Vikerraadio. Tervist head kuulajad, algab huvitaja saade ja sel nädalal on need saated olnud ju Soomest. Ning viimane saade viiteid ja meid kõiki koos Rauma valda kus elab üks soome armastatumaid, murdeluuletajaid, tõlkijaid, Estophile, heli, Laaksonenud, kes võttis meedia meelisega vastu äkki see nii soomlastest eestlastest, meie ühistest sünnipäevadest kui kultuurist ja kirjandusest. Nii et tänane saade on osaliselt pühendatud Talle kuuleme tema mõtteid. Aga räägime ka eesti koolist Soomes? No päris Eesti kooli Soomes muidugi ei ole ka Helsingis tegutsevad eesti-soome segaklassid kus suur osa õppetööst on just nimelt eesti keeles. Kui tavaliselt pakutakse paar tundi nädalas võimalust õppida eesti keelt siis õpetatakse ladukaltono koolis ka aineid eesti keeles, osaliselt. Miks see on oluline? Sellest kuuleme õpetaja Silja Aavikult saatejuhtideks ja Krista taim jätkulist. Niimoodi head kuulajad ja me oleme meelis sülaga nüüd külas Soome ühel minu arvates kuulsamal põnevamal murde luuletajal, kes on tuntud ka Eestis, tema nimi on heli Laaksonen. Tere, Eli ja aitäh, et meid vastu võtsid oma kodus Piret ja tere tulemast veel. Sinu kodu on hästi põnevas kohas, sa ei ela linnas nagu võiks arvata, et üks luuletaja elab, sest sinu elu meenutab natukene minu meelest nagu rokkstaari, et sa käid esined inimestele oma luuletustega, sind armastatakse ja sa tegeled kasin tõlkimisega. Räägi natukene sellest kohast ja kandist, kus sa elad, noh, see on nagu Soome läänerannikul seal või edelarannikul ja, ja siis, kui ma just vaatasin kaardi pealt, et kui sa hakkad sõitma või kui, kui sa oleksid nagu näiteks luige hakas hakkaksid lendama otse nagu lõuna poole, siis tuleks Hiiumaa vasta, umbes nagu kõppu. Sellel kohal. Ega ei ole väga pikk tee, nii paarsada kilti, ainult Hiiumaale siid. Aga jah, see on Rauma, Roman, väga vanalinn kuskil, ma arvan, et 1300 asutatud, aga see, kus ma elan, on 30 kilti oma kesklinnast. Ja selle küla nimi on Koniksami mis on natukene kummaline nimi, siin on olnud, et saame, inimesed on elanud enne kunagi muistsetel aegadel. Ja ma elan päris vanas majas on umbes 1870 ehitatud maja ja siin on olnud sellised elanikud, kes, kes ei eriti palju taha raha raisata ja see on väga hea, sest seda ei ole eriti renoveeritud ega remonditud liiga palju, mis on, ma arvan, mis on vanale majale kõige halvem asi, parem jäta see nii nagu see on, kui hakata tegema euroremonti, siin on mul kaheksa tuba, aga ma kolmema kasutan. Mulle meeldib siin majas väga palju, see vaikus ei ole kuulda, midagi ei ole isegi jõle malen pumpuhmisse, iial võiks olla. Punud teate toda, mis on õhk, mis, mis on õhksoojuspump. Isegi isegi telliste jale telekat ei ole, raadiot muidagi muidugi kuulan ja, ja siis internet mul on, aga et kui ma tahan, siis mul ei ole nagu miski asi ei liigu silme ees ja miski asi liiguga nagu kõrvast sisse. Et siin male nagu. Ma saan olla olla nagu selline tõesti omanik, selle maa, oma maailmaomanik siin. Ja ma vajan sellistest, on minu elu, on just selline, ma esinen palju ja olen inimeste silme all ja siis väga palju meedidest siin, kui ma olen, siis keegi ei näe keegi. Kuula see on koht, kus sa saad luua, ma saan aru ja sa oled loonud palju, mis sind inspireerib ja kuidas sa oma tööprotsessi sisse läheb, et hakkad looma. Mulle meeldivad ööd väga palju, et ma arvan, et kuna ma sündisin aastal 1972 septembris kell 20 30 umbes õhtul, ma arvan, et mul algas nagu valest kohtade elu. Natukene ma õhtul olen sündinud, siis ma ei taha hommikuti midagi teha. Nii et siin siin kuivu mees läheb magama, siis ma hakkan tööle ja mõtlen ja kirjutan ja võib-olla joonistan ja lähen nüüd suvel, kui on, on valged ööd, siis jalutan ja pildistan ja ja vaatan, siin on lähedal, noh, see loodus on siin kohe kohe nagu ümber, et tõesti on kured ja luiged ja, ja siis need kitsed ja on siin nagu lähedal kahe vaata neid ja üldse loodus inspireerib väga. Aga siis ma vajan muidugi ka inimesi, et heade juttudega inimesi, külamehed, külanaised, noh, mõnel on igavad jutud ja mõnel on väga head jutud ja otsin või need, kellel head oleksid. Ja siis ma pean ütlema, et eesti keel ja eesti kultuur ja eestimaa inspireerib mind küll väga, et mul on palju selliseid raamatuid, mis on, mis on üle algus on sellest, et ma lähen Eestisse ja raamatu poe uksest sisse ja hakkan mõtlema, et miks meil ei ole tehtud sellist raamatut, et mis, mis, miks eestlased tahavad nii liitlikud olema, et miks ja siis muidugi ma võin natukene laenutada või varastada. Aga samas oled sa meile Andrus Kivirähki tõlkinud soome keelde. Kaka ja kevad, nüüd on tulemas kohe siis karussellile kartulisalat, mis on sul tõlgitud, et saga, tõlgid, eestlased, mis see on, mis sind nagu? Hobi nii-öelda algas sellest, et see oli kohustuslik, et kuna ma läksin Turu Ülikooli õppima soome keelt, siis seal on kohustuslik õppida ka üks kursus vähemalt mingit sugukeelt ja mul oli see eesti keel ja ma olin vist mingi seitse minutit istunud seal tunnis, kui ma juba armastasin seda keelt, kus