Vikerraadio. Tere, head kuulajad, algab huvitaja saade tänases saates räägime sellest, kuidas sisustada lastel suvel vaba aega leida huvitavaid tegevusi, täpsemalt põnevaid laagreid. Pildi sellest annab meile Annika Silde, kes on lastekaitse liidu lastelaagrite programmi juht ja teine külaline on meil Irina romaanov, kes on innovaatilise hariduse keskuse kogu üks asutajatest ja laager on põnev sellepärast, et seal teevad koostööd nii eesti kui vene lapsed. Keskendutakse robootikatehnoloogiale, aga teistest põnevatest laagritest tuleb meile. Ja nagu ka sellest, et mismoodi saavad eestikeelsed venekeelsed lapsed omavahel laagris kenasti hakkama ja mismoodi saavad nad ka üksteisest aru. Nii ja tunni teisest pooles räägime me Poola kingitusest Eestile. Eesti 100.-ks sünnipäevaks on üks väike kingitus juba olemas. Selleks oleks näituseksbody ekspositsioon lennake mesipuu poole Theodor ka illustratsioonid raamatule, mesilased on väljas Tartus ja Tallinnas aga õige ja jõuab see ka teistesse Eesti paikadesse ning saatesse tuleb Slova Meira, proskab Peterson. Poola vabariigi suursaatkonna, avaliku ja kultuuridiplomaatia spetsialist, kellega räägimegi, sellest kingitusest ja ka mesilastest niisugused teemad. Täna minu nimi, Krista taim, head kuulamist. Olge kena ja viskame need, mis. On hea nakatumisnäitaja rookroone kohal kelgu. Täna on meil saates külas kaks toredat naist, kelle töö ja tegemised on seotud suvega, lastega ja sellega, et lastel oleks, kus olla, mõnusalt aega veeta. Nende tegevused on seotud laagritega. Ja Mul on hea meel, et saates on Annika Silde, kes on Eesti lastekaitse liidu lastelaagrite osaühingu programmi juht. Tere. Tere ja Irina romanov, kes on innovaatilise hariduse keskuse kogu tegevjuht luks loojatest. Tere. Tere. Irina. Ma alustan teist, et öelge see. Mida see tähendab? See tähendab nagu inglise keeles võiks öelda Oogov või, või siis kuna meie tegeleme legorobotitega seal palju ood ja siis me mõtlesime selle nimetuse välja kogu et vene keeles tähendab emotsiooni nagu a'la nagu ogogaa. Selline. Ja nii, nüüd on nimega asi selge, aga Annika, küsimus teile, et kuna te lastekaitse liidu juures tegutsete ja lastega olete palju sedasi teinud, siis öelge, milline on praegu meil Eestis see pilt, kui palju meil on erinevaid laagreid ja võimalusi lastele kuskil aega veeta niimoodi, et noh, nad on, ei pea kodus ööbima, saavad olla kodust eemal ja vanemad. Puhkust ja lastel tegevust ja neid võimalusi on tegelikult Eesti peale on ma usun, et väga palju, et iga laps ikkagist saab osaleda laagris. Kuigi noh, minule endale noh, sellises näiteks aprilli maivõi siis, kui esimene vahetus hakkab tulema, siis on mul on selline tunne, et ei ole mitte ühtegi laagrit, sellepärast et kõik lapsevanemad helistavad, et nad tahaksid meie laagrisse tulla. Et selles mõttes noh, meil endal on kaks sellist hästi suurt keskust on pywerootsi ja Remniku, need on nagu sellised noh, hästi ütleme Remniku on hästi sulle, aga seal on 250 last korraga. Lemmikul Piva Rootsis on pigem nagu 60 70 last. Aga valikud on sellised, et noh, need on just et kui sa tahad Tallinnast või kuskilt suurematest keskustest eemale näha hoopis teistsugust loodust ja nagu ollagi noh, ütleme kauplustest kõigest nagu eemale sellised sellised kohad. Aga on ka linnalaagrid, et erinevates linnades on mitte ööbimisega laagrid, kus päeval toimub tegevus ja õhtuks lähevad lapsed koju. Et see on, ma arvan, sellisele nagu laagri korraldajale võib-olla selline suurem nagu, nagu noh, selles mõttes, et kui ta ei ole ööbimisega, siis on nagu vähem tingimusi vaja ja kõike seda, et ta on nagu selline linna teemal, et ja siis on noh, erinevates piirkondades on, on ka nagu selliseid laagreid, mis on, meil nimetatakse nagu tegevusloaga laagrites jam, project, laagrid, et kus tegevusloaga laagrid on, mis kestavad mitu-mitu korda nagu aastas ja on üle kuue ööbimisega projekt, laagrid on nagu kestavad näiteks mingi mõned korrad nagu aastas siis on odavamad joon kallimad. No selles mõttes hinna ikkagist määrab tegelikult see, mis, mis tegevused on, et kui palju nagu, mis tegevusi on, sest meil on vaja nagu need, kes tulevad neid tegevusi tegema osadele inimestele näiteks vaja palka maksta. Et meile endale näiteks lemmikul on sel aastal Ahhaa teaduskeskus. Et samamoodi kui logole on ka selline Romod robootika, siis meil on sellel aastal nagu teadus Teil on ka sotsiaaltuusikuga võimalik, et kui on nagu lasterikkad, pered natukene, võib-olla mitte nii hästi toime tulevad et on võimalik saada. See ongi just see, et kuna me oleme väga tugevalt seotud lastekaitseliiduga, siis meie põhi, sihtgruppe meie nagu soov on see, et, et kõik last kõikidel lastel on võimalus tulla laagrisse oma nagu sellist suve mõnusalt veeta. Et see on nagu meie selline põhiline soov, et seetõttu on, noh, see ongi, sõltub nagu sellest, kuidas omavalitsused lahendavad, et kas nad maksavad lapse eest ise või on lastevanematel osaline tasu, et see on täpselt nii nagu iga omavalitsus, nagu otsustab Kuulge, aga praegu, kui vaadata välja ja vaadata suve, no ei ole just kõige meeldivam olla laagris. Irina, kuidas teile tundub? Ja merre kuhugile väljas on ka nagu võib-olla siis tõesti, et ongi ainult robootika ja tehnika. Ilma ei ole hea nii nagu Eestis tavaliselt on aga on mõnikord ka head ilmad peale lõunat, siis me viibime õues ja mängime igasugust laagrimängu. Väga meeldib, et nad ei oska need mängida, siis me õpetame net uut mängu ja siis nad juba teavad, et saavad pärast ka õue minna. Kui suvi on ju ees, ega nad ei ole kogu aeg laagris kuskil, siis saavad oma sõpradega mängida, see on nagu meie eesmärk, ega meie õues ka ei jäta need niisama joosta ringi õpetama. Aga teie laagrite juures mõlema puhul on huvitav see, et on koos, on tegelikult nii eesti lapsed kui ka venekeelsed lapsed. Ja mind huvitaks, mismoodi te need omavahel need lapsed rääkima panete, et vahel juhtub nii, et Eesti lapsed, mis vahel päris tihti ei oska vene keelt ja ega võib-olla ka vene lapsed, kes on tulnud venekeelsest perest lapsed ei pruugi osata alati eesti keelt ja tekib selline võõristus, et kuidas ma nüüd räägin, et kuidas need probleemid laagris lahenevad. Näiteks meil ole muidugi sellest, mismoodi kasvataja oma grupis sele lahendab, aga palju teil on, ütleme sedasi meil on, võib öelda isegi pool ja pool aga ei ole siis nii, et venekeelsed lapsed võivad omaette eestikeelsed omaette, seda me selles mõttes juba tahtlikult teadlikult ei luba niimoodi, et et meil on, noh, ongi erinevad, et meil on nagu, selles mõttes siht on selge, et meil on eestikeelne laager. Et selles mõttes, et meil on põhikeel on eesti keel ehk ja kuidas toimub siis rühmades, sõltub sellest, kui vanad on lapsed. Et päris pisikestele on võib-olla rohkem vaja niimoodi, et rohkem nagu venekeelset tõlki. Aga tavaliselt kuna me lähtume ikkagist noorsootööst, sellest et lapsed ise nagu saavad panustada ja ise nagu tegutseda, siis ka see on lahendatud meil niimoodi, et lapsed ise tõlgivad. Ehk et kui on vene, kui on laps, kes ei oska vene keelt, siis temale tõlgiks siis see laps, kes oskab mõlemat keelt ja nad saavad niimoodi nagu väga hästi hakkama, et et see toimib kõige paremini. Irina. Kuidas teil on laagris? Meil on natuke pehmem see lahendatud meelejale määratutamis Kell laagris meil on meil meie nimetatakse meie laagrit multikeelne või mitmekeelne. Et meil on eraldi Eesti rühmade eraldi vene rühmad, aga kuna meil on tiinelaager ja me oleme ühes majas nii-öelda Me kuna see laager, mis väljaspool linna toimub, see on ikka pigem õues kogu aeg ju, kui on hea ilm. Aga me oleme ju hoone sees ruumi sees. Ja siis meil on Eesti keelt kõnelevad kasvatajad. Tavaliselt on ikka eestlased ja vene keelt kõnelevad kasvatajad, venelast ja, ja rühmad on ka jagatud eesti rühmade venelannad. Kuigi meil on väga palju laagri ühismänge siis nad lapsed ikkagi mängivad koos. Et hommikul nad küll tulevad, joovad teed oma keskkonnas oma keelekeskkonnas, aga peale seda hakkavad igasugused tegevused, mis on üldtegevust ja omavahel lapsed peavad suhtlema. Reeglid, need tavalised ikka tõlgime, räägime nii eesti kui vene keeles. Ja aga mängu käigus nad peavad mängima. No ma toon ühe näite, meil on selline põnev mäng, gripperid, et seal käivad gripperid ja Köövad lapsi, nagu lapsed peidavad ja nad peavad ühest kohast mõned pallid tassida nagu teise kohta ja gripperit ei pea kuidagi kätte saama. Ja samas on olemas selline koht, kus nad saavad Endale Uudelod, et nendel on piiratud elud, nii nagu arvutimängus, et sealt tulnud see mäng ja, ja see hiilinik koht ja sellele kohale paneme tabelisse Eesti kõnelevad kasvatajad