Oleme koos Kristaga seekord huvitaja saadet alustamas Helsingi südalinnast. Ja me oleme terve see nädal pühendatud tegelikult Eesti-Soome koostööle Soome avastamisele ja loomulikult Soome 100.-le sünnipäevale. Ja need meelise Krista, kes me oleme, oleme siis Krista taim ja Meelis Süld. Just nii ja inimesed, kellega kohtume, on eestlased, kes on siin ajanud omale juured alla, tunnevad ennast siin nagu kodus ja otse loomulikult räägime ka eestofiilidega, sest minu arust, mis võib-olla kenam, kui sa tuled võõrasse riiki ja sa saatsin rääkida kohalikuga sinu oma emakeeles, kes saab sulle anda pildi sellest maast, rahvas tehasin natukenegi tuttavamaks kuidagi kodusemaks ja hea on teada, et sa ei ole siin ainult mitte võõras oma kultuuriga, vaid on ka siin inimesi, kes armastavad sinu kultuuri, kes oskavad sinu keelt saavad aru sinu mõtetest, et see on niisugune ilus olemine. Võtame kas või tänahommikuse kogemuse, olime hotellis majal Sofia kultuurikeskuses ja maksime arvet ja ennäe imet, inimene, kes on lihtsalt hotellid, retseptsioonist tööl, hakkas meiega rääkima eesti keeles. Nii et neid inimesi, kes eesti keelt Soomes oskavad, on, on ikka päris palju. Mis ei tähenda muidugi, et me Eestis ei võiks rohkem osata soome keelt, et seal lausa patuasi, et tuleb eestlane, Soome hakkab rääkima siin inglise keeles või siis hea küll, kehakeeles saame veel aru. Aga Ma peaks Eesti koolides olema ka üks selline väike soome keele kursus, aga tänaseks saatekülalised ka need on kõik estofiilid, kolm suurepärast inimest suurepärast eestitundjat ja ma ütleks isegi, et eestiarmastajat ajaloolane, Soome ajaloolane ja Eesti ajaloost palju kirjutanud võiks öelda isegi Eesti ajaloo uurija Seppo Tsetterberg. Siis teine külaline on meil Pekka linnaine, kes on estofiil, ajaloo huviline, turismispetsialist ärikonsultant. Kolmandaks räägime ka Tuglase seltsi tegemistest estofiil Katariina suur Paloga. Nii et need on meie kolm tänast sellist külaliste teemadeks. Otse loomulikult Soome, Helsingi, eestlased ja eestlaste jäljed siin. Ja just need inimesed, kes korra on Helsingis käinud, et mõtleksid korra veel läbised, kuhu veel minna, mida veel teha, et mitte ainult piirduda siin IKEA külastusega või Stockmanni? Ja nüüd see koht, kus me asume, kahjuks raadio pilti ei näita, aga me katsume teile kirjeldada, kui te tulete, et Helsingisse, siis siin kohe ees on suur turg, mida on kõik kindlasti külastanud ja vot siin kõrval on basseinid ja saunakeskuses soome saun, seal kuidagi käib kokku, siin ei ole midagi teha. See on nüüd hiljuti valmis saanud täiesti valmis. Nii et kui te sõidate Helsingis, ärge unustage kood, ma nagu mina tegin, sest see on koht, mis väärib külastamist. Siin on basseinid, suured pärane, vaade linnale ja, ja võimalus nautida ilusat suve, mis on vees. Ja Helsingisse juttudega, kus me oleme, Meelis, sellega huvitav saade läheb siis eetrisse siit Helsingi pärast, et kesklinnas saunakeskuse hallas katuselt, õigemini katuseterrassil ja esimeseks külaliseks on tuntud Eesti ajaloo uurija, professor, ajaloolane Seppo Tsetterberg. Tere. Jah. Tervist. Tervist. Teie olete see inimene, kes on eestlasi uurinud jääajast, võiks öelda tänapäevani välja. Öelge palun, mis teeb meid sarnasteks, mis teeb meid erinevateks, mis on selle Eesti ajaloo põlu, et mis üks soome professor aka puurima eestlasi oma väikseid vendasid kuskil lõugas. No see minu saatus ja minu taust on selline, et, et täpselt 50 ja 50 ja pool aastat tagasi ma olin noor tudeng siin Helsingi ülikoolis ja ja juhuslikult käisime sõjaarhiivis ja seal arhivaar ütles, et jaa, palun vaadake, siin on ka need hõimu hõimus, sõjaarhiivid, materjalid, et palun teil teile noortele, nemad vist pakuvad huvi ja ma mõtlesin, okei, mina küll täpsem täpsemalt veel ei tea, aga, aga võib-olla et ja nii on, et 50 50 aastat olen Eesti Eesti ajalooga tegelenud ja see on pakkunud. Mulle väga suurt huvi. Aga muidugi nõukogude ajal. Ühendused Eesti ka olid väga väiksed ja ajaloolase ja jaoks eriti suur probleem on alati varem olnud, see tarhite arhiivid olid suletud ja raamatukogus ka ei olnud võimalust töötada, aga nüüd on kõik ja, ja, ja mulle see eriti meeldib ja olgu, et olen väga vana inimene, siis ikkagi uurin aktiivselt, iga päev kirjutan, kui on aega. Kas te õpite või see tähendab, kas te olete rohkem uurinud Soome ajalugu kui Eesti ajada? Olen küll Soome ajalugu ja Saksa ajalugu, mulle ka pakub palju huvi ja minu taust on selline, et minu esimene olete ülikoolis oli, et tahaksin Vene ajalugu uurida ja hakkasin vene keelt õppima tollal ja aga, aga vene ajaloo uurimine oli väga raske just sellepärast, et neid Venemaa, Nõukogude Liidu arhiivid olid suletud ja nii edasi, et mattasin, no mis täiesti ja selline väikevend oleks huvi, et Eesti on väga oluline, aga