on hästi lühike ja seal on mõjusid. Samamoodi mõjusid minu minu meelest nagu neist meie naaberriikide keeltest, kui, kui on minu oma murdest selles edelasoome murdes, et see kõlas nagu on väga-väga kodune kohese keel. Ja muidugi see, et ma hakkasin väga kiiresti seda õppima, et sellest muidugi kestab terve elu, pluss 50 aastat, õpiks niimoodi, räägivad, keegi kuulaks betoon nüüd Soomest. Aga ikkagi niimoodi, et see on mulle see keel, mida ma oma noh, peale oma emakeele kõige paremini oskan inglise keel, mitte rootsi keel, mitte miski muu, et see eesti keel mul on selline. Et see, see avab mulle muidugi oma keelde ja nagu ma saan omast keelestki palju paremini aru ja siis tead, kuidas seda oma keelt saab nagu teistpidi vaadata, kui ma näen eesti keelt, mis nagu kohe sugulane, no näiteks just selline sõna, kui kui just ilu, mille enam sama see on soome keeles on, on seesama sõna. Sellel sõnal on juured sõnaga Ilo. Aga meil, see tähendab rõõmu, rõõmu ja väga palju, ma mõtlen seda, et kui palju sarnast on sellest, et, et kas inimene on ilus, kas ilus inimene peab ka rõõmus olema, minu meelest peaks olema see rõõmu ja ilu seostatud seal kuskil meie ajaloos mind huvitab väga Kumpoli kõigi ebadet, et kas ilus inimene on rõõmus või kas rõõmus inimene on, on ilus. No sellist, ma mõtlen, kui ma kuulan eesti keelt. Ja tõlkimine muidugi, et see eriti Andrus Kivirähk on selline, kuna tema pea on niimoodi noh, ütleme väga. Mulle väga meeldib tema tekstid võima hulgus just ainult heaga hullus, et see, et iial ei ole teada, mis tema peas tuled, et mitte, mitte seda mitte samamoodi kui Donald Trump tehast. Aga see fantaasia, mis tal on ja selline Ta mängib ja, ja on kuidagi selline üllatuslik tüüp ja minu meelest Soomes ei olnud sellist kirjaniku ei ole täpselt sellist kirjanikku, siis ma ootasime väga kaua ja pakkusime eri kirjastajatele, kes võiks seda kakkaja kevadet tõlkida, aga neil on, on selline nii nagu eestlastel on teatud tüüpi sellist sellised eelarvamused soomlastest siis soomlastel on ka eestlastest ja, ja see, et mingi raamat tõlgitakse eesti soome keelde või Soomes Eestigi, ehk siis võiks arvata, et see on väga loomulik, aga see on selline, see nõuab eriti palju tööd ja veendamist ja, ja sellist noh, aga ikkagi sain, sain neid niimoodi räägitud, et see, et seda kakleja kevadet tõlgitakse ja siis tõlkisin ise ja, ja seda kirjastati ja siit sellest nüüd on juba teises trükis, et võeti väga hästi vastu ja need arvustused on olnud. Et need olid väga head ja see, kui me käisime Andrusega lugemas siis eesti lastele, Soomes neid. Et Eesti laste suured ja säravad silmad, kui nad lihtsalt võtavadki nägevadki Andrust ja ja kui nad kuulavad neid tekste ja ka Soome laste, see, et neil lastel on ju ükskõik, et kas inimene nüüd kust Bulgaaria ja ta on, et nad lihtsalt neile meeldivad, need, need jutud, et need on mulle on õpetajad rääkinud. Et kui ta tahab, et õpilased on, oleks rahulikult, siis ta Kivirähki ei loe, sest nad ei lähe rahulikus, nad lähevad elevaks ja mis on muidugi hea. Nii see, kui ma rääkisin sellest, et eestlased leidlikud see raamatupoest leidsin kahte asja. Sama sama suveajal sellest on, ma arvan, viis aastat tagasi juba ma leidsin Contra ja Nemvaltsi kirjutatud poiste aabitsa ja sellist ei ole nagu Soomest siiamaani ei ole tehtud poiste aabitsat, mis oleks nagu pildid tekstide poolest mõeldud sellistele poistele, kes, kes on väga puistlikud poisid, et, et kus on olla imelikud ATVd ja traktorid ja ekskavaatorid ja, ja mõtlesin, et nii, miks aabits peaks olema sellist, et ema küpsetab ja ja ja tütarlaps natukene aitab ja, ja põlletaskud ja miks ei võiks olla nagu kastidest puisteelu seal rohkem. Samal ajal ma leidsin palju neid murde aabitsaid, näiteks kihnu keele aabits ja siis setu keeles on ilmunud oma turukeeles on oma võib-olla mingi muuski keeles veel ja, ja siis ma hakkasin uurima, et kas Soomes on tehtud murdeaabitsat mitte ühtegi, mitte ainsatki, mitte iialgi. Mõtlesin oma pean muidugi tegema ja siis hakkasin kirjutama ja kuna meie meie keel on Meie murre, minu mure on hästi lühike, siis ei tulnudki abinen, eks oleks soome keeles abinen vaid samamoodi, kui Eestis on, et see lõpu ennid kaubad seal, et on sinine ja punane, mitte sinine ja punane, melon ka aabini, nii sellise ma kirjutasin ja see on tõesti niimoodi, et on väga Eestist inspireeritud teos. Räägi sellest ka, et kui sa vaatad eestlasi, soomlasi, kui palju me oleme sarnased ja kui palju me oleme erinevad, et kuidas võrdleksin näiteks Eestiski on eestlased, kes elavad lõuna pool põhja pool, need on erinevad. Ja meloomavahel Diana, kuidas neid kutsutakse ja kõik siuksed. Et kas on Soomes sama ja kas annab paralleele võtta, et et keegi oleks nagu kellegi moodi natuke. No ma arvan, et natukene saab, ma arvan, et igas maas on oma aeglased tüüblid, jaa, jaa, oma rahutud tüübid ja ükskõik, et kas ma lähen Prantsusmaale, ma arvan, et kuskil seal Kesk-Prantsusmaal on oma mulgid ja arvan, et Soomes näiteks Tampere linn, mis on