Kuulajad, tänane huvitaja saade on salvestatud meil Turu toomkirikust saatejuhtideks Meelis Süld, Krista taim. Ja põhjus, miks me täna siin oleme, on see, et oleme tagasiteel koju ja mõtlesime läbi põigatasid sel põhjusel, et otsida natukene juuri ja mitte mina neid ei otsi, vaid tuleb välja, et meelise kauged esivanemad nii 16.-st sajandist on olnud väga seotud sellesama toomkirikuga nimelt siit alt perest mitte väga kaugel on üks kus on siis tema vaar-vaar-vaarvanaisa maetud. Nõnda see on, ja Iisakrotoobius, kes omal ajal tuli tegelikult Rootsi taustast ja ei osanud isegi soome keelt alguses aga samas hakkas tegelema just sellega, et kohalikud inimesed Soome keeles saaksid lugeda, aga pühakirja, nii et panustas sellele, et oleks täielikult tõlgitud soome keelde piibel ning aitas kaasa ka hariduselu edendamisele, ühtlasi ka Turu Ülikooli avamisele. See on sümboolne algus meie tänasele saatele, sest ka kõik need külalised, kellega me täna räägime või kellega meil on juba tegelikult varem intervjuud salvestatud on inimesed, kes teevad siin pisut ajalugu, muudavad siinset olu ja elu ja mine tea, mida nende lapselapselapselapsed kunagi Nad arvavad ja kuhu välja jõuavad, nii et maailm on tegelikult päris väike koht ja me ei tea, kus meie juured tegelikult on ja ja me ei pruugi alati teada, kuhu nad hiljem kinnituvad. Me kuulsime siin Turu toomkirikus harjutamas kaht inimest, kes annavad siin peagi kontserdi kell kaks. Üks, klaveril teine viiulil. Kahjuks ei saa meie seda kuulama jääda, aga kui te juhtute Turu linna, siis tulge läbi ja ma usun, et siin selles kirikus on palju, mida vaadata ja kindlasti on kuskil alati mõni muusikas teeb proovi, et siis mängida. Aga tänase saate teemad, kes on meie külalised Psühholoog Martin Buck, kes on elanud Tampere linnas koos oma perega üle 15 aasta, tema räägib oma loo, kuidas ta on kohanenud ja mismoodi tal on läinud ning lisaks temale kaks naisterahvast Kristiina des järgina Blumm. Ning lisaks neile veel ka massöör. Ja üks eestlane, kes on jällegi kolinud Soome aga on just nimelt Soomes avastanud, et tahab teha midagi muud, tahab õppida massööri ametit ja on nõnda oma koha leidnud Helsingis. Nii et tänase saate jutud viivad meid eri linnadesse. Ja meie oma alguse sissejuhatuse tegime siit Turu toomkirikust, Meelis Süld ja Krista taim. Kohtumispaigaks Soone Tamperes asuv ametikool siin on praegu vaikne, sest enamus õpilasi on oma kodudesse ära läinud aga ometi kursused käivad ja inimesi liigub majas ringi ning on hea võimalus korraldada siin kohtumisi. Miks me siin oleme, on põhjus see, et siinsamas ametikoolis töötab koolitusjuhina eestlanna, kes juba 23 aastat tagasi tuli ära Soome ja nüüd töötab siin koolis, tema nimi on Regina Blumm ja lisaks temale oleme siia palunud veel üheks vestluskaaslaseks juurde Kristiina Tessi, kes samuti on juba 23 aastat Soomes elanud ja tema töötab ta tere linnas immigratsiooni koordinaatorina. Ehk siis nõustab sisserändajaid mõlemad ääretult põnevad ametid, sest nad nõuavad head empaatiavõimet, heade olude tundmist, nii soome olude kui ka head inimeste tundmist. Ning naised, mul ongi hea meel teid tervitada. Aitäh, aitäh. Ja üks asi veel, mis teid siin ühendab, lisaks sellele, et te mõlemad olete ju pikka aega elanud Soomes, on see, et te laulate mõlemad siin Tampere eesti kooris, eks ole. Ja see on tõsi küll, oleme mõlemad laulnud üle aasta selles kooris ja üheskoos ka selle asutanud, tegelikult issand, kust selline informatsioon pärit? Head head taustatööd teinud, et ja tõepoolest hea koosneme koos oleme selle asjale asjale alguse pannud ja ja aasta aega saab või on, sai juba täis ja. Öelge, kui te 23 aastat tagasi tulitakse, tundsite siis juba Eestis 11 või saite te siin tuttavaks ja hakkasite läbi käima? Meie ajalugu on jah ühine, ühesõnaga õppisime Kristiinaga koos pedagoogilises ülikoolis, tol ajal soli Tallinna pedagoogikaülikool oli või? Ei, pedagoogiline instituut vist jah. Ja soome keele erialal ja Kristiina on tegelikult süüdi selles, et mina ka siin olen ja ma elasin tegelikult juba. Juba varem, enne kui ma Pedasse läksin õppima aastakese siin Soomes, sest mul on soome juured. Ja, aga siis alustasin oma õpingut Tallinnast ja mul oli kindel plaan tulla siia siis edasi õppima vahetustudengina. Ja siis seltsis oli segasem tulla Greginaga koos, sest täitsime paberid ja, ja saabusime siia Tambresse, kuhu olemegi jäänud natukeseks ajaks pidama. Teie tulite siia, võiks nii öelda, aga, sest esimese lainega aga küllaltki esimese esimeste hulgas, kes Eestist Soome ära tulid. Milline oli see olukord siis ja milline see olukord on praegu, kus