mitte mitte ainus minu minu objekt. No ma tean, et Eesti jaoks on olnud soomlased väga olulised juba põhjasõjast pärast Liivi sõda, kui mema jäi suhteliselt tühjaks, siis sai see täidetud paljuski ka soomlastega, kes on omad tilga verd meie verre kindlasti andnud ja kindlasti ka keelele juurde. Öelge, kui te vaatate praegust aega, kus eestlased on tulemas jälle Soomes, eks nad on käinud siin ka varasematel aegadel tulnud ja elama jäänud siis kas on paralleele ajaloos kuidagi selle ajaga, mis praegu No ma ei oska täpselt ütelda, aga eestlasi meil on küll vist alati olnud, aga üks selline selline suur buum, eestlaste buum oli 110 aastat tagasi. Et siin oli, mulle tundub, näiteks aastal 1903 siin oleks olnud umbes 3000 eestlast tööl juba tollal ja ja muidugi see Venemaa 1905 ja kuuenda revolutsioon oli selline, et Eestist tuli tuli väga palju siia siia poliitik, kuid tuli ja, ja tavainimesi ja ajakirjanikke ja nii edasi, sellepärast et olgu, et Soome oli ka üks osa vene veni veeriumis, siis ikkagi meil oli omad seadused ja oma politsei ja kõik sellised värgid ja ja sellepärast siin oli, oli eestlaste ka väga, väga hea olla ja töödata ja nendel oli siin omad klubid ja kõik sellised, et see elu oli küll väga aktiivne. Kuidas iseloomustada Eesti ja Soome suhteid läbi ajaloo, et kas me oleme alati olnud head vennad või on olnud ka kriitilisemaid perioode? See on alati selline oluline küsimus, sellepärast vennasrahvad see on ju selline väga üldine mõiste. Aga, aga see ei tähenda seda, meil on olnud ka sellised kriitilisemad ajad, muidugi on. Eesti vabadussõda oli, oli selline positiivses mõttes küll oluline, nii et et Soomest tuli vabatahtlikud ja, ja, ja soo soo, soomlased tahtsid aidata Eestit ja see oli täitsa okei, aga pärast seda mina alati ja kirjutan, esimese vabariigi ajal oli neid leeme, oli küll, et see ei olnud nii selline. Kuidas on päikeseline see see aeg, et, et neid oli kaks, alati on nii, et kui on kaks väikest rahvast, siis nende vahel tundub, et on, on sellist mida ka negatiivsed, et see, see ei olnud olnud nii positiivne aeg ja eriti oluline oli see, et meil oli meie, Soomes oli see see kui kuiv seadus ja, ja see tähendas seda. Soomlane on väga kummaline, nii et ta tahab juua. Ja olgu-olgu seadus missugune on, aga ikkagi tahab juua ja, ja selle meile tuli Eestist ja sealt tuli piiritust ja Poolast ka piiritust ja alkoholi ja nii edasi ja need olid suured naudingud, soomlastele aga keelatud ja see tähendas seda, et Eesti oli mingi selline, selline natuke ka negatiivne sümbol soomlastele just. Muidugi kui oli joodik, siis oli positiivne sümbol, aga kui oli, kui oli tavainimene ja eriti kui oli politsei, siis nendele ei meeldinud, et, et sealt alata tuli seda salapiiritust ja kõik sellised rõõmud tulid. Toojat, kes siis no Põhja-Eesti rannikul Geon näha neid suuri talusid ja hooneid, mida on siis salakaubavedajad püsti pannud? Jah, seal ongi näha, neid ikka veel on ja muidugi eestlased said raha ja, ja see oli selline business. Aga kui palju on eestlased soome kultuuri rikastanud? Seda mina täpselt ei oska ütelda, muidugi alati, kui siia tuleb. Võõrrahva esindaja, et siis siis mõju on, on oluline ja ja mulle tundub, et kultuuris ka on näiteks sellised teie kultuuri suur tegelev tegelased kui Gustav suits, tema ju hoopis siin kõrval Helsingi ülikoolis ja üle 100 aastat tagasi samuti Friedebert Tuglas elas siin aasta noh, aastakümneid elas sellepärast. Ta oli enam-vähem selline poliitiline. No Eestis Eestis politsei teda eriti ei armastanud ja ta põgenes ja tuli tuli Soome ja elas siin, et need on olnud, nemad on olnud küll väga olulised meie meie kultuuri jaoks ka. Kas te oskate öelda, miks, miks soomlased hirmsasti seda meie Saaremaad armastavad? See on teil küll, olete meeldiv inimene, aga teil on väga rasked küsimused ja, ja mina ei tea, et miks on nii, aga kodus on ainulaadne, meri on lähedal kõikjal Eestis on meri enam-vähem lähedal. Et, et sellised tegurid vist on, on nii? On nii, et tähendavad just seda, et, et soomlane summa sellesse Saaremaa meeldib, soomlane on ju selline. Vabandage, poolmetsik ikka veel ja, ja Saaremaal on loodus on lähedal ja, ja eriti eriti meri ja kõik sellised. Noh, selline soomlaste metsikusse, nagu te ütlete, minu arust see on omamoodi võluv, et mis seal eestlastele meeldib, sest miks nad muidu nii suurtes hulkades Soome tulevad, ma ei usu, et see on suur raha, seda saaks igal pool, mujal võib Ameerikasse sõita kuhu sõidad, mitte kunagi, aga vaata, mis võiks olla teie arvates see, mis teeb soomlased plikuks, et nad taluvad enda juures võõraid. Me Eestis kohtame tihtipeale sellist natukene võõravaenulikkust, et nii, nii et kuidas teie suud või on see mulle ainult tundub nii, igal juhul. Ma ei ole Soomes kordagi turistina