Siinlaidila Soome vikerraadio huvitaja saade. Tänased saatejuhid ja nii nagu ka eelnevatel päevadel Kristo räim ja Meelis Süld ning head kuulajad tänases saates me kutsume teid tõesti ühte imepisikesse linna või noh, nii võiks öelda Soome mõistes, sest tasuta ju järjekorda panna Soome linnad kuskil 124. kohal oma väikse sealt siin on ainult 850 või ütleme, 8500 inimest just just just ja nendestki üks paras protsent on eestlasi, kes käivad siin tööl peamiselt juhutöödel suveajal, aga väga paljud on ka leidnud siin omale püsiva kodu ja kui on juba kodur, siis mida ikka inimesed kodust kaasa tahavad tuua kultuuri ja toitub, ehk siis selle väikses linnas on oma koha leidnud ka Eesti pood, siin on Eesti ettevõtteid väikseid ja täna ühes sellises 200 kaupluses megakülas käime, et rääkida särtsakat eesti naistega, kes siin äri teevad. Krista mäletad sa eilset õhtut. Me käisime väljas söömas ja mis tegi meile selle koha väga koduseks. Me nägime Eestlannad, kes oli siin olnud kolm kuud ja tema hakkas meiega ise rääkima, vot see oli huvitav, et Me läksime türgi söögikohta ja mida ma pean ütlema, et kui Eestis on nii, et türklased räägivad sinuga inglise keeles, äärmisel juhul vene keeles harva kui tuleb juttu eesti keel eesti keeles, siis siin türgi rahvusest inimesed rääkisid soome keelt, inglise keelega jääd hätta, türgi keelt meiega ei osanud, nii et selle lugesin, laps, mina seal arutuselt tahaks vett või ma ei mäleta midagi siit ja see on tasuta meelitusega kangastasime kangestus ja mis nüüd, kuulsin õigesti ja ta tuli, meiega rääkimata, on eestist Koeru kandist, see on siin juba elanud aastaid ja ta tuli õele järgi. Nii et. Ja tema oli see tüdruk, kes ütles, et tema tagasi tulla ei tahaks Eestisse. Aga see on juba teine lugu ja mõne teise saate jaoks tänane saade ja tänased lood on teistsugused. Aga meil ongi siis selles tänases saates paar perekonna lugu, üks perekond, kellega me räägime, kellel külas käisime, on siis Tamperest ja mees käis siia Soome tööl ehitajana, noh, nii nagu ikka, jäävad mehed siia Soome tööle, naine on kodus lastega ja mees tuleb ja toob raha. Ühel hetkel võtsid nad vastu otsuse, et terve pere tuleb ära Soome ja mismoodi nad on kohanenud, sellest me siis kuulemegi. Nii nagu ka Merike Mikk räägib meile oma pere loo, nemad tulid kuus aastat tagasi ema, isa ja kolm last ning kuidas neil kohanemine läks, kuidas lapsed soome keele selgeks said ja mis on siin ühiskonnas plussid, mida võiksime ka meie Eestis teha, sellest kuuleme ka niisugused teemad, head kuulamist. Ja nüüd oleme siis nagu öeldud, Laidi ras, Eesti kaupluses ja kaupluse perenaine Silja Sonija on meie kõrval. Kuidas tundub, et see poe pidamine siin laidilas, kas tasub ära, kas eestlase tõepoolest on selles väikeses linnas, mis on siis 124. Soomes suuruselt ja kus on 8500 elanikku ja eestlasi siis siin noh, nii mõned sajad, et, et tasub tõesti Eesti pood avada. Noh, mis ma oskan öelda, tegelikult ma teen seda rohkem hobi korras, sest ega mingit sissetulekut kui sellist siit ei tule. Aga eestlased armastavad Eesti toitu ja paljud soomlased käivad siin ja, ja ukrainlased ja venelased. Ja see saigi tehtud sellepärast et ise ka saaks eestist oma maatoitu süüa. Et Eksmeid, jah, siin üle 200 on 300 ringi umbes eestlasi. Ja ütleme nii, et kannatab olla ainult kolm päeva nädalas lahti, sest pikemalt ei kannata nii palju ostmist ei ole, et kulud tasuks ära. Nii, ta on. Aga klient on siis pigem ikkagi eestlane, venelane või käib kohalik soome rahvas kasid toitu ostmas? No ma ütleks, et ikkagi põhiliselt on eestlane, aga on ka palju soomlasi ja venelasi. Teil on siin esindatud alates vorstidest, kommidest, leib sai, küpsised noh, kõik kõik on olemas, igast asjast midagi, võib-olla ütleme, et värsket liha ei ole või sellist kaupa, et mis läheb kiiresti, riknev, kuidas see kaup siia tuleb ja kuidas ta selle valite. Pinuse hulgilaos Tallinnas Sten interneti teel tellimuse ja kompassi. Transpordifirma toob mulle lihtsalt kohale ja kommid ja magusad asjad, ma toon üldiselt ise Tallinnast. Käin korra umbes korra kuus umbes, käin Tallinnas kaupa toomas ja võimalus on värskelt lihaga tellida, kui on inimestel soovi, täitsa võib tellida ja saab täitsa. Kas on tõesti sellist tüüpi kauplused? Tuleb, keegi ütleb, et teate, mina tahaksin just nimelt seda vorsti või ma tahan just nimelt seda sinki saada ja ja siis te perenaisena panete selle kirja teetegi, tellimuse ja toote ja, ja mingi aja pärast on see kaup kohal. Absoluutselt väga tihti käivad inimesed tahavad mingit kindlat asja. Kui ma sealt laost ei leia seda, kust ma tellida saan, siis ma lähen käin Eestis ja tooli inimesele Teatris hilja, te olete mõnes mõttes haruldus, sest me oleme käinud nii Helsingis. Peres oleme Espoo kandist otsinud, igal pool on nagu eesti poode, aga pidajad on kõik venelased. Et venelased ja ka kohalikud eestlased on rääkinud, et nad on leidnud sellise ärikohad. Eestlastele meeldib hapukoor ja väike nostalgia ja kindlasti on veel selliseid asju, mis meeldivad ja venkud vabaduste venelased on teinud poed ja müüvad eestlastele seda teistele. Aga see pole ka paha tegelikult, et venelased teevad seda, aga lihtsalt see fakt, et, et te olete Eesti poepidaja, eestlanna. Jah, no minu arust on täitsa normaalne, et eesti poodide eestlane, sest ma ütlen, et ma olen kuulnud, et seal turubaas on enamus vene kaupa, et võib-olla tõesti hapukoor on venelastel ka ju lemmikasi ja pelmeenid, et need tulevad Eestisse