nagu keskel sisemas, kus ei ole seda merd ja, ja see tähendab ka seda, et neid mõjusid siin ümber ei ole nii palju, et ma arvan, et see on kohe nagu eri moodi inimene, kui sa elad mererannas või kui sa elad sisemas. Ja ma arvan, selliseid tüüpe minu meelest on küll. Et see on juba hella puu, Aljogi hella Murry, kes on, on üks Soome tuntumaid eestlasi, kuigi soomlased ei tea, ta on eestlane, aga ikka anne kirjanikest kirjutanud just sellest Hämest neist inimestest seal, see on selline natukene mulgi tüüpi inimene, see, kes seal hämmesson ja systeem. Muidugi pealinlased on oma tüüpi, et kui, et ma arvan, et see Talsingi projekt, et oleks nagu Tallinn ja Helsingi ja ma arvan, et seal on, on palju sellist hipsteri kultuuri, mis, mis võiks olla seda sedasama. Ja siis. Mulle tundub, et need setukad võib-olla, et nad võiksid olla natuke nagu need, kes elavad meil Lapimaal, sest see on ka samamoodi nagu kaugelt kõigest ja, ja kuidagi seal, et neil on nagu oma seadused, et mitte mitte seaduslikud seadused, aga sellised omad seadused, et nad natuke sellist kauboid, minu meelest oli see see lapiinimene ja setu inimene. Ja siis ma arvan, Edela-Soome, kus meil on see rannik, meil on turu suurem linn ja Rauma siin ja, ja meri ja meremehed olnud. Mõjud on tulnud, uued inimesed on tulnud, uued kultuurid, see kõik see mood on tulnud alati siit küdi pääl nagu meile ja läänerannikule siin nagu iniminimene olnud, võib-olla liikuvam ja, ja see meie huumor on. On ka seda, ma ei tea, kust tuleb, aga mulle tundub, et see on natukene kuivem, et me oleme natukene tõsisemad tüübid kui mujal. Tundub nii, ja võib-olla see huumor on natukene samamoodi kui võiks mööda nagu mingi saare Eesti, Eesti saarte või saarte murre, saarlaste või hiidlaste. Selline on ju natukene selline kuiv huumor seal või oma tüüpi. See on tõesti oma tüüpi, pluss veel nende õõnes vahel nagu võtad huumorile, aga tuleb välja, et sa enam ei ole huumorit. Nalja sellega teha ei taha. Aga mis eile arvata stereotüüpidest, mida eestlased arvavad soomlaste kohta nagu üldlevinud ja siis vastab jah. No mind üllatab see alati. Et kui vähe eestlased teavad Soomest ja kui vähe soomlased peavad Eestist just teavad, et neid eelarvamusi on, on küll ja, ja väga-väga need stereotüüp ja ta on sellised, et kui näiteks Jan Rahman hakkab mulle esitama, milline soome mees siis ta räägib niimoodi, ütleb ühe sõna ja siis tal on kahe minuti paus ja teise sela tema arvates on, need on sellised. Noh, ma tean ka teistsuguseid mehi, natukene kiiremaid, ma ei tea, palju Eestis oleks, oleks väga tore kuulda, et palju Eestis on näiteks nalju soomlastest, et, et on, on mingid sellised naljad, ma arvan, et venelastest on väga palju, aga kas ja ma ei tea, kas lätlastest on ka oi, lätlastest on kõvasti nalja ja kuni selleni välja, et meil on kuus varvast, midagi ei ole teha. No Soomes on ka, muidugi rootlased rootslastest on, on väga palju nalju ja neis on, no tavaliselt on see, et rasvane ja nii lihtne ja need on kõik homod, et ei pea vist natukene raske seletada, kuidas rootslased asi on, niipalju kui, kui nad kõik homod seal on, et see on väga selline Õõne nali ja see, mis kordub kogu aeg, aga ma ja selle juured on ilmselt selles, et rootslased on alati olnud väga vabameelsed, et see, ma arvan, et tuleb, tuleb sealt. Ja eestlastest on muidugi see, et Eesti pätid, mis olid siin, et need väga palju huvitavat ja inimesi, et ja on sellised arvamused just eestlased ongi nagu, et küll nad küllat kohe röövivad millalgi, kui nad, siis kui, kui sa eestlastega tegeled, siis sa pead kuue vaatama pidama, tasku on on selline nali olemas, on väga vähe on eestlastest nalju keelest muidugi, kuna sellele, et meil on näiteks sellised pulmakõnet, mis on, on nagu sellist ise mõeldud eesti keelt, täitsa täitsa hullud. Seal tehtud kõned, mis on nagu nüüd väga pehme elliga neid loetakse ja tõesti kummalisi, keegi ei saa mitte midagi aru, aga, aga see on, püütakse esitada nagu eesti keelt, nad on nii huvitav keel soomlaste arvust. Et on näiteks lihtsalt selline tavaline sõna, kui sukkpüksid on mingi selline, et inimesed surevad maa, aerukon kuulevad sõna. Aga kas ei ole kuidagi sarnane soome sõnaga suka hoolsad on minu arust, ütlevad, kui naljakas. No ma arvan, püksid just seal, et see melon, püksid, mis, mis tähendab just Huusut. Aga see, need plõksud on sellised väga nagu lapsekeel on ju ja ja siis on ajad mingi televiisori nagu naljasaated on sellist, mis väga palju kasutatakse selle ise mõeldud eesti keelt, mis alati algab. Need üks, kaks, kolm, neli, seal peab olema, justkui oli neli. Ja asenali, mida ma püüan kogu aeg mõelda, aga ma ei tea, kas ma oskan seda tõlkida tõlkida eesti keelde, aga, aga see on, on selline, et kui kui eestlane, venelane ja romaan istuvad autos, kes sõidab, politseinik? Ei, ma mõtlesin just seda siis veel, et mida, mida nagu teatakse, et, et mida on teada. Et muidugi see, et soomlased peavad, et Eestis on odav, see on, on see ja, ja mida mõned armastavad väga, et minna sinna osta