küll käies kohanud halba suhtumist, ma tunnen ennast siin väga hästi, sest inimesed naeratavad, on sõbralikud, keegi ei põrnitseb kuskilt võimul, lihtsalt vedanud, et kuidas selle soomlaste hingeeluga on, et kuidas nad võtavad võõraid vastu eestlasi, ma tea, pagulasi, keda iganes. See on huvitav küsimus, aga, aga mulle tundub, et kahjuks et no nüüd vist soomlased eestlasi rohkem armastavad ja, ja, ja eestlane on normaalne, täitsa normaalne inimene siin neid on, neid on nii palju, aga, aga ma ei tea, minu mulle tundub, et see soomlane ikka ikkagi on selline enam-vähem suletud inimene ja ja võõrad inimesed temale eriti ei meeldi, mis nüüd on, on varem, oli nii, aga mis nüüd on, mis nüüd on parem. Aga tore kuulda, et teil on sellised positiivsed kogemused. Kas see võib olla ka seotud sellega, et, et nüüd, kui on neid sisserändajaid nii palju kaugemalt ja nii palju erinevaid, et et siis eestlane tundub nagu, nagu päris oma inimene. See võib olla, et on ka nii, no eestlane joonena mulle tundub, et nüüd on, on enam-vähem oma oma inimene ja ta ei tule eriti kaugelt ja ühe ja need kontaktid ja füüsilise kontakti üle Soome lahe iga päev on väga-väga sellised stiilsed ja tihedad, et see, see vist on üks selline tegur. Missugune on see peatükk ajaloo raamatus, mille peaks praegu täna kirjutama, missugune ajalugu sünnib nüüd ja praegu? Just Eesti-Soome suhetes Eesti-Soome suhetes, kui ma olen subjektiivne, subjektiivne inimene, siis pean ütlema, et mina, mina seda uuesti kirjutan nüüd seda oma doktoritööd ja kirju sai valmis 40 aastat tagasi ja nüüd ma kirjutan seda uuesti sellepärast et Eesti arhiivid on avatud ja see on on Soome poliitilised suhted 1000 917920 ja, ja see on väga oluline olnud küll küll Soome, Soome ja Eesti Eesti vahel see see aeg, et see on selline minu, minu töö. Loodan, et ka täna. Sepasetterberge paluks teilt väikest nõuannet nüüd veel neile eestlastele, kes meid kuulevad, et kuhu teie soovitaksite minna Helsingis või Soomes, et seda õiget Soomet või soomlase hinge tabada. See on, kuidas ütelda, mina kahjuks kui vana vana soomlane ja, ja vana Helsingi inimene mulle Mulle eriti ei meeldi see, et minu meelest see vana selline händ ja kõik see kaob, nii et see ameerika kultuur ja kõik see tuleb, nii et teed Teie küsimus on, on eriti oluline, aga ja et kuidas ma nüüd ütleksin, no muidugi, meil on näiteks Helsingis, meil on see Seura Seurasaare muuseum ja, ja kõik, sellised on küll ja seal näeb veel seda, et kuidas soomlased varem elasid ja et, et muudatused on, on väga suured, eriti siin Helsingis. Aga kui, kui läheme edasi Helsingist ja mulle need väiksemad Soome linnad küll meeldivadki, rohkem sealsed ja seda veel on, see õhkkond, on, on midagi sellist soomlast ja. Meil on võimalik seda tunnetada, me ju läheme homme Tampere ja ülehomme laidelasse väiksesse kohta, nii et küllap me näeme. Aitäh selle väikese intervjuu eest seppa setterberg ja kuulame siit nüüd ühe loo taaskord soome muusikat ja seejärel jätkame juttu juba järgmise külalisega, kelleks on siis linnainen estofiil, ajaloo huviline, turismispetsialist, ärikonsultant, saame tematki teada vihjeid, kuhu minna ja, ja millisena tema näeb Eesti-Soome suhteid ja, ja eestlasi. Et. Ai oi, aga ta ei pane. Kui Bildan ja tara ja varma Mco hageja koorem, küümim. Ja pood, onu man parandavad void. Hääldid Märt Targo oidu. Gerrard ver sierraga. Jooksin kaupa, on Assemm opad, jooksed. Saadet Helsingist ja järgmine külaline on meil, Pekka linn ainel või võib öelda ka, et meie oleme küla speka linna isal Helsingi südalinnas ja sa oled toonud meid uude kohta? Ma kujutan ette, et päris paljud pole siin käinud, son Allas sauna, kuigi me nüüd ei ole päris saunalaval, aga aga samas selle sauna ja, ja basseiniterrassil. Me oleme parasjagu oma saadet eetrisse andmas. Tervist ja miks just see koht Helsingi südalinnas? Tervist tervist ja veel ei ole saunas, aga võib-olla lähme hiljem siis. No mis me oleme siin, ma arvan, et see on üks selline koht, mis iseloomustab seda hetke sauna buumi, mis siin ERR-is on? Et meil on traditsiooniliselt, siin on kolm linna sauna järgi jäänud vanast ajast, kui neid oli igas, igas kvartalis oli oma oma linnasaun, aga siis neid tuleb juurde järjest tulnud uusi, siis mullu see avati mullu rull avati ka teine koht, suur saunakompleks ja samas on ka siis mujal avatut neid üks üks oli tõesti selline. Zumba sauna selle nüüd ei tohi, tohin, kas siis Eestis sumpa, saun ja kirjaviisiks on täpselt sama kui see, mis asub Kohtla-Järvel, aga sumba saun asub siin kohalikus sumba sumbasaares ja seal inimesed ehitasid endale sauna ilma loata. Hiljem lammutati maha, järgmise aasta lammutati ka maha ja kolmandal aastal sai juba siis linnavalitsuse kultuuripreemia. Kuna tõesti ta on toonud tuntust Helsingile, sellest