Siin Tampere vikerraadio huvitaja saade. Just nimelt Me läheme eetrisse Soomest Tamperest ühest väga armsast linnakesest, mida on võrreldud Eesti Tartuga. Ja tegelikult Tartu ja Tampere ongi ju sõpruslinnad. Nii et meie mina, Meelis Süld ja Krista taim teemegi tänase saate Tamperest. Ja peab tunnistama, et me ei ole siin Tamperes esimest korda, minule meenub kohe oma esimene ja tõsi ka seni olnud ainuke reis praegu on teine reis oli 20 aastat tagasi ternelis. Ma käisin siin kahes kohas, üks nendest oli siniprükkov v kohvi, õlletehas, teine Lenini muuseumist. Ja rohkem ma siin linnas kuhugile kaugemale jõudnud ära nüüd küsimus, miks selline valik ja, ja miks see niimoodi oli, lihtsalt ajad olid sellised, tuli teha viisa ülitulla, Soome kohvi õlletehasesse ja Lenini muuseumisse, nii et need on kaks asja, mis on meil olnud meeles Tampere linnaga, aga kuna me eile siia tulime, siis ma nägin, et sellel linnal on hoopis palju rohkem tahke hoopis vabamaid tahke. Kahjuks täna sajab vihma, nii et me ei saa teha sellist jalutuskäiku. Küll aga istume ühes toredas kohvikus, kus me eetrisse läheme, aga meelismaalastele mitu korda sina oled Tamperes käinud ja mis sul Annausid meelde jäänud? Ma arvan, et mina olen käinud üks neli-viis korda küll siin ja esimene kord oli ka kindlasti 10 aasta tagasi. Ma arvan ka, et isegi paarkümmend aastat tagasi tuli ka teha viisa ja, ja siis olin vahetusõpilane küll siin Tampere lähistel ühes koolis, aga me käisime ka Tamperes ja külastasime ka raamatukogu ja raamatukokku läheme täna ka oma saatega ja olen käinud siin viimase paari aasta jooksul, nii et ma tean, et see on tõesti väike armas linn ja arhitektuuri poolest isegi mõnevõrra huvitavam minu jaoks kui näiteks Helsingi. Kuigi ka Helsingit. Ma armastan väga. Vana tööstuslinna suured tehasehooned, mis on nende avanud uksed kultuurile, nagu ma aru saan, aga mitte meie ei hakka täna teele jutustama seda tundi täis, vaid meil on külas siin kohvikus või meie oleme kutsunud siia kohvikusse külla kaks eesti meest, kes on tulnud Soome, mitte sellepärast, et siin võib olla tööle hakata ka põhjuseks hoopis proosalisem ja kaunim põhjus. Armastus ehk siis abielu soomlannadega. Ja, ja need kaks meest on meie tänased esimesed külalised, nii et kuulame ära esimese muusika. Õnne viipamisest võiks umbes niimoodi olla, kui õnn viipab või midagi taolist, mees oskaks soome keelt. No mitte nüüd nii hästi, aga pärast me saame küsida, et millal see laulupeol kri täpselt. Just ja kuulame selle loo ära ning siis juba meie esimesed külalised. Nõnda siis oleme eetris Soomest Tamperest otse-eetris ja meil on vestlusringis siin väikeses kohvikus, kus me Tampere südalinnas oleme. Riho Lauri Saar, kes on linna kultuuriosakonnast tegev ja, ja aitab kultuuri, no siin Tamperes rikastada tervist, tervist. Taavi Ninima. Kes on aga kolleeg mõnes mõttes, et on ühe raadiot tegevjuht Ainsa Soome klassikaraadio tegevjuht. Tervist. Tere. Tere. Alustame sellest samast laulust, mis meil saate sissejuhatuses kõlas, ehk siis anna puu ja on viibale, et mida see siis täpselt tähendab? Lihtne õigeaegselt õnneviilud. Õnne viilutses lagunemisele viiped, mida ma ennem pakkusin, et ta võiks olla, viipab aga need viilud, kuulge, need Õnneviilud enne teid kahtega toonud tegelikult siia Tamperes ja kui nii võtta, et ei ole olnud selleks ametikõrgendus ei ole, oleks olnud selleks, et saan paremini palk, aga lihtsalt selline kooselu ja armastus, mis spetsialist. Ja väga lihtsalt öeldes võib küll niimoodi öelda jah, et mina elasin oma abikaasaga Tartus veel kümmekond aastat tagasi ja, ja minu abikaasa soomlane, tutvusime Tartu ülikoolis õppides. Ja mis ma oskan öelda, elasime mõnda aega Tartus, seal sündis meie esimene laps. Mingil hetkel tuli naisel hirmus koduigatsus ja majandusele Soomemaale. Nii lihtne see oligi. Ja naine oli siis Tamperest pärit? Ei, minu naine on tegelikult Ida-Soomest pärit. Aga miks siis Tampere just? See on juba nüüd nii-öelda argiproosalisem teema tegelikult me kolisime alguses üldsegi Oulus kus minu naljakas töötan ülikoolis. Seejärel juhtus aga niimoodi, et me mõlemad saime töökoha Tampere linnas. Kolisime siia. Nii nagu Riho Lauri Saar rääkis meile, et tema