Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Christian Burt. Sobivatest eeldustest tavaliselt aimatavaks tulemuseks ei piisa. Vaja on veel päästik sündmust, midagi meis võimalustes peituvat mõjurid vallandaks. Taoline algus tuleb aga tihti üllatusena, kuna päästiksündmus võib pärineda teadmata suunalt ega pea olema ette teada mis omakorda jätab paljudele mulje kogu juhtunust kui ootamatusest või vähemalt enneaegsest üllatusest. Üllatusena, kuna just äsja tundus elu ilus mille siis mingi kauge ja ohutuna näiv sündmus õhku laseb. Särgile lähema näitena võib infarkti käivitada söömine, istumine, liiklusummikus, hommikune ärkamine, võimutaoline argiselt tuttav ning ohutu tingimused südamehäirele on aga oluliselt varem juba olemas arenedes märkamatult bet jääda ootama midagi, millele petlikult juhtuva süü veeretada. Järgnev näide võib põhjustada nii infarkti kui käivitada majanduskriisi. Näiliselt võiks süüdi olla olümpiamängud. Financial Timesist leiab artikli 2024. aastal olümpiamänge võõrustamast Pariisist. Linnas elab natukene üle kahe miljoni Pariislase linna ümbritseva ringtee taha jäävates eeslinnades 10 miljonit elanikku. Kauge ajalooga Pariisi tänavavõrgustik kujunes ajal, kui inimesi oli vähem ja kulges tänasega võrreldes mitmes osas teistmoodi. Transpordi probleemid ongi linna võimaluste ja seda kodugandiks nimetavate miljonite inimeste vajaduste vaheliste kääride üheks väljenduseks. Eriti neile siis, kes elavad ringidest väljaspool ja püüavad suurlinna pääseda autoga. Ja see on nõudlik väljakutse. Seevastu süda Pariisi kahe koma kahest miljonist elanikust on autovaid kolmandikul nende liikumise eest hoolitseb hästi toonil. Ühistranspordis teen. Olümpiamängud käivitavad sobivalt eelpingestatud olukorraga Pariisis protsessi, mille tagajärjed võivad ulatuda palju kaugemale. Olümpiamängudega kaasnev alati suuri ehitusprojekte ja Pariis ei ole siin erand küsimuseni ehitiste valikus. Liin otsustaski 2024.-ks aastaks oluliselt arendada metroovõrgustikku. Inimkonna suurima regulaarse kultuurisündmuse. Sujuv korraldus eeldab takistusteta kulgemist, mis omakorda on heaks ettekäändeks asuda jõuliselt lahendama pikaajalist liiklusprobleemi. Ja selle jõulisuse märgiks on esmalt keelustada aastaks 2020 diiselautod millele järgneb kuulduste järgi plaan keelustada linnas olümpiamängude alguseks kõik sisepõlemismootoriga erasõidukid. Mõnes teises keskkonnas ähvardab taolist kava jäämine poliitiliseks loosungiks, kui võimsad auto ja naftatööstuse lobigrupid kavast energia ära imevad. Näiteks on ühinenud kuningriigis ja Prantsusmaal seni kavandatud sisepõlemismootoritega autode ajastule lõpu saabumist tänastele poliitikutele ohutus kauguses aastal 2040. Pariisi valitsejate kava kiirelt õnnestumist soosivad mitmed tegurid. Riiki juhib tehnokraadist noorepoolne president, kelle meelsus soosib uue põlvkonna tehnoloogiaid. Isejuhtivate elektrisõidukite tehnoloogia areneb kiiresti piisava küpsuseni demonstreerimaks oma atraktiivsust. Ning sugugi väheoluline pole prantsuse autotööstuse üha halvenev olukord, tänu millele autode vähendamise kavadele napib kohalikult autotööstuselt piisavat jõudu. Pariisist võib seega saada esimene nõndanimetatud autoajastujärgne suurlinn linn, milles iga parkiv auto alt vabaneb umbes 12 ruutmeetrit vaba pinda. Esimeses piss kavandada autode vähendamisega loodabki linn parklate autode alt vabastada umbes 250 jalgpalli väljaku suuruse ja kinnisvara mõttes kõige kallima ala. Loodetakse, et linn täitub jalgrataste minimaalse parkimisvajadusega pidevas liikumises olevate isejuhtivate elektrisõidukitega ning pikemad vahemaad saab läbida mugava metrooga. Ühtlasi muutub linnasüdamikku ümbritseb ringtee oma autokeskset mõtet, kaotades avaraks kultuuri, kohvikute ja lugematute teenuste keskkonnaks. Muutused inimeste suhtumises autodesse algavad autode kadumisest oluliselt varem piisab heidutavatest signaalidest auto ostu ja juhilubade ajatamiseks või isegi loobumiseks. Valijates levivad hoiakud mõjutavad omakorda poliitikuid esinema julgemata väljaütlemistega. Nagu näiteks äsja maailma suurima autoturuga Hiinast kostuv sõnum, kus üks aseminister vihjas samuti kavale uurida, kuidas autode aeg lõpetada. Seega kui Pariis osutub edukaks, ei jää teistelgi muud üle, kui autokeskse elu loobumine infarktiriskiga kiirkorras ette võtta ning autoajastu lõppu katalüüsijaks osutuvad.