ja nemad peavad selleks, et saada endale uut elud, nad peavad legod tegema mingid asjad ja seda müüma nendele, kuidas, mis keeles nad seda müüvad ja selgelt aru, et see on juba nende asi. Ja kindlasti meil on tavaliselt olemas need lapsed, kes oskavad mõlemat keelt nii Eesti laste poolt kui venelaste poolt. Nii et nad aitavad tõlgivad ja vastavad küsimustele, niiet Me ikka pooldame seda ka. Olete te tähele pannud, et kui palju näiteks laagri lõppedes keele oskus paraneb kas siis eesti lapsed saavad venekeelseid sõnu rohkem teada ja, ja Kavastu. Pidi purjoobris tekkivat sõprused, sellised, sellist statistikat päris meil ei ole, aga kui mina jälginud, mis laagris toimub, siis mina kuulan, kuidas vene lapsed suhtlevad teiste eesti keeles ja kuidas veel eesti lapsed suhtlevad merekeeles vene lapsed lastega ja et mängu käigus ma kuulan seda üldse toimub. Ja ja nad mõnikord näiteks mõnda lasteaia vanemad tulevad varem järgi ja mõned jäävad ja kui jäävad vene ja eesti lapsed mängisid koos, nad ei mängi eraldi, et see on kõige tähtsam asi. Tead, Irina tahaks teie käest hirmsasti küsida, mismoodi teie olete eesti keele ära õppinud, et kuidas teil see tuli ja kas teil on eestlastest sõpru või olnud? Ja mul on väga palju sõpru ja mul on nii, et ma olen küll sind sündinud. Aga seitsmenda klassini ma olen elanud välismaal ja siis tulin tagasi, ei osanud midagi, välja arvatud tere ja mõnely. Naabertüdruk, eestlane ja, ja mina suhteliselt suhteliselt emaga, aga suhteliselt pigem vene keeles, kuna tema tahtis vene keelt õppida. Okei, ja siis üheksandas klassis ma sain tuttavaks ühe poisiga eesti poisiga, kellele ma väga meeldisin, aga keda ei osanud vene keelt, mina ei osanud väga hästi eesti keelt. Alguses kuidagi joonistasime, eks teineteisele, mida me tahame küsida või uurida ja tema viisil ta mingi eesti diaatri ja mina pidin kuulama seal diaatris eesti keeles kõiki asju. Ja muidugi me käisime kinos ka eesti keeles ja, ja kuu aja pärast umbes ma hakkasin vaikselt ka eesti keeles temaga rääkida, rääkida, rääkida, ja nii ma õppisin. Kuidas see lugu lõppes? Kahjuks lõppes nii, et me läksime lahku, aga siiamaani ma tean, mis ta teeb, millega ta tegeleb. Lähme tänase teema juurde tagasi robootika ja tehnoloogia, vot see on ka selline asi, et mis, kas väga meeldib kohe lapsest peale või siis jääb nagu natukene kõrvale sellest, et on oluline, et inimesed tekitaks selle vastu huvi või täiskasvanud lastest. Kuidas te oma laagrisse lastes vot nende asjade vastu huvi, tekitate tehnika ja robotid ja ise oma kätega midagi teha ja natukene ka mõelda, et et kas on mingi selline noh, eraldi metoodika või. Või kuidas see käib? Kuna ogo, innovaatilise hariduse keskus tegeleb robootika, aga et meil aasta jooksul õpib, et kuskil 1000 last üle Tallinna ja Harjumaa ja, ja 50 protsenti on Eesti, jääb selle vene lapsed 50 protsenti vastavad siis meil on muidugi väljatöötatud metoodikat, mille järgi jätame ja laagris me viime läbi siis töötoad lastele mis on mõeldud ka nendele lastele, kes ei ole kunagi varem osalenud rapootikas ja meie eesmärk isegi meie tunnidest aasta läbi mitte ainult teil on ka huvikool olemas, äratada huvi tehnoloogia robootika vastu, sest et kui laps väike ja ta sappa tuttavaks selle robotiga, siis tal tekib see, ma tean, mis see on ja ta saab öelda, kas talle meeldib ka see on see, millega ta tegeleda või ei ole. Ja laagris me kunagi ei ole tekkinud probleeme, et tüdrukud näiteks ei tegeleks robootika või ei läheks robootika töötute, nad on esemest, kes lähevad sinna ja kui keerulisem, siis nad on v tee esimesena rajale kõige ees. Ja, ja tavaliselt just lapsevanemad küsivad, et kas kas tüdrukule on, oleks huvitav. Et ütlesin muidugi, et läbi LEGO me saame niimoodi pehmed, et viierbootikas, et lego, kõik teavad kodus on olemas tuttav asi ja siis läbi selle me lähme sinna, et insenerioskused välja mõelda ideest teost, teostuseni me kasutame ka papp, et nad teevad mingit ehitavat asjad sellest popist ja ka ja siis nad jood robootika ja tavaliselt meie programmi järgi kuskil neljapäeval võttena just see päev, kus toimuvad robootika töötoad, kogu päev teevad ehitavad roboteid, kes teeb kõige parema, juba toimiva roboti. Nad roboteetia siis programmeeriks seda ja siis saavad sellega veel mängida ja arendada mingit load ja nii