lugu on seotud armastusega, siis sarnane lugu on ka Taavi niinimaal. Vastab tõele, mina, tõsi küll, tulin 16 aastat tagasi siia Soome esmalt tööle, tulin Savonlinna ooperifestivalile laulma. Aga juhtus nii, et samal festivalil laulis ka minu abikaasa Tersija. Ja möödus siis aastat, kui me abiellusime ja ja peale seda üheksa kuut sündis esimene laps ja jäin siia Soome ankrusse, siis jah. Ja see Tampere linn on nüüd teie kodulinn, kuulge, räägime sellest linnast ka, sest see on nagu väga põneva ajalooga linn. Mina tean, teate, millist lugu või abikaasa rääkis mulle selle, nagu me hakkasime minema retsept kindlasti juhi sellele tähelepanu ja seal jäädakse praegu ka nii, on ülikoolis pidavat olema siin Tamperes mingisugune kork korporatsioon kes siis aeg-ajalt tellib endale bussi, astus, panevad inimesed bussi ja sõidavad sellega Turu linna, tulevad turuväljakul maha, hakkavad seal hüppama Turu linn, vajuks maa põhja, siis lähevad bussi tagasi, sõidavad Tamperes, et selline nagu Turu ja Tampere vaheline vaen. Aga mitte sellest ei tahaks rääkida, vaid sellest. Tere linna niisugusest punasest kuvandist, sellest, et siin on Euroopa ainus Lenini muuseum. Sellest, et siin on noh, töölisi on olnud väga palju ja, ja selliste õiguslike õiguste eest seismist ja niisugust noh, mida me peame punaseks ja, ja ma ei tea isegi kommunismiks võib olla, et kuidas sellega lood on ja kas selline vaimsus on siin veel jätkuvalt, et ta on niisugune natuke punase kuvandiga võitlev linn. Ja see vaimsus on siin täiesti täiesti olemas, ma tuleks tegelikult sellele vastusega ringiga tagasi selle arhitektuuri juurde, mida vist alguses mainitud, et mõnes mõttes Tampere on selline hea koht, kus oleks näha seda Soome linnastumise ajalugu. Soome linnad nagu on, ei ole eriline saladus, ka eestlastele on tegelikult kõik võrreldes Eesti enamike linnadega üsna palju nooremad. Tampere linn ka ma küll ei mäleta täpselt asustamisaega või asutamisaega, aga tegelikkuses on, ütleme niimoodi, et laias laastus on see linn umbes 200 aastat vana. Ja siin, kui siin nüüd kesklinna piirkonnas ringi käia, siis näeb üsna hästi seda erinevat arhitektuuri, mis on mõnes mõttes haruldased Soomes ka säilinud. Et siin on, siin on päris päris sellised vanemad puuarhitektuuris 100 ja pisut rohkemgi aastat vanemaks. Siin näeb neid tehasehooneid üsna massiivselt sellistes punastest tellistest tehtud nagu mainisidki ja sinna väga sellist modernset arhitektuuri igas Soome linnas ei ole muuseas niimoodi säilinud, sellepärast et selline puhas vuuk tõesti kuskil kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel, mil ehitati lihtsalt sellised üsna inetult korrusmajade, igale poole. Aga nüüd, kui selle ajaloo kohta tagasi tulla, siis eks arhitektuur räägib ka mingis mõttes jah, sellest sellest ajaloost üsna palju, et see koht, kus me praegu istume, me oleme küll kohvikus, aga tegelikult me oleme. Ja seda nimetatakse siis Amuri tööliskvartaliks, siin kõrval on kohe selline puumajadest suur kvartal, kus võib käia igast majast majja ja seal on siis nii-öelda eri ajastutest sihuksed sisustatud toad, kus on näha, kuidas kunagi inimesed elasid ja kuvastab üsna hästi seda Tampere tausta. Väga palju töölistaustaga inimesi samamoodi kui seda linna kasvu, muidugi kui sa nüüd mainisid ennem seda punast tausta siis jah, siin on Soome kodusõja ajal, 1918. aastal peeti siin ilmselt ühed kõige verisemad lahingud siin Tampere linnas just. Ja isegi üks, 2000 või rohkem inimest sai linnalahingutes surma mõlemalt poolt kokku oli kümneid tuhandeid inimesi sõdimas ja see, mis toimus pärast seda nii-öelda järel puhastusena, siin linnas aastal 18 oli üsna kole valget, kes siis võiksid ehk siis Mannerheimi sõbrad, kes võitsid, need lahingud tegid üsna selliseid, ütleme siis niimoodi korraliselt päris palju mahalaskmisi ja puhastusi inimeste hulgas ja paljud inimesed mäletad, vaat seda, seda, seda tausta kantakse siiamaani põlvkondade kaupa edasi. Ja see, see tuleb esile alates sellest, et kuni hokimeeskondades, keda toetatakse, kes, kes on punaste, kes on valgete klubi toetaja kuni selleni välja, et Taavi võib kindlasti rääkida väga huvitava loo selle kohta, mismoodi suhtutakse siin linnas, Mannerheim ise puhastab väga hästi seda tausta. Ja räägid minu huvi ajaloo vastu tärkaski umbes seitse aastat tagasi jalutasin koeraga oma kodu lähedal metsas ja avastasin sealt metsast keset võpsikud uhke Mannerheimi kuju. Ja siis ma hakkasin imestama, et aga miks see kuju siin niimoodi keset metsa on, kus keegi teda ei näe ja kuhu kuhu juurdepääs on üsna raske ja. Ja siis tõepoolest selgus, et et 1918. aastal, kui siin kodusõja verised lahingud peeti, valged võitsid ja valgeid juhtis, siis kuulus Soome kindral Karl Gustav Mannerheim. Kuskil 30.