siin arvatakse, et Soomes ikka oma paarsada 1000 eestlastena. Ja raske küsimus ma ei mäleta, tegi nii palju aega tagasi, juba oli keeruline siis siin ühiskonda sisse elada, võeti teid hästi omaks või, või kuidas see oli, et keelte oskasite mõlemad, aga just need olud ja ikkagi on natukene nagu võõras ja ei ole päris oma, ega soomlased ei ole ka ju nii, et nad aga kohe võtaks kõik võõra vastu. No muidugi noh, see on ilmselt kõigile rahvusrühmadele on omane see, et esialgu hoitakse kokku ja otsitakse ikka neid nagu liigikaaslasi ja, ja, ja nii meie ka hoidsime esialgu hästi palju eestlastega nagu ühte. Ja noh, minul oli esialgne plaan üleüldse, et olen pool aastat ja lähen tagasi. Et mina olin külalisõpilasi üliõpilasena siin Tampere ülikoolis, aga peale poolt aastat, siis mõtlesin, et olen veel ja nüüd ma siin olen. Aga mina peaks ütlema, et ei ole kunagi olnud raskusi kohanemisega ja mind on väga hästi igal pool vastu võetud. Ma võiks lisada sedavõrd, et, et ja et mul oli suhteliselt erinevad kogemused, see, kui ma kolisin lahtisse aastal 92 ja see, kui ma kolisin siia Tamperes, et, et ma ütleks, et tudengina tulemine ja sellisesse linna, kus, kus on mitu kõrgkooli ja on on muidki tudengeid, kes on tulnud mujalt Soomest või välismaalt. Et see oli absoluutselt eriolukord. Et lahti oli aastal 92 just kõige sügavamas lamas ja see oli täis töötuid tehasetöölisi ja seal küll koges seda, et eesti keeles rääkimine ei olnud väga võib-olla nagu aktsepteeritav, siis igal pool. Aga siin jah, ei ole mina kogenud kunagi midagi negatiivset. Kui me tuleme nüüd tänasesse päeva ja mõtleme just nimelt Kristiina teisse sellele, mismoodi te tegutsete praegu sisserännanute ka siis, milline see olukord on, kui palju praegu sellele ka linna tasemel tähelepanu pööratakse, et need inimesed saaksid tunda ennast kodusena siin, kes on siis tulnud? No ma peaks ütlema, et, et Soomes tegelikult tehakse ainult, on tehtud juba juba hulk aega ikkagi ikkagi põhjalikku ja tõsist tööd selle nimel, et, et inimesed integreeruksid võrreldes ma ei tea, mitmete muude maadega ja Tampere linnas ka võib-olla läbivalt kõikides eri eluvaldkondades mõeldakse, et siia sisserännanud on samasugune linnakodanik, linna elanik nagu teised ja lihtsalt peab pöörama tähelepanu võib-olla alguses mingitele sellistele vajadustele, mis siis ei ole kohalikel. Aga mis seal võib-olla need konkreetsed asjad, mis siis aitavad neid immigrante, kes tulevad Tamperes ja teine pool sellest küsimusest on see ka, et kas eestlased lähevad ka nii-öelda immigrantide alla? Mis on immigrant, mulle tundub, et eestikeelne sõna immigrant sellele on võib-olla mingisugune värving aga et kui soome keeles mõtlema, et sõna maa muuta ja see on rohkem nagu selline statistiline termin, mis räägib, et on inimesed, kes on mujalt kolinud lihtsalt siia ja mis neid ühendab, ainult see fakt, et nad on kolinud siia ja võivad vajada siis alguses või mingites eluetappides võib-olla natuke rohkem mingit informatsiooni, abi tuge näiteks keele pimisel, töökoha leidmisel, ses suhtes loomulikult eestlased on, on samamoodi needsamad sisserännanud immigrandid maa muutajad, aga et võib-olla eestlased ei vaja mõningaid asju, mida vajab mõni muu rühm ja samas võib-olla ka eestlased, on selline rühm, et et ei ole võib-olla ka tähele pandud, et nemad ka ikkagi vajaksid midagi. Nagu ma mõtlen, et me oleme siin ametikoolis, kui palju näiteks Ametikool aitab kaasa sellele, et inimesed, kes on siia tulnud ja võib-olla neil ei ole ametit või, või on see amet ennast ammendanud, siis kui palju siin nad saavad näiteks ümberõpet ja millistel erialadel. No kõigepealt peab alustama sellest, et meie ametikoolis on üks osakond immigrantidele ja immigranti koolituses nii-öelda alustatakse keeleõpe, noh täitsa null nulltasemest ja kuni siis nagu ametikoolis nõutava keele tasemeni välja. Et on nii-öelda ametikoolitus, eelnevas koolitus ja, ja siin siis juba mõeldakse selle keeleõppe ajal, et millised on selle selle õpilase taustad, mida ta on oma kodumaal teinud ja, ja millist ümberõpet ta vajab. Ja siis vastavalt sellele suunatakse teda õppima, siis ametikooli poole peale. Et, et meil on suur siis pikaajalised traditsioonid juba juba nagu immigrandikoolituses ja, ja võid öelda, et oleme üks Tampere immigrantide suurkoolid. Aga teate, vahetame natukene teemat ja läheme niisuguste asjade juurde, ütleks niimoodi, kui palju te olete kursis sellega, mis Eestis toimub või hoiad ennast kursis ja teie lapsed, on nemad nüüd juba soomlased või on nemad jäänud veel eestlasteks? 23 aastat ikkagi on ju pikad Regina. No mina olen natukene võib-olla teistsuguse taustaga jah kui Kristiina, aga, aga minul on üks abielu taga Eestis ja teine abielu on siin Soomes. Ja mul on kahest abielust lapsi esimene laps, võiks öelda, kuigi tema on oma koolid käinud kõik Soomes lasteaiast alates ja ja ametikooli lõpeb, tanud, töötab Soomes. Ta on siiski jäänud eestlaseks ja, ja huvitav see, et, et meil me oleme siis kakskeelne pere, nüüd meil on, mul on teisest abielust kaks last, tütar ja poeg, poeg on, saab kuueteistaastaseks ja tütar on 13 ja, ja nemad on täielikult kakskeelsed ja vahetavad keelt vastavalt olukorrale ja võiks öelda, et, et nad on Eesti patrioodid, eriti mu 16 aastaseks saav poeg ja nad on hetkelgi Saaremaal vanaema juures, tervishoid vanaemale. Meie peres olen mina see soomlane ja selles suhtes, et tõesti minul säilis soome keel kuni kuni keskkoolini rääkisime kodus ka soome keelt ja Ma ütleks, et kui ma Eestis elasin, ma olin rohkem soomlane, kui ma kolisin Soome, siis minust sai rohkem eestlane, sest et alati peab sellest väiksemast kinni pidama. Ja meie lapsed on ka, meil on kolm last ja Nendel on huvitav olnud vaadata, et nendel on erinevaid eluperiood, et mõnikord on natuke rohkem seda soomlust, mõnikord on natuke rohkem eestlust, aga et kumbki praegu vaatan, kõige noorem saab 17 ja kõige vanem on 27, et, et mulle tundub, et nad on tasakaalus, et nendesse mahuvad kõik need ja nad on, noh, minu minu taustas on nii vene juuri, kuga saksa juuri, et need ka huvitavad neid, et ja see on ainult positiivne. Et kõik mahub ühte noore inimese sisse. Palju on Tamperes võimalusi eestlastel koos käia ja kui tihti te käite, sest nagu me siin hiljuti paar päeva tagasi kuulsime, siis siin Tampere kandis elab oma 700 ees. Võimalusi on ja me oleme ka Kristiinaga kunagi olnud Eesti klubi loojate asutajad. Aga nii see aeg läheb, et, et see mingi mingi rühm ehk muudab oma oma seda nagu funktsiooni ja, ja siis noh, oma elud lähevad ka nii, nagu nad lähevad, et, et siis nüüd on tulnud selline hetk jälle, et, et võime, võime nagu rohkem panustada sellele eestlusele ja enda enda nägu sellisele heaolule. Aga kui hea on inimesel, kes tuleb alles Soome, kes on võib-olla mõned esimesed kuud alles Tampere kolinud, kui lihtne tal on saada kontakti ja ühendust, et kuidas nendesse suhtutakse, kes nüüd alles hiljem liituvad? Tahaks loota, et suhtutakse hästi ja ma mäletan küll omal ajal, kui meie olime täitsa uued ja siin oli juba inimesi, kes olid varem kolinud, siis oli natukene võib-olla selline noh, et mida teiega teate, et me oleme juba siin olnud kauem ja ja, ja see on, ühest küljest on ka mõistetav, enesestmõistetav, et niisugune niisugune võib-olla hoiak võib-olla aga, aga meie seltsis selles Birgama, Tuglas seltsis on, on juuni neid, kui kes on tulnud võib-olla mõned aastad tagasi, kui ka neid, kes on siis olnud 10 20 aastat, et loodet nähtavasti see info leidub, et tänapäeval neti kaudu võib ju, võib ju kergelt siis saada infot ja, ja julgelt läheneda, et Meie seltsi uksed on küll avatud. Kui tihti te koos käite? Lisaks sellele, et on koorilaul, mis te veel teete? No meil on, meil on siis regulaarseid tegevusi tõesti, on olnud nüüd koorid, lastekoorid ja siis see segaks koor ja siis on selline vestlusklubi, mis on umbes korra kuus kogunenud siis juhatuse koosolek, mis on olnud haavatut teistele huvitatutele aktiivsetele on, ma ei tea, kas ka päris iga kuu ei ole, ei ole olnud, aga selliseid, siis muid üritusi nüüd on olnud perepäevaseid maikuus paar korda ja mida ma tahaks eriti ära märkida, et meil on tekkinud noorterühm. Eelmine aasta taotlesime raha rahvuskaaslaste programmilt, et viia noored Tartusse ja Viljandisse tutvuma edasiõppimisvõimalustega ja väike selline plaan oli meiega, et järsku need noored hakkavad omavahel seltsi, ma, need olid sellised noored, kes kunagi lapsena on olnud koos, aga nüüd suurematele ei ole väga palju aega veetnud koos ja äkki nad hakkaks ise tegutsema ja see läks meil. Täida see, see meie soov, et pärast seda toredat eelmise aasta oktoobri reisi me ainult natukene tõukasime tagant ütlesime, et hakake ise kogunema ja, ja seal on selline 20 inimese WhatsApprühm ja ma arvan seal kümmekond aktiivset Nad korraldasid restorani päeva kohviku siin alles hiljuti ja, ja nüüd taotlesid siis mina natukene ainult aitasin, aga taotlesid ise jälle rahvuskaaslaste programmilt raha, et minna nüüd sel sügisel Tallinna kõrgkoolidega tutvuma ja said raha, nii et et see on nagu pärast me oleme suutnud sellele järgneda järgmisele põlvkonnale kuidagi seda aktiivsust ja hindu sisse süstida. Tohtrile. Aitäh meiega olid siis täna koos Kristiina, Tess ja