edasi. Aga selline lihtsalt palli tagaajamine ja karjumine, jooksmine kas ei kuulu laagringurd kuulub küll. Väga hea. Teeme siin ühe väikese pausi. Kuulame ühe loom eneselt, suvi on veel ees ning seejärel jätkame. Meil on täna saates külas Annika Silde ja Irina romaanov. Teemaks on meil lastelaagrid ja laste vaba aeg. Oodatud on ka teie kommentaaridele meie foorumisse. Kui teil on näiteks jagada mõni põnev laagrikogemus või teate, mismoodi oleks tore lastel aega veeta, siis pange aga kirja. Suvistest tegevustest on meil juttu, täpsemalt laagritest ja saates on külas Annika Silde, lastekaitse liidu lastelaagrit, osaühingu programmi juht ja erina romaanov, kes on innovaatilise hariduse keskuse kogu üks asutajatest tegevust. Teater huvitaks selline asi, et kui on praegu nagu, nagu need ilmad on sellised, mitte kõige paremad, Annika siis mismoodi te panete programmi ühes laagris kokku? Et tavaliselt laagris ju ütleme Remniku ja need suuremad on tegevused kõik väljas. Aga kui ei ole selliseid häid ilmu, mida te siis teete seal lastega, et nad ei hakkaks tusatsema. Jah, no just tegelikult see laagri vahetus, mis meil oli, eile lõppes meil oli kaks ilma kaks päeva sellist ilma, kus me saime olla nagu õues pikemalt. Kogu kogu see programm, mida me nagu alguses paika paneme, panime päris selliselt ei toiminud, aga kui aga meil on vaja alati me noh, selles mõttes me teame, et ilmad võivad ju muutuda ja, ja ongi niimoodi, et on põhiprogramm ja on ka selles mõttes nii-öelda B-variant või etestame kassi päevade kaupa neid tegevusi ümber selliselt, et nüüd kui tuleb see päiksepaisteline ilm, et siis teeme seda tegevust, mis nüüd nüüd oli? Et programmi paikapanemine tegelikult algab juba väga-väga vara. Et aga mida see program tähendab, et süüakse või mängu mängime või programm ongi, ütleme selline noh, põhiplaan, eks ole, igapäevane päevaplaan, et mis sellel päeval nagu teha tehakse. Põhiajad on küll, et kell 10 on söömine, siis on ja ennem seda ärkamine ja hommikused tegevused siis on meil nagunii-öelda ennelõunane tegevuste plokk, siis on meil kell kaks lõuna, siis on järgmine tegevuste plokk ja siis on sellised traditsioonilised õhtuüritused, disko, disko meil on rannikul on disko väga oluline, et selles mõttes. Aga ennem diskot on noorte oma nagu tegevus noorte oma, selline noh, ütleme talendisood, sellised play Päkid väga tüüpilised traditsioonilised laagritegevused. Mis on ju väga raske välja mõelda selles mõttes, et minu arust lapsed kogu aeg nagu muutuvad, vähemalt nende huvid või mina ei tea, mina küll ei suudaks välja mõelda, et mis võiks huvitada 10 kaheksa 13 aastaseid, mis paneks neid liigutama. Ei, selles mõttes noored, ma ei tea, kuidas, aga laagris noored on teistmoodi naismoodi, nad mõtlevad ise asju välja hoopis teistmoodi, nad ise mõtlevad välja, kes nad olla tahavad. Noh, ongi niimoodi, et näeksime, talendisoo on niimoodi, et et sinna on tahtjaid rohkem, kui me suudame nii-öelda laval nagu näidata lapsi, et need, kes ei ole saanud oma esinemiskogemust näiteks koolis rakendada, siis nad tulevadki laagrisse, tahavad seal selle oma kogemuse. Et saavad laulda, saavad tantsida, saavad teha midagi sellist, mida nad oskavad ja mida nagu nad ei ole võib-olla koolis selliselt nagu saanud rakendada. Et kasvataja ülesanne ongi nagu see välja tuua, et mis nende rühma lapsel, lapsel lastel nagu on sellist huvialad ja, ja mida nad saaksid nagu näidata. Aga kas tuleb ka sellist asja ette, et mõne lapsega nagu ei saa kontakti, sest talle ei sobi laagrielu? Irina on sedasi juhtunud, näiteks teil. Aga see laager ei ole soovinud, seda ei ole juhtunud, aga meil on näiteks autismiga lapsed käivad laagris. Et me teame, kuidas nüüd käituda, et need tavaliselt alati võtame. Ühe kasvataja, kes on erapedagoogiharidusega, kes saab nende lastega hakkama. Ja samas meil on olemas ka need laast, kellel on käitumishäired, näiteks võib eesti keeles Mandeid käitub halvasti nii-öelda ja vot nendega on selline lugu, et et me püüame, kui ta käitub halvasti, siis muidugi me püüame rääkida lastele ja kui midagi, noh, tema käitumine ei muutu siis me räägime lapse andmetega ja kui peale seda tema käitumine ka ei, ei muutu, siis me saadame ta koju, et me ei saa. No vastutame kõikide laste vaimse tervise tervisliku keskkonna eest laagris ja me ei saa jätta