-te aastate lõpus oli see kuju valmis, Mannerheimi kuju. Taheti see püsti panna Tampere kesklinna kohesele uhke kose juurde parki, aga sõda tuli vahele ja Mannerheim ise ka ei soovinud, et tema eluajal see kuju sinna püsti pannakse. Peale sõda siis, 50.-te aastate keskel Tampere linnavolikogu otsustas, et seda kuju siia Tampere kesklinna panna ei tohi. Sellepärast et Mannerheim-il on sellel kujul valgete vorm. Ja see kujuta, no selle see kujutab nagu seda Tampere vallutamist täitsa Mannerheimi nagu Tampere vallutajana, siis otsustati panna see panna see kuju võpsikusse. Võpsik muidugi ole täiesti juhuslikult valitud, sest väidetavalt seal oli siis selle Mannerheimi tugikoht, kust ta neid vägesid juhtis. Aga selline huvitav lugu on siis sellest Mannerheim ist võpsikus. No see on ka ajaloo see vähk, mida väga palju ei räägita ja mida ka Eestis ei õpetata või me ei tea tegelikult Soome siiski lähiajaloost nii palju. Kuidas siin on lood, lastele õpetatakse sellist ajalugu. Nagu Riho ütleski, ma arvan, et see kodusõda, kodusõda on teadupärast alati üsna sellised verisemad, palju verisemad, kui muud sõjad ja, ja Tamperes on, on seda kodusõja järellainetus näha veel siiamaani, et see on, see on kandunud sugupõlvest sugupõlve sedasama Mannerheimi kuju, aeg-ajalt ikka käin seda seda kuju vaatamas. Tihti on sinna toodud värskeid lilli, aga tihti on seda kujuga sodi. Siin on kirjutatud punase värviga mõrvar. Et see, see näitab väga kõnekalt, et milline, milline suhtumine Tamperes Mannerheimi on ja kodu ja kodusõtta üleüldse. Jah, ja võib-olla selle lisaks ma väike selline Ekskurss aega, kui ma ise tunnen esimest korda. Sellest on nüüd kuus aastat tagasi, kui me kolisime Tampere. Ma pean tunnistama, et ma sain sellise mõnusa kultuurišoki. Ma olin esimesel mail olin siin keskväljakul ja kuna siin on soomlased nagu nimetavad seda sellises vappu juukla eksis. Kuidas, kuidas iganes see nüüd eesti keeles ka ei oleks, nendele see on tähtis, aga see läheb kokku siis selle töörahva pühaga, eks ole, esimene mai ja nii edasi. Ma ei oleks kunagi arvanud, et aastal ma ei mäleta, kas oli 2011 2012. Et ma näen sellist asja, et, et sajad inimesed marsivad modernses Soomes punalippude all ja laulavad internatsionaali ja mida iganes ja nad on väga uhked selle üle ja, ja siis sajad ja isegi tuhanded inimesed on vaatamata sõita plaksutavad käsi. See piirkond, kus ma ise elan seal linnas ääre peal, seal on väga sageli. Mai alguses on selliseid üritusi, kus noored tulevad kokku punalippude all ja kogunevad, laulavad, loevad, luuletusi, räägivad, kasutavad sellist retoorikat, nagu kasutati tõenäoliselt 1900 seitsmeteistkümnenda aasta Petrogradis. Aga huvitav, et see Lenini muuseum siiani ikkagi alles jäänud ja ja te ilmselt teate ka, et miks eestlased oleks mõistlik või põnev seda muuseumit külastada? Mina ise kahjuks seal muuseumis käinud ei ole, aga ühe üks huvitav fakt on küll, mida, mida ma tean Leninist, on see, et et Lenin kohtus Staliniga esimest korda just nimelt Tamperes, et see on, see on koht, kus nad esimest korda. Aga ma vihjan sellele nimelt, et meie enda armas kunstnik Eduard Wiiralt tema kenad kaunid tööd Leninist on okas või? Mõtle näiteks minu arust ta lihtsalt auto oli okas vist jah, graafik. Oota, ma pärast kontrollin järgi, igatahes eesti kunstnikud, Leninist on seal muuseumis kenasti uhkelt üleval ja oi kui ilusad portreed. Vaat siis, aga teate, mis ajalugu tee peal igasuguseid naljakaid keerdkäike, mida iganes need tehased, mis kunagi siin puuvilla tootsid ja Erikuste raha sisse tõid ja ühtlasi ka ebavõrdsust suurendasid, nendest on saanud nüüd omamoodi kultuurikeskus. Rääkige