taganevad venelased minu poolest ka oskus väga palju ja ukrainlased ja poolakad ja väga-väga suur väga erinevad rahvad, kes siin käivad ostmas teatud asju nagu. Kuulge, valesid hoiate omavahel kokku, see on ikka see vana küsimused, et kui teil siin kuskil paarsada on need, siis võiks eeldada, et toimuvad ühispeod ja läbikäimised, ma ei teagi, mis tegelikult ei ole päris nii, et igalühel on oma tutvusringkond ja ma ei oska öelda, võib-olla algusaastatel, kus eestlased tulid Soome ehk siis oli niimoodi. Aga, aga praegu ikkagi igaüks suhtleb pigem oma mingisuguse tutvusringkonnaga, et sellist nagu et 200 300 eestlast siin kokku saavad, et sellist asja ma pole küll kuulnud, et vajadusel tullakse, kui on mingi eesti asi, mille eest seista või ma ei oska öelda midagi sellist suurt. Aga üldiselt ikka case. Minul on väga hea meel selles poes kohvimasinale. Ma just enne akna taga, kui pood oli veel kinni, ütlesin kristalle, et Ma tahaks nii ühte head masinakohvi saada, sest Soomes on ju filtrikohv tavaline ja otsisime siis ühe kohviku üles, kus ma selle masinakohvi oma oma kolme euro ja 10 sendi eest sain. Aga ma just ütlesin Kristjan, et et see võiks olla asi, mis võib-olla toob inimesi eestlasi Eesti poodi, kus saab masinakohvi. Te olete selle nipi avastanud? Ja mul juba enda pärast selle avastasin, sest mulle meeldib samuti masinakohvi ja väga paljud eestlased käivadki, joovad siin kohvi ja, ja soomlasedki võtavad, et Nolan kohvi täitsa tasuta. Kui keegi tahab, seal on väike kassa kõrval võid sinna poetada mõne sendi, aga üldiselt klientidele on kohvi täitsa tasuta. Kas laidile seal hea elada? Nii palju saan öelda, et tõi Soomes ikka hea on elada kee või noh, on ka neid, kes ei tahagi üldse kunagi tagasi tulla, kuidas teiega? No mina lähen igal juhul Eesti tagasi ei ole mingit küsimustki. Ei ole laidele sea elada juba sellepärast, et siin ei ole mitte midagi teha, siin puudub absoluutselt kultuur, õhtuti pole kohvikus, kus käia, pole teateid, pole kino. No mitte midagi pole. Ühesõnaga väga. Kui tahad kuskile minna välja, siis lähed kas Turku veraumale, et väga vaikne koht, midagi ei toimu. Eile öösel küll müristati, ma nägin, et noored lihtsalt tiirutasid tsiklitega siin linnavahel. Nii et noh, mingisugune tegevus tuleb siis noortel leida, kui midagi ei pakuta. Kultuurset. Ja siin on need mobo autod hästi moodsad ja nendega nad siis sõidavad niimoodi, et klaasitlemisevad, et kui siit mööda sõidab, siis ma kuulan kohe, mis muusika käib ja see on ilmselt neil jah, ainuke, ega neil ei ole kuskil käia siin noortel sama moodi, et on tõesti puudus sellisest kohast, kus olla õhtuti. Aga nüüd, kus tuleb jaanituli, et mis kaup siis nüüd kaubaks läheb poes ja mis elu siis siin elama hakatakse paari päeva pärast? Tegelikult on soomlaste jaanituli ikkagi väga vaikne ürik, sest nemad lähevad oma Mäkidele sinna suvilatesse kuskile saarte peale ja laidile on täiesti välja surnud, selliseid suuri külapidusid, nagu Eestis kombeks ei ole. Ja tähendab kuskil seal Helsingi kandis on mingisugune suur jaanituli, rohkem ma ei ole kuulnud, aga kaubast läheb loomulikult grill. Eks liha, vorstid kõik sellised mõned koogid. Et ikka eestlane on grillirahvas. Aga need teised eestlased, kes siin elavad ja tegutsevad, et on nad siis kõik enamasti põllupidajad või kusagil farmides taludes abiks, millega nad tegelevad, et neid nii palju siin selles kohas on, kus mitte midagi ei toimu. Eks ta tööl siin oled, meil on tegelikult ju tööstuslinn nii-öelda, meil on munalinn, siin on munavabrik lähedal Rauma poole sinna minna, seal on palju eestlasi ees, isal uusi, kes on see autotehas Mercedese tehas, seal on palju eestlasi ja kuna slaidil on natuke suurem koht, siis siin on võib-olla kortereid rohkem, siis sellepärast elab siin inimesi. Ja ümberkaudsed põllumehed tahavad eestlasi ja, ja igal pool tööstustes ja on töökohti, on selles suhtes pidi tulemusi ja õlletehas on, aga vot sellega ma ei ole kursis, minu arust seal ei ole eestlasi tööl, ma ei ole vähemalt kuulnud. Õlletehas on siinsamas ja Nonii Meil on aega ja edasi liikuda. Aga viimane küsimus veel, mis on soomlaste jaanipäeva lemmiktoit? Soomlased söövad jaanipäeval heeringat ja värskelt keedetud kartulit. Väga lahe, aitäh Silja selle pisikese intervjuu eest meie meelisega paneme nüüd mängima Soome rokkbändi ja siis liigume edasi, aga teie saate vahepeal kuulata lugusid, mida me oleme korjanud ja tunni lõpus teeme otselülituse, aga siis juba ühest teisest Eesti past, aitäh. Meie järgmine intervjuu vestlus on ühes kodus Soome kodus või võiks öelda ka, et Eesti kodus pereema on needa pereisa Anderedo ja siin on ka tütar Marleen ja Te olete kolinud Soome neli aastat tagasi, aga tegelikult see lugu hakkas pihta ju varem, nii et pereisa käis ju soomes juba juba aastaid varem. Nojah, mina olin olnu 11 aastat Soomes tööl siis üheltmaalt ja otsustasime, nagu pereelu huvides võiks, võiks ikka pere siis kaasa kolida. Muidu sellest pereelust nagu ei oleks midagi välja tund. Aga öelge, mismoodi see on elada sedasi, hoida suhet nagu elus, et kui üks on ära pika aja, tõenäoliselt see on, peab olema väga tugev side, et inimesed tulema, aga muidu ei saa, muidu väga paljud lähevad lahku ja kuuled. Ühelt poolt, et üks pere läks lahku sellepärast, et mees Soomes tööl või mujal riigis kui tahtmist on ja soovi, siis saab hakkama kõigega. Aga mis selle tahtmise taga on, ma mõtlen, kasvõi ka see, et võid ju Soomes käia ja siis lõpuks ütles, et hea küll, et ma nüüd rohkem enam ei lähe, hakkan Eestis tööle, aga ei, et me tuleme nüüd terve perega ära, sest teil on vanem poeg, oli siis teismeline. Kui te tulite, 13 14. Kui me tulime ja tuli, väike ma täitsa seda nüüd siis kolmene tahtsimegi olumuutust kardinaalselt muutsime, võtsime asjata, tulime, tulin siia, siis sain kooli keele koolikursusele, seda läbisin. Siis sain veel ühte kursusele ja siis peale kursust käisin praktikal ühes poes ja pakuti kohe töötajale praktika lõppu, nüüd ma olen pastajaga seal tööl ja noh, see, et kuidas on kohanenud, mu väike on väga kiiresti kohanenud soome keel täielikus täielikult suus vanemal ka väga hästi läheb soome keelega ja ametikooli pääses, siis see näitab juba oskab keelt. Kuidas soomlased suhtuvad eestlastesse? Ma ütlen väga hästi, mina, mina ei saa öelda mitte midagi halba nende kohta, sest meil on väga palju soomlasi, tuttavaid, peresi ja käime väga hästi läbi ja väga super ja töökojas ütlen väga super kollektiiv, kõik soomlased ja mina olen väga rahul. See kõlab võib-olla endast ka, et kuidas sa suhtled ja kellega sa suhtled. Kuidas ära tunda, et sa leiad selle õige inimese ja selle õige nupu või, või, või ma ei oska öelda, mis seal ühesuguse veregruppi, et me saame aru üksteisest, võib-olla hull peab olema ja sa maha tõmbama. Ma olen kuulnud soomlaste kohterdada, sellised rahulikud ja nad ei kipu nagu hullusi tegema. Olenev soomlastest jälle, et meil on väga lahedad niuksed soomlased, kellega saab nalja ja piduja lõbus olla ja lihtsalt koos aega veeta ja ühesugused tõmbuvad. Aga eeldus on ikkagi see, et sa oskad soome keelt ja mina tulin, ma ei oska mitte midagi. Ja tänu nende sõpradele ma õppisingi selle. Aga räägi enda tööst ka, et 11 aastat Soomes tööl käia. Kas on tulnud erinevaid ameteid pidada, mida sa, mida sa kõige parema meelega siin teed? Ehitusalal kogu aeg olnud nüüd juba siis 15 aastat. Ehitustöö ise on juba nii erinevat sorti, et ma teen siin igasuguseid Töid. Noh, vahepeal sai proovitud ettevõtlust ka, aga Soomes on vähe raske see ettevõtmine, et siis sellest sai loobutud ja nüüd jälle tavaline tööline, eks, eks muidugi ei ole mõtteid olnud küll ära tüüta poesse ehitusega, aga ma ei tea, pole nagu midagi muud alternatiivi ka suutnud välja mõelda, et ju siis ehitusalal edasi. Aga see, mismoodi siin makstakse ja suudutakse töötajates, et et selles mõttes, kas siin on nii-öelda normaalne tööd teha. No see ehitusturg on erinev, aga kes oskab ja näitab ennast heast küljest CD natuke rohkem kellel ei ole nii palju antud saidi natuke vähem. Ekskirju kirju alaehitised, see on vist jääb siin suuremas mastaabis huviorbiiti ka rohkem nagu erinevatele ametkondadele. Teised töömehed, kas on, kas on ka teisi näiteid, kus, kus tulevadki mehed, teevad tööd ja lõpuks tuleb pere järgi. On ikka olnud jah. Aga mitte mitte väga väga suurt protsendist jorss. Oma tutvusringkonnas on ka mõned, et kes on nagu kolinud järgi meestele ja on jäänud, aga paljud on ka ära läinud, tagas Eesti. Mina küll ei kavatse tagasi Süstimine, miks nii, ma ei tea, ma olen siin nii harjunud, et tulles koduselt võib-olla sellepärast, et kui mees oli kogu aeg tööle ja nüüd lõpuks perel koos, et siis ongi, et kodutunne kodus. Aga kuidas on siin ulmega lood? Ma mõtlen, üürid ja kõik see asjaajamine kallid, loomulikult on, üritasin väga kallid, võiks öelda ja aga noh, hakkama peab saama. Ma mõtlen, et tegelikult eestist elasite ju oma majas, siin on ka tõesti kena korter ja kaunis korter, aga see on korter, et näiteks noh, mõnes mõttes võib küsida, et, et kas elustandardi mõttes oli elu parem Eestis või, või nüüd siin, Soomes, Tamperes. Konkreetselt öelda muidugi Eestis elades, mees, kes Soomel tööl, naine istus kodus lastega muidugi oli tore kõik. Mõlemad käime tööl, käin ma ütlen ikka, see pere koosolemine ikkagi allub selle kõik üle. Et üksi lastega üksi olla, mees kogu aeg ära, see on raske. Mul oleks Marleenile paar küsimust, ma näen, kuidas sinul läheb ja kui palju sul on siin sõprow. Hästi läheb, ma ei tea, kui palju, kes su parim sõbranna, Marlin, sänju, Sainone, soomlane, eestlane, kui sa koolis käinud, mis keeles sa siis räägid teiste klassikaaslastega Soome keelt, nii et sa oskad vabalt soome keelt? See nüüd oli päris ehteestlaslikult sedasi vaikselt. Igal pool ümbermajad, igal pool mänguväljakud ja natuke maad kõndida on suured mänguväljakud, lastele on tegemist siin küll, kuidas tundub, et ta on siin neil rohkem tegemist ja turvalisust kui võib-olla Eestis ja ütleme ja tunnen, et mu laps siin on turvalisem olla siin, kui on Eestis vabalt üksi käia, koolist tuleb üksi üksi minna Eestis näiteks ma oleks kuskil elanud korrusmajas ja ma poleks lubanud ära niimoodi üksi kuskile minna. Aga siinne lapsed omavahel, kas esineb ka vaheline, kus ma ei tea Tügamist või kuidagi, et vaadatakse, et noh, tehakse vahet lastel, kes on nagu siis kas pärissoomlased või kes on kuskilt mujalt tulnud või on mingi pool seda niimoodi siin on ju eri maadest kuku lapsi ja kindlasti on neid muidugi siinse koolikiusamine, siin on väga suur suure kella otsas, et kogu aeg peaks programme ja loenguid ja kõike ja koolis räägitakse, et kõik nagu võrdselt peab kohtlema kõiki võrdselt nukest, mis, kes lapsest aru saab, see käitubki niimoodi, kes ei saa, ta ei saagi kunagi sellest aru, lihtsalt ei viitsi, on. Soome ühiskonnas vist ongi nii, et kõik käsitletakse võrdselt, et ei tehta vahet täis kadega, siin Soomes ongi, siin võetakse kõik võrdselt