seda last, kes ei alge reegleid ja kes häirib ja Teppa halba asju teistele lastele näiteks ropendab või lööb kedagi või, või nii edasi. Noh, me lihtsalt ei saa, kuna me vastutame kõikide laste eest, mitte ainult selle lapse eest. Aga sellist asja, kui tuleb nagu lihtsalt, et on natuke tagasihoidlikum, kurvameelsem ei taha kohe minna mängima, keegi ütles nii, et talendishow ei taha laulda, ei taha tantsida. Et kuidas temaga kaasa. Sellist sundi nagu ei saa olla laagris, et see ei ole nagu selles mõttes, kuna see on ikkagist nii-öelda noorsed olema mõnusa peale peab olema mõnus ja tegelikult ka vabatahtlik, et sundi kindlasti ei saa olla, et see peab olema nagu noh, see ongi see, et kasvatajad lahendavad selle teistmoodi, et nad, et oma sellise tegevusega oma nagu suunamisega nad juba toovad ise selle lapse sinnamaani, et et muidugi meie laagris on samamoodi, et on neid, kes ei avane ja kes, kes jäävadki nagu, jäävadki kinniseks ka laagri lõpuni, aga see on ka tema õigused. Meie laagris on tugiisik täiesti olemas, kellel on oma väikene pesakene lauamängudega raamatut, aga kuhu siis lapsed, kes noh, tunnevadki ennast natukene halvasti või, või, või vajavad sellist rahulikku olemist mitte seda möllu. Siis tegelikult on võimalus nagu meil noh, väga mitmeid selliseid võimalusi, et ta ei pea mingi aeg selles nii-öelda suures laagrimöllus, esinemiste möllus nagu osalema, vaid ta saab rahulikult olla. Aga kui tihti tuleb seda, et esimesed kaks päeva nutetakse patja ja neid tuleb lohutada lapsi, et nad ikkagi on, nagu seda ikka tuleb. Seda ikka tuleb, see on no ma ei oska öelda ära kauge, et see on laagri nagu üks osa, et meil rühmades ikka ikka on mitmeid, et aga siis, kui ta saab nagu noh, kui me julgustame teda, ta saab tegelikult sellest üle, et järgmistel päevadel on juba rõõmsad näod ees, et ise vaatasin samamoodi sellel vahetusel, et kuidas ma ise käisin lohutamas ühte poissi, ta pidi kohe ära minema ja siis, kui saime ta nii kaugele, et ta on nagu ühe veel, siis järgmisel päeval oli ta juba väga rõõmus ja osales suure entusiasmiga kõikides tegevustes. Mis kogemuse annab laagrikogemus lapsele? Suhtlen uued teadmised, mängud, et seda, et laps tegelikult laps õpib sisustada oma vaba aega teistmoodi. Et see on nagu meie laagri vähemalt eesmärk, et tema oskaks õues mänge mängida, siis tal ei ole nii, et ei lähe õuenem niisama oma sõpradega ta läheb ja ta oskab nendele õpetused, need mängud. Samas, kuna me tegelannar lego koerbootikuga siis äratama huvi selle teaduse vastu. Ja siis laps tuleb koju ja ehitab ka legost mingi asja ja nüüd hakkab otsima roboti või robotringi ja hakkab tundma huvi selle teaduse vastu, võib-olla ta ei lähe robootikaringi, võib-olla ta läheb keemia või loodusse ringi, aga tal vähemalt see huvi, et ta avastab, et ta võib uurida asju, mitte mitte nagu lihtsalt karbis olla. Et jah, selles mõttes, et kui laager on tegelikult üks selline meetod nagu noorsootöös siis noh, kõige suurem, ma arvan, kogemus, mis on seesama, mis ma rääkisin ennem, et noored saavad ise teha. Et noh, samamoodi näiteks kas hommikul, kui ma ise olen see, kes räägib nagu need esimesed esimene kogunemine, siis ma ise räägin seal, mis nagu toimub, siis ma lihtsalt võtsin ühest rühmast kaks suurt poissi ja ütlesin, et nii, et nüüd kui tahate, kas te soovite ise selle esimese kogunemise läbi viia? Et siin on nagu need asjad, mida peaks nagu läbi noh, mida, mida peaks rääkima ja nad tulid väga suurepäraselt toime, et laager ongi nagu see võimalus jällegist, et Sa saad proovida seda, mida sa võib-olla ei ole julgenud või kui õpetajad ei anna sulle näiteks mikrofoni, et sa saad nüüd hakata seda ise tegema, et et selline isetegemine ja selline kogemus, noh, mitteformaalne õpe sellest protsessist kõigest. Et seesama noh, meil on näiteks see, et õht õhtuid viivad samuti noored ise läbi, et kui on see talendisoo, siis nad kutsuvad need esinejad järgmiseid ja nad sisustavad kõik ise nagu selle, et me annamegi nagu sellised väga mitmekülgsed võimalused noortele. Tore teate, viimane küsimus veel, kui nüüd laps ei ole laagris, on maal vanaema juures või, või, või lihtsalt mingitel põhjustel peab olema kodus ei ole laagri, siis mida võtta lapsega ette mõni hea soovitus, et kuidas sisustada ta laega mitte sisustada, vaid panna teda ennast enda