Riho natukene sellest, et mis elune tehase praegu elavad, needsamad need punastest tellistest uhked hooned Nendel on neid hooneid nagu, nagu mainitud, on tegelikult üsna palju ja tõtt-öelda ma ei oska isegi öelda, mis nendes kõikides on. Osad on, osad on lihtsalt kontorihooned. Osades on minu teada isegi lihtsalt korterelamud, aga näiteks üks muljetavamaid keskuse kindlasti on muidugi näiteks vabriti muuseumikeskus, mis, mis on siinsamas kose kõrval kohe ja, ja mis on, ma võin eksida, pakun välja, et see on üks Põhjamaade selliseid suuremaid muuseum muuseumikeskusi mis koosneb siis, mis, mis sisaldab endast nii suurt restorani kui ka siis väga palju erinevaid pisikesi muuseume ja kus on väga kõrge tasemega näit tõsi, väga sageli muuseas nii kõrvalepõikeid näiteks 2018 tuleb seal ka Eestis 100. teemaline näitus. Pressikeskuses. Aga mis näitusi saab praegu vaadata seal ma tean, need viikingid on üks selle teema, mis on kindlasti väljas. Ja seal on noh, nii-öelda lisaks püsinäitusele, mis puudutab just nimelt 1918. aasta sündmusi ja lisaks sellele on seal loodusmuuseumit muuseas ka hokimuuseum ja viimasena väga suur mängude muuseum on seal näiteks nii-öelda muutuvate näitustena vahelduvate näitustega on praegu just nimelt see Virkala näitus, mis puudutab VII kingadega Tampere piirkonnas. Ja lisaks sellele on siis Hiina keelatud linnateemaline näitus praegu esile, mis on muuseas Euroopas üsna unikaalne nagu aru saanud olen, sellepärast et keelatud linnast ei tule väga sageli autentseid esemeid Euroopasse, hetkel on see sind Andresest nähtav. Aga eesti kunstnike töödest tagasi tulles Lenini muuseumi juurde tõesti Evald Okas ja ja Arvo Luik näiteks kenad Lenini portreed on täiesti üleval. Nii, aga lähme nüüd kujutava kunsti juures muusika juurde, siis kui palju on siin kontserte ja mismoodi on selle muusikaelu? Taavi niinima, kuidas sellega siin? Tabelis on. Mis mulle endale Tamberg juures kõige rohkem meeldib, ongi ilmselt see, et Tampere on väga vilgas kultuurikeskus. Siin on väga hea orkester. Väga palju korraldatakse erinevaid kontserte, festivale, et igav siin ei hakka. Sellest, mida saab siin teha õhtuti, kui ütleme, suvi läbi on, räägime kohe pärast järgmist lugu, sest põnev on ka see teema, et kui palju Tamperes eestlased kokku hoiavad ja, ja kuidas aega veedavad, nii et kuulame loo muusikat. Ja seejärel jätkame juttu. Ja tänane huvitaja saade läheb siis eetrisse Tamperest, istume siin sadakonna tänaval Amurin Helmi kohvikus ja meil on laua taga kohvikulaua taga lisaks minule ja Meelis sellele veel ka Riho Lauri saar ja Taavi niinima. Riho, teie olete Tampere linna kultuurikorraldaja. Rääkige natuke kultuurielust, teatrielu, kontserdid, kunstnike, kultuuriinimeste vahetus. Rääkida võiks sellest muidugi tunde, võib-olla kui me võtame sellise eestlase perspektiivi sellele asjale, et kui külastada Tamberit, mis võiks kõige rohkem võib-olla huvi pakkuda, siis muidugi kõigepealt ma rõhutan, et selliseid näitusekohti, kontserdikohti, teatrikohti, Tampere kultuurilinn, kõike seda leidub siin kogu aeg, selleks ei pea eraldi selleks siia tulema, siia võib tulla nii-öelda spontaanselt, alati leiad midagi, mida külastada. Ja Tampere on ka selles suhtes muidugi väga tore linn, et siin on väga palju selliseid. Nimetagem neid siis madalakünnise kultuurisündmusi ehk siis absoluutselt igas väiksemas kohvikus kohas toimub väga sageli mingisugust, kas kas kontserti või mingit muud tüüpi kunsti asju või siis on nad kasutada kohati kas või galeriide enam miks mitte. Kui me räägime sellistest suurematest sündmustest, me võtame näiteks suve. Muidugi hea külma, mainin asja, mis mul on, võib-olla endale tingimata nii suurt huvi ei paku, aga noortel on see kindlasti väga huvitavat. Näiteks Põhjamaade kõige suurem hipofestival toimub Tamperes siis nüüd juba vist teist suve järjest plokk fest. Kui see asi on ära mainitud, siis ma ise võtaksin võib-olla esile hoopiski Tampere teatrifestivali, mis on väga tuntud, kus on käinud sageli ka eesti teatri esinemas ja mis samamoodi on siis seitsmendast, kuni 13 olen augustini, on nüüd taas, et soovitan kindlasti külastada rahvusvaheline rahvusvahelise sündmusega on tegemist kontserdite, sest