Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kooli algusega läbi tuhandeid südameid, erutav judin, vähemusel kaasnev optimistlik ärevus kui ülejäänus võimendub ohe suve enneaegsest lõppemisest ja töise perioodi algusest. Tuttava tööga kohtamine pakub kindlasti rõõmu, aga nagu targemad soovitavad sõnateatri asemel vaadata, mida igapäevaste valikutega tehakse siis tehnoloogia võidukäik kõneleb ju kasvavast soovist igasugustest tööd teha. Vähem. Leidub arvukalt näiteid, kui tehnoloogia abil täidetakse ülesandeid, mida inimene pole ise kunagi teinud või siis pole enam võimeline tegema. Viimaste hulka võib mõneti üllatusena lugeda näiteks ka südametöö. Enne selle teemaga edasiminekut tasub meenutada, et viimasel ajal on hakatud valjemalt osutama töödele tegevustele millega inimene enam ise hakkama ei saa, kuna need siirdunud tehnoloogia kätte. See omakorda toidab vaidluseid selle üle, kas tulevikus peab inimeselt nõudma mineviku tegude võimeid, nagu näiteks kudumine, auto remontimine, telefoninumbrite meelespidamine, peast arvutamine või muu taoline. Võiks arvata, et roboteid huvitab inimese töö. See on ekslik, sest enamasti on tegemist võrdlemisi supp optimaalse protsessiga mis arvestab inimeste võimete ja veidrustega. Miks peaks tahtma sellist tööd? Olemasolevad tõendid kirjeldavad pigem robotide huvi meie üksiktegevuste ehk töökomponentide vastu milledest ilmajäämine. Piisav siis ka kogu töö kaotuseks. Oluline on teadvustada, kuidas osade tegevuste tegemata jätmine pärsib inimeste kehalisi võimeid mida on ajast ja olukorrast sõltumata väga vaja ka väljaspool mõnd konkreetset tegevust. Usutavasti avastavad füsioloogid tulevikus teisigi aeglaselt kehast taanduvaid siseorganite talitluse. Aga hetkel on vaieldamatult kuumaks teemaks liikumisvõimes osalevad organsüsteemide piisav suutlikkus pikemas ja uutmoodi elus kaasa löömiseks. Mis toob meid südameteema juurde tagasi. Elus materjal vajab töövõime säilitamiseks stiimuleid. Mõtle autole, millega pole mõnda aega sõidetud, kui seda uuesti kasutama asudes selgub, et suurus on kuidagi väiksem, mootor kaotanud võimsust ning kiiremini sõites hakkab masin lagunema. Kuigi südamehädade preventsiooni hilisemas ravis soovitatakse tegeleda regulaarse kehalise treeninguga pakub kaasaeg hädalistele ka tehnilisi lahendusi. Kõige radikaalsem meede oleks kunstliku südamesiirdamine, millest palju levinum on usaldada südame tööd juhtivat signaalid südamestimulaatori hooleks. Arenenud riikides saab igal aastal oma abilise miljoni elaniku kohta mõnisada kuni umbes 1000 indiviidi. Samal ajal vahetatakse vanu seadmeid uute vastu, mistõttu suurtes riikides tehakse aastas sadu tuhandeid südamestimulaatorite siirdlemisi. Uudse inimese terviseid emana lisanduvad seega tervistavate seadmete tarkvaravead. Lisaks arvutitele, kuhu häkkerid püüavad tungida ja mille vastu kasutad Tullakse tarkvara uuendusi on viimaste aastate jooksul hakatud tõsiselt kartma haiglate muutumist nähtamatu, kuid tappa infosõjatandriks, milles elu toetavad seadmed muudetakse kurjade jõudude poolt tapamasinateks. Südamestimulaatori võimalikku rünnakut võib pidada siin oluliselt personaalsemaks ja nüüd oleme siis tunnistajaks esimesele tähelepanuväärsele inimeses peituva tarkvara uuenduse kampaaniale. Sarnaselt autoomanikele kutsutakse USA-s töötervishoiu töökodades ehk haiglatesse. Ligi pool miljonit südamestimulaatori omanikku, keda ähvardab surm läbi häkkimise. Esialgu puudutab üleskutse USAs siirdatud häbot labortoris päritolu. 400 kuutekümmend viit tuhandet seadet teiste riikide olukorra kohta hetkel teated puuduvad, aga analoogsed seadmed. Tullakse mujalgi. Ja mida rohkem asendavad tehnilised lahendused kehalisi talitusi, seda tõsisemaks muutuvad teadmised. Bioloogiliste ja tehnoloogiliste süsteemide kaastoimimisest ja probleemide lahendamisest. Ning selles mõttes peaks koolis käimine muutuma üha rohkem elu ja surma küsimuseks. Loodetavasti kergendab taoline motivatsioon kooliaasta alguse õnge.