ise sisustama. Kuidas seda väärtuslikult teha, et saadad arvutitest eemal? Noh, kui nüüd väga laialt võtta, siis tegelikult lapsed ootavad seda, et nende vanaemade emad tegelikult ta mängiksid nendega seesama muretse endale mingi väga huvitav tav lauamäng ja mängi tõesti nagu unusta kõik muud asjad ära ja keskendu sellele, et sa mängid lapsega seda lauamängu. Et vähemalt mu oma lapse puhul ta nagu ise ütleb ka, et emme, ma tahan sinuga mängida, siis emmele neile seda teha, siis nad ei ole seda siiani kõike. Aga ta ei ole teha süüa koos. Kasvõi see ongi sama teha neid asju koos, et tegelikult on see nagu kõige suurem asi, et kui vihma sajab, siis mine, hüppa lompi ise võiduga minna, lompi hüppama, minge jookske märja muru peal koos või et selles mõttes see, see on see, mida tegelikult noored tahavad koos teha. Üks küsimus meie kodulehekülje pealt, kuidas võiks olla lahendatud liikumispuudega lapse laagrisolek? Jah. Meil on niimoodi, et meil on olnud teema sellega, et kas tuleb või ei tule ja kes tuleb ja kust tuleb. Aga meil oleks vaja juurde tugiisikud, kes tema eest nagu selles mõttes selliselt nagu hoolitseb. Et põhimõtteliselt meie laagris on võimalused olemas tulla. Aga meil endal ei ole nagu veel sellist kompetentsi kompetentsi, aga et üks kasvataja nagu temaga ainult tegeleks, et aitaks teda kui tuleb näiteks tugiisik kõrvale, siis, siis nagu saab seda teha samamoodi on ükskõik millise, nagu sellise mitte tavapärase nagu ma ei tea, kas noh, erivajadusega et peab olema nagu selline tugi praegu, seda ei ole praegu selles mõttes praegu, me ei ole sellesse vahetusse sellesse laagrites ei ole võtnud. Erina, kuidas teil on? Keegi pole küsinud tegelikult, et kui keegi tuleks ja ütleks, et teate, ma olen selline laps, tahaks tulla, eks me leiaks mingi võimaluse selle jaoks, sest et praegu see koht, kus me laager, toimub seal lohesaba seikluslinnakusse asub teisel korrusel. Et liti seal pole. Et okei, et kui last viia teisele korrusele, siis on võimalik, et mehed on olemas. Aga seal toas saab juba liikuda, seal on palju kohti nagu Ta saab isegi majakeste sisse ja laugude taga liikuda, et selles mõttes, et see on realiseeritav nii-öelda. Seda on hästi tore kuulda ja see on ka kindlasti maa, kus annaks veel väga palju ära teha, et, et siis katusega lapsed pääseksid samu moodi. Laagrites ei oleks meil samamoodi lõbus ja tore, kui kõigil teistel aitäh saatesse tulemast. Annika Silde, aitäh, Irina armanov. Me läheme nüüd edasi muusikaga, seejärel aga vahetame teemat. Tuleb meil ühest kingitusest, mille on Poola teinud Eestile. Sellise mõnusa mesilaste sumin, aga alustame oma järgmisest jutusest, juttu tuleb meil mesilastest kui ka kingitusest ning raamatust. Minu ees laual on raamat mesilased, mis on omamoodi kingitus Poola vabariigi poolt Eesti vabariigile meie siis sünnipäeva puhul. Aga samas on huvitav see, et Poola järgmisel aastal tähistab oma taasiseseisvumist nii, et sellised kaks mõnusat 100-st sünnipäeva lähestikku ja saates külas sama Meira proska Peterson, Poola vabariigi suursaatkonna avaliku kultuuridiplomaatia spetsialist. Tere. Tere. Ütle mulle palun. Kuidas on see mesilaste raamat, mis on suure formaadiline imekaunite piltidega, mille on teinud biotor Soch ja põneva jutuga nüüd kingituse ja nende sünnipäevadega? Päris kingituseks on, mis on poole poolt Eestile toodud. Ta on pikem näitus, mis käsitleb seda raamatu ja sellest illustratsioone nii teksti ja mille ideeks. Ja mille idee inspiratsiooniks oli Juhan Liivi luule, kus nad lendavad mesipuu poole, et meile õudsalt meeldis Isamaa meiste või Väike-Isamaa meister ehk mesitaru kohukeik, mesilased tormavad, et teda kaitsta, seda üles ehitama. Ja selles olla mõtlesime, et see on väga tore viis, kuidas sellises arusaadavas keeles kõigile räägida oma juubelit, sest ehk Eesti 100-st ja meie ka taasiseseisvumissajandast, sünniaastapäevast või 100-st 100.