nagu ma ütlesin, väiksemaid kontserte, jätkub kogu aeg suuremaid kontserte. Neid suuri artiste, kes sõidavad ümber Euroopa ringi, nende kohta ma ei hakka pikemalt rääkima, ka nemad peatuvad sageli Tamperes. Võib olla huvitav ära märkida, näiteks Tamperes tegutseb selline asi nagu nii-öelda kunstnike vahetus Eestiga eriti Tartu linnaga, mille raames käivad väga sageli Eesti, kas kunstnikud või või kirjutajad. Kirja inimesed käivad paariks-kolmeks nädalaks peatuvad, Tamperes teevad oma tööd. Samamoodi käivad soomlased Tartus esimest korda, nüüd tuleb muuseas muusikaga tegelev inimene. Eestist tuleb siia Hay hara kunstikeskusesse. Tema nimi on Siiri Sisask, kes annab ka näiteks septembris kontserte. Siin Tamperes. Kindlasti paljud eestlased on koos perega käinud Muumimaal siis turu lähedal Nadali linnas, aga võib-olla üllatusena tuleb see, et alles hiljuti siin me räägime mõnest päevast. Mõni päev tagasi avati Tamperes muumimuuseum ja see on päris suur. Mis asi siin, see on päris suur ja uhke asi ja seda on kõvasti siin reklaamitud ja, ja tõepoolest, see avati siia Tampere kesklinna Tampere Talosse. Soovitan kõigil seda vaatama minna, seda näitust pidi uhke olema, ise ei ole veel jõudnud ja minu lapsed on ka juba sest muumi east välja kasvanud, aga käime, käime tõenäoliselt ikka uudistamas seda muuseumi. Teine koht, kuhu tasub ka lastega tulla, on lõbustuspark särganiemi. Juba asukoha poolest looduslikult kaunis kohas ja sellel suvel on sinna lisatud ka paar sellist uhket atraktsiooni peadpööritava sõna otseses mõttes. Lisaks sellele ma tahan mainida, et Tamperes toimub palju sündmusi, aga ka sellest tervest Tampere lähiregioonis toimub väga palju igasuguseid festivale. Üks on näiteks vanamuusikahuvilistele saastamalas missasid Tamperest dist umbes. Jah, võib-olla jah, mingi 50 50 kilomeetri kaugusel on, on vanamuusika festival saastamalagregoriana, kus käib tihti väga, väga huvitav vardaid artiste ja seal on ka huvitavaid workshop, kus siis võime osaleda ja igasugused palju, palju, palju igasuguseid erinevaid sündmusi ka Tampere lähipiirkonnas. Tavaline inimene, üks võimalus on ju minna sündmustele, teine on ise neid korraldada ja teie olete just üks selline võtmeisik, kes siin kohalikele eestlastele Tuglase seltsis pakub just sellist võimalust, et tulete kokku ja laulate minu käe all Jah, vastab tõele, meil on nüüd suvel, on küll väike paus, aga augustikuus on plaanis jälle proovidega edasi minna ja mina olen seda koori dirigeerinud nüüd umbes pool aastat ja on ausalt öelda väga meeldiv käia eestlastega koos ja, ja muidugi see muusika on ka tähtis, aga, aga see et saab nagu oma kaasmaalastega kui ja juttu ajada, et see on see teine tähtis asi seal. Jah, et sellele lisaks muuseas võib-olla huvitava faktina ära mainida, et Tampere kuigi te ennem nimetasite seda sümpaatseks linnakeses tegemist on siiski nagu Soome suuruselt teise teise linnaga kasvab kohutava kiirusega, aga see selleks selles linnakeses või siin siin piirkonnas elab kokku, võib olla umbes kuus-seitsesada eestlast. Ja tegelikult see Eestiga seotud kultuurielu on küllaltki vilgas, siin linnas tegutseb. Kui need ei ole vahepeal juurde tekkinud, siis viimaste andmetega oli vähemalt kolm kultuuriseltsimees tegeleb, mis on Eestiga seotud, on kõige vanem neist on 90.-te alguses asutatud Tampere Tartu selts või on see äkki juba 80.-te lõpus, võin eksida. Ja siis on muidugi äsja suhteliselt uuena alustanud Birgama Tuglase selts ja lisaks sellele veel Eesti klubi, kõik nad korraldavad Eestiga seotud sündmusi ja, ja need sündmused on ka linnapildis üsna nähtavalt sageli. Aga kui me räägime päris praktilise poole pealt, et kui hea, kui lihtne on üldse Tamperest jõuda. Üks asi on see, et kui inimesed tulevad autoga ja tulevad, siis ma ei tea sisseoste tegema IKEA-sse ja ja võiksid siis käia autoga ära Tamperes, aga kuidas transpordiühendus siia linnan? Tampere pääseb väga hästi Helsingi, täites rongiga. Argipäevadel tuleb ronge peaaegu iga poole tunni tagant, osad on kiiremad, osad aeglasemad. Kui tahad natuke vabamalt Tamperes kohale jõuda, siis võib kasutada, on nii bussi, see on Eestis vist tegutseb super bussi nime all. Enam ei näe, enam ei