ja meeldib siin, et inimeste mentaliteet on teine, inimesed on rohkem elurõõmsad, rahulikumad ja ei ole mingit, poseerib poosetamise esinemist, et siin ei saa kunagi vahet ei tee, kas on, on inimese raha või ei ole inimese raha, siis ei saa sellest aru, ei ole mingid moehilpe seljas, et just nüüd mul on nii palju raha, et ma lähen ostan omale, ma ei tea, Micharmaaniversatsid selga ja kapten sellega ringi ja tulen, kuum tibi või, kuid siin on nagu kuidagi teistmoodi, see kuidagi lihtsamaks. Aga ma olen ka kuulnud seda, et nad, soomlased on suhte kinnised, et nad ei võta nagu võõraid väga omaks. Muidugi on aga igaüht just avasüli vastu võtta. Nojah, ma nägin, et igaühe juurde, ise ka jooksul avasüli, et hakkad kallistama, kõik tekivadki moodi, kuskil tutvusringkonnas tuleb mingi uus inimene või töö juures niimoodi hakkadki suhtlema, kui inimene normaalne taabise suheldes loomulikult suhtlevad, aga ise pressima kellelegi peale, et aga nii ongi, tekib meil nagu palju, nagu need perekonnad kiledam. Käime aastaid, seal tekib tänu Anderile tander, nagu nendega sain tuttavaks ja siis nagu tuli meie meid võeti väga soojalt vastu siin need soome peret, kellega me nagu läbi käima, et väga toredad inimesed on. Eestlased omavahel on sellist suurt läbikäimist. Meil siin on siin oma tänavalt juba mingi seitse, kaheksa fifty peret. Käime koos, istume koos nädalavahetustele, käin üritustel ja päris lahe nagu kommuun. Aga kas Eesti sõbrad tulevad ka aeg-ajalt Soome külla, Tampere tegelikult on natukene kaugemale ikkagi kui Helsingi. Kui, kui niisama tahta tulla päevaks. No mitte nii tihti, aga modi eelmine suvi on käinud mitmed pered ka mitu korda see aasta kuidagi on, jah, see aasta pole veel keegi jõudnud. Minu arust ei ole meil endal nii tihe töögraafik ja suvelnud omal mitmed üritused eest ei jõuagi. Aga siin on praegu suvehooaeg, et tööd on nii palju, tõenäoliselt iga päev tööl. On siin aega ka puhata, selles mõttes, et teed küll kõvasti tööd, aga siis ka võtad ja sõidad mai tea taimaale näiteks ilu ei. Aga kuidas teie siin puhatakse või kuidas teie puhkate, kuidas peade sõprade seltskonnas lõõgastumine või lähme võtame meki nädalavahetuses kuskil kalale? Niimoodi puhata ei tahagi kuskilt aimale sõitvat ei taha kuskile sõita. Letid on põnev teema iseenesest, kui lihtne või keeruline on? Soomes nägid printida näiteks, see on väga lihtne res raha on, siin on ju seinast seina, hinnad oleneb müügist, oleneb asukohast. No põhimõtteliselt kui võtta siis järve ääres kuskil saunaga ja et mahuks rohkem nagu inimese sisse ja seltskonnaga sinna ja väga lahe. Õnneks siin on mõnel sõbral oma mürki, et nüüd jaanipäeva lähmegi sinna nädalavahetus sõbra sõpradele ja ei mölise printida ja neid on tuhandeid valikus isegi Tampere ümbruses, aga kõik oleneb hinnast, asukohast ja muidugi hooajast suvel jaanipäevaks mökki rentida. See on udupea tõesti sellel Taimale sõita, et kui kahepäevase müüki rentida varakult ette broneerida ja panna kinni, see on täitsa mõeldav normaalse hinnaga mehe sünnipäevale, tegin üllatuse talle, et rentisin, kammekkisid 38 kilomeetrit, kutsusin suure seltskonna kokku ja oli vahel, aga vahetus. Hugo võttis aega, et saada need süsteemid selgeks saada, nagu aru, mismoodi ühiskond toimib siin. Ma ei tea, see läks kuidagi iseeneselt vaikselt, tasapisi, algul ei saanud siin nende ameti kondadega ise hakkama siis anda. Ühesõnaga pärast juba vaikselt ise ja igal pool saab hakkama, ei ole üldse probleemikeelsuse Andreaga, kui teie tulite, kes teid siis tookord aitas ja kuidas see läks, sisseelamine. Ma tulin 2002 juba sugulase kaudu tööle, et siis algul sa Helsingi kandis oldud ja tänu temale ma siin olen siis ega mul on kuidagi see keeltega lihtne, ma õppisin suht kiiresti ära soome keele praeguni, soomlane ei saa arugi, et ma nagu ei oleks soomlane. Aga mis see suht kiiresti tähendab, et on see kolm kuud, on see pool aastat, on see aasta? No küll sa ikka naastaga kindlasti õpib juba väga hästi suhtlema aga kas tänapäevalgi tuleb mõningaid sõnu ette veel, mis noolele murrakut muidugi, murdeid on esinenud igasuguseid tänapäeval külla tuleb mingi üllatus sõna näiteks ette, mida ei ole veel 15 aasta jooksul kuulnud. Mõni elab siin ju ma ei tea, kui palju aastat üldse soome keelt ei oska, oleneb inimesest, kui inimene ise tahab, küll ta õpib selle ära ja suhtleb ja kui inimene arvab, et mul pole seda vaja, et ma tulen umbes siia, teen tööd või olen siin ja et mul on ükskõik, see on nagu väga vale suhtumine, kui ikka tuleb teise riiki elama, siis peab ta aktsepteerima nagu teisi inimesi, kus seda riiki, inimesi ja sedakorda ja seadusi, mis sinuga võiks kehtida. See on minu arust nagu kuid tähtsam. Aga kas see kuuldus vastab tõele, et ma olen kuulnud, et Helsingi piirkonnas või seal on nii, et eestlased neil on oma pagarid, kondiitrid, kes sünnipäev, adeks tordid teevad, neil on omade juukseline kõik märgatavalt odavam, sest teenused on Soomes kallid. Aga on eestlased, kes siis eestlastele teevad ja selline oma mingi selline väike ma ei tea, turundus või kuidas seda nimetada, oma väike, sama põhimõttele, leia tükke omale eestlase, juuksuri, venelase, juuksuri, jälle tutta seal, kes teeb õigemini küünetehnik, kelle jääma Süüria ja niimoodi ongi, et ega naljalt soome juuksurisse ikka ei tahaks minna. Aga seal siis maitses asi või hindades ja hiinlase maitses maitses ka, et kui sa ikka harjunud oled, et eesti või vene nagu juuksuri käega, siis kui lähed