on kirjutatud New York Timesist Wall Street Journalis ja teavad, ja mis ülevaadet? Jah, seal käivad hiinlased ja kõik, muuseas, hiinlased ongi see, kes siin Helsingis on sellised, keda tuleb pidevalt vastu ja, ja teate, mis on siis nende, kas sa tead kedagi, kes, mis on nende hiinlaste kõige kõige populaarsem koht, kuhu nad lähevad siit? Ma pakuksin, et muumimaa ja saun võib see olla nii. Hei, Parin, suurim atraktsiooni neljal siin Helsingis on Tallinna vanalinn. Tõsi. Laev oli täis. Tagasi suunduma ja see on, võib, ta peab tõesti täna tänama seda, seda nagu Finnair ja need lennukompaniisid, vahepeatus, et mis on need reeglid võimaldavad siduda, alati käivad siin liiguvad siin Helsingis, talvel nad käivad Lapimaal aga alati ka Tallinnas, et päevased reisid on täitsa normaalsed ja detseen kuidagi iseloomustab seda meie linnade sulandumist. Aga teine asi, miks meie tulime siia, on muidugi see, et neil on terve Helsingi linna ajalugu ja silmade ees. Kui vaatame, siin on ümber, siin on presidendi loss, endine keiserlik palee Helsingis, kohe siin ülemkohus, Rootsi saatkond, linnavalitsus taga on jälle näha suur kirik ehk Helsingi toomkirik. No pean küsima teie käest, kes on see, kes on projekteerinud selle suur kiriku? Ma ei tea, kes see täpselt on, aga aga ma tean, et see on Aleksander teise auks kuidagimoodi. Alexanderi teise teine seisab seal ees Soome kaardiväemundris, muuseas Soome kaardiväemundris, aga see on ikkagi. Kirik on algse nimega ta Nikolai kirik, ta on Nikolai esimese ajal ehitatud, aga selle on projekteerinud Tallinna linnaarhiivist muidugi Tallinna linnaarhitekt. Karl Ludwig Engel. Noh, tema oli enne isegi Linnar siis saamist või Soome isegi Soome ehitusvalitsuse juhiks saamist Tallinna linna registris Tallinnas, kui, kui minna sinna senati väljakul seal ühel serval on Soomes ehk Soome valitsus, tänasel ajal teisel pool Helsingi ülikool ja kuivõrd nende fassaadi seesama fassaad on näha ka Tallinnas, kui jalutada pika jalaga üles ja üleval on siis kohtude Kohtu tänavas asuv oigus kantsleri büroo kantselei, see on täpselt, see on k Engeli oma. Aga kas ta on palju, mis ma ütlen veel sellest ajaloost, sellest sadamast on jälle sõitnud Laivate Tallinna vanasti Georg Ots oli natuke seal eemal. Hetkel see sõidavad need Silja Line'i Rootsi liinilaeva taga isegi sild, kohad, kus me oleme siin-seal Allase bassein, siis võtsid kiirlaevad Tallinna, siin oli vanasti olid Nordic Jet Line. Firmasid tuleb, läheb unustama, kuna need laevad läksid, nende paadid läksid, nad on hetkel minu teada Hispaania ja Maroko vahel. Aga tuli see asemele ja teisel pool on jälle jälle, ma tean. Seal on minu vana tegelikult kui ma töötasin, Kristina kruusiskumine, laevad sõitsid juba juba, noh, sul juba nõukogude ajal Georg Otsa kurval sõitsime Tallinna. See on ääretult sümpaatne, Helsingi linn on avanud või üldse Soomes. Linnad on avanud mererahvale nagu sadama, et ta on ühtlane see osa, kui võtta seesamagi siin inimesed, laevad, paadid, kaatrid ja siis inimesed ujuvad käivad mööda rannapromenaadi, et kõik on vabad, et ei ole meri nagu kuskil taga eemal, et sa pead nägema hirmsalt vaeva, et sinna pääseda. See on olnud nagu teadlik poliitikas. No ütleme, teadlik ütleme seda, et kui Helsingi linn kunagi asutati, siis Rootsi kuningas Gustav Vasa 1550 tasutakse valesse kohta sinna, kuskile kaugemale kus Merte eriti olnud. Aga noh, siis hiljem kas 80 aastat hiljem aru ja tõid selle Helsingi siia südalinna, aga mitte täpselt siis siia kohta Helsingis Helsingi on pidevalt valutanud randa tähendustes Ranton laienenud, me oleme saanud kogu eks randa juurde ja inimesed on saanud kohti juurde. Et tõesti, see on seal kõikjal. Helsingi on tõesti kellelegi on peaaegu nagu kui tahan, ehitatud nii väiksele kohal, siis kõik rännanud, vaja vallutada ja inimeste jaoks. Ma mõtlen kas või seda, kui avatud on ikkagi linn inimestele lihtsalt jalutlejatele külalistele, praegugi me oleme, eks ole, Ühe ühe sauna katusel, aga ma ei pidanud mitte midagi maksma, ei pidanud piletiraha maksma, selleks et minna terrassile. Et nautida vaateid. Et on mõeldud, et inimesed saaksid vabalt liikuda ja näha linna ja alati ei küsita seda piletiraha. No nii, ta on, ütleme, sideajad ja siis kõik siis Helsingi rannad on põhimõtteliselt täielikult avatuks, siin on võimalik teha ringi. Kui aga kasvõi jalgrattaga sinu jalgrattateed on väga head ja, ja just sellised avatud väiksed kohad, need meeldivad inimestele jalutada. Üks huvitav näide on minu arvates sellest, kuidas, mis inimestele me kunagi ei tea, mis inimestele ei meeldi, on võimatu, nagu ise projekteerida sellist väga, väga kenad restorani või kohta. Alati kui nad, hiinlased ja need Kaukaasia inimesed saabuvad Sibeliuse monument. Ma sõidan sealt sageli mööda, seal alati turismibussid ja vaata nende peedis. Äpanlaste Sibeliuse muusika kõrval on väike hundikene punane hoone, selline rikatavad kohviku nimi ja see on alati täis ja see oli seal isegi müüa ulus, müüa mitte midagi, aga inimesed, inimesed satuvad sinna rannal seal. Öelge, kui palju te olete, kui tulevad siia teil külalised, kes paluvad linna tutvustada ja nii edasi pannud kirja või täheldanud neid eestlastega seotud paiku siin Helsingis ja ära märkinud ja teate selliseid lõbusaid lugusid ja, ja noh, kasvõi seesama arhitekti lugu, et kes selle projekteeris, no ma arvan, et enamus, kes siia tuleb, ei tule selle peale, et see on eestlase projekteerituri tehtud. Noh, ütleme nüüd, et eks mõnedel on isegi mõned kümned aastad märkinud, aga, aga aga ütleme nüüd, et kuskilt Google'ist on võimalik leida, kui teeb otsingu sinimustvalge Helsingi turismikaart, nii tuleb siis leidub seal üles, aga aga need on ikkagi, need on päris paljud, ütleme seda, et kui lähme hari linnaosa, seal on tänavanimesid, seal on 10 Tänava nimi, mis on võetud Eesti Eesti Eestis, aariad Pärnu, Haapsalu väiksemat saart, isegi seal on Osmussaare. Tähendab, noh, võib-olla on käik lihtsalt, Hussar oli väike ja, aga siin, kui me vaatame, kui siin lähedal siin on õigeusu kirik, Uspenski kirik selle tagant leida restoran Jaan Pillepuu, see on, see sai sel aastal sajaaastaseks, hakati huvitavana, et kes selle restorani kunagi avas, alustas, see oli härra, mille kes tuntakse nimega rikku Paulo, aga temast sünnipärane nimi, Dali, Grigori Pauli poeg. Ja noh, sellest kuidagi sai siis. Ta tuli Taali tütre külast pärit Setumaad tervitades Setumaal teist, varsti saab oma valt ka seal, aga tõesti pange pähe tähelist iga viia aasta Eesti Helsingis toimub ülemaailmne sellistite konkurss, tan tippkonkurss ja seda on finantseerinud rikku Paulo ja tema perekond selle varaga, mis ta kogus siin Helsingis. Ta asutas sihtasutuse, toimub iga iga viie aasta eest järgmine aasta tulge sinna setukas, setu kuningriik peab olema esindatud. Millal ta toimubki? Hakkab elevust, ma ütelda, seda ta isegi Euroopa mastaabis Soomes tähtis ta on, ta on restorani muidugi, see kultuur oli see vene tähendab vene vene toiduga restorane ilmselt vanim, mis üldse Helsingis on töötanud, kuna ta 100 aastani ja ta oli kunagi Mannerheimi lemmingut. Mannerheim sultani püsiklient taliga püsiklient, teises veel kuulsamas restoranis Savoy Savoy tuntakse, vaatamisAalto tekkis kunagisi sabulise tehtud aga siis, kui kui ta läks Mannerheim salusse, seljankat, seljankat hellitama, Ansip elevust kui just kuna just see reco Paulo seto seljanka meedistamal rohkem ta on palju, selliseid, teisel pool on seal vana kaubahal. Selle taustal on valge hoone kus oli kunagi hiitlasest Villem tisleri juuksurisalong ja selle püsikliendiks oli hilisem Öeldakse, et selle püsikliendiks oli, oli siis hilisem president paasikivi keda soomlased jõle tunnevad siili soengust. Ja ta oli, meil oli, rahatähed, oli viiekümnendates. Kas 80 90.-teni oli käibel, kus oli 10, Margaline, esialgu isegi 1000 Margaline rahareform toimus 63. aastal ja see siilisoeng, mis sulle kõigile soomlastele see oligi ikkagi, see oli lõigatud liitlasest mehega. Suurepärane nii mingi moejoon on ka tegelikult kuskilt Hiiumaalt. No see öeldakse seda, et ega ta hoopis selle sakslastel. Me oleme kunagi näinud neid esimese ilmasõjaaegseid sakslasi ja neelan need siilisoengut, et öeldakse, et ta isegi jäi sõjavangi sakslastele ja seal ta õppis seda, aga jah, väga hea. See ongi, need on need lood, mis panevad kuulama ja tekitavad selliseid fantaasiaid ja aja. Neid lugusid on meile hirmsasti vaja ja ma usun, et Helsingi ja Soome üldse lugudest tulvil. Sest vaata nii nagu soomlased armastavad saunasid ma ei tea küll, miks eestlased tegelikult armastavad ka kas on see tingitud pimedast ajast või millestki siis mul on tunne, et ka soomlastel on hästi palju lugusid. Just see pime aeg, palju üksi olemist ja siis on aega mõelda, võib see nii olla. No saun on saun nüüd omaette, ütleme seda, et saun ei ole saun ei ole selleks, et me kunagi oli seal nii, kord nädalas peame sama puhtaks, aga tänasest tänane tänane täna ta on suhteliselt sealne tegevus, sotsiaalne sündmus olnud täpselt üks, üks ja sama Kutur, mis on inglastel nendel brittidele, Need pubid lähevad peale Kaunase peal peale peale tööd siis pubisse, aga soomlast lähevad sauna. Mul on tutvusringkonnas inimesi, kes käivad peaaegu iga päev saunas. Ja küsimus on seda, et seal saunas saad siis? Esiteks ta on see vaimne tervis, aga saad juttu ajada ja, ja ikkagi ta on parem alternatiiv, kui minna sinna pubisse, puhtad inimesed puhtalt puhtalt inimesed aga ennekõike vaimselt puhtaks. Aga kui on siin siin mõned sellised viited tagasi minevikku tuntud eestlastest või eestlastest, kes