tegutse. Soomes vähemalt tegutseb, et see on selline odav odav võimalus Tamberesse jõuda, aga see on üsna lihtne, lihtne tulla. On ta selline odavam linn võrreldes Helsingiga. Võib-olla Helsingis on siiski ma ei tea, mida nüüd, eks ole, odavaks mitte osavaks nimetada, kui me räägime kinnisvara hindade osas, siis kindlasti on ta odavam kui Helsingi. Kui me võtame võrdluseks Šveits Šveitsi poolt kehtestatud õllekoefitsiendi siis ta on tõenäoliselt natukene kallim kui Helsingi vahe 1000 puhtalt sellest, et Helsingis on need Suurline eelised, kohti on rohkem, hinda tuleb madalamaks lasta, siin on kohti pigem natukene vähem. Nad võivad küsida pisut rohkem, aga üldiselt ega see hinnatase laias laastus Helsingist väga palju ei erine. Vot siis, väga tore oli teiega kohtuda siin Eestis Öelge veel viimane asi, et kas eestlased, keda siin 700 liga, on teil ka oma mingi selline katusorganisatsioon või salaleht, kus te ütlete nii, Tampere eestlased tarvis koguneda ja kõik tulevad kohale või on ikkagi nii, et on omaette sellised väiksed seltsid ja eestlased on nagu soomlased. Ega nad väga ei kippunud nii, et kõik ühiste lippude alla ja lähme. Jah, see, sellel on tegelikult raske vastata, eks see lihtsam vastus on muidugi see, et enamjaolt eestlane on ikka sihuke omaette lohiseb nagu soomlanegi. Kui on vaja, käime koos, aga kui on võimalik tema omaette? Suurepärane aitäh, et tulite Taavi niinima ja Riho Lauri saari ning meie Sid meelisega, tõmbame otsad kokku, et võta vihmavari ja hakata varsti edasi minema. No täpselt nii, sellepärast et me läheme raamatukokku linnaraamatukokku, kus me kohtume eestlastega, vabandust soomlastega peaaegu nagu eestlased, nad räägivad eesti keelt, muide ma tea, vabatahtlikud tulevad kokku, et rääkida eesti keelt. Just saame kuulda, kuidas ja miks nad seda teevad ning pakime siit. Asjad jääb mängima meile karja lainen ja kuulame seda lugu. On Tamperes, Tampere linnaraamatukogus ja siin meie kõrval On Liisa hämmelainen, kes tegelikult töötab siin raamatukogus ja siin on ka henna ala Mikule. Ja neid ühendab ka see, et siin Tamperes käib koos eesti keele vestlusring ja mõlemad nii Liisa, kui siis henna käivad seal vestlusringis, aga alustame sellest kohast, kus me viibime praegu ja kus käib parasjagu remont. Ehk siis raamatukogu. Miks raamatukogu on linnapildis huvitav ja silmapaistev lisa. See on metsise kujuga. See on ehitatud 80. ja selleks on nüüd aeg remonti teha. Ka remont peaks kolme nädala pärast valmis saama. Aga samas see raamatukogu on ka praegu lahti, mis siis, et remont käib ja ja inimesed külastavad seda. Hea meel on vähenenud küll inimesed, kes käivad siin, et nad on hakanud teistes raamatukogudes käima, aga lahti on olnud terve aeg. Mis on tore selle raamatukogu puhul, et kui see sisse tulla peahoonest, siis on niisugune väike park, kus on lugejate kujud, kolm kaunist kuju. Skulptuuri loevad ja esimene küsimus mulle lisa oligi teile, et kas need on nüüd mingid kuulsad inimesed, kes seal teine veel lugejad, et eemal on ühe kirjaniku siis selline suur skulptuur, see on selline kena asi linnapildis, et kui te juhtute nägema, tundke alati võrse linnas huvi, mis kujud need on, kuhu need viivad. Aga nüüd selle keele juurde kõige juurde henna öelge, kust sai alguse teil huvi eesti keele vastu? No ma olin väga huvitatud soome keelest ja läksin ülikooli õppima soome keelt ja siis muidugi pidime ka eesti keelt õppima ja see mulle väga meeldis, ma õppisin soome keelt ainult kaks aastat, läksi siis mujale kooli, aga huvi eesti keele vastu jäi ikka. Aga mis selle põhjustas, oskad sa öelda? Ma tean, et näiteks eestlastele huvi soome keele vastu ütleme, kui oli võimalik Soome televisiooni vaadata, siis olid igasugused lastesaated, exceli pikku kakunen kas mitte Tamperest kuskilt. Ja tehti küll, et, et just täna sõitsin bussiga mööda sellest kohast, kus pikku kakunen tehakse. 