soomlase juurde, siis võid šoki kasvalt saada, kui välja tuled, sealt hinnad on ka ikka kohutav. Aga räägime natukene ka toidust me köök väga erinev ei saa olla, sest me enam-vähem ühes laiuskraadis elame kõik. Aga kas on soome köögis mingeid selliseid toiteroogasid, mis teile väga maitsvad ja mõned, mis nagu kuidagi nagu ei ole suutnud nendega harjuda, palju sööke tõesti on erinevad kui Eesti omad ja soomlastel kui siin valmistunud nagu soomlastel, Eesti toitelised imestavad, et mis asi see nüüd on kogu persitseni? No nagu eriti pirtsuta, ainuke asi, mis, mis siin ei vot siin tõesti ei saanud eesti poest, saabun majoneesi, siin on kõige äädikaga suhkruga ja heeringas ka näiteks purgi kõik magus. Saad noh, võib-olla saad vaakumpakendis mingit siukest soolaheeringat väga soolast, aga põhimõtteliselt, et majonees on see, mis ma. Muu asjadele mul on kõik alternatiivi. Aga Ander, mismoodi soome tundub? Jõulude ajal tuleb tunne, nagu vanuritele tehakse, teie käest, ma ei tea, mis maksa laadikad ja no ütleme vormid nagu Bree põhimõttelised porgandi kaalika ja ma ei tea, mis püreed. Sellega sellega seal ongi see teema, et mul see soome sõbranna ta teeb, need püree siia, kaalikapüreed, ma nyyd armastan neid ja mehed ei kannata silmaotsaski mulle ekstra lisaks väiksed karbikesed. Kuidas on väljas söömisega, kas kas soomes kannatab käia väljas söömas, sest ütleme niimoodi, et Eestist tulles on ikka kohati hinnad üsna jahmatavad? Suureneb ka, kuhu minna sööma, sest mõned kohad on need Bufeed näiteks päeval, et sa võid süüa nii palju kui jaksad nädalavahetusel, kellega tal on bufeest igasugused kebabid, muidugi siin on väga head kebabid ja pitsad, mis need valmistavad, välismaalased? Välismaalased, sorry. Nende pitsade kebabid on väga head, nende hind ei ole nagu väga nagu kallis ja väga suured on need kogused ka, et sõbrad käisid, mõtlesin, et lähme siiski Paabi sööma, et no mis see on siis, kui toodi selline suur lahmakas laua peale kaks päeva jaksanud süüa ära? Muidugi mõned kohad on, lähed kuskile restorani siin tõesti kukud pikali, seal Prada La 30 euri algab sealt siis sinna küll ei kannata niimoodi perega näiteks mine. Vot mida siin ei ole, lihtsalt saslõkki siin ei ole. Et jaanipäeval saslõkki poest ei saa, et ma teen, grillime, annate ise, teeme siin saab nagu lihatükid, nagu marinaadis on kanana põhiline vorstikesed, aga siukest kristlus lükkasin nagu lähedalegi mitte midagi. Ja valik ei ole, on ka siin suht väike, et me teeme alati ise kõik üritused, kõik nagu ise kõik plekid asjad. Aga olete te mõelnud, et ta kunagi Eestisse tagasi pöörduda ei ole mõelnud, selle peale. Läks aega veel, on küll, aega on pensionipõlve veetma kuskil tegelikult muistses pensionipõlves, siin omas mükkis järve ääres ja kaks koera ja. Aga tore aitäh selle selle kena vastuvõtmise eest siin pereringis Annedo ja Andereda ja Marlen jõududele. Topeltendo ja. Igale eestlasele on oma lugu, miks ta on Soome tulnud siia jäänud või siis hoopis kodumaale tagasi läinud ja iga lugu on erakordne, põnev, korduma toon, iga järgnev lugu ja järgnev inimene, kellega tahaks teid ja fraadio kuule tuttavaks teha. Merike Mikk, sa oled elanud Soomes kuus aastat ja kuus aastat tagasi sa kogu oma perega kolm tütart ja abikaasa kolisite Soome, ära ole, meenuta, miks te siia tulite või kus see sündis, see mõte, et läheks õige põhja poole. Meil oli selline olukord, et me vist olime Eestis tööelus jõudnud sinnamaale, et tundus mõlemale mingi mingi muutuse tegema. Ja päris oluline põhjus oli see ka, et tundus, et, et kui me nüüd oma elus midagi ei muuda, siis me jäämegi nagu tiksuma samasse oravad tasse. Ja tuli selline tunne, et me ei taha oma lastele nagu samasugust elu pakkuda. See kõlab hästi karmilt. Aga see oli päris määrav põhjused, et lastele pakkuda teistsugust ühiskonda natuke teistsuguseid väärtuseid ja, ja teistsugust kasvukeskkonda. Kust te teadsite üldse midagi Soome kohta või, või arvata, et siin võiks olla teisiti? Ma ise olin tegelikult kaks korda vahetusüliõpilasena käinud Soomes õppimas. Ja tookord mul ei tekkinud üldse sellist tunnet, et ma jääks Soome või et see on see minu unistuste riik või unistuste maa, kus ma tahaks nende elu lõpuni elada. Aga kui meil see muutuse mõte tuli, siis sai määravaks see, et mul oli väga hea soome keele oskus. Ja Soome lähedal Eestile ja meie mõlema emad elavad Eestis ja, ja kõik sellised asjad, et lastel oleks kergem kohaneda, kultuurid on sarnased. Et meil oli hästi uljas mõte peas, seega lähme Hispaaniasse. Et pole probleem, külme ära õpime hispaania keele, mingi töö ka ikka saame, aga aga siis me rahunesime kuidagi maha, mõtlesime, et ei, et me läheme Soome ja nakkasime vaikset üritama soome tulekut. Õigemini mina hakkasin, ma hakkasin saatma siia viisid lasteaedadesse, sest seda ma teadsin, ma koristajaks ei tule, kindlasti see mulle ei meeldi, ma ei taha olla koristaja. Ja saatsin ligi 100 CV'd, millele ma ei saanud ühtegi vastust. Aga mis on need väärtused, kui sa püüad sõnastada, et mis need on siin siis teistmoodi Soomes kui Eestis ja, ja mis on need märksõnad, mis ühiskonda iseloomustav, vaatan Soomes? Me oleme seda kõik õppinud selle kuue aasta jooksul siin, et ma saan rääkida ainult enda või meie pere kogemusest, et mulle hästi meeldib see, et näiteks suhetes lastega võetakse algusest peale see hoiak, et nad on väärtuslikud. Nendest tõesti hoolitsetakse ja kogu ühiskond nagu toetab seda ideed, et kõik saab alguse tegelikult lastest