tõeline muusika jääb alles. Laki sul on õnne olnud plaadil. Santos, Pirita pluus krissil on tõesti õnne olnud, haigus toimub tagasi pluusi juurde, ütleb ta. Kuid hind, mida ma maksma pidin, oli küll väga ränk. Ja ma ei soovi kellelegi säärast valusat saatust tajuda. Nii lähedalt, oma surelikust. Tuuridel käimine on tegelikult lihtne, sind hellitatakse ära ja tuhandete inimeste ees mängida on tõesti elamus. Teen seda kuni mullane aeg antud aega ja jõudu, kuni suudan ja jaksan. Olen tänulik iga uue päeva eest, mis mulle kingitakse.