40 aastat, sel aastal saad. Aga lisan sinu huvi Eesti vastu eesti keele vastu. Tegelikult mul on natuke sarnane põhjus, ma õppisin rootsi keelt ja rootsi keeles keeli õppida peab ka emakeelt õppima ja meil pakuti ka sugulaskeelte kursuseid. Ma käisin väga lühikesi eesti keele kursuse ja siis läksin pärast seda Tartu Ülikooli vahetus üli õpilaseks ja õppisin ühe aasta eesti keelt seal. Aga kuidas teile tundub, kas eesti keelt on soomlasel lihtne õppida või on vastupidi eestlasel soome keelt lihtne õppida, et kas siin saab selliste, ma olen kuulnud nii ja teistpidi arvamusi umbes nii nagu ütleme, hispaania ja itaalia keele poole. Hispaanlased ütlevad, et nemad itaalia keelt väga hästi mõistavad, itaallased mitte nii hästi hispaania keelt saavad küll aru, aga, aga väga sarnased. Meie keeled on samamoodi unikaalsed, sarnased, aga kas on kuidagi ütleme, võib-olla soomlastel kergem eestlasest aru saada või, või kuidas tundub? Ma ise usun, et see arusaamine võib olla eestlasele kergem kui soomlasele, aga siis keele õppimine oleks soomustele kergem kui eestlastele. Sesto. Kas ma oskan seda seletada? Kas ootame natuke? Praegu just palju üks masin tööle, me teeme siin väikese pausi ja läheme otsime väiksema nurgakese ja läheme õuepargi juurde, kus saame siis juttu jätkata. Ja tulime siis Tampere raamatukogust õue. Remont siin jätkub ja neil on töömeister, on üsna kiirenud, peavad 10.-ks kuupäevaks valmis kõigega saama. Niimoodi, ja meie küsimus jäi pooleli just seal kohapeal, et ole kena, ütle, kummal on siis lihtsam õppida keelt, kas soomlasel eesti keelt veestlasel soome keelt ja arusaamine sama moodi, et kes saab teisest paremini aru? Noh, mina arvan, et igatahes kuulge, aga võib-olla soomlastele veidi kergem see keele õppimine, aga no ma ei olnud kindel, et ma ise ei ole eesti keelt õppinud soome keelt õppinud eestlasena. Kuidas Liisa sulle tundub, et kui võrrelda, et kellel on lihtsam, siis kas kas eestlasel soome keelt õppida või soomlasel eesti keelt? Mina küll ei oska seda öelda, et raskused on erinevad, ma arvan aga, et, et osas sest on lihtsam soomlastel ja osa eestlastel. Et soomlastel on ju näiteks see, et Eestis on hääli, mida meil ei ole. Aga samas võib-olla jah, ma ei tea, see on, teil on kolm häälepikkust, meil on ainult kaks, see võib tekitada soomlasele raskusi. Aga vastupidi, ka ei tea. Näiteks mulle tundub, et astmevaheldus on soome keeles lihtsam kui eesti keeles, et seal on kindlad reeglid, mismoodi sõnad muutuvad. Aga eesti keeles ma ei aru saanud, kas meil on reegleid või ei ole. Jah, see on tõsiastmevaheldus, on kindlasti soome keeles kergem. Hülgeaga, kui te sedasi omavahel kokku saada ja eesti keeles harjutate, nagu õpid, hoiate keelt alles siis kuidas need kohtumised teil väljend näevad ja, ja mida te siis räägite omavahel ja kui palju sõidan? No meie rühmas oli seal eelmisel aastal umbes 10 inimest, aga on olnud ka rohkem ja meil võtta ja kes valmistab ette meil tunnid ja lahti, räägime mingist teemast ja mängime mängusid. Ja meie rühm on ju vestluskursus ja meil jäi nii palju sellist grammatikat ja nii edasi ei ole, meil ei ole ka õpikuid. Aga samas, kui meil on midagi küsimusi, siis käsitletud kaga grammatika asju. Aga peamiselt me vestleme, meil on olnud teemasid Eestist erinevaid Eesti koolis, süsteemist, lootusest, linnadest, reisimisest. Ja siis on, kas selliseid üldisemaid Teemasid poliitikast, ühiskonnast ja oma elust püha päevatest kõikjal. Aga miks te koos käite ja eesti keelt harjutate? Ma ei tea, missugune on teie teie side Eestiga, et, et ma saan aru, kui inimene on kuidagi seotud kas mõne Eesti ettevõttega või või tal on nagu tööalaselt vaja eesti keelt kasutada, aga, aga mis on teie motivatsioon selles Tampere? No mina ise ei käi Eestis nii tihti ja ma ma tahan eesti keelt kasutada, ma ei taha seda ära unustada, siis lihtsalt, et ma saan eesti keelega tegeleda siin oma oma linnas. Üldse ongi lihtsalt hobi? Jah, täpselt. Ja ma ka tunnen huvi üldiselt kirde vastu ja kui mingi keele on õppinud, seda ei taha ju ära unustada, et et eesti keelt saab ju lugeda neti kaudu, aga ma ei tea, kus mujal saaksin seda rääkida. Et selleks ma seal vestlusrühmas käin. Ja osa meie rühmast on selliseid, kellel näiteks on kortermaja Eestis. Et nad Eestis seda vajavad, et meil on erinevaid põhjuseid. Aga kas te siinsete eestlastega kokku puutute, sest Tamperes elab ikka üksjagu eestlasi ma nüüd arvu täpselt ei oska öelda, aga, aga kui nendega kokku saate, et kas siis läheb jutt eesti keeles edasi või soome keeles, kuidas