-st taasiseseisvumispaelast. Ja siis nii sündiski see asi siis meid ka saatis selle tähes Jaak Tuksami poolt loodud laul, mida mina olen esimest korda kuulnud Jaak Johansoni esituses ja siis sai loodud üheks jõulupeoks ammu-ammu tagasi. Ja see on siis metsamesilind päri. Aga kuidas need asjad on nagu kokkujooksmist alguses, kui oli jutt mesilastest, ma nagu ei tulnud selle seose poole nagu peale, et, et mesipuu tegelikult see on juba nagu väike riik nagu mesilased on ju see rahvas seal ja nagu ma ei seostanud seda No ma just päris nagu selleks toetusi näed, see Juhan Liivi luuletus, kes ise ka vist arvas, et on Poola kuninga pärija. Nii et see on ka üks väike seos, et ta on ka sündinud laiusel, ei olnud laiusel, mis on kõige põhjapoolsem poolast, Arostkond olnud. Mingil ajal Eesti ajaloos ka jah, poole alla kuulus Eesti, nii et need info seal väga palju selliseid väikseid seoseid või niite, mis nagu kuidagi lähevad kõik kokku selles mesitaru, ehk Isamaa mõistes, et et see, see kuidagi tuleb iseenesest välja, et kõik see, mis moodustab seda näituse kuidagi on olemas ja seda tuleb lihtsalt avastama seda, nagu, kui panna juurde, panna sinna näitusele. Näitus ise on hetkel Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses selline sisemine näitus. See koosneb siis seitsmeteistkümnest tahvlist, mis on suurelt tehtud. Raamatu läheb kas illustratsiooni tekstiga, neid on välja valitud. Meie kuraatorite poolt, mis on, mis esindavad erinevaid Eesti galeriid või muuseume, raamatukogud, keskkonnakeskused ja siis selle juurde. Me panime veel erinevad mesiniku tarvikud, mida laenas meile lahkesti linnamesinik, Eesti linnamesinik Erginomaniskes. Tavaliselt töötab Tallinna Tehnikaülikoolis. Aga vabal ajal ronib oma katusele ja seal peabki mesilasi. Et me saime väga palju targemaks tänu tänu kõigile nendele asjadele. Hetkel on tema mesiniku kostüüm meil näitusel, seega ta ise teenindab oma mesilasi ilma kostüümid, et julge ettevõtmine, julge peleti mineta ohverdas väga palju, et seal on ka mesitarud ja siis on loomulikult raamatut, sest sama raamat on täiesti poole mastaabis üks graafilise disaini fenomen. Ta meeldis nii paljudele, et hetkel ta on välja andnud juba 14-st keelest, et see on tohutult kiire areng, sest raamat ise sai Poola kirjastuselt palutud. Ta on ilmunud aastal 2014 buss et siiamaani on juba nagunii paljudest Kerdes ja nii paljudel turudel ja ta on pälvinud väga palju ta auhindu, vaatamata sellele Pjotr Soha, kes on ka väga juba mainekas illustratsiooni autor. Köige hinnalisem autiitliks peab endale just ise Väike-Varssavi lähistel kooli mesiniku Väike-mesiniku klubi siin auliikme tiitli, et see raamat on tõepoolest omapärane näitust, mis tuleb sellest raamatust, on veel omapärasem, sest seda teevad väga fantastilised inimesed ja see hakkab ringi. Käima üle jää ainult loomaaeda praegu soluutselt myygoduse. See hakkab Eestis ringi käima juba, tegelikult käib ringi neid raamat ise on välja tulnud varaku varraku Est vetel Tallinnas juba aprilli lõpus siis maigu täheke oli siis sellele raamatule pühendatud. Ja siis me maikuus saime kaks näitust valmis, nad on natukene sarnased, aga nendel on teised rollid, üks on väli näidusesse. Väi näitus sai avatud ülemaailmse mesilaste päeval 20. mail Tartu mänguasjamuuseumi hoovis. See on esimene sisse hoovi näitus, väline näitus, meil oli mõlemal väga põnev seda teha. Ja see näitus jääb seal Tartu mänguasjamuuseumis tuks eestlastele ja kõikidele, kes sinna satuvad kuni seitsmeteistkümnenda juulini ja Tallinna loomaaia näidus, mis algselt oli avatud Tallinna keskraamatukogus ka maikuus hetkel jääb avatuks 23. juulini, mölemad näitused, varsti rändavad siis väga armsa linna poole, see on siis Haapsalu linn välinäitus siis jääb tukse neljanda septembrini Iloni imedemaal ja sealses hoovis ja seal juba, ma arvan, võime kõigi kutsuda esitlusele, mis toimub 31. juulil kell 11 ja seda esitlus viib läbi imetleda. Ma ei kahtlustaks, et tegeleb mesinduse käe, sest see on Joel. Käen nime, kes on varem olnud tuntud kui põhjaga mõisaga. Praegu on ta siis kuulsas Dirhami kalakohvikus ja nüüd selgus, et tegelikult ta on mesinik ja tuleb sinna just mesiniku rollis. Ehk me siis kuuleme, väga palju benevad. Ja siis see sisemine näidus tulebki lasteraamatukogus ja seal ei ole veel mesiniku nime teada. Igatahes esitlus sinna on plaanitud 14.-ks augustiks. Seda me teeme samuti Eesti mesinike seltsiga koostöös ja kuna sealne kuraator on proua Krista komberg siis on ka oodata väga põnevat esitlust, sest Ta juba näidates Marianna Oklejagi paberleid meistrituba tõestas, et ta on võimeline kõigeks kehastuma, isegi mesinikuks. Oletame. Päris äge, aga tegelikult tuleb jõuga biotor Soho Eestisse. Teda on võimalik näha, tõsi, mitte nüüd, suvel, aga sügisel, teisel novembril. Jah, sest selle näituse algus oli selle näituse algusega oli nõnda, et selle mõttega tulime ühteaegselt Viive Norjamine, Viive noore alati septembriks plaani Poola illustraatorite näitus lastekirjanduse keskuses ja minul oli just see raamat. Kingitud poolakeelne, siis ma ütlesin, et see oleks hea mätted seda näitust tooma, et ütles, jääma, istuda, mõtlesin, plaanisime seda septembriks. Siis juhuslikult tuli välja ka varrad, plaanib ju selle just selle raamatu väljaandmist ja siis näitus valmis varem selle tõttu ta juba jõuab varem eestlaste kätte. Aga biots ahe tuleb Eestisse seoses illustratsiooni triennaaliga, seal ta on žürii liige ja ise esitleb oma näitus keskraamatukogus teisel novembril. Kellaaeg ei ole veel teada, loodame, et varem me saame teda viiega Olustvere. Seal saaks kohtuda nendega, kes õpivad mesindust ja loodame, et tema olek toob väga palju juurde nendele, kes juba seda raamatu on omandanud. Seda raamatut juba kingitakse. Te kingite seda lastehaiglas. Lastele. Ja et see on siis teine raamat, mida Poola saatkond plaanis kinkida just koostöös Eesti lastekirjanduse keskusega, kuhu näitus sisene sisemine näitus rändab septembrikuus ja oktoobris. Ehk siis lastekirjanduse keskusega on meil selline plaan ka panustama nende aktsioonile, mis on lastehaiglad Ramad, kaugvõi, raamatute Carrusellid, kuhu kogu aeg värskendatakse selle selle, selle kogumiku, mis seal on, ehk siis sinna on juba eelmine aasta jõudnud mingi linskide raamatut, et mul on silmsis, et pildiraamatuid, kus üldise teksti ei ole aga väga põnevad lugusid, nagu saab jutustada nende neid vaadates ja nüüd lähebki see üks esimestest Poola keelest tõlgitud eesti keelde ja välja antud lasteraamatutest viimastel aastatel. Öelge, kui palju muidu tõlgitakse eesti keelde, poola kirjandust võiks seda rohkem olla või mul vähemalt lugejana tundub, et nagu vähe või ei satu etta. No küll, me oleme maxima listid jaolgem siis võiks olla rohkem, seda küll, et kui me võrdleme neid aegu, kui sai seda väga palju ja väga suured tiraažid siis ma praegu on küll selline tunne, et väga palju väärtkirjandus jääb tõlkimata. Aga samas ma pean ütlema, et me rõõmustame iga iga raamatu üle, mis ilmub sellel aastal. Prima Vista festivali ajal sai esitletud debüüdi raamat, mis sai kahe toolas kõige suurema mainekama kirjanduse kategoorias auhinna nige ka Bronganoviitska. Söötma kivi. Ja siis nüüd on see mesilaste raamat, mis on meie jaoks väga rõõmustab, sest varem olid meil ju kuningas Matjus esimene ning väike Šobena, aga need olid puhtalt saatkonna idee järgi tehtud. Nüüdse mesilased on esimene selline raamat peale pikki aastaid kust initsiatiiv tuli eesti kirjastuselt. Natuke peaks rääkima ka sellest raamatust, meil on pisut aega veel ja siin on, et nüüd pilti selgemaks teha, raadio seda küll ei näita, siis siin on põhjalikud ülevaated sellest, mismoodi näeb välja elu mesilastarus. Kuidas mesilased mett koguvad, mismoodi nad oma järglasi toidavad, vastseid hooldavad ja mida edasi, seda põnevamaks asi läheb, siin on tolmendajad loomad, kes seal teised on kasulikud, siis me jõuame lausa kiviaega. Kuidas inimesed mesilasi siis nägid, nendega kontakteerusime, siis tulevad juba kreeka jumalad ja hästi põnev on ka Aleksander Suure lugu, kes, keda siis noh, tõsi küll, surnuna transporditi meetünnis, et ta seisaks ja temaga midagi halba ei juhtuks, jooks oma kodumaal, kuidas mett koguti, selline nagu väga huvitav, siin lõpus veel. Kõike ma ei jõua nüüd rääkida on ka, eks ole, nõuanded selle kohta, kuidas mesilashammustusega käituda, aga siis on veel ka põnevad lood, kuidas vapsikuid tõrjuda, kuidas mesilased toimetavad robotmesilased ja nii edasi ja nii edasi. Nii et ääretult põnev lugemine, aitäh saatesse tulemast, Slovomiera proska, Peterson. Meie aeg saab kohe läbi, aga huvitaja saade tänaseks. Minu nimi, Krista taim, soovin teile kena päeva ja meie saadet jääb lõpetama nüüd tuksele sõbrad lauluga mesi liita. Metsmee hind on mänguume, tal asi ka tallel, iial tõi. Ja välja. Vaids Globee. Või või? Või? Või? Või? Või ei, mõni sama olla? Või? Mõtlesime onu mängu veel. All passiivi tule noh ka see talle jälle lähen ja. Metsime linn, möll, tallu, baas ei ole lokaalse tallenn Tõnn. Ja mäel ta peab maitsma Me. Nutsu suu lukus.