on saanud tuntuks Soomes oma äridega ja tegevusega, kas ka tänapäeva Eestist on tuua selliseid säravaid näiteid? Hetkel on see, et muidugi on teatud Eesti firmasid, kes on ostnud Soomest, firmasid on vorstitehas, puutu on ja siis on turu siia Laiva remonditi, taas on BLRT käes ja ta taolisi jaga. Aga üldiselt eestlased, kes siia sattunud muidugi on, on need ärijuhte ja neid aga, aga siis sellist nagu algusest peale uusi firmasid ma koheseid ei oskagi öelda. Üks hea näide on kolmekümnendatel, mis on seotud Helsingiga, on Puhkide perekond, tähendab siis tuntud on Joakim ja viis venda, mis neid oli, aga üks vendadest kolis siia, Soome, asutas siia firma Helsingi Müller, Helsinki Veski ja ta töötab endiselt siis ja nende tootemärgiks oli riskimata tee oli seal Eestis ta isegi isegi oli seal, aga ilmselt Eesti osa on müüdud edasi kast taanlastele teistele, aga, aga tõesti Puhkidele ja pukkide siis seal ongi, Sõrnaiste rannatee on üks tee, selle ääres on näha siis need, need siloti ja muud. Nende järgi. Teate, aga teeme pisikese pausi, kuulame vahepeal muusikat ja siis rekka linnainen. Tahaks teie käest nõuandeid ka selle kohta, et kuidas Helsingisse liigelda ja kui siin näiteks tahaks äri teha, oleks see võimalik ja mida siin vaja oleks? Kui tuled mehi käkavus milles hindud kurepiirde Märteni suutlile esinetud mängin, käib asju. Nõnda siis tänane huvitaja saade läheb eetrisse Soomest, Helsingist. Me oleme kesklinna Turu lähistel sadamas ja ühe uue. Kuidas öelda, siis lõõgastuskeskuse sauna, ujula katusel, terrassil. Ilm on kena, kuigi hakkab pilve minema, ütleme pool tundi tagasi. Päike veel paistis, praegu on selline kerge pilvitused. Ma loodan, et vihma sadama ei hakka, rahvas jalutab, kuigi on esmaspäev, võiks kõik tööl olla, aga ta ütles, et nad on turistid, kes siin jalutavad ja meie külalisteks estofiil praegu praegu külaliseks estofiil Pekka linna eile enne meil jäi jutt pooleli seal, et kui nüüd tahaks tulla Soome ja tahaksin hakata äri ajama, on see kerge, on siin nagu hea ettevõtlust alustada. Ettevõtluse alustamine on igal maal sama raske, sama kirgi. No esiteks on vaja muidugi Soomes osatakse soome keelt, keeleoskus on oluline asi siis et niikaua kui, siis kui tõesti räägime inglise keeles, nii, me oleme nagu kes tahes võõras teineteisele. Aga muidugi tänasel aja siis mani tooksid. Kui sul hea äri on, minnakse edasi, läheb, kas sul raha on investeerida? Nii ta läheb, aga, aga üldiselt nagu sellest väiksest alustada, eks ta, eks ta ikkagi, ma arvan, et õppida soome keelde kuidagi unustada see nagu oma taust hakata olema nagu kes tahes soomlane, siis meie, meie tulevik on ikkagi mingil määral sulandumine, eriti siis siin. Kui Helsingis suhteliselt saanud põhimõtetes oledki, said Põhja-Tallinnasse? Sa pead suhtuma niimoodi kõik küll väga lähedal või siis soomlane, kes ta hakkabki, hakkad tegutseda. Eestis küll tema eeliseks jälle seal on osata eesti keelt. Siis ta on, seal on nagu üks üksteise saab aru ja oskab lugeda siis need ärile ja taolisi, et kuidas need, kuidas need suunad käivad ja sama üldi üldiselt ongi see, kui kirdest rääkida, eriti turismi vaatenurgast. Ma tahaks näha rohkem küll Helsingis eesti keelt siis selline, ütleme seda, et linna turismibüroo peaks olema eestlastele kohandatud turismi buklete brošüüre. Kohandamist ei ole, see tõlgitakse ühest keelest teiste keelde, et see, mis on ette nähtud inglastele või sakslastele, see kõlbab ka ka siis eestlastele. Noh, kas selle nõudluste üks näide on see, et kui ma käin Tallinnas kuskil raamatupoes, seal on küll neid reisijuhte reas, seal on, seal on siis olgu, olgu mistahes vaata või Ottawad neist küll on leida, aga ei, mitte Helsingist. Ilmselt maailma kuulsaim reisijuhtide seeria on selle Berlitzi oma, neil on minu teada Stockholm, Riia, Peterburi, Vilnius, aga mitte Helsingi. Kas eestlased arvavad siis, et nad tunnevad nii hästi selle Helsingi, et ei ole vaja mitte midagi ja seetõttu siis ka pole kuskil midagi, et kas soome keel on lihtne, et seda ei vajata siis muuseumites, et seal oleks mingi juhendit või sildid eesti keeles? Sama asi on jälle muidugi seal, et Tallinnas Ma tahaks näha rohkem soome keelt, olgugi, et seda eesti keelt valdan. Aga, aga siis peabki tänama näiteks meremuuseumi, kes on neid erinäitusi teinud ka siis soome keelde. Kuna soomlased ikkagi ärimees räägib alati oma kliendikeeles Ja mulle meeldivad keelenaljad alati. Öelge, kui palju on selliseid veel, võib-olla tutte mõned sõnad ära, kus ütleme, et soome keeles, see tähendab üks asi just eesti keeles on hoopis teistpidi ja eestlased, kes arvavad, et Urmas on soome keelest rõõmsalt aru, võivad sellega väga hästi orki minna. Et kas tuleb teil mõni selline meelde, ma tean, et noh, et mul on lapsepõlvest meeles hallitus ja, ja