sellega on? Noh, siin on Tampere Tartu selts ja siis on Pirkama Tuglas, selts ja Honka Eesti Klubi. Selle Eesti grupiga ma ei ole kokku puutunud, aga Tamperest Tartusse seltsis ja Tuglas seltsis, kui me kokku saame, siis osa räägib eesti keelt osas soome keelt. Ja need soomlased, kes oskavad eesti keelt rääkivat eesti keelt seal ka Nii nagu Liisa ütles, et ma ei ole siin Tuglase seltsis nii palju veel osalenud, aga konsul, Eesti sõpru ma tervises kirjas. Kuule aga sedasi, et, et on üks eestlane seal kuskil teispool lahte, kellele saab aeg-ajalt külla minna, siis eesti keelt harjutada või siis tuleb tema siia harjutama, jälle temaga natukene eesti keelt väikenda soome keelega hädast välja. Mul on Facebookis sõpru Eestis küll, aga aga ma ei tea, miks on nii raske. Eesti ei ole eriti kaugel, aga on väga pikk aeg, et ma olen Eestist käejuht. Aga tulles tagasi veel alguse juurde, et, et oleme Tampere raamatukogu ees praegu enneline sees. Kas siin on ka eestikeelseid raamatuid? On jah, muidugi, kusjuures ma teadsin seda vastust, ma olen siin sees käinud ja, ja päris palju on siin eestikeelset kirjandust, mis on väga tore tegelikult. Igal juhul seda on hea teada, et kui juhtute Tamperes tuleb tahtmine raamatukokku minna, siis võite otsida isegi eestikeelse riiuli üles, saab sealt üht-teist lugemist või miks mitte, kui on selliseid estofiil, kes armastab, saavad eesti keelt, tunnevad selle vastu huvi, siis võta üks raamat ja selle järgi õppida, see on nagu isegi vaata et mugavam veel kui internetis otsida uudiseid ja, ja lugemist. Ma väga tänan teid selle intervjuu eest henna alamikule ja Liisa hanelaine ning ma ei teagi, mida soovida keele õppijatele. On siin mingi eriline soo, kui te laiali lähete tavaliselt, kas siis määrata järgmise kohtumised, nii, saame kokku ja siis räägime. Ja nägemist või kuidas see käis reeglipäraselt. Seda soovime, kasutage eesti keelt ja kuulake vikerraadiot. Nii kurb see ka ei oleks. Me peame Tampere hüvasti jätma. Õige varsti võtame ratta selga ei istu, autod sõitsid Rauma pool. Ja millest selle hea tuju kätte, sellepärast et õues vihma. Me oleme järjekordses kohvikus leidnud peavarju ja mõtleme nüüd, et et tegelikult ei olegi ju vihmaleda midagi, et lihtsalt tuleb tuju hea hoida ja põhjust siin seda tuju hea heana hoida on üksjagu, sest Tamperes on sõbralikud inimesed. Ja, ja tore on siin liigelda, kusjuures tundub, et varsti muutub see liiklemine veel paremaks, sest kogu linn on üles kaevatud, käib laiaulatuslik trammide ehitamine, mis peaks paari aastaga valmis saama. Need Tampere saab omale sellise trammi tõenäoliselt päris kiire. Sest noh, ühest punktist teise on vaja liikuda meie jalgratta selga ja hakkame minema, sest homme oleme Palaidilasega, vahepeal peatus Rauma linnas, kus kohtume Soome armastatu, tood murde luuletajaga Estofiiliga heli Laaksoneniga, lähme talle täna õhtul külla ja homme siis kindlasti kuulete kella 10 paiku, et kuidas meil on läinud, aga laidile linnas ootavad meid ees juba järgmised kohtumised eestlastega. Kusjuures meie teekond on ka ilmselt seiklusrikas, sellepärast et sinna Raumasse on üle 200 kilomeetri või 200 kilomeetrit umbes ja, ja me liigume elektriautoga. Ja seal vahepeal on ainult üks laadija, nii et kui siin vihma sajab, segame neid kojamehi väga tööl hoida ei saa ja soojendust autosca sees hoida ei saa, sest mine sa tea, kui elekter otsa saab, siis polegi kedagi, kes homme kell 10 tervitaks teilt raadioeetrisse. Või siis on variant, et oleme kuskil tee peal ja küsime, et kas keegi on akuga liikumas mingisuguse liikuva elektrijaamaga, et, et vahepeal kuskilt voolu saada. Aga samas ma usun, et kõik läheb hästi. Ja tore on see, et siin, Tamperes tõesti, kui otsustati, et tehakse trammi, siis tehaksegi siia ära ja kiiresti, et me teame, et umbes paari aasta pärast peakski olema linnas korralit, võtke ühendust ja võib-olla, kui me oleme kuulnud ka siin Tartus trammi ideest, et võib-olla nad on ka napsanud selle, selle Tartu trammitee oma sõpruslinnalt, Tampere, kes teab Ei tea, tore ja loodame, et kohtume teiega homme jälle kena päeva teele, hoolimata vihmast olge rõõmsad, sest vihmas on oma võlu peidust Krista taim ja Meelis Süld Tampere.