ja perest. Et sealt tuleb nagu see põhisele ühiskonnale. Ja, ja kui me sellest hoolitseme, siis need edaspidised asjad on kergemad, lihtsamad noh, ala, mingi selline näide, et kui sa lapsele nagu reegleid näiteks teed lasteaias selgeks, siis need reeglid nagu püsivad, kui ta kasvab järjest suuremaks ja kui ta läheb kooli, neid samu reegleid toetatakse nagu teisel tasemel, aga need nagu püsivad. Ma arvan, et inimeste väärtustamine on tegelikult kõige suurem erinevus. Sest mina nagu paberite järgi tegin jogaad tõelise fopaad, ma olin tegelikult Eestis Swedbankis ärijuht, et nagu Eesti ühiskonna mõttes nagu täitsa tipus või väga hea tööandja juures ja keskmisest parema palgaga ja et mis mõttes nagu et Soome lasteaiakasvatajaks, aga ma tulin ja ja ma ei kahetse seda. No praegu ei saa enam lasteaia kasvatajana, ei tööta, sa oled Espo linnas ja sotsiaaltöö peal päris ka jällegi sellise küllaltki hea koha peal, et need võtame palju inimestega kokku, saab neid aidata ja näed ka seda sotsiaaltöö pool, erineb see väga palju siis Eestis tehtavast ja just see, et aidata Etti maid ja need, kes paremini hakkama ei saa. Ma teen täna nagu ennetavat sotsiaaltööd ehk siis peretööd. Ja see on see osa, mis Eestis nagu selgelt sotsiaaltöötajana üldse puudub, see on see, kui minnakse appi perele nagu ennetavalt, ühesõnaga näiteks kui perre kaksikud, siis kohe tullakse appi, kas teil on vaja lapsehoidjat, kas teil on vaja nõustajat, kas teil on vaja kogemus asjatundjat. Et see süsteem nagu toimib ja, ja selle ennetava töö peale nagu panustatakse hästi palju. Et seda Eestis praegu ei ole, kuna ma õpin Tallinna Ülikoolis sotsiaaltööd, siis ma kogu aeg tegelikult nagu peegeldan seda kahte riiki, et, et ma kuulan väga täpselt õpingukaaslased räägivad, et kuidas need asjad Eestis toimivad ja ei mõtle selle peale, kuidas Soomes need asjad toimivad. Muidugi, palju asju on raha taga, sest Soome on heaoluriik. Siin on aastakümneid sellesse väga palju raha pandud, aga sealt on tulnud tulemused ja mingid teise koha pealt on see raha kokku hoitud. Minu jaoks oligi just see küsimus, et kui palju on küsimus rahas ja kui palju on küsimus suhtumiste erinevuses, mis siin võimaldab seda, et, et märgatakse abivajajat varem. Siin on mul näiteks hea näide, ma tegin Tallinna Ülikooli, meil oli nagu eakate sotsiaaltööst vaja teha kodutöö ja ma võtsin selle Espo nii-öelda eakatele mõeldud teenused ja just selle vaatenurga alt. Et kui küsimus ei ole rahas, et näiteks Espoos kaubanduskeskused on teinud linnaga lepingu, et iga nädal korra nädalas ühes kaubanduskeskuses toimub eakate kepikõnd ja miks sellepärast, et seal on soe ja seal ei ole mingeid looduslikke tingimusi, mis segaks kedagi tulemast, seal ei ole põranda peal neid juurikaid, kive, mis näiteks oleks metsa minnes. Ja mida see tegelikult kaubanduskeskused nõuab, seda, et see asi on välja kuulutatud, nad kogunevad ja käivad mööda neid pikki koridore nende keppidega on ju, tegelikult ei nõua raha, see nõuab seda ideed, seda, seda, et teeme sellist asja ja need on nii populaarsed, et neil on nüüd soojendusvõimel võimlemised, kus nad on siis ise need eakuda nende keskel leidnud selle eestvedaja, kes siis teeb see soendus võimlemise ennem ja siis nad lähevad nende keppidega jumala äge. Nii, aga räägime lastest veel ja sul on endal kolm last ja nad õpivad kõik Soomes koolis. Räägi, mismoodi oli neil elada sisse teisi ühiskonda ja, ja sedasi keeli automaatselt hakata mingi, kel vahetama ja samas õppida ka soome keele ära. Tegelikult laste suhtes oli see ju julm, sest me ühtegi sõna neile soome keelt ette ei õpetanud teadlikult ka, et ma ei hakka oma eesti aktsendiga soome keelt neile nagu rääkima kodus nädal või kaks nädalat enne Soome kolimist. Ja me viskasime nad üsna vett, et nad läksid Soomes ettevalmistusse klassi, kuhu siis suunatakse kõik välismaalased, kellel ei ole soome keele oskust nad said lisatunde soome keeles. No me tulime perega novembris ja kevadest tegelikult nad said tunnistuse või tõendi või sellise arvamus, et nad võivad jätkata Soome tavakoolis. Ja siis nad said veel nagu lisaõpetust tund või kaks tundi nädalas soome keelt juurde. Aga oli neil vahepeal ka mõni selline kõrgesuse momente, miks ma pean seda keelde peale, miks need keeled on erinevad? Muidugi oli, sellepärast et sõnades tekkis segadus, see, mida palju räägitakse, et eesti ja soome keel on sarnased. Et näiteks Kirke, kes mul on hästi tundlik keskmine tütar tema elas koolis sellise olukorra läbi, et, et kõikidel läheb alati piima, mis siis on soome keeles, eks ju, Maida. Ja küsiti tema käest ka, et kas sa tahad seda Maidot ja ta ütles, et ta ei taha, ta tahab piima, talle valati, sain ainsana keefiri. Eesti mõttes on jah, sest piima on nagu PET või keefir Soomes. Ta oli jube pettunud selles mõttes, et kõik teised said nagu kliima ja tema sai siis seda piima. Eks ju. Et selliseid olukordi olijad, et et ma ei mäleta, et oleks nagu selline kõrge otseselt olnud, aga aga muidugi me nägime nagu Katariina pealt kõige rohkem seda Katariinal ja pooleteiseaastane läks Soomes lasteaeda. Et tema oli ikka küll segaduses, sest see on selline keeleliselt oluline aeg lapse elus ka. Et ta oli ikka päris vaikne lasteaias, nagu ma tagantjärgi neid asju mõelnud, et kodus oli hästi aktiivne, tubli hakkaja, aga kogu aeg kasvatajatel saime tagasisidet, et ta on nagu omaette ei räägi, ei vasta, et nad näevad, et ta saab aru, aga ta ikkagi ei räägi. Et noh, need on sellised lapsevanemana tegelikult süümepiinad enda sees, et, et kas ma olen teinud õige valiku ma tegelikult lasteaiast valiku ära teinud, et me läheme teise keskkonda ja, ja kuidas me ikkagi siis nagu hakkama saame. Aga kuidas tal praegu läheb? Praegu on selles mõttes hästi lahe teda vaadata, et umbes kolmeaastaselt käis selline klõps ära, et kui ma läksin lasteaeda, siis ta ütles nagu oma mängukaaslastele kasvatajatele, et head aega, et näeme, on soome keeles pööras nagu minu poole kohe jätkas momentaalselt eesti keeles, et see on nagu hästi huvitav, et ma ei teadnud seda ise ma käisin Helsingi ülikoolis nagu kuulamas avatud ülikoolis selliseid kasvatusteaduste loenguid, et minu jaoks oli see uudis, et need keeled nagu tegelikult on ajus erinevates kohtades, siis käib see klõps ära käivita. Et see ei ole üks selline keelekeskus ajus ja siis need keeled lähevad segamini. Et lapsed ikka täna räägivad kõik palju paremini soome keelt kui mina. Merike, aga ütle, kui oluline on sinu jaoks, et lastest kasvaksid? No kuidas seda nüüd öelda eestlased selles mõttes, et nad teavad oma emamaast isamaast ka samamoodi. Et nad teavad seda kultuuripärimusi ja võib olla mõtlevad, et aastaterikkujad kolivad Eestisse hoopis, et kui oluline on sulle, kultuurilised säilitada ja hoida? Ma tegelikult täna näen kodus vaeva selle nimel, et nad räägiks omavahel eesti keeles, sest eriti mängusituatsioonides ja eriti kui see mängujuht on seitsmeaastane Katariina, sa läheb hästi kiiresti soome keele peale, et ma päriselt ka oma sekkun, ütleme, et täna praktiliselt iga päev sellesse, et ma ütlen selle lauset kodus räägin eesti keelt. Ja, ja me oleme teadlikud tegelikult üritanud toetada igatpidist eesti keele õppimist. On need siis raamatud, tud eestikeelsed mingid keeleõppemängud arvutis, et et tööd tegelikult tegema. Ja ikkagi ma näen, et grammatika näiteks on ikkagi kaldub sinna Soome poole igasugused kapeteed, topelttähed, et need on nagu segamini lastel. Mis sai mehest, et sa ise saatsid seda CVd välja? Leidsid lõpuks töö, aga, aga kuidas mees tõusis, leidis? Mees tuli nagu abikaasa Soome selles mõttes nagu peresidemete kaudu ja kuna tal Soomes töökohta ei olnud, keeleoskust ka ei olnud, siis ta suunati keele kooli, nii et ta käis intensiivselt soome keelt õppimas kaheksa kuud, iga päev kuus tundi. See on päris huvitav, et Soomes ja mis ei ole sellist olukorda nagu Eestis, et sa võid elada siin aastaid ja suhtleb ainult vene keeles või siis ainult eesti keeles, et sa pead Soomes oskama soome keelt. Sa pead siin ikkagi ellu jääma, selles mõttes, et see keel on siin nii elementaarne, et et kui ma oma raamatu kirjutasin, see tahan Soome elama või kui ma olen Facebookis inimesi nõustanud, siis kõik nagu ütlevad, et kust ma saaksin töö või elukoha ja ma nagu kõik Need jutud keeran selle peale, et mis, mis su keeleoskuse tase on? Sellepärast et kui sul ei ole keelt, sa ei saa midagi aru, mis elamine sulle antakse ja mis tingimustel, mis töö sulle antakse, mis tingimustel, see jääb kõik keele taha? On siinsamas lihtne tööd leida, kui keeleoskus on olemas. Nii, ja naa, selles mõttes, et majanduslikult on Soomes tegelikult päris rasked ajad ja minu jaoks oli hästi suur üllatus Soome tulles üldse see, et, et see, et saada tähtajatu leping, see on lotovõit Soomes. Et mina sain oma tähtajatu lepingu tänavu kevadel. Ma olen viis aastat Soomes tööl käinud tähtajaliste lepingutega ja kui ma sain nagu tähtajatu lepingu, siis töökaaslased sõna otseses mõttes õnnitlesid mind. Et sa oled nagu päästetud või, või see on hoopis teise tähendusega, et, et see on nagu see töökultuurierinevus, ütleme nii. 40, aga meil on selle huvitav tegelikult selline mõte ka veel, et tahaks neid eestlasi, kes soomes on võib-olla käinud ainult Helsingis võib olla ühepäevasel sellisel reisil. Et kui nad tahaks tulla Soomet avastama, siis kuu sina soovitaksid neil minna ja mida vaadata, kus te olete ise saanud oma perega käia või võib-olla veel tahaks käia. Mina soovitaks minna ise nagu Soome väiksematesse linnadesse, ütleme isegi, kui tulla päevaks Helsingisse, siis juuakse ära käia näiteks porvoos või otsida teadlikult internetist neid teisi kohti, et loomulikult ka laevafirmad soovitavad teatud neid nii-öelda tippkohti, aga need on nagunii turistikesksed, et et Ma soovitan tegelikult Google'is surfata. Sellepärast et sellist nagu imeliste kohtade salakaart ei ole kellelgi anda Soome kohta, aga, aga Soome on hästi-hästi mitmenäoline. Tore aitäh. Ma tänan sind, Merike Mikk, selle intervjuu eest ja soovime, et jaanipäeva ja, ja kena suve. Ühes väikeses linnas Soomes Me olemegi otsesaadet tegemas laidilas. Vahepeal kuulsime salvestatud intervjuusid Tamperest ja Espoos aga nüüdseks tagasi laidilasse ja ma pean ütlema, et et kuigi see linn tundus eile õhtul, et on täiesti välja surnud, siin keegi ei liigu, siis täna autosid liigub ja muidugi päris haruldasi masinaid ka golf üks, ma ei tea, kas keegi mäletab veel sellist sellist autot, siis siis see, see täiesti liikus, nii et mõnus väikelinna elu. Ja mulle meeldib see, et siin on eestlasi ja selliseid särtsakaid edumeelseid eesti naisi. Järgmine meie külaline, kellele me külla tulime, on Maren Koit, kes peab siin plust butiiki väikest, kus on suurepärased kleidid. Mul juba hakkas Velise silm sedasi särama, sa tead, et nendel on pärast raske võib-olla koju tagasi saada, siit aga midagi pole teha. Ja peab siin kaupluste ning juba Maren, mitu aastat sa oledki nüüd Soomes olnud? Nüüd augustis saab seitse aastat ja kõik see aeg oled sa siin laidilas elanud kõik aeglaidilas. Kuule, mis tuuled sind siia tõid, sest eelmises esimeses intervjuus kuulsime, et seal on ikka väga igav linn, et ei ole siin midagi teha. Eks ma nõustun natuke sellega ka laste kasvatamiseks. Super koht, et seitse aastat tagasi oligi elukaaslane, sai siia töökoha ja meile sobib ikkagi see, et me elame koos, mitte et mees on Soomes tööl kuskil ja kaaslane on siis Eestis. Nii ma siis talle järgi tulingi. Ja peale seda Sindise kaks last ja nii me oma asja siin ajame. Mind huvitab see, et mis töö siis mees leidis? See on selline kastipesu, kus ta tegi oma firma, tal on omad mehed tööl ja nii ta seal seda asja ajab. Ja sealt ka sinul see mõte, et teen endale ka oma poe. Tegelikult mul on see mõte kogu aeg olnud, sellepärast et mul oli samasugune pood seitse aastat tagasi Pärnus ja, ja see mõte on mul nagu kogu aeg peas keerelnud. Ja siis ma vahepeal läksin, õppisin soome keelt ja muidugi kaks last ja, ja nüüd ma mõtlesin, et on aeg midagi teha. Aga räägime laste kasvatamisest siin sa ütlesid, et see on mõnus väike kohtelin, lapsed suhtlevad soome keeles kodus eesti keeles või kuidas teil seal jagatud? Ehk kodune keel on ikka eesti keel, aga lasteaias muidu vanem tütar, kes on kuueaastane, tema räägib ilusti soome keeles ja sõbrad on soome lapsed, soome lapsed ja loomulikult ka Eesti lapsed, et üksteisel külas ikkagi pigem eestlastel kui soomlastel, aga tekib neid. Aga missugused on ühe väikese linna võimalused üldse, me teame, et Eestis on pigem see mõte, et tuleb ilmselt suuremasse linna kolida, siis kui on lapsi vaja kasvatada ja neile haridust anda. Aga siinne koolisüsteem sotsiaalsüsteem, kas kas väikelinnas on nagu kõik olemas? Ma ei ütleks, et päris kõik on olemas, siin on olemas kindlasti muidugi trenne huviringe ja ja loodud nii palju võimalusi lastele, kui, kui võib-olla võimalik on. Aga kui midagi rohkemat tahaks, siis pigem tuleks vaadata ikka jah, kas Rauma või turu poole, et see vot see on küll nagu selline halb asi, et kui sul lapsel on võib-olla paar korda nädalas trenn või rohkemgi siis sa pead sõitma suurde linna edasi-tagasi iga päev ja, või, või kolm korda päevas. No nagu Eestis ma peaks ütlema, aga teil on lähedale nuusi, kaubungi kena linn, kui tihti sinna sattuda? Väga tihti, sest me käime kalal seal ja, ja meeleMe, meile väga meeldib kalal käia kogu perega ja nii me seal oleme päris palju kalastamas. Kalastamine, nagu on see üks üsna levinud hobi hobi, et paljud just vabal ajal tegelevad sellega. Ja, ja, ja ma arvan, et jah, võib-olla pigem rohkem eestlased ja venelased või ukrainlased, et neid ma kohtan küll palju kalastamas. Kummaline, et siin on selles linnas nii palju eestlasi üle 200 vist oli jah, et kui tihti sina ära nendega kokku puutunud ja läbi käite? Pigem jah, need, kellega ma läbi käin, on ikkagi eestlased, et, et võib-olla nädalavahetustel grillida või midagi niimoodi. Leedukas Soome sõpru, aga pigem ikka eestlased. Kui tulla tagasi selle poe juurde butiik, siin on nüüd siis kõiksugused riided, eks ole. Second hand. Täpselt teise nimega second hand. Aga et klientuur kahe nädalaga kas on juba tekkinud ja kas suunad pigem siis Eesti Eesti ostjale oma valiku või, või soomlastele? Klientuur on tekkinud ja täpselt 50 50 on eestlased ja soomlased ja klientuur on tekkinud inimestele väga meeldib, lubavad kõik tagasi tulla. Aga siin on ka selline asi, et sa saad oma riided, mis sul enam selga ei lähe mingil põhjusel tuua, näiteks keegi leiab. Ei, vat mul ei olegi nagu selline, mis on Soomes tavaline kirbud, ori vaid mul ongi pigem selline second-hand-tüüpi, et mina toon kaubaise sisse ja müün ja inimesed siis saavad tulla ostma seda odava hinnaga. Aga nüüd, kus anne pühad tulemas, kui kaua see kauplus lahti on ja mismoodi küsida? Pühad on kauplus kinni ikkagi. Reede laupäev, pühapäev ja on kinni ja pühad, ma pean siin koos oma pere käe, kes tulevad Eestist külla ja teeme jaanitule ja veedame koos aega. Aga kui tihti see eestisse sõidate? Harva kolm korda aastas, umbes kui ei tule mingisuguseid äkksõite ette. Nii, aga meil on tegelikult aeg tänaseks otsad kokku tõmmata, aitäh selle intervjuu eest ja, ja edu selles tegevuses, loodan, et kliente tuleb juurde juurde. Ma tean, et näiteks Rootsis on on sellised second hand kauplused tohutult populaarsed ja ma loodan, et külastajaid jätkub. Meelis, minu silmis on nad väga populaarsed, seepärast et ma tean, et kui ma kuskil mingi sellise panen riide selga, esiteks ei tule mulle keegi teine sellega kohe vastu. Tänaval ja pealegi ma saan ta suhteliselt normaalse hinnaga kätte, et ma ei maksa märgi eest, millest on juba ära makstud ja on ka kõik keemia sealt juba välja pestud, nii et vot siin on oma trik. Maren Koit aitäh ka minu poolt ja kohtumiseni, ma ei tea, kas Eestis või Soomes on plaan Eestisse tagasi kolida. Kindlasti tore, isegi meil isegi hakkame vaikselt tagasi Wirevusest, kui aus olla, siis ega ikka natukene juba see reis ära väsitanud, vaata kui on hea, kui on kuskil kodu ja kuhu saab minna. Absoluutselt meil on ees, minul on ees veel mõni seal on ju, aga põhimõtteliselt õhtuse laevaga tulema tagasi einele. Kellele, mis seal õhtu, mis on öö ja homne ülehomne huvitaja on küll Soomest, aga need on siis need toredad kohtumised, mis on meil jäänud selle eetri välisajavahepeale, mis me oleme ette salvestamas. Nii et olge kuuldel ja kena päevadele. Kuule medas.