näiteks lina ja käsitööinimest väga palju vastavalt lõngu. Noviina muidugi, ainult nüüd Lätti läheb vist ette, aga noh seda teavad ja, ja siis seda, et kui esteetiline Eesti on need minu meelest see süda on hästi nagu teada, Soome inimene minu meelest niimoodi, et see kõik peab olema väga praktiline, nagu inimesel ei oleks silma peas üldse lihtsam kui praktiline, et ilu on nagu midagi sellest, see on nagu Kesk-Euroopale ega siis ei puutu meid, selline ilu, aga minu meelest eestlased saavad väga palju aru. No näiteks selline asi kui betooni Porsas, see on see, mis kui ei tohi kuskile sõita, siis pannakse nagu ette asfaldi peale selle betoonist tõke, tõke, jah, aga võib-olla et seal on mingi meel, öeldakse betooni Porsas nagu betooni põrsas oleks, jah, meil on tavalised tuvid, betoonist tuvid, pannakse passi, peaks seda, seda ka. Jah. Ja teil on, see on väga tavaline, et Eestis need on kuidagi mõeldud ja, ja ilusad. Et meil on alati samasugused punakollased väga-väga-väga, inetud sellest. Dillon, just et võivad olla näiteks teod või tuvi pead nagu ilusat, sest see on iga päev siin silme all, siis miks ei võiks olla ilus, miks see peab olema selline inetu jah, et see on, see on minu meelest see on, seda on ka teised pannud tähele, mitte ainult mina. Aga inimesi, keda tuntakse Eestis, neid on nii vähe. Et, et on Erki Nool Raivo Roosna ja Alex Lepajõe. Ja Lennart Meri on aga uuemad presidendid, aga ei, ei kuidagi ei IIA meelde. Aga see ei ole nii, et, et vähemalt meil Eestis kunagi räägiti, et igale eestlasele on oma soomlane. Võib-olla jah, ja ma teagi, palju näiteid ja need, kes, kes on nagu estofiilid veel, muidugi need muidugi on sellist oma perekonnad Eestis ja, ja need inimesed teavadki, kuidas asjad on, need teavad, et Eestis on, on nagu rikkust ja vaesust, mõlemaid on ja on, on ilusaid looduskohti ja siis on anne linnad. Ja ja kui tavaliselt eestlaselt küsida, et, et ütle mõni soomlane, keda sa tead või sa nagu tuntud soomlane, mida nad ütlevad? No mina teaksin öelda kohe sind, sest ega mina rohkem soomlasi ei tunne. Ma pean tunnistama, et tõesti, et ega ka Eestis väga ei teata soomlasi. Jah, võib-olla presidenti. Mauno Koivisto tuleb veel neid poliitikute nimesid, aga need ei ole nii huvitavad kui minu arvates. Inimesed, kes mõtlevad mõtlevad südamega, mõtlevad peaga, loovad midagi, need on huvitavad inimesed, minalise nendestki alane vähe. Ja õige tõesti, et kui nagu talle öeldakse, et, et ütle mingi eesti kirjanik, no võib-olla, et mõned teavad Jaan Krossi ja tead siis kui on väga-väga õppinud, siis teab, et on olemas Viivi Luik. Et ma, ma loodaks, et nüüd inimesed teavad vähemalt 100 inimest Soomes tead, kes on Andrus Kivirähk, aga ma ei usu, et 300 ja midagi, no kui me jõudsime numbrini 100, siis Soomel on sel aastal 100, Eesti saab järgmine aastasada. Ja kuidas sa vaatad kõrvalt, et kuidas seda tähistatakse mullaga? Eestlasena tundub, et Soome väga hästi on läbi mõelnud oma sündmused ja, ja kõik see, et kuidas välja tuua hea ja see, et meil on midagi õppida, aga kuidas sina seda näed kõrvalt Veiekümne siin olles, ma arvan, et terve, terve maailmasse aasta 2016 oli kuidagi raske ja see oli ka Soomes, et kuidagi oli nagu maailmamuutus nii kiiresti ja nii palju mustemaks. Aga nüüd, kui on 2017 ja meie juubeliaasta minu meelest seda on kogu aeg näha, et inimesed on kuidagi nagu helgemal meelel ja, ja sellisele rõõmsal meelel ja et seda seda on, ma arvan, et see oli väga tähtis, et hakati meenutama, et te võite olla ka tänulikud. Teil on selline maa, kui Soome on. Et see, ma arvan, et seda me hakkasime juba unustama, et nüüd on väga palju räägitud ajaloost ja nüüd on väga palju tunud uusi laule. Tris esitatakse nagu Soome ajaloost muidugi kuidagi sellest soome tuumas on, mida on olla soomlane. Soomlane on ju väga tagasihoidlik, et tal on väga raske rääkida, et, et Soome on maailma kõige parim maa, see on sul on piinlik öelda, et see ei ole ilus öelda nii ja aga see aasta on, on olnud nagu lubatud öelda, nii et jah, et on, on ka häid külgi meie maal, ma loodan väga, et Eestis tuleb samasugune selline tunne kui just, mitte nüüd jälle uut uut balti ketti, aga mingisugust sellist sama sama sorti, et, et meil on oma maa ja meil on oma keel ja me oleme arendanud seda maad ja läinud taga palju edasi sellest ja saanud palju häid asju teha. Iga päev võiks öelda, et aitäh Soome, mulle meeldib see üks mõte, kus soolase kuuse poomis istutati Soome iseseisvuse ajal, et selle pojad on laiali. Ma plusse nüüd on, ma ei oska, raamat? Jah, tuleva esu ning uusi oli tõesti selline, et aastal 1917 istutati sinna Helsingi Kaivo puistoste kuusk ja seda on hästi kasvanud ja 1967 sellel Todeti poegi. Ma arvan, tütred ka ja need väga suured ja need on teinud jälle oma poegi ja nüüd neid neid väiksed kuused on jälle, et see aasta jälle istutatakse, näited on tehtud, isegi üks mets neist ja, ja, ja seal on sildid olemas seal, et see, see kuusk on, on sellelt ajad ja istutatud niimoodi. See on ju väga selline pikk