ja Regina Blumm ning me läheme siit edasi muusikaga. Uhke. Postimeest on ka uus. Loen ja tootke. Ta ta saati. Me oleme Mehlis sülaga nüüd jõudnud järgmisse imelisse paika, mis asub Tamperes pühajärve kaldal. Siin on dendropark, mis on rajatud tõenäoliselt eelmise sajandi alguses, kui siia ehitati ka mõis või 10 eelmise sajandi keskpaigas ehitati siia mõis ja selle mõisa ümber on siis dendropark, millest on praegu seal selle puhkeala ja tundub, et Tampere elanike jaoks üks selline meelispaiku käiakse jalutamas, tehakse sport. Lapsed mängivad inimesed koertega, kes jookseb, kes mida teeb sinuga kohvik, mis täna õhtul on küll kinni ja seepärast oleme siia tulnud istuma ja meie külaliseks, õigemini meie vestluskaaslaseks. Meie oleme siin külas, on juba 15 aastat Tamperes oma perega elanud. Doktor Martin puu. Tere. Tere, Kristo Martin ja kui teie omal ajal koos abikaasaga tulite Eestist siia seal üks 15 aastat tagasi. Mis teid täiust Tamperes? See oli see aeg, kus osad eesti arstid olid juba tulnud, aga mitte veel väga palju. Tegelikult see oli üsna juhus, sellepärast et ma lihtsalt saatsin meile erinevates haiglates ja Tampere ülikooli haigla psühhiaatriahaigla peaarst lihtsalt vastas mulle ja juhtus nii, et samal ajal oli üks eesti psühhiaater Viktor Sergejev just olnud pikenemist tööl ja ilmselt see pea aastaarv aga lihtsalt, et ma olen tema sõber ja siis ma lihtsalt ilmselt sellepärast sain siis alguses sinna nagu praktikale ja siis edasi läks lihtsalt nii et, et ma hiljem hiljem tegin need arstile eksamiks siin Tampere juures ära ja, ja siis tulin ka siiasamma kõrvale tööle, et, et siis ma tegelikult pärast hiljem tulime abikaasaga siia kaimanud haiglasse tööle, mis on nagu umbes 30 kilomeetrit siit Tamperest natuke eemal. Samasugune psühhiaatriahaigla nagu see pikeneme haigla aga aga jah, natuke väiksem. Aga miks ikkagi Soome sellepärast, et ega arstid, psühhiaatrid on hinnatud eksperdid, hinnatud spetsialistid ka meil omal Eestis. Tegelikult algselt oli mul mõte, oli see, et ma tulen nagu Eestis siia alguses teen lihtsalt endale need arstilitsentsi ja, ja residentuuri teeks Eestis. Ja mul oli nagu plaanis lihtsalt käia nagu tulevikus lihtsalt siin Soomes tööl, et see oli nagu natuke juhused. Kokkuvõttes kokku kogu perega, tulime siia Soome, et ei olnud nagu päris alguses plaanis üldse sele. Kui lihtne on soomes juuri alla ajada või kohaneda oli see kerge või milliste katsumustega tuli kokkupuuted on üks asi on kindlasti keelmise, tuleb selgeks teha, aga elukorraldus ja elulaad ja kõik see, kuidas elu kulgeb. Ka see. Ausalt öeldes mul endal vist oli see vähemalt soome keel, oli suhteliselt lihtne, sellepärast et ma olen nagu Tallinnast pärit ja Soome televisiooni me vaatasime kaheksakümnendatel hästi palju ja minu lemmik lastesaade oli seal pikku kakolengus, kus ma sain teada, et jõuluvana on ka olemas. Et ma sealt sain selle keele. Ja siis omamoodi sai, nagu lihtsam oli tulla Soome kui kuhugi mujale. Aga seevastuvõtmine siin, et kuidas oli kohaneda ja nende rütmidega ja kõige sellega? Alguses, ma ütleksin, et kui me nüüd kogu perega tulime, siis oli, eks ta esimesed aastad olid natuke raske küll, et ta oli nagu ikkagi kultuur oli erinev ja inimesed natuke suhtlesid noh mitte et eelarvamusega ikka vaatasid, kui saab uued poes rääkisid omavahel juttu siis seal väikeses linnas või külas seal kangas alal, kus, mille lähedal meil see haigla oli. Et seal inimesed ei ole harjunud tegelikult selle kahe tuhandete alguses, et, et keegi räägib võõrast keelt, et ega see natuke kehva küll, aga noh, paar aastat läks mööda ja siis siis kui Tamperes kolisime, siis ei olnud enam mingit vahet, et siis siin oli eri värvi ja eri eri näoga inimesi eri eri keelt rääkivaid, et siin siin nagu ei olnud tundnud, et oleks kuidagi imelik. Aga teie tohtrina, kuidas teile tundub, on soomlased tervemad kui eestlased, sest neil ei ole vahepeal olnud 50 aastat nõukogude okupatsiooni, mida meil on alati hea põhjenduseks välja tuua või kuidas on nagu siin elada, kui mõjub see vaimule hästi. Tegelikult need soomlased on väga sarnased eestlastega, samasugused rahulikud, natukene uimased, võib-olla, võib-olla eestlane on natuke kiirema mõtlemisega nemad, aga võib-olla see on need Nõukogude Liidus, Eestis, Nõukogude Eestis elades võib-olla võib-olla selline eestlased natuke olid, kuidas ma ütlen, õppisid neid nõukogude inimesi tavasid, et soomlastel siis seda ei ole, et soomlased on minu arust väga ausad ja korralikud töötegijad ja minul ei ole nendega kunagi mingit probleemi olnud, et nad kuidagi suhtuks minusse nagu halvasti. Leib. Te ütlesite enne intervjuud ilusasti, et soomlased on nagu vanad eestlased, et umbes kui nii mõelda, siis kui meie ajalugu ei oleks teinud neid keelt, käige vahepeal, siis võib-olla me oleksime praegu ka samasugused rahulikud oskaksime nautida aega, väärtustada peret ja luua parke, mõelda nende peale rohkem, kes abi vajavad. Jah, võib-olla küll jah, et, et eks mingi mõju on andnud see nõukogude aeg, et, et muidugi soomlastel oli kah, eks, ega neilgi siin seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel nüüd väga hea ei olnud elada, sellepärast et nad pidid ka olema nagu nõukoguna Nõukogude Liiduga olema sõbrad ja neile ka igasuguseid asju vedama sinna, et et noh tegelikult see lääne maailm tuli soomlaste eilegi alles 80.-te lõpus, et enne seda oli ega, ega neil ka lihtne olnud. Aga kuidas on selle vaimse tervisega sümnenda soomlastel, kas soomlased julgevad ka võib-olla kergemini pöörduda probleemide puhul arsti poole, sest et meil tuleb ikkagi nagu see asi, et kui midagi on peas lahti, et siis seda nagu väga häbenetakse ja kardetakse sellist sildistamist, et kuidas soomlased Soomes on, et kas Nendel teemadel räägitakse julgemalt ja võetakse spetsialistiga ühendust? Tegelikult, eks eks siin on ka see psühhiaatrias on omas Tigna stigma, et inimesed ei julge nii kergesti nagu arsti juurde enda muredega minna, et ikka kaevatakse näiteks seda, et on peavalus või, või lihtsalt on väsinud, aga, aga ei, ei julge julgeta ütelda, et tegemist on lihtsalt sellega et on depressioon või on lihtsalt tööl ülekoormuseta. Tegelikult, ega ma arvan, et see on igal pool, ainult et võib-olla Soomes on võib-olla lihtsam pöörduda, et siin on nagu see psühhiaatriline. Polikliinikute süsteem on võib-olla palju laiem kui Eestis, et selles mõttes, kes on võib-olla abi saamine lihtsam. Aga süüakse palju tablette, antidepressante, antidepressante, ilmselt süüakse igal pool palju võib-olla isegi liiga palju, et võiks, võiks rohkem mõelda selle peale, et muuta eluviisi, käia rohkem jooksmas, süüa tervislikult nii edasi, et võib-olla see aitaks palju paremini. Ja kindlasti ei aitaks ka see, kui sa suhtled inimestega, kellega on meeldiv rääkida. Ehk me jõuame siit selle teemani, et kui paljud eestlased omavahel kokku saate ja suhtlete. Tegelikult suhteliselt palju, ainult et meil on oma viis, viis kuus peret, kellega ma tihedalt nagu läbi käime ja meil on nagu selline tavaks näiteks jõulude ajal või aastavahetuse ja jaanipäeva paiku kokku saada, et see, see on üsna tavaline, ainult et muidugi jah, selline samamoodi nagu soomlased on. Minu arust vähemalt mina olen selline. Nii väga, ei, ei lähe nüüd tundmatu eestlasega sõprust sobitama, et ma kui ma bussis sõidan, siis ma tihti inimesele otsa ei vaata ja vaatan pigem pigem loodust ja ja ei, ei lähe lihtsalt naabriga juttu rääkima, et see selline teatud tagasihoidlikkus on ikkagi ilmselt geenides, nii soomlastele kui eestlastele. Vähemalt minul. Aga see tähendab ju seda ka, et, et siin on selles mõttes üsna turvaline ja kodune, siis olla. Jah, keegi ei astu kellelegi varba peale ega põrnitseb vihaselt, et see on, see on mõnes mõttes jah, ta vähendab stressi. Kui tere jääb ütlemata, siis solvuda selle peale, jah, pigem on niimoodi, et kui sa hakkad inimesega juttu rääkima, siis võib-olla hoopis ime imestatakse, hakatakse mõtlema, et mis sul seal tagamõte on. Miks sa nii pealetükkivalt, jah, just, just nii. Öelge Martin, aga olete te mõelnud, et mis teil lastest saab, et kas nendest saavad soomlased või kasvavad nendest eestlased? Ausalt öeldes ma ei tea, sest meil on kolm last, vanem laps, tundub, et on kaldes minema õppima ilmselt Tartusse. No ta on seitsmeteistaastane, praegu veel keskmine hea meelega, alati käib Eestis, et ta nagu meeldib Eestis olla ja tahakski elada seal Eestis, aga see kõige noorem, kes on üheksaaastane poeg, tema, tema on jälle selline, et tema hea meelega oleks kõik puhkused ja kõik aja ajasin Soomes, et ei tea temast vist võib-olla temast kergemini saab soomlane, kui, kui nendest vanematest lastest, et. Aga kodus on soome keel või eesti keel, kodune keel. Abikaasa on ka eestlane, et me räägime eesti keelt ja kuulame eesti raadiot ja tegelikult ka telekast Eesti Eesti Televisioon, et et selles mõttes ei ole nagu eesti keel meil peres püsida. Me, meil lapsed käivad ka eesti keele tundides, et siin iga nädal saab poolteist tundi eesti keele tunde, et see, see on nagu hea asi, et Neil ei ole vähemalt raskusi pärast Eestisse tagasi kolida, kui nad seda otsustavad. Ega me ei hakka neid määrama või keelama, kelleks nad tahavad saada. Aga mis peaks olema see, mis teid paneb tagasi Eestisse kolima? Ma olen ise mõtelnud seda, et kui lapsed saavad nii suureks, et nad on iseseisvalt, siis, siis arvatavasti me abikaasaga vähemalt tõsiselt mõtlema seda, et, et koliks Eestisse tagasi, praegu on lihtsalt raske, noh, see on juba juba lihtsalt korterist majja kolimine raske. Aga veel raskem on Soomest Eestisse kolida, et see, et seal on nii palju ebamugavust, palju lihtsam on jätkata siin ja tegelikult ei ole ka siin midagi häda, et, et siin on hea elada. No kui tihti te käite Eestis, kui nüüd jaanipäev kohe-kohe tuleb, sel aastal te olete Soomes? Tegelikult ei ole, reedel sõidame auto ja laevaga siis tagasi Eestisse, et tegelikult on meil kaks vanemat last, et nemad on juba Eestis, et meil on praegu kolmekesi siin, et siis siis me sõidame jaanipäevaks Eestisse, mina küll tulen kohe siis pühapäeval tagasi, aga, aga abikaasal algab puhkus, sised. Öelge, kas te omal kodus veel eesti traditsioone hoiate rohkem au sees või järgite neid kuidagi või tulevad juba uued kombed vastavalt siis soome kultuurile kaasa, et, et noh ma ütleks, jaanipäeval lõkke tegemine, eks ole, Soomes ei ole see tavaline või mingid sellised asjad, et mis meil nagu eestlastel on natuke nagu omasid, kas siis ütlemiste näol või kuidagi nagu, mis neid eristab välja toob. Soomlastel on minu arust need jaanipäeval rohkem nagu selline perekeskne pidu, et, et eestlased meelsasti teevad suure lõkke ja kutsuvad kogu küla kohta. Samamoodi tegelikult siin Soomeski, et abi tegelikult need. Et kui on võimalik, siis mitmekesi tehakse seda pidu, et siis ma arvan, et see kultuur nii kergesti ära ei kao, et eestlased hea meelega teevad seda koos, mitte mitte üksi seda lõket nii ja söövad vorsti ja joovad võib-olla õlut ka ikka seltskonnas, mitte üksi. Aga mida te võib-olla soovitaksite nendele eestlastele, kes kas on just äsja kolinud Soome või kes on nagu pikka aega mõelnud, et ehk võiks selle sammu astuda ja mõni uks on nagu avanemas et mida, nagu siis siin silmas pidada Soomes elades, mis on need asjad, millest kinni hakata? Noh, ma arvan, et ikkagi kokkuvõttes on lihtsam on siin alustada niimoodi, et otsida ka siin soomes ikkagi teisi eestlasi ja, ja veel lihtsam otsi otsida mõni selline Eesti klubi, nagu siin Tampereski on nüüd aasta olnud Tuglase Seura, mis on nagu selline Soome-Eesti sõprusklubi kus siis saab kohalike eestlastega tavaks ja sedakaudu nagu inimestega paremini, noh, ja kokkuvõttes on lihtsam nagu siis kohaneda ka, kui sul on nagu teisi siin juba ees ja kes oskavad, seal nõuanded aitavad eestlased siis 11 vähemasti Soomes. Aitab küll ja ma arvan, noh vähemalt ma arvan, et need eestlased, kes on siin kauem olnud hea meelega, aitavad, et ma ei, ma ei tea, kui inimesi, kes on liiga käivad ainult nädala siin ja nädala Eestis võib võib-olla nendel ei ole seda huvi, aga need, kes püsivalt elavad, siis kindlasti. Öelgem, aga kuidas saada tuttavaks mõne maa ja kultuuriga, kas selle jaoks on ka, ma ei tea, ajus olemas mingi punkt, mis lülitab siis sisse, et vot mis teeb mõne maa sulle armsaks või siis südamelähedaseks ja mõne teise ei tekita nagu mingeid tundeid. Ja need inimesed tõenäoliselt, kes vahetavad kodusid ja lähevad kuhugile mujale, peavad olema psüühiliselt päris tugevad, et mitte murduda, sest see nõuab ikkagi ju tohutult uudishimu selle rahvamaa vastu ja ka teatud armastust, austust ja huvi. Jah, tegelikult ega see kohanemine on, on keeruline tegelikult seda on ka uuritud, et nii nii pagulaste kui ka näiteks nende teisest rahvustest inimeste puhul, kes kolivad uude, Ma maale, see tegelikult on psühhiaatrilise probleeme on neil rohkem kui nendel nagu püsielanikel, et see on, see on probleem ja tegelikult ei ole kellelegi otsaette kirjutatud, et vaat temal tuleb nüüd depressioon või mingi tõsisem haigus, aga see risk on suurem, et seda, seda on eriti eriti just teise põlve ja võib-olla isegi ka kolmanda põlve nendel välismaalastel, kes, kes on näiteks siia Soome kolinud või, või ka näiteks samamoodi, tähendab tänapäeval näiteks pagulased, kes tulevad lähis idast, et et see on nagu jah, see risk on suur ja aga noh, näiteks et minu arust ei ole see nii väga suur probleem näiteks eestlastel ja isegi venelastel siin Soomes, et minu arvates viimase 10 aasta jooksul on toimunud mingi muutus, et soomlased on harjunud harjunud eriti eestlastega ja ja ka venelastega, et nad on nagu kindlasti õpivad kiiresti keele selgeks, oskavad ka hästi tööd teha, et võib-olla keerulisem on see, et kui, kui ta läheb päris erinevast kultuurist, et noh, et kui sul ei ole mitusada aastat olnud välismaalasi siin, et, et see on arvatavasti eriti maapiirkondades, arvatavasti probleem, aga, aga soomlased on üsna kohane rahvas, et, et ei ole minu arvates siiamaani väga suuri probleeme olnud. Me oleme vist väga sarnase rikk, jõuame jälle selle alguseni. Jah, oleme küll. Aitäh selle väikese intervjuu eest, Martin, pukk ja ilusat jaaniaega teile, teie perele. Meistrile meelisega need siin välikohvikus Helsingi linnaseterrassi peal, vaatame, mismoodi laevad sõidavad edasi-tagasi, kuidas inimesed jalutavad. Ja meiega koos istub siin laua taga Alar loogson, kes töötab Soomes Helsingis, Massöörina. See on amet, mida võid sa pidada Soomes, Hispaanias, Ameerikas, kus iganes see on töö, mis toob leiva igal pool lauale ka Eestis. Kuidas Soome tulid ja miks? Tulime laevaga ekviotseselt vastata, aga võib-olla see oli selline Eesti hetke majandusolukord Messay mind tulema siia seal 2008 üheksa, kui oli majandus veidi languses. Ja, ja tegelikult ma tulin alles 2011 alguses ning ma olen veidi üle kuue aasta siin siin elanud, tuli lihtsalt keskkonnavahetuse mõttes, et ma vajasin midagi uut ja muud ja Helsingi on nii lähedal ja soome keelt ma siiski üsna hästi mõistan juba siis sain aru, rääkisin ja, ja see oli nagu kerge tulla. Kas Eestis tegutsesid kaebamas söörina? Ei, ma, ma tulin siia, ma olin ühes toidukaupluses kaupluse juhataja asetäitjana mingi aeg ja selle aja sees ma otsustasin, et nüüd ma teen oma unelma teoks ja läksin ise omal algatusel spordimassööri kooli ja ja seal ma siis õppisin viis päeva nädalas terve aasta ringi ja, ja niimoodi ma siis valmistusin sealt ja ma teen siis ainult massaažitööd ja õppisid siis Soomes, Soomes, Helsingis, Helsingi spordimassaažikoolis. Aga kuidas siin on üldse inimese märkamisega, nii palju, kui ma olen rääkinud inimestega, kes on siia kolinud, no need ei ole väga palju, aga ikkagi et nad toovad alati välja seda, et siin pannakse inimeste tähele, temast hoolitakse, et kuidas sina seda tajud, et see nii on. No ma tajun seda väga-väga hästi ja siin on tõesti suur, kus, mis on nagu enda eluski toimunud, et sa lähened, võõraid inimesi palju kergemini, inimesed tulevad küsima kergemini asju. Sult, sa ise ei julge minna nendele lähedale küsida, mis huvitab. Inimesed on sõbralikumad, inimesed on avatumad. Seda ma märkan väga selgelt. Sellega ma olen võib-olla juba harjunud. Kas sa tunned siis näiteks vahet siis, kui sa külastad Eestit, et midagi on nagu veidi teistmoodi? Ma käin väga harva Eestis, kui ma lähen, ma lähen päevaks Tallinnasse ja suvisel ajal võib-olla korra kuus, talvisel sügisesel ajal korra kolme-nelja kuu jooksul. Selline turisti tunne tuleb endale. Aga jah, seda märkab. Aga see sinu tööga kuidagi on märgata, et kui inimesed lähevad massööri juurde, siis tavaliselt on pinged kuskil. Pinged on teadupärast stressist, et kas see on sul siin selle sedavõrd Soomes tööd vähem, et inimesed ei ole nii pinge, sealt tulevad rohkem, et lisama lõõgastuks, et ei ole probleeme, mis oleksid saanud alguse peast suhetest, mis on kuhjunud või stressist. Oi jaa, ei, tulevad ikka need, kellel on need pinged. Et ma ei ole selline spamas ret, selliseid ilusaid vaateid kuskilt tornmaja aknast merele ja levitame rasvajõule. Jah, ilmselt tulevad ikkagi nendel põhjustel kusagil sportimisest või siis tööst dressid või sportimisel saadud vigastused. Noh, inimesi on igasuguseid kasiino pinges, inimesi. Ei ole selline roosa, roosa ja ilus. Absoluutselt mitte ei, ei, väga palju, kõik sõltubki meist meie olemisest, et see keskkond mõjub noh, meid loomulikult. Aga kui on inimene on, on pinges ja stressis, kuri ja vihane, siis me ei tea kunagi seda põhjust, ta võib kui minna Austraalia päikese all, aga ta on seal ka samasugune pinge stressis, nii et see alati ei ole kinni sellest enniku Soomes olemas. See on ainult suurepärane. No nagu me teame, siis Soomes on päris suur eesti kogukond ja osa eestlasi hoiab siin ka väga kokku, kes käib mingites laulukoorides ja ja käivad kultuuriõhtutel, aga kuidas sa ise tunned, et kas sa vajad seda Eesti kontakti või eestlaste sidet ka siin Helsingis? Siin peab nagu väga tähelepanelikult sõnu valima, et ma olen täiesti irdunud eesti kogukonnast, mul ei ole Eestis Roolzin Soomes, Helsingis ja ma ei ole ka seda kontakti eriti nagu teadlikult otsima tulin siia, ma tahtsin saada väga hästi selgeks soome keele, ma tahtsin aru saada, mida inimesed mõtlevad, teevad ja miks nad mõtlevad nii ja teevad nii, ma olin ainult soomlaste keskel olen hetkel ka ainult soomlastega tegemises. Et need kontaktid on jäänud ainult sellisteks, kui ma lähen Eestisse ja suhtlen sealsete inimestega. Aga kui kerge on soomes ennast leida, et sind võetaksegi omaks ja sa sulandudki siiani, et, et ütleme, 10 aasta pärast ei saa keegi aru, et kas sa oled nüüd soomlane, polnud eestlane või kutsele. No see sõltub kindlasti endast, et kui palju, kui palju sa seda tahad vastu, võta seda ühiskonda ja keelte kultuuri ja, ja kui lähedale sa ise lased neid inimesi lähedale sattuda, nendele minna lakkuma soomlastega siin räägin inimestega suhtlema, paljud ei enam ei saa aru, kuskohast mina pärit oleneb, paljuski arvavad, et ma olen, kas turustest Turus räägitakse soome keelt pehmemalt kui näiteks siin lõuna, Lõuna-Soomes Põhja-Soomes, mis meenutab sellist eesti inimese soome aktsenti? Jah, ma arvan, et palju meist endast kinni. Ma olen leidnud siin küll rohkesti uusi tutvusi ja sõpru. Aga mis sulle Soome riigi juures meeldib, kus sulle meeldib puhkamas käia ja millised on need lahedad kohad, kuhu sa soovitaksid ka teistel minna? Ma väga Helsingi keskne emal väga meeldib Helsingi piisavalt suur ja väike linn. Ja mul ei ole sellist, et väga lemmikud kohta, kuhu, kuhu kindlasti inimestel soovitaks vähemalt Helsingist väljaspoole minna. Helsingi on on slaidi igasuguseid põnevaid muuseume. Ja geograafiliselt on Helsingi väga väga lahe. Siin on palju saari. Rannaäärseid piirkondasid, kus istuda, nautida lihtsalt loodust ja inimesi. Soovitaksin lihtsalt tutvuda Helsingiga. Kuidas sulle tundub, kas Soome elu on hea, kas siin on mõnus hea elada? Rikkalt viimase mitmed aastad samamoodi majanduskriis ja nüüd nad on väga rõõmsad selle üle, et on plussi poolel ainult see majanduskasv. Et langus on ehk seljatatud ja oleneb jälle, kellele hea elada, kes on tulnud mujal ja oleneb, kus kohas need inimesed on tulnud. See võib olla maapealne paradiis, nii, nii mitmetelegi mitmetelegi inimestele ja, ja, ja võib-olla Siuke kontekstist väljas või sellest küsimusest väljaspool ma ütlen, et mulle meeldib kellelegi, sellepärast et siin on tohutult palju erinevaid inimesi, erineva nahavärviga inimesi. Ja see kasvatab iseenda tolerants ja, ja mõistmist ja, ja muuseum on suurepärane, see mulle meeldiks Helsingi puhul väga, et siia on tulnud lisainimesi ja soomlased noh, neid nüüd vastu sõltuvalt eelduste maailma olukorrast ja nii edasi, aga, aga ma arvan, et Soome üleüldiselt on, on hea koht elada. Aitäh selle väikese intervjuu eest Alar Loksal. Ja meie järgmiseks külaliseks on nende Soomes, täpsemalt Helsingis Info bankis töötav eestlanna Ingrid. Pent Ingrid, saamegi tuttavaks tere ja kui kaua oled sa Soomes elanud? Tere päevast ka minu poolt. Olen Soomes elanud, nüüd augustis saab viis aastat. Ja mina, ta on sellises kohas nagu info banki, see on veebilehekülg, kus on siis informatsiooni immigrantidele, 12. erinevas keeles elust Soomes ja Soome kolimisest. Ja meie slogan ongi, et Soome sinu keeles. Kui tuua siia mõni konkreetne näide, siis missugused on need tüüpilised probleemid või küsimused? No kui nüüd vaadata eestlaste huvi INFO banki lehekülje suhtes, sest me teeme ju samuti ka uuringuid inimesi huvitab näiteks Soome ülikord, üürikorter vaba aeg Helsingis ja siin pealinna piirkonnas, kuidas toimub elanikuks registreerumine Euroopa Liidu kodaniku elamisõiguse teema ja Soome töö ja ettevõtlusloomulikult, need on ka, et Eesti koha pealt oli nüüd me vaatasime just hiljuti järgi, et 2000 seitsmeteistkümnenda aasta seisuga oli ligi 20000 inimest külastanud info vangilehekülgi. Et selles suhtes inimesi käib ja otsib seda infot ja me näeme ka üldiselt neid kohti, kust inimesed otsivad teavet, et Tartust Tartu piirkonnast Tallinnast siit samast Helsingist eestikeelsetele lehekülgedele jõutakse, niiet inimesed ikkagi kasutavad seda allikat. Ingrit, ütle mulle, kas Soomes on hea elada? No eks igaüks otsustab oma isiklikust kogemusest või kui nüüd endast räägin, siis minu jaoks tundus huvitav selline väljakutse, et võtaks ette ja koliks hoopis mujale, et vaataks, et alati saab ju tagasi tulla targemana ja kogenunema, et selles suhtes see on igaühe enda otsustada, et nüüd ma ei oska üheselt ütelda, et mis asi see on, siis mis nii väga tõmbab, et. Selline saigi tänane huvitav saade lood Soomest. Ja kuulake meid kindlasti ka homme jaanilaupäeval, sest homme tuleb teieni intervjuu Soome murde luuletajaga eestofiiliga suurepärase ja toreda Heili Laaksoneniga, nii et kuulake tema mõtteid ja lisaks sellele räägime väiksest eesti koolist kus saab õppida eesti keeles. Ja see on üks võti, et mismoodi hoida oma keelt alles isegi siis, kui sa oled võõral maal, nii et kuulake meid kindlasti ka homme kõike kaunistele. Ja homne saade algab kell 11 ja viis minutit erinevalt tavapärasest kella kümnesest ajast.