mis need olid sellised pööraselt naljakad sõnad, et sa ikka tükk aega naerda mõeldes ohhoo, kuidas selle pugukäik on ja nii edasi, et, et millised on olnud teil võib-olla noh, kui ta kahte keelt mõistate, sellised naljakad noh, kus võid eksida. No neid hallitus jah, allituslikus moosipurgi see tähendab põhimõtteliselt siis midagi muud, kui hallitus on valitsus soome keeles, no muidugi ja siis eriti pannakse tähele need ropud sõnad, aga neid masinaga kordama, nii et üks on eksralli, võistleja on väga-väga tubli olnud siin Soomemaal ja tema nimi on pandud pandud Ühele, aga eks need just sellised viinerid on otsas ja aga kui sa oskad mõlemat keeli nagu kaotad, kaotad naljakuse ära, sa enam ei pane seda tähele, saab muidugi etümoloogiliselt aru saama, et kuidas nüüd, miks, miks Eestis viiner on jälle jälle see vorst, väike vorst, no ta oli kunagi viiner vorst. Ja kuidas siin soomes viiner on jälle siis leivakenedaalsedali viiner pruut. Ja nii ta ongi, et see on, aga ma ei, kas ma jään vastuse võlgu? Ma olen ise vaadanud selle turu peal sealsamas, siis paistab, et et teatud perioodil suvel müüakse maasikaid ja siis seal on silt juures, et halvad, toored, magedad mantsikat, see kõlab eestlasele umbes nii toored, halvad ja maitsetud maasikad. Jajaja just halvad, oota, odav on tõesti seda või, või midagi, aga noh, need on, neid on ja näiteks selline, kui soomlane loed kuskilt soolatu. Ta arvab, arvad, soolatud soola juures, aga ta noh, jah, nii ta on, et väga lähedased sõnad on sellised. Hästi tore, aga kuulge, räägime natukene ka transpordis, sest ega meil aeg surub peale, me peame varsti võtma suuna Tampere poole. Mismoodi on muide Helsingis liigelda, millega on kõige parem metroo, tramm, buss või jala või hoopis jalgrattaga? No metrood olnud, kui, kui on väiksed lapsed, Metro sõidutatakse võimalikel metroos käia, aga aga mina küll soovitan sellel kenal ilmal jalutada siis Helsingi on, see on ikkagi väike linn, siis see on see Alar siin sulle võimalik otsast otsani jalutada, näha siin kena kenal ilmal ja nähes tõelist, nagu hilisidki elu siin on, meie ees on see kuulus kaupatuuri lõunasadama tori, aga kui turuplatsile minna ka nimi turule, et ta on rohkem nagu õige tervik, elu on seal ja no ma arvan, et siit jalutaks sinna 20 minutiga või isegi vähem või vähem on midagi, et neid jalutada on, see jalgratas on hea, Helsingis on suurepärast jalgrattateed ja siis on, meil on, meil on oma keskpark, mis jagabsite Helsingi keskelt ja sellega on võimalik sõita. Ma ei tea, kas 20 kilomeetrit põhja poole isegi naabri naabervalda või naaberlinna fantale võimalik selt minna ja, ja siis. No muidugi ühistransport töötab kui hästi ka siin midagi igale igale poole on võimalik, et need kõik on kõik sellist võimalust, siin on need oma Helsigi kaardid ja taolised, mis on millega võimalik soodsalt teha. Aga olen natuke muuseumis riik, mina teeks niimoodi. Ma jõulutakse, ostaksin siit selle muuseumikaardi, mis on, mis on ka müügil, kui siin korduvalt aasta jooksul käia, kuna ma ei tea, kas seal on kas 250 muuseum ja siin üle üle Soome ja so ühe hinnaga talle mingi üle 60 euro, aga, aga see jälle, kui see tavaline muuseum midagi maksab selle 10, nii tuleb kohe tagasi. Et siin on päris palju võimalusi ja Tamperest Tamperes ja saate pooleteist tunniga siis rongiga, aga teil ilmselt on autokohas. Aga need kohad, et mis võiks siin Helsingis ikkagi ära käia, läbi vaadata? No ütleme, et inimene ei ole mitte päris esimest korda Helsingis, vaid on üht-teist südalinnas juba näinud. Aga kuhu siis veel minna A kuuris minna? Kuna me oleme siin samas, mina võtan ühe paadi, sõidan siis siin on muidugi vane paremini kantsis Suomenlinna, aga siin on avatud ka neid uued vanad, siis vanasti suletud sõjaväe kindral, kindral, käia neid vaatamas, seal ei ole ainult siis need kindlused, vaid seal on loodus loodus tänu siis kunagisele sõjaväele kaitstud. Aitäh linna näinud ja kuulame veel muusikat ning seejärel ootab meid ees viimane kohtumine, jutuajamine Katariina suurpaluga. Niimoodi head kuulajad ja jätkame nüüd oma otselülitus, side Helsingist ja meie järgmiseks külaliseks on imekena noor tütarlaps kellega ma täna hommikul kohtusin esimest korda silmast silma ja tead, meelis ma pean sulle ütlema, et juhtus selline asi, et mina mõtlesin tema neist, ma rääkisin puhtalt ja mõtlesin, et leppisime kokku, et tõesti, et Tuglase seltsis siin töötab nii kena eesti tüdrukut hakkasin küsima, et kus kandist Eestist pärit oled ja mitu aastat sa oled Helsingis elanud. Siis ta ütles, et riietega, mina olengi soomlane. Ja juttu jätkus meil tükiks ajaks, nii et meie järgmiseks külaliseks on Katariina suurpalu rõõmsad näod. Tere. Tere tulemast. Katarina, ole ja räägi mulle sellist asja, et kuidas või millal sai alguse sinul huvi