mõte, et kui sa istutad puu, siis sa tead, et kui kõik läheb hästi, see puu elab palju kauemini, kui sina, siis, siis sa oled tõesti kaasas kuskil selles ajaloovoolus, kui sa puud istuda, et mul on tunne, et siin on üks kokkupuutepunkt neil, soomlastel, eestlastel meie ka mul nüüd rähinal kõigi eestlastest ta aga armastame puid ja meil on väga oluline, et oleksid meie ümberpuud ja metsad, kui neid ei ole, kui on tühi betoonist, me jääme nagu natukene haigeks, mul on tunne õige jah, tõesti on niimoodi, et see, see loodus ja mets ja, ja kuidagi see põgenemine sinna maale tõesti. Et sa vajad seda, et, et ma arvan, et me ei ole kumbki maa, ei ole väga, meil ei ole selliseid linnainimesi võib-olla Tallinnas ja Helsingis elab noh, seitse sellist linna, aga nad käivad ka psühhiaatrite juures rohkem oleme prolli natukene haiged ja et on vajadusele puude juurde ja nüüd, kui kui on niimoodi, et väga palju raiutakse puid, siis see on, see on ka selline, millega ma ei ole nagu Ma jälle endaga saanud nagu rahvussellest, et no ma elan puumajas ja, ja ma kütan puudega, aga ma ei tahaks puid, raiutakse, et ma ei tea, kust need puud peaks tulema kuskil kolmel printerist. Aga, aga see on ja et kuidagi armastab metsa ja puud. Ja, ja siiski sa kasutad neid, et see tasakaalu leidmine, ma arvan, et see on Eestis ka, et, et mitte ei oleks nii palju raiuma, millist või seda tehakse kuidagi mõistlikumalt, et see on, see on Soomes praegu väga suur mure, kuna on seda biotehnikat, kus, kus vajatakse väga palju seda puud ja puud hakatakse nimetama juba mingeid materjaliks toormaterjaliks, mis on võrdne. Et need on ju, no ma ei ütleks just, et need on halvijat, haldjad, aga mingid mingi püha on ikka nii, et need ei ole lihtsalt. Et ei ole lihtsalt materjalid, mis on midagi muud ka. Aga mis on see, mis paneb sind looma, kas needsamad mõtted loodusest, mõtted tasakaalu leidmisest, palgarõõm või, või mis on see, mis paneb sind kirjutama? Ma arvan, et see küsimus on sellist oma koha leidmisest siin elus, ma arvan, et iga inimesel on, iga, iga asjal on, on kuidagi oma koht ja ja siis, kui, kui on leida see, et mis on see minu koht ja minu töö siin, et see mul näiteks ei ole laste kasvatamine. Mul on kuidagi see, et ma näitan inimestele, meenutan, et et mu meenutaksin teile meelde, et teil on, teil on oma keel ja teil on loodus ja et elus on palju häid asju, mida võib vaadata. Halbu on ka, aga neid ei pea kogu aeg mõtlema, et vaadata sinna nagu heade asjade poolt, et, et kuidagi see, ma arvan, et see on, on minu koht ja, ja sellepärast nagu sellepärast ma elan, sellepärast kirjutan ja esinen. Kas sinna alla läheb ka see, et murdekeeles luuletada, et sa võiksid luuletada peavoolukeeles unustatakse murdekeel ära ja elu läheb edasi sellestki? No ma ei tea, miks inimesele emakeel meeldib, mida kõike seal on muidugi see, et ma olen väga palju elanud oma vanaemaga, kes muidugi kasutas oma oma keerdu, on jumalakeel, et see on see, ma olen harjunud sellega. Ja, ja siis ma mõtlen, et mul on mingi selline, no natukene selline võiks öelda ideoloogia, et see soome keel ei ole ju väike keel, et see on päris suur keel, viis miljonit inimest, kui räägib ühte keelt, see ei saa öelda, et seal, et see on väike keel ja minu murret, seda Edela-Soome murret räägib mingi paarsada 1000 inimest, et see ka ei ole väike mõelda mingi liivi keel, mida vist enam ei ole, ma ei tea, viimati kui ma kuulsin, on mingi viis vanamutti olnud, aga ma tean, et on olnud 50 aastat siis vanamutti on ainult alles. Nii. Sellise säilitamine on natukene selline, et ma olen nagu looduskaitsja omas mõttes, et ma kaitsen seda keelde ja keel on ju selline, et seda ei saa kaitsta niimoodi, et sa paned seda arhiivi, kuivatad selle keele, et seda saab vaadata kuskil muuseumis, vaid see peab kogu aeg elama ja niimoodi lapsed kuulavad seda ja, ja täiskasvanut peavad meeles, et seda võib kasutada, et seda võib kasutada kõrvuti, peabki kasutama kõrvuti selle üldkeelega ja teiste keelega, et ei, ei, sa ei pea jätma taha teisi keeriaga suid säilitada seda oma oma keelt. Sa oskad seda kõige paremini, Sa vastutad selle eest, sellest tuleb kuidagi hea meel. Kolmapäeval mängitakse Turus Turu linnas sinust näidendit, kus on tegelaseks on eestlane. Neil on jälle Eestis ahven suheteni tagasi. Kirjelda natukene, millest see näidend räägib ja kestahes, Sa oled seal ja seal on väga palju tegelasi, ma, ma arvan, et mingi 15 kokku, aga üks neist on, on eestlane. Ta nimi on Pille, vana Tallinn. Ja tahan, tahan, töötab haiglas. Ja noh, see on selle näidendi nimi on Elo Heinekese. Ja see on Soomes soome keeles. Et kuude nimetused on niimoodi, et kes hägu Hei nagu Ellogu, kui, kui Eestis on juuni, juuli, augusti, et meil on need vanad omad nimed kasutusel. Ja see on niimoodi, et kesa heina, Elo juuni-juuli-augusti, aga ma mõtlesin, et, et kui elu lähekski nagu teistpidi et inimene sünniks nagu 90 aastasena ja siis ta hakkaks noorenema, et oleks kuidagi huvitav, et sellepärast selle näidendi nimi on Elo Hene kese, augusti juuli juuni on selle nimi ja niimoodi see algabki aastat aastast 2027 kus elavad kuskil Seniori kodus ja, ja neil on, on sead eesti eestlasest õde seal just mainitud Pille, vana tallinn, mis, mis võib rääkida, aga ta räägib sellist, ta räägib soome keelt, aga mis on natukene selline eesti aktsent seal muidugi jah. Ja siis niimoodi, et see 80 üheksakümnene vanameestel ta läheb oma elu vaatama nagu tagasi komöödia. Kuigi see on natukene kurb alati, kui sa mõtlete inimese elu, seda terve, kas songaarseleni seda ja siis tuleb kuidagi kurb, kurb mõte, et miks ei saaks olla mingisugune ring, läheks nagu siis kui sa sured, siis sa oleksid jälle tee viia, läheksid siit lastekodu ja nii edasi ja aga ei, ei, et, et see on, no siis on otsas, kuid on otsas see, et eestlased on nii palju soome tulnud, mõnes mõttes on see ka natuke nagu kurb teema, nagu ka elukaarega, et sa lähed ära teisele. Kui paljud nendest säilitavad oma keele kultuuri, kellest saavadki võib-olla järgmises põlves juba soomlased. Et kuidas sina seda näed, et, et Soomesse tuleb niipalju siiski võõraid lisaks eestlastele, et kas see ka kuidagi nagu teid põliselanikena puuduta? Ta ei tekita mingeid mõtteid. Tekitab mõtteid, aga ma ei pea, mis sugusi. Et kuna ma elan siin maal ja siis on näiteks näha siin, et siin on. No meie külas ma arvan, et on 10 maja, kus ei ela keegi. Et kas on siis parem, ei ela keegi või see, et siia tuleks nagu mujalt inimesi, ma arvan, et ikkagi see, et nüüd keegi elaks. Ja, ja ma usun, et, et kui on on täht, mis siis on ka võimalus leida seda, et et me leiame sellise jälle tasakaalu sellega, et saab hoida sellest oma kultuurist ja saab hoida saab iga võtta vastu seda, kui sa oled tulnud, et mõlemat ma arvan, et mõlemad on võimalik küll säilitada ja sellest on ongi ju, et ei, ei ole mingit puhtust olemas. Sest ta on, on ju, kohe nimedest, on inimeste nimedest, kohe on teada, et, et meil on nagu Rootsi mõju ja meil on vene mõju meil on saksa mõju meie, meie keeles ja nimedest, siis see on, on selline, et ja asi on mõned asjad, mida sa pead hoidma ja, ja kui need on sulle tähtsad, siis sa võid neid edasi õpetada. Aga mõned asjad on, on näiteks selline. No ma mõtlen, et kui palju kui palju häid toitu on Soome tulnud mujalt, mingid pitsad ja kebabid ja ma ei pea, mis pidame, mingit kaalikat sööks kui, kui ei oleks tulnukaid toonud natuke nagu paremat. Ei meile. Jah ja aga, aga maale kolijatest ma arvan ja ma tean, et seda on isegi lausa uuritud, et see, et kes soomlastele kõige rohkem meeldib, kui küsitakse, et kui siit nüüd maale tulijaid on need, et kes, kes on nagu, et kes, keda kõige rohkem armastatakse, siis on muidugi kõigepealt on eestlased. Kõigepealt on kohe eestlased, et see on muidugi on keel ja, ja see, et me näeme samamoodi välja, no meil on usus ma ei pea, sest eestlased eriti usu soomlased ka praegu mitte. Et on, on ikka seesama arvamus sellest maailmast. Et teised ka nagu parem see, et on inimesi, kes on tühja palukski sul võib-olla lõpetuseks ühe luuletuse. Ise võid valida, kas jaanipäevast valgusest, pimedusest. Et mis nagu võiks sedasi jah, mõtlen just, et, et ma ei, mul ei ole peas ühtegi, ma ei oska oma luuletusi. Ma kirjutan. Ma ei õpi. Aga ma mõtlen, et võib-olla ma loeksin sellest aabitsast sellest aabinemist mingi mingi luulet, Tase ma võiksin lugeda ess luuletuse, seal, seal, sellest sinu suvija isa ja ja kalal käimine. Ja siin on väga palju essi. Es tähti. Suvel Isavia meie tongel. Me sooreda saare soe ja tuul ei sobisin. Sanaga Sanomat istuda paadis Ohiljast Silak käo katumast viima. Siit mul tulemi jääle. Isa Hei, sobiksul et mässankaid, mide, Igengi eksinglus, ise saanu, Sovidang, et sa saad ain kris, mitte Igengi eksitke. Sikses süve seegi. Me olime külas Soome tuntumal murde luuletajal, tõlkija, Lestofiilil, heli, Laaksonenil. Head kuulajad ja siin, Soomes, nii nagu ka Eestis on tegelikult praegu koolivaheaeg ja soome lapsed puhkavad, puhkavad ka eesti lapsed, paljud neist on juba võib-olla sõitnud vanavanemate juurde, näiteks Eestisse, mõned on jäänud ka Soome, sest ka siin võib-olla nende vanavanemaid. Aga kooli juttu rääkis ikkagi, sest kool on üks selline koht, kus omavahel saavad kokku erinevatest peredest lapsed ja see on ka koht, kus saab soomes kujutage pilti rääkida emakeeles, ehk siis eesti keeles. Selline koolon Soomes olemas 20 aastat on õpetatud Eesti keeles lapsi ja meil on hea meel rääkida täna selle kooli õpetajaga Silja Aaviku. Tere. Tere. Teie alustasid Rolf voorikoolis 20 aastat tagasi ja hiljem see kool kasvas, nii et nüüd on ta Ladogartono kool ja te olete jätkuvalt õpetaja, õpilasi on veelgi rohkem, meenutage natukene seda algust ja seda mõtet, et miks eestikeelne õpetus Soome sai toodud tehtud. 1996. aastal loodi Royhory kooli juurde, et esimene eesti laste klass klassil asutas õpetaja Anne Ribelus. Enne seda oli õpetaja Anne käinud nii-öelda koolist kooli andnud eesti lastele emakeelt kaks tundi nädalas, kuid Royfoori kooli juures oli selline väga tore direktor sadu Hongala kellega koos siis leiti sellised võimalused, et kohe eesti lastele avada oma selline õpetus ris. See rühm oli alguses küll väike, ainult seitse last aga ühendati T1 soomekeelse klassiga esimese klassiga kus siis soomekeelseid aineid õpetas õpetaja pessa ja eestikeelseid aineid õpetas õpetaja Anne näiteks võimlemist ja joonistamis tegid nii-öelda segarühmades, aga kui oli emakeele tunnid ja matemaatika tunnid, siis õpetuse õpetaja on seda eesti keeles. Ja kui levis teave sellest, et niisugune klass on olemas ja kui nagu tagasi mõelda ajaloole, siis neid eestlasi hakkas ju Soomega järjest minema ja oli ka varem läinud, sest president Koivisto oli kutsunud tagasi Ingerlasi ja seetõttu oli seal päris palju lapsi, kes olid läinud niimoodi. Nüüd on juba nii-öelda lasteaia heas ja aastaks 1998, kui lapsi oli 20 ja neid oli juba tuli nagu kolm panust, siis on, Soomes oli selline võimalus võtta juurde teine õpetaja tööle ja siis hakkasingi tööle. Mina 1998. aastal. Mõtestada seda, mida te teete selles mõttes et on ju ka võimalus panna laps Soome kooli ja seda siis mõnes mõttes eelistada, et see laps saaks soome keeles hariduse. Soome haridussüsteem on ju väga heal tasemel, seda kiidetakse üle maailma, ta saab soome keele väga korralikult suhu ja küllap ta kodu saab ikka selle eesti keele korralikult ära. Miks ikkagi eesti keeles Soomes õpetada? Sellel on kindlasti, ma arvan, et igas peres on selle jaoks oma isiklik valik ja põhjendus aga kui, kui võtta niimoodi laiemalt, siis ma arvan, et inimene suudab ennast niimoodi teadvustada ja oma tundeid väljendada siiski kõige paremini emakeeles. Ja kui ma vanematega olen rääkinud, et miks nad on sellise valiku teinud, siis siis väga paljud on nagu seda öelnud ja noh, niimoodi oma arutluse käigus sinnamaale jõudnud, et et ei ole õigust, võta lastelt ära võimalus osata emakeelt ja saada selles õpetust, sest et paratamatult on nii, et see koolisüsteem, milles me käime, see, mis keelne see on, et see mõjutab meid ikkagi noh, ka niimoodi, et et me sellest, seda mõistame, märkame alles võib-olla aastate pärast, mida see meiega on teinud. Ja see, et meil on niimoodi, et kui nüüd juurde mainida seda veel, et, et meie koolis on nagu kõige rohkem eestikeelset õpetust üle maailma eesti lastele, kes ei ela Eestis nagu põhikooli osas. Ja põhimõte on selline, et kui laps tuleb esimesse klassi, siis tal üle poolte tundidest on eesti keeles ja see järjest hakkab siis vähenemas eestikeelsete tundide arv järjest, suureneb soomekeelsete tundide arv. Ja loomulikult õpetajad teavad seda, et kõik sõltub ikkagi lapse võimetest ja kodutoetusest, sest paratamatult see kakskeelne õpe nõuab ka kodupoolset suuremat toetust. Ja meie lastel on, on läinud väga hästi, aga on ka neid, kes on jäänud ainult lootma selle peale, et küll see keel kuidagi tuleb ja, ja paratamatult ka tuleb ka vanemate hoiak selle suhtes. Kas kuidagi need keeled omavahel 11 hakkavad segama ka, sest nad on ju nii sarnased ja mõned sõnad on soome keeles tähendavad üht eesti keeles teiste, kuidas lapsed neid faile oma peas vahetavad, et, et aru saada, millal nüüd rääkida soome keeles ja millal on tegemist eesti keeles. Ma arvan, et nii nagu ma täiskasvanute juures olengi, ma olen märganud, et paljud eestlased, kes elavad Soomes, teevad täiesti vahet ilusti, et mis keeles nad räägivad ja ei too sinna sisse soomekeelseid sõnu ja niimoodi on laste puhul ka. Kuna lapsed on ju arenevad ja see käib meil hästi ruttu. Kõik see kaaslaste vahetamine ja keele vahetamiseks on antud päris toredaid lugusid. Üks, mida nad sageli kirjutavad valesti, on sõna see et eesti keeles kahe soome keeles ühe ka ja siis see läheb neil segi, et ütlustes aga on ka niisuguseid toredaid lugusid, näiteks, et kui kui on vahel lihtsalt niukseid toredaid ülesandeid näiteks lumenem ja sinna on juurde lisatud juhised, joonista lumememmele luud siis mis te arvate, mis laps on teinud lapsasina sisse joonistanud skeleti? Niisuguseid toredaid lugusid võib tuua, et ta, ta lihtsalt nagu mõtleb, et tal ei ole sellele sõnale nagu kõiki neid, neid mõisteid, mida see sõna veel tähendab või see, kui ma läksin alles tööle, üks laps oli sona pärm. Ta tahtis teada, mida see tähendab. Ja ta tuli ja vehkis kätega ja hüüdis mulle pärm ja pärm ja ma kogu aeg mõtlesin, kuidas ma seal seletan ja ma hakkasin rääkima, mida pärm teeb. Aga tegelikult ta oli nii palju Soomes elanud, juba ta oli päris pisikesena tulnud, et ma oleksin pidanud lihtsalt ütlema hiiva. Et tal oli lihtsalt vaja soomekeelset sõna, aga mina ei taibanud seda tookordsest, sest mina, minul ei olnud veel seda kogemust, et lapsel on mõni mõiste olemas soome keeles ja lihtsalt, kui ta eesti keeles kuuleks seda sõna ei tea, et need käivad nii-öelda kokku, et tuleb lihtsalt tõlkida ühest keelest teise paljude lisaks emakeelele õpetajatega, lastele Padistik kombeid ja niisuguseid vanu asju, nagu öeldakse, traditsioone, mis võivad neil erineda riigiti, kindlasti erinevad, kettan soomlastel omade traditsioonid, meil omade ja kindlasti ka tavad ja kombed, muud, kõik selline, et kui palju sellele tähelepanu, kui olla lastel, kui ma olen klassijuhata Ta ja, ja ma, ma ei anna ainult emakeele tund omale matemaatikat, joonistamist, ühiskonnaõpetust ja need paratamatult ju selline igapäevane elu toob kaasa selle, et mingites olukordades sa pead mainima mõningaid viisakusreegleid või kombeid. Ja see, see on nagu tore, et kui me oleme vahel Annega märganud näiteks, et kui me oleme lastel midagi kaunistusi pähe või kuskil esinemine tuleb ja neil on valus ja siis me ütleme, et, et ilu nõuab ohvreid. Ja siis nad ütlevad, jaa, mul vanaema ütleb ka niimoodi, et mitte nagu ema, vaid vanaema ja siis nagu tajume, et, et niimoodi, et vanadest, no et seal, kus nad on suviti maal, vanaemade juurest tuleb selliseid häid vanasõnu ja meiega, ütleme neid samu. Ja, ja see näiteks, et laua peal ei istu ja siis on päris tore kuulata, kui mõne teise klassi lapsed kaaslasele märkused taristu laua peale, et kas sa pärast sööd ka sealtsamast, kus sa oma istmiku paned. Et no ja loomulikult ma ei hakanud siin üles lugema, et mida me kõike seal õpetame, aga me püüame ikka igal sammul nagu öelda, et tere ja aitäh ja need on need sõnad, mis kipuvad nagu ära kaduma ja ja vabanduse palumine ja. Aga millisest kooliprogrammist lähtute, et kas siis soome õppekavast või eesti õppekavast? Ja meil on, me peame täitma Soome riikliku õppekava aga eesti keelt õpetame siis niimoodi ja seda natuke kohandatud seda programmi ja muidugi näiteks kui on tööõpetus ja joonistamine, siis sinna saab siduda selliseid eesti toredaid teemasid, rahvuskultuuri, et kui me näiteks õpetan värvide segamist, siis ma võin joonistada nendega midagi, mis Eestiga liitub ja näiteks sel aastal me segasime värve ja siis joonistasime kaheksa kanda. Lõpuks lõikas mõned välja, tegime maleklassi, sellise suure ühistöö. Kuidas vaatavad Soome lapsed eesti lapsi, kes käivad aeg-ajalt veel sedasi oma keeles rääkimas ja mingeid tunde tegemas, te olete ju kõik ühes koolimajas või soomekeelses kui eesti keelt, kui me olime Royfory koolis, meil oli seal üle 30 eri rahvuse, nii et me ei olnud üldse omapärased seal nüüd ladva kardunus ilmselt selle tõttu, et me oleme natukene teistsuguses piirkonnas, oleme, et ei ole enam nii palju eri keeli, eri rahvuseid. Ja sellega ilmselt ollakse juba harjunud, et me seal oleme ja, ja see on nii, seda on nii ja naa, nii nagu igal pool koolis, et on, on väga toredad ja sõbralikud kui suhtumist ja eriti meil on koolimaja selline väga moderne, et meil osa seinu paistavad läbi, on klaasist ainult see sein siis kus on aknad või kus on tahvel on siis nii-öelda veidi tugevam tugevamast materjalist, nii et me näeme naaberklassi ja teeme nendega niimoodi natuke koostööd ka, kes on seal lähedal meie koridoris nii-öelda, aga noh, et eks ikka tuleb lastega, mõned elavad seal ühes majas või ühes piirkonnas ja lehvitavad ja teavad 11, aga aga noh, tuleb kolleksid naginaid, et ei kas muidu Soomes on kerge kaotada ära oma identiteet, oma juured ja muutudagi hoopis teise rahvaesindajaks või noh, kas just sa muutud selleks, aga aga sul kaob ära side oma maa ja rahvaga keelega, et sa võtadki kõik väga omaks, miks ma seda küsin, nimelt olles kokku puutunud väliseestlastega mitte ainult Soomes mujalgi, siis mõned inimesed, kes on võib-olla ära olnud ainult viis aastat, neil on juba juurde tulnud väga suur aktsent. Justkui nad oleks juba hakanud unustama ja juba hakanud kaugenema ära kaduma kuhugile. Kõik sõltub sellest, missuguste hoiakutega inimene läheb ära. Et kui sa lähed niimoodi, et sa tead, et sa oled kolm aastat ära, et siis ja tuled tagasi, siis on sul teistsugune häälestatused, sa, ma arvan, et siis inimesed ei lasegi ligi nagu seda, et tuleb sellist võõrast aktsenti ja kasutan võõrkeelseid sõnu niimoodi eesti keeles. Aga kui minnakse niimoodi, kas solvumisega kibestumise ka, et siis on nagu selline nagu sildade vahetamise mõte võib olla. Aga nüüd on nii erinevaid, selliseid saatusi, et mina nagu ei tahaks siin selles mõttes niisugust seisukohta võtta ja öelda, et miks see juhtub. Aga, aga ma ise arvan niimoodi, et, et kui lapsed on saanud ikkagi kuus või üheksa, ütleme siis, kunas, kas nad valivad selle, sest pärast kuuendat klassi saab minna nagu kallakuga klass, et kõik ei pruugi käia üheksa klassi selles meie koolis. Et, et kui laps on saanud sellise põhihariduse sellise alguse kätte oma emakeeles ja tal on hästi palju niisuguseid mõjutusi, et siis jääb temasse kuidagi, istub seal temas niimoodi selles hinges Aitäh selle vestluse eest õpetaja Silja Aavik, te olete siis ladu karduna kooli õpetaja, kus on eesti-soome segaklassid ja, ja tõepoolest kena näide sellest, mismoodi ka Soomes on võimalik siis eesti lastel õppida oma emakeeles. Niisugune sai meie ringkäik Soomes. Aitäh kõigile teile, kes te kuulasite on aasta kõige valgem aeg, soovime veele, valgust ja kõike kaunist. Soomes käisid Meelis Süld ja Kristo Joulu käri Jade lotori ETAle.