Kas. Elu. Aula. Küllap selle lauluga on varemgi alanud saated Georg Otsast kuid rohkem kui ükski teine oli just see laul, tema sümbol, tema moto, moto, mis seisis väga kaugel igasugusest Hamnetlikust kõhklusest ja mille tähendust rõhutas kola elujulgus, olemisrõõm isegi raskuste kiuste. Lavastaja Paul Mägi intervjueeris Georg Otsa siis, kui rahvakunstnik sai 50 aastaseks ja ütles oma pöördumises laulja poole. Anatool Franz on öelnud kusagil, et mured ja kurvastused on meie kõige kindlamad meelelahutused maailmas. Nii et vastupidi. Inimene, kel on muresid, ei tohiks tunda igavust ja järelikult peaks oma mure vahetama vahest ka nalja vastu. Aga laulusõnades on ka niisugused read. Elu armastan sind ja ma loodan, et armastad mindki. Ei jäänudki org Ots sellestki vastu armastusest ilma vastu armastus tuli vaimustatud tänulikult publikult. Ja kord nooruses isegi kingitud eluga. Vallo Rauna artiklis tass kohvi Georg Otsaga. On meenutatud 1941. aasta sõjasuvest järgmist lugu. 18. augustil sai suursaare juures pommitabamusega sanitaartranspordilaev Sibir, kus evakueeritavate, haavatute ja sõdurite hulgas viibis ka Georg Ots. Laevakas keskelt ahtri poole põlema. Et meil oli palju haavatuid, läksid kõik paadid nende alla meenutata. Ilm oli ilus, päike paistis, meri näis rahulik. Reelingu ääres oigas poolakas, kellel kuul oli kaelast läbi jooksnud. Andsin oma päästevöö talle ja hüppasin niisama üle parda. Eemalt paistis suursaare tuletorn. Mõtlesin, et ujun sinna välja, kuid laine oli siiski kõrge ja avamerevesi raudkülm. Pealegi pikeerisid pea kohal sakslaste lennukid. Leidsin ühe palgijuppi, aga varsti klammerdub selle külge veel keegi ja ma jätsin palgi maha. Eesti meistriujumisoskusest ja vastupidavusest hoolimata muutus olukord üha kriