Kristall 67. Tere hommikust ja seda esimest korda meie kristalli ajaloo jooksul, sest siiamaani oleme ikka õhtul eetris olnud. Tänase hommikuse saate aja tingib omajagu teema, millest me täna hakkame rääkima. Kohv stuudios on täna meil siis närvihaiguste eriarst Erich Moisser. Ja kui Teil palutakse rääkida hästi lühidalt kohvist, mida Te siis ütleksite? On tohtrile tugev abimees, tähendab meie nii-öelda ravimite relvastuses omab väga tähtsa koha. Ma mõtlen muidugi kofeiin, see, mida kohvist, kui tohter ise väsinud on, siis tass kohvi on ka suureks Abime ja ka see on, ergutab ja paneb mõtte paremini jooksma. Nii. Ja edasi on meil mikrofoni juures meie naabermaja televisioonimaja kohviku juhataja Mersedes, Tamkivi, inimene, kes on kohviga oma erialaga seotud. Mida Teie ütleksite sama küsimuse peale? No mina mõtlen nii, et arvesse võttes praktikat ja kohvi juures sünnib väga palju suuri mõtteid ja lahendatakse tähtsaid küsimusi. Ja kolmas vestleja tehnikakandidaat Toomas Tomson, erialalt keemik. Küsimus ikka sama. Ja minul on kohviga just niisugused muljed, et selle joogi juures tehtud kõik minu teed. Ta on aidanud mul mõtte värske hoida. Ma olen üleval olnud ja peale selle on kohvi osutanud mulle hindamatu teene selles osas, et ma olen veetnud väga palju väga meeldivaid momente väga meeldivate inimestega tänu sellele kohvile, mida me oleme sealjuures joonud või õigemini, see oleks niisugune abivahend, mis tavaliselt inspireerib vestlema ja nii-öelda mõtteid avaldama. Millal õieti siis kohv hakkas joogina levima ja millal ta Euroopasse tuli? Kohv hakkas levima kõigepealt Araabias ja Pärsias. Teatakse, et kohvijooki valmistati juba 875. aastal ja leidis nii tarbijate poolehoiu. Esimene kohvik, aga maailmas avati tunduvalt hiljem. See oli aastal 1554 Konstantinoopolis. No see on umbes nii 400, pisut üle 400 aasta tagasi. Euroopasse jõudis kohvi. 1615. aastal. Veneetsia kaupmehed tõid Türgist nähtavasti kusjuures türklased omakorda ei ole vist eluaeg kasvatanud kohvi, vaid sai neid oma radasid mööda Aafrikast, mis loetakse kohvi kodumaaks. No tähendab vist nähtavasti esimesed kohvikukultuuri asutajad Euroopas olid siiski inglased. Ja seda jälle omapärasel teel Inglise saadik omal ajal Türgi sultani juures ostis omale hea orjatari kreeklanna. Ja tõi ta Inglismaale andis talle vabaduse ja see avas siis esimese kohviku Inglismaal. Õukonna arst oli suur propageerija, kohvi väärtuse, kuidas siis seal? Tema kiitis, et see on jumalate jook ja soovitas seda kõigi haiguste vastu. Nojaa, räägitakse Villetiks, saksa arst oli esimene eurooplane, kes siis nägi kohvipuud ja kirjeldas seda. See oli Raugonf ja ta kirjeldas seda juba 16. sajandi lõpus. Aga siin oli juttu, et kohvi kodumaaks loetakse Aafrikat aga kuhu me asetame siis Brasiilia, mis on praegu kohvi sünonüüm? Ühesõnaga, tervel maakeral kasvatatakse üldiselt kohvi kõikides kohtades, kus kliima lubab Haanja tuntud India, eks ole, Java kohvi, siis Etioopia, kohvi, ühesõnaga kõikides maades, kus kliima seda lubab, seda kasvatatakse, kusjuures sealjuures kummaline on see, et iga liik kohvi, kuigi me võtame kasvõi võib-olla selle esimese kohvipuu, mis võib-olla välja veeti Aafrikast siis igal maal on igal kohvil mingisugune oma maitse, mis on tingitud erinevatest kasvutingimustest. Ja ja nüüd on aretatud 60 sorti kohvipuud juba ja kohvipuu on ka kuuemeetrist vahest 15 meetrine, aga Brasiilias on kohvipuu tavaliselt nii mehe kõrguselt kui nad saaki, aga mina olen käinud ka ühe nii mehe kõrguse Aga siis on sellel, nendel õitel on mingisuguseid sugemeid ka kohvilõhnaga või on ta tüüpiline lillele. Jasmiinile minia, aga kui kohvi valmis viljadega ei ole näinud ega valmis, on tema kirsikujuline tumepunasest kuni päris mustjani see on, viljaliha on ümber ja sealt selle sees, siis on kaksiktuum see kohvi juua, kus oli see kohvi pooldadele, õlina Aafrikas, kullarannikul. Nii, ja nähtavasti siis sellest viljalihaga kaetud kohvioast, kuni meie lauani on küllaltki pikk ja keeruline tehnoloogia, kuidas seda toodetakse? Jah, algul kuivatatakse see ja siis eraldatakse see viljaliha. Aga röstimine, see on juba selleks, et kohvile lõhna anda, mitte see kofeiinisisaldus sellega ei muutus, aga see on just lõhnastamise protseduur. Kas kohvi võib juua igaüks ja kui palju? Ma mõtlen, et oleneb see närvisüsteemi tüübist, kes on kergesti erutav. Sellel muidugi peab hoiduma selle, aga muidu on kohvi kasulik ja kohvi ei ole sugugi kahjulik, nagu paljud räägivad, isegi arstid on kunagi olnud suured kohvi vaenlased Inglismaal kuise India ja seal hakkasid nad teed tootma. Siis olid arstid need, kes aitasid Inglismaal kohvi joomise hävitada, sest nad kuulutasid, et kohvi teeb igasuguseid kahjustusi, hävitab inimest ja ja mehe jõu võtab ära. Aga nüüd muidugi on kõik ebaõiged, sest et kohvi joomine ei kahjusta oakohvi. Muidugi kofeiin. Aga mõnes mõttes ometigi kofeiini tarvitamine võib kujuneda ka omalaadseks narkomaaniaks. Nähtavasti kohvi tuleb ka osata juua. Kahtlemata sellepärast, et mis puhul me keelame ära kohvi? Kohvi muidugi suurendab meil ainevahetust, ergutab närvisüsteemi selle tõttu, kui teda suurtes doosides, mida rohkem tarvitada, eriti õhtu tarvitada, siis ta võtab une ära kergesti erutataval inimestel. Ta võib tõsta vererõhku aga muidu ta vererõhku ei tõsta. Samuti ei kahjusta ta mingil moel organismi. Näiteks on uuritud sääraseid inimesi, kes on pidevalt ja aastaid joonud suurtes kogustes kohvi. Nendel organismis ei ole mingeid muutusi. Nii et selle tõttu jutud kohvi kahjulikkuse suhtes ei pea paika. Organismile kõigepealt ta ergutab närvisüsteemi, selle tõttu inimese assotsiatsioonid ja voolavus suureneb. Ja näiteks matemaatiliste ülesannete lahendamisel toimub see 15 protsenti kiiremini ja vigade arv väheneb. Samuti suurendab tema lihasjõudlust, siis ta laiendab näiteks südame pärgartereid, sellega südame verevarustus tõuseb. Muidugi, kui kohvi on liiga palju tarvitatud, siis südametöö nii kiireneb, et ta enam ei ole ratsionaalne, südamel aga on tähendatud inimesi, kes on tarvitanud. Tor Moisser teeb kohe kohvikutele reklaami, praegu. Kahtlemata siin ei, oli paljudel lõbus, esimene mai siis on õige ikka parandada pead kohviga, aga mitte kangemaga. Praegu näiteks kohvik Tallinnas müüakse iga päev keskmiselt läbi 3000 kuni 4000 tassi kohvi, nii et siis see kohvi joomine ikka õigustab ennast. Täielikult nii, et sellega tõesti kahju organismile teha ei ole võimalik ja mõningatel üksikutel juhtudel muidugi tuleb arvestada arsti nõuannet, aga suurem osa on ikka kohvi täiesti kahjutu inimesele. Kas me, seltsimees tammkivi Teie abiga saaksime teha väikse arvestuse? Doktor Moisser ütles siin, et on inimesi, kes on joonud ära kohvi, mis on tehtud 500-st grammist kohviubadest. Mitu tassi see välja teeb? Praegu arvestatakse nii, et keskmiselt meie paneme ühe tassile 10 grammi. Noh, vahest ka 50 tassi kohvi päevas ja seal tõesti aukartust äratav kogus. Aga muidugi kasvõi niisuguse nähtuse juures ei teki ohtu, et inimestele kohv muutub kuidagi. Noh, nii. Liiga omaseks, et ta pead pidevalt jooma, palju kahtlemata seda säärases koguses võib juua ainult teatava närvisüsteemi tüüp. Aga siin nähtavasti on niisugune flegmaatik hästi rahuliku närvisüsteemiga, ta vajab säärast dopingut. Aga no oletame, et me ei ole araabia kohvi seda õige kanget musta mokakohvi, mille puhul liigutamine on keelatud ja ei leidu ja nüüd on nii, et kui ma Aafrikasse läksin ja mul seal mokakohvipakk ütles tõrv ja vaat siis ma sellega siiski olin ennem tutvunud, et etiketi järgi ei tohi seda liigutada. Ja see on nähtavasti mitte ainult etikett, vaid ka teatud määral. Ja see ei ole mitte kõiki, vaid see, on see siis see nähtavasti kohvipaks tuleb üles ja seal Ei, see vist ei ole sel põhjusel tegelikult kui keemiku seisukohalt vaadelda tervet kohvikeetmise protseduuri, sellel on omad ka täiesti füüsika-keemiline mõte on selles, et ei tohi segada. Mõtlesite araabia araabia kohvi ja nimelt selle tõttu, et see vahukiht, mis sinna tekib omal viisil niisugune kaitsekiht, mis säilitab aroomi. Ta ei lase kaduma minna aroomi. Kui te segate te lõhute vahu ja need aroomini pungakesed või nii, kuidas öelda, mullikesed, need lähevad välja ja ühesõnaga kohvi kaotab tunduvalt oma äraajamis, vahukiht seal peal on, aga ta tekib ju, vaht tekib otsekohe keetmisel, eks ole. Tähendab, nii palju, kui mina seda araabia kohvi keetmist tean, käib see asi nii, et võetakse kohvi lisatakse sinna suhkrut. See on keemiku seisukohalt täiesti loogiline protsess, sest iga vesi sisaldab tavaliselt alati kaltsiumi-magneesiumisooli. Need vähendavad vee ekstraktsioonivõimet sest tegelik kohvi keetmisel toimub ekstraheerimine. Ja juhul, kui me nüüd keedame ära vee paneme sinna juurde, suhkru paneme, ütleme poolele portsjonile veel juure kohvi siis laseme ta tõusta keema, mille juures tekib ka vaht otsekohe ja lisate juure üle jändumi. Hiljem ta enam ei lase teda keema tõusta sel lihtsal põhjusel, et teisel juhul hakkaks ta mulisema. Ja naine teie asemel teeks ta mõrudaks jah, ja aga araabia kohvi keedetakse kaks korda ja seal ta nii lained lähevad siis selle tõttu ta ongi nii viha ja ka seal on suhkruga ta enne ekstraheeritud, seal on pandud palju suhkurt alla, aga muidu tavalise kohvi keetmisel me ei tohi üle keeta, seepärast siis ta rikub kohvi, teeb kohvi vihaks. Seda küll ja aga ülekeetmine ka selles mõttes ta rikub ka selle vahukihi. Sellele vahukihile omistatakse eriline tähtsus muide üsna aroomibuketi säilitamise osas. No praegu need uued Ungari masinad, need täpselt samuti see koht tuleb just vahuga välja sealt alati sugune võtab niisuguse kreemise või vahukorra sinna peale siis on siin nähtavasti selle üle mõeldud juba. Aga mina ei saa päris hästi aru praegu sellest kui me räägime kohvi aroomist ja püüame seda säilitada. Minu arvates, mida rohkem teda kohvikus või toost aroomi on, seda parem sellepärast ega pärast joomist aroomi enam ei tunne. Slaidil aga aga seda maitset ja seda aroomi tuntakse just seal joomise momendil, sest joomise momendil paratamatult lõhutakse, eks ole, huultega vahtu ja vabaneb just nendest mullikestest, see aroomibukett. Aga juhul, kui ta jääb kauaks seisma näiteks araabia kohvi peaks jooma otsekohe, momentaanselt. Nii nagu tahan. Sest just see on selle buketi säilitamiseks, et eeterlikud õlid, mis nüüd lõhnavad, need on kergesti lenduvad, nüüd muidugi see vaht peab nüüd eeterlikke õlisid kinni. Sellepärast ja loomulikult me teame ju, kui inimesel lõhnatunnet ei ole, siis kannatab ka tema maitse, maitse ja lõhnatunne nüüd väga lähedalt seotud. Kui need eeterlikud õlid on ära auranud sealt kohvi pinnalt, mida see vaht kinni peab, siis kahtlemata kohvi maitse kannatab seda maitse pärast. Ju mina joon teda sellepärast, et ta toniseeriv, ta, ta ergutab, väsinud aju ja ja nii ta kahtlemata jutu võtab paremini jooksma. Nüüd on juba rohu tarvitamine, aga siis võiks ka juua, teed, võiks ka juua, Coca-Cola, eks ole, võiks Kai kasvõi pasta paraannad süüa, sest teatavasti ju sisaldab tee rohkem kofeiini kui kohvi, kuna kaks korda, kuna kui hea üks kuni kaks protsenti on kohvioas, kofeiini tees on kuni neli protsenti, aga kuna meie teed see nii palju ei pane, tee on kerge sinna tee hulka, selle tõttu me säärast toniseerivalt mõju ei saa. Aga kui me hästi kange tee esimene, siis me saame sama samasuguse efekti samuti koolapähkel. Teatavasti sellest on Coca-Cola tulnud, sellepärast see Coca-Cola nii nii minekuga oligi. Algul, aga nüüd teda tehakse kahjuks sünteetiliselt juba valmistatakse seda. Kofeiini ja jäägokaga. Koolapähklit nii palju ei ole ja tahetakse odavalt läbi ajada ja süntees. Need keemikud on kavalad mehed, nad teevad seda linnusõnnikust. Hea teevad seda kalasoomusest. Nii et kui see rahvas teaks, et ta seda peab linnusõnnikut jooma, selle Coca-Colana, ega ma arvan, et nii mõnelgi nõrganärvilisel võtab seisu ära. Kofeiini valem ja süntees ei ole ju üldse nii väga keeruline. Ühesõnaga, kui me leiame kofeiini kuskil mujal või leiame mingi lähtematerjali, mille abil me võiksime seda kergesti sünteesida siis minu arvates ei oma see mingisugust tähtsust, kus ta just pärit on, minu pärast, olgu ta siis kasvõi Ja sõnnikust tuleb odav vahematerjalist, eks ole, poolsin lindude poolt tehtud, aga võib-olla siis varsti pole kohviubadel üldse mõttetanud. Vaat siin on see suur küsimus, sest praegu on analüüsitud nii toorest kohviuba, seda valget või kollakat või rohekashalli või kuidas soovite ja on analüüsitud juba praetud kohviuba. Muidugi peab mainima, et sellel praadimata kohvioal ei ole praktiliselt mingisuguseid maitseomadusi. Kuigi seal sees on juba kofeiin olemas siis on näiteks klorogeenhape, mis moodustab seitse kuni kaheksa protsenti, mis omab ka teatavat toniseerivat toimet, nähtavasti eriti peale seda, kui ta laguneb. Siis on seal sidrunhape, Pepe palderjanhape terve rida aineid, mis ei muutu praadimise momendil, kuid mis ei anna tegelikult mingit iseloomulikku maitset kohvile, nii et võib keeta täiesti vabalt neid valgeid kohviube aga saab ainult väga mõrkja iseloomuliku kofeiinile. Vedeliku. See aroom ja lõhnaained tekivad just nimelt sellel kuumutamisel, mida tavaliselt teostatakse paarisaja kraadi juures. Sel momendil toimub terve rea ühendite lagunemine näiteks nagu florogeen, happest saadakse näiteks kohvihape ja kiinahape, mis nähtavasti on ühed ja selle buketi põhilised koostisosad, mis annavad õietigi kohvile, selle kohvi spetsiifilise maitse. Kuigi kaasaja gaaskromatograafiliste meetoditega on praegu kindlaks tehtud juba 200 eri ühendit millest ükski ei oma kohvi maitset, aga mis kõik kokku annavad kohvi maitse. Sest seda iseloomulikku nii-öelda kohvi aroomi ühe ühendiga ei ole võimalik ette kujutada, seal lihtsalt bukett seal nagu lõhnaõli. Nii et ühesõnaga sünteetiliselt seda teha. See on täiesti noh, niisugune utoopia. Ma ei usu, et seda kunagi keegi hakkaks tegema, vaid pigem me kasvatame ikkagi kohvipuid ja veame neid sisse. Ja üldiselt muidugi te lahkate seda kohvi nii, nii väga teaduslikult, nii et minul isegi see kohviaroom juba ka nagu ära. Mina pean ikka kõige tähtsamaks seda head kohvi aroomi, kui see on saavutatud ja kergelt hapukas maitse, see annab just kohvile niisuguse iseloomuliku hea joogi ja siin peab oskama keeta. Väga oluline. No võib-olla on see väljendus üldse keetmine, see vast ei olegi päris õige, sest ega me kohvi keeta ei tohi. Praegu meil tehakse vabariigi kohvikutes just kohvi, peamiselt uute Ungari masinatega ja seal jahvatatud kohvi lastakse läbi auruga ja saadakse nisukene kohvi, milles on kohviubade aineosakesed, need moodustavad nagu teatava emulsiooni, nii et kohvi ei ole mitte päris selge. See on itaallaste leiutus ja sellel meetodil on ainult see eelis, et saab küllalt kiiresti ja kontakt auruga toimub küllalt lühiajaliselt ja küllalt täieliku ekstraheerimise juures, kusjuures kasutatakse küllalt täielikult ära kõik need kohvis sisalduvad ained, mis vees lahustuvad, nii et ühesõnaga seesama, mida tavaliselt me pikaajalisel keetmisel saavutatakse väga kiire efektiga, kusjuures kõik need aromaatsed ühendid tänu sellele, et me just moment tagasi alles neid välja ekstraheerisime, on täiesti kohvis veel alles. No muidugi, me räägime nüüd põhiliselt kohvi masstootmisest, kui võiks niimoodi öelda. Aga need inimesed, kes praegu istuvad kohvilaua taga ja kuulavad meie juttu, need võivad õigustatult küsida, et kas head kohvi saab ka teha hästi väikeses koguses. Kindlasti saab, siin on jällegi väga oluline, et see vesi, mida kasutusse ka kohvi valmistamiseks, see oleks hea ja kohvivesi ei tohi olla seisnud puhas, selge vesi. Ja keedame selle vee kõigepealt ja valame selle siis kohvipulbrile. Laseme seista umbes vast kuus, seitse minutit nõndanimetatud tõmbuda ja siis saame seda kasutada. Kas on olemas ka ametisaladusi, et lisatakse mikroskoopilisi koguseid, mõningaid aineid sinna juurde ja nii edasi, ütelge tasa? Väikene perenaistele sala, kes tahab, võib-olla saadan mokakohvi maitsega kohvi, siis võib õige pisut panna sidrunhapet sisse. Mõni armastab? No ma ei ütleks, et Türgi kohvi, aga siiski mõnes perekonnas on kujunenud nii oma traditsiooniline kohvi paneb pisut soola juurde ka, muidugi siin ei tohi liialdada. Et ikkagi see kohviubadele omane aromaats ikkagi tuleks välja. Võib-olla seltsimees Moisser, kui Te liikasite Aafrikas, siis Te võib-olla saate paremaid retsepte. Aeg seisab, joob seda kohvi ja, ja ei ta räägi seal palju, ega Türgis on vastupidi, seal käib jutt, jookseb, seal on täitsa erinev inimene, seal siis istuvad, seal käib kõik elav jutlemine ja kauplemine kohvi juures ka üks viisakas firma, kui sinna tuleb hea ostja, siis see kaupmees pakub enne kohvi, siis istutakse seal kohvi taga, aetakse juttu ja sisenes. Aga meie Euroopa kohvikud on ka ikka rohkem nii Türgi kohvikud, sinna tullakse juttu rääkima ja muidugi on õige, kui ikka see jutu juures rääkimine käib kohvi juures, mis teeb mõistuse teravamaks või vastupidi, alkoholi on nüristab, muidugi oleme nüristunud, me ei saa aru seda, vahest peame neid naljasi, mis seal võistlusega muidugi väärtuslikumaks, akuid, teine päevselge mõistusega seda analüüsima hakkame, siis näeme tõesti, et see lõige tänu selle alkoholi piiratusele oli ta nali, muidu ta polnudki nii. Kas kusagil juuakse ka külma kohvi? Ma mõtlen võib-olla kõige lähemalt, et möödunud aastal me siiski televisiooni kohvikus serveerisini jääkapist ja siis jäätisega kohvi ta seal vees ja nii seest eriti niisugused toredad muljed on jäänud, mul Kiievist üks aasta kaks aastat tagasi käisin. See oli hästi kuum ilm ja serveeriti kuskil rõdul külma jäätisega kohvi ja mul isegi praegu on see maitse suus. Hästi hea. Kas Aafrikas ei praktiseerita seda, kui hästi palavaks läheb, elamine? Ja kahtlemata seal juuakse ikka jääga kohvi. Aga mis ma tahtsin kohvi suhtes, mille suhtes ma ei ole hästi nõus, et viimasel ajal juuakse kohvi konjakiga. Ma mõtlen, et selles suhtes tee ikka konjakiga on õigem. Muidu juba tohtri seisukohad, sellepärast et vedeliku kogus on suurem selle tõttu see kange alkohol saab vähem kahjustada lima nahkasi. No aga kofeiin toimib ju vist peaaegu nagu vastupidiselt alkoholile kuna kohvis on praktiliselt kaks korda suurem kontsentratsioon Ainult kas maksab seda joomist siis nii kalliks kalliks ajada, et joote sisse teise kohviga, neutraliseerite jälle joote sisse, nii et mõtlen, et ega see konjak nii väga odav polegi ja mis iseennast ikka mürgitada. Aga ega siis nähtavasti joomine ei olegi siis antud juhul selle eesmärgini ei jõua ennast eril parandada. Kas Aafrikas, Indias ja nendes maades, kus te käinud olete tarvitatakse ka nii palju alkoholi kohvi juurde, vaevalt kohvikud on ainult kohvikud seal viina ei mainida. Koraan keelab alkoholi kõrvetamisi ja Muhamedi maades kahtlemata see Muhamed on head teinud nendel rahvastel muidugi vastupidi, see on niivõrd konservatiivne usk ja naise orjaks teinud ja selle tõttu see Araabia suur kõrge teadus seisma on jäänudki. Mul tuli meelde üks lugu kuidas üks poola näitleja mingisugusel ringreisil olles mingil ülimal väsimuse momendil kuskil Lõuna-Poolas enne etendust palus klaasi väga kanget kohvi kõige kangemat, mis saab. No siis talle toodi ja ta jäi selle ühe sõõmuga ära. Ja peale selle ta ütles, ta pole elus saanud nii kanget kohvi, sellepärast see olevat tehtud nii Rumeenia kohvina ja sisaldas ühe kümnendiku kohvi ja üheksa kümnendikku konjakit. Kusjuures mul on olnud õnn Rumeenias käia seal kunagi kuskil reserveeritud, muidu nende nimedega ka näiteks nii nagu meie kutsume ju Varssavi kohviks piimaga keedetud kohvi, on nii. Jah, hommikusöögiks inimesed. Aga kas ei peaks just vastupidi olema, kui võtta nüüd arsti seisukohal Hmmikul võime me endale seda ekstravagantsust lubada, et juua tõesti kanget hääd kohvi lõuna ajal võib-olla juba lahjemat ja õhtuks katsuda peaaegu ainult, kui me tõesti oleme suured kohvisõbrad just ainult võimalikult palju piimaga ja võrdlemisi lahjat. Kõigepealt ja kahtlemata just mõni närvisüsteemi tüüp võtab juba väike kohviannus une ära, teeb inimese erguks ja nüüd ta ei saa magada. Aga see oli vist ongi palju Teil kohvi. Meie võime anda kohvi koorega, siis jah, piimakohvi, Varssavi kohv siis sidruniga. Mõni palub keedisega kohvi, muide nii erinevad maitsed on olemas. Ja suveperioodil alam siis ka külma kohvi kas jääga või jäätisega või. Kumb on nüüd siis rohkem toniseeriv kasulikum, kas juua musta kohvi või koorega kohvi? Kofeiinidoos jääb ju samaks, kui me sinna paneme koore peale. Ainult et resolutsioon on mustal kohvil kiirem. Sest et see rasv koorega, see ju takistab tema maost edasiminekut ja selle tõttu tema nii kiiresti ei lähe verre ja nii et selle tõttu Thaadid mõju on aeglasem. Kohvi ju teatavasti on veel vastunäidustatud säärastel haigetel, kel on maohaavad, kel on maohappeid, on liiga palju, sest tema suurendab mao sekretsiooni selle pärast. Säärased haiged peavad ettevaatlikud olema kohviga. Me oleme pikalt rääkinud kohvist kohvisortidest ja ka sellest, et kohvi kipuvad meil tegema viimasel ajal, automaadid tehakse lahustuvat, kohvi saab hästi kiiresti teha, kõik teed on mugavusele avatud. Kas sellest ei tule niisugust ohtu, et kaob see perenaise romantika üldse kohvi tegemise juurest ära? Võib-olla küll kaduda? Ei, siiski ei tohiks, ma mõtlen, et kui on nii ilusti kaetud, pidulik kohvilaud ja perenaene ise serveerib seal kohvi. See loob niisuguse toreda meeleolu. Niisuguse pidulikkuse ja kahju, kui seda ei oleks enam. Paljud mehed ikka oskavad. Ja eriti seal muidu ollakse noorte perenaiste kvartal. Ja ma olen ka näinud mõni nii noor perenaine tuleb ja ta tõesti närveerib selle kohvi pärast ja kui siis külalised leiavad, et see kohv on hästi maitsev, ta on õnnelik sealjuures. Nii et tõesti ei tahaks, et see ära kaoks. Loodame, et perenaise romantika kohvi keetmisel tõepoolest ei kao. Ja mine tea, võib-olla aitab meie tänane jutuajamine, mille me sellega lõpetamegi ka pisut kahju valmistamise, traditsioonide säilimisele kaasa head kohvi, tuju siis pühade lõpuks ja kuulmiseni. Kristall 67. Täna vestlesid Mersedes Tamkivi, Erich Moisser ja Toomas Tomson.