Selle nädala esimeses pooles jõudis meieni uudised, et Venemaa katsetas maailma kõige võimsamat pommi, mis väidetavalt on siis vaakumpomm ja, ja Venemaa on ise sellele nimeks pannud, et tegemist on siis kõik kõikide pommide isaga, kuivõrd ameeriklastel pidi olemas olema säärane pomm, mille nimeks teemadel on targu pannud kõikide pommide ema, nii et nüüd on venelastel olemas kõikide pommide isa, aga täpselt selgusele jõuda, millega tegemist on. Mis asi, Ando vaakumpomme, kas tegemist tõesti, võib-olla maailma kõige võimsama pommiga? Oleme helistanud nüüd kaitseliidu peastaabi ülem, major Kaja Klettenberg, tere päevast. Tere. Mis asi see vaakumpomm õigupoolest olla võib? Vaakumpomm on tavalisest pommist vähe erineva tehnoloogiaga üles ehitatud, ta nagu aerosool kamp, mis on suht tugeva sellise tegevustoimega, aga et ta nüüd tituleeritud nagu isaks või emaks selle kohta ei oska nagu midagi öelda, pigem on, on tegemist siis väga tugeva lõhkejõuga pommiga. See oleneb muidugi, kui, kui suur see pomm on ning kui teda siis võrreldi seal mingisuguse taktikalise tuumapommi või, või vesinikpommi ekvivalendiga, siis kindlasti ei ole ta nagu selles suhtes mingi analoog. Võib-olla tema purustusjõud vahtab mingi väikse tuumapommijõule taktikalise tuumapommijõule aga sellega ei kaasne mitte mingisugust radioaktiivsust ega ega keskkonna saastatud, mis jääb siis aastateks aastakümneteks seda keskkonda saastama. No ilmselt tema, see keskkonnakahju on lihtsalt see purustus, mis ta siis lõhkemis kohas teeb, et ta kõik seal segamini nii-öelda lööb, aga te ütlesite, et tegemist on nii-öelda aerosoolpommiga ehk natuke seletaksite, et mida see aerosoolpomm tähendab õigupoolest? Sinna on kokku viidud teatud keemilised elemendid. Pihustatakse siis keskkonda laiali ja pannakse plahvatama, missugused need keemilised elemendid täpselt on ja, ja, ja kuidas tehnoloogiat täpselt on see sinna üles ehitatud. Seda ei oskagi nagu seletada, aga tööpõhimõtted on, et ta töötab nagu sellise kokku suretud aerosooli põhimõtted mis pannakse plahvatama. Venelased nüüd katsetasid seda pommi nimetasid, et tegemist on maailma kõige võimsama pommiga. Ma saan aru, et ameeriklastel on sarnane tehnoloogia juba varem olemas ja võib-olla on ka venelastel olnud häält, et siis nende, need pommid on olnud väiksema mahuga. Kindlasti on nad andnud ja nad on juba ammu kasutuses olnud ja neid on tegelikult kasutatud päris efektiivselt selliste punkrite ja ja koobaste puhastamiseks vastasest või vaenlasest. Kui kõva sõna või, või kui kõva argument venelaste leerist säärane pommi uudis tegelikult on, kas seda peaks tähele panema või, või mida üldse mida üldse järeldada sellest, et muule maailmale asja näidatakse, räägitakse, tehakse selgeks, et näete, niisugune asi on ja ja nii ta toimib. Noh, see on üks, üks komponent lihtsalt ühe riigi sõjalisest võimsusest, mida ta demonstreerib poliitilisest küljest ma ei oska nagu midagi kommenteerida, siin aga, aga kindlasti on ta taktikalistest küljest kui ka operatiivtaktikalises küljest väga-väga tugev sihuke vahend. Nagu tuumapommide üle tavatsetakse ikka arvet pidada ja Öeldakse, et kui palju neid ühel või teisel riigil on, kas, kas teie teate näiteks, et on olemas ka mingi selliste vaakumpommide või sarnaste veel suurte purustusjõuga pommile, mis ei ole aatompommid, vesinik, pommid, nii-öelda arvepidamine maailmas olemas, et iga riik näiteks peaks alati ütlema, et palju tal neid olemas on, kas on mingit rahvusvahelist regulatsioonid, mis näiteks seda käsevad teha? Ma ei usu, et nagu sellel vaakumpommil peaks nagu sellist rahvusvahelist regulatsiooni olema, sellepärast et kui me, kui me võtame Ühe kogus suure koguse lõhkeainet, näiteks trotüüli, ja kui need on piisavalt suur kogus, siis ta annab ka võib-olla väiksem taktikalise tuumapommiplahvatuse purustades jõu välja. Iseenesest pigem tuumapommide üle peetakse arvestust selles suhtes, et seal on väga väikese kogusega võimalik saada väga suur purustusjõud ja, ja hilisem keskkonnakahju, mis sellega veel kaasneb, on määramata. Aga põhimõtteliselt, oletame nüüd, et tekib maailmas mingi selline konflikt, siis mis puhul sellist vaakumpommi tohutu suure purustusjõuga pomme üldse kasutatakse? Te korra mainisite punkrite ja koobaste puhastamine, aga on seal veel mingit sellist taktikalist eesmärki. No on kindlasti need väiksemad pommid olid nagu on erinevates konfliktides kunagi olnud kasutusel punkrite ja koobaste puhastamisel, aga aga kui selline suur pomm on noh, siis on võime lihtsalt mõelda erinevaid variante on ju siin nagu see pomm visatakse, seal saavutatakse lihtsalt niivõrd suur purustusjõud, et momendil seal enam võib-olla vastast ei viibi, on võimalik läbi selle siis, kas rünnak teostada võimsiga. Aga on see pomme eelkõige mõeldud inimjõu hävitamiseks või strateegiliste objektide hävitamiseks halvamiseks. No see on puht muidugi oletus praegu, mis ma teen, aga kui selline pomm näiteks Tallinna kohal alla visata, siis ilmselt Tallinnast me enam rääkida ei saa. No kõik oleneb pommi võimsust. Et kui suureks pomm aetud linn on võimalik ka ilma vaakum pommideta, täiesti hävitada suurte suurte lõhkekehadega, mis heidetakse alla, see on, see on väga sihuke spekter, kus, kus on väga raske nagu ette ennustada. Tallinna puhul näiteks. Ma usun, et kusagil maailmas on kindlasti laboreid, kus teadlased teevad tööd ja asja arendamine käib ja, ja see järgnev oleks puhas spekulatsioon, aga ma küsin ikkagi teie käest pommide maailmas nii-öelda või selles harus on olemast trendid või kuumad teemad, et kuhu need asjad võiks jõuda või mis suunas liikuda ja, ja noh, ma ei eeldagi, et meil või teil siin selle kohta täielik ülevaade oleks, aga, aga võime me sel teemal midagigi arvata või spekuleerida? Kõige efektiivsemad on nii-öelda moodsad pommid siiski seal ei, ei suruta niivõrd tehnoloogias mitte selle pommi ütleme siis selle hävitusmahu peale, kuivõrd raketi või, või, või lõhkekeha täpse suunamise peale õigesse kohta õigel ajal suurtelt kaugustelt nii-öelda siis targad pommid, mis iseennast juhinud, mis propa programmeeritakse sisse ja, ja põletavad või või tungivad läbi siis kas punkrite või, või oleneb, mille pihta nad lastakse ja teevad oma tööd, pigem ikkagi elektroonika ja tarkvarade kasutuselevõtt. Et trend on anda selliseid kiireid, täpseid lööke, kui meie praegu siin raadio stuudios teiega vestlema, siis põhimõtteliselt oleks, oleks võimalik raadiomajast ühe kindla täpselt juhitud moodsa pommiga stuudio, kus me kõneleme praegu siit maa pealt pühkida. Noh, ütleme niimoodi, et, et kui on võimalik mobiiltelefon välja peilida asukoht, siis on võimalik ju ka edasi arendada sealt, et kuidas seda pommi sellesse kohta konkreetsesse kohta suunat väldib, ütleme ka selliseid tsiviilohvreid rohkem, me räägime suurest pommist, siis siis me saavutame küll eesmärgi, aga, aga mis hinnaga see eesmärk saavutada hävitatakse kogu keskkond, kogu elanikkond ja nii edasi, et kui me räägime täpselt pommid, siis saavutatakse võib-olla ainult kontsentreeritud seesmist Ja veel üks küsimus teile, major Klettenberg, kas põhimõtteliselt kunagi võiks olla sarnaseid suuri pomme nii nagu too vaakumpomm on? Kõikide pommide emad-isad võiks midagi olla ka eesti relvastuses? Ma ei usu, et meie, meie läheksime pigem selliste suurte purustusjõuga asjade peale, pigem arendame ikkagi oma tehnoloogiat või võtame kasutusele tehnoloogia, mis on siiski väga konkreetsete sihtmärkide vastu. Nii et ilmselt Eesti lihtsalt territoorium on ka liiga väike, et siin väga suuri plahvatusi korraldada, kas enesekaitseks või kellelegi tõrjumiseks, just suured tänud teile selle intervjuu eest. Kaitseliidu peastaabi ülem major Kajar Klettenberg palun.