Eesti vastu eesti keele vastu, et kus sa seda õppisid ja? Ja kuidas see nii läks? Juba lapsepõlves, mul vanematel olid sõbrad Eestis ja me käisime iga suvi Eestis, teised käisid Kanaari saartel. Me käisime Eestis. Aga siis pärast ma läksin ülikooli õppima ja siis võtsin lihtsalt huvi pärast nagu kõrvalaineks eesti keele ja siis hakkaski kõige rohkem huvitama. Siis oli mingi 10 aastat tagasi oli eesti keelt natukene eksootiline veel. Võib-olla enam ei ole. Aga missugused kohad seistes läbi käinud oled ja, ja mis on sinu enda kohatust lemmikkohad Eestis? No mulle see mikkustest on ka nagu kõigile soomlastele, Saaremaa nagu juba varem ütlesin aru etet Saaremaad, aga siis ma õppisin ka Tartus ja Tartu on muidugi väga tähtis. Aga milliseid töid, tegemisi sa Tuglase keskuses teed ja mis põhjusel on näiteks ka siin Soomes, Helsingis elavatel eestlastel põhjust minna Tuglase seltsi, mis tegevused siin on? Natuke lõhesest tegeleb Soome-Eesti kultuursuhetega, meil on liikmeid umbes 1000 liiget, suurem osa soomlastega, viimasel ajal on ka eestlased, kes on Soome kolinud, Tuglased liikmeteks astunud ja me korraldame kultuuriüritusi, näiteks just see suur mardilaat ja selle Ast. Sel aastal tegime esimest korda pärast mardilaada ja systeme keele kursusi soomlastele eesti keele kursusi ja ka eestlastele soome keele kursusi. Aga me tegutseme seal Eesti Majas, suvi lahtis ja seal meil on nagu soovimegi eestlase soomlast, nagu kohtuksid, saaksid omavahel eesti ja soome keeles rääkida ja need, kes on Eesti sõbrad, näeks nagu eestlasi päris eestlasega riba Eestisse minema, vaid Soomes on väga palju eestlasi ka. Kuidas on nende keelekursustega on neid lihtne korraldada ja on huvilisi palju? Neid soomlasi, kes soovivad eesti keelt õppida ja vastupidi, et eestlased, kes tahaks nagu võib-olla oma keel veel lastele säilib. Ta on huvilisi on väga palju ja ja võib-olla varem oli rohkem, siis need soomlased teste siilides võib-olla nagu rohkem nagu vanemad invest pensionil, kellel oli aega eesti keelt õppida ja, aga nüüd on palju neid, kes, kellel tööl läheb eesti keelt vaja. Et, et siis nad tulevadki intensiivkursustele ja saavad aastaga eesti keele eesti keele selgeks. Ja eestlased muidugi ka neil on ikkagi tööle vaja soome keelt ja muidugi selle nagu Soomesse kohanemise jaoks on tähtis soome keeles. Aga samas on tähtis ka aedne, säiliks keel ja nagu selle side, eesti kultuur ja oma juurde ka eriti just lastele. Aga keele õppimine on meetodeid erinevaid internetis asjadega kõige mõistlikum teha. Ja, ja kui kaugele Eestist oled, siis muidugi ja sellepärast ongi siin Soomes tegutsev eesti keele eestikeelse hariduse selts loonud sellise internetikooli, mille nimi on üle ilma kool ja seal õpib praegu õpilasi kaheksa 20-st riigist üle 150 õpilase. Nendest suurem osa on Soomes, aga ka teistest riikidest Eesti lapsed ja nad õpivad eesti õppekavade järgi, et siis võib-olla osad need pöörduvad tagasi Eestisse ja siis on lihtsam eesti kooli tagasi minna. Viimane küsimus veel, millise mõttega pöörduda Tuglase keskusesse? Kui ei ole soomlastele muidugi, kui on Eestist huvit, teatud seal hästi majas on ka turisminagu abi, pakutakse, mida Eestis võib nagu vaatama minna, aga eestlastele meil on näiteks eestikeelne raamatukogu, kus on suurem Eesti väljas tegutsev Eesti ka raamatukogu ja siis üritused muidugi erineva, et me teeme ka selliseid infotunde eestlastele, et kuidas näiteks Soomes nagu sotsiaaltööd, tööõigus, sotsiaaltoetuse töötavad ja sellised, et igasugust Nii et see, kes plaanib tulla Soome, tasuks astuda korra läbiga Tuglase keskuses, kui ei ole kuskilt mujalt nõu küsima. Aitäh, Katariina, suur Palo selle väikese intervjuu eest, armas oli sind kohale Ta ja nii hea on teada, et kui kuskil abi vaja on, siis julgete kindlasti minna ja küsida näiteks Tuglase seltsis, Katariina, et aga ma usun, et seal on teisi toredaid inimesi teil veel, sest noh, lihtsalt peavad. Ja aitäh tõesti, ja meie saade hakkab siit Helsingi südalinnast tänaseks õppima, sellepärast et aeg saab, aeg saab ühele poole ja meil on endal aeg hakata liikuma ka Tampere. Tampere suunas ja võtame suuna sinna, ma vaatan, et ilm läheb juba kõledaks, kajakad karjuvad seda sellisel häälel, nagu ennustatakse vihma. Ja ega siin tuul võtab juba juukseid, hakkab pisut sasima. No loodame, et päike on meie poolel ja sõitma need kenasti soovime kõikidele kena päeva ja kuulmiseni juba hom. Ja Helsingis on saatejuht Meelis Süld ja Kristo taim kõike head. Doosen verest nausessemmerist tiirles kudemine. Joenvesi soolad on Kirnu. Merel elavadki. Režiimis Baudu kavandas Trip lendat AGM Colin lausukas Yogi järvel. Koduka ring on vajalik, ka see onu silbipiir läheb, on mõjutanud, on? S lähete. See on targa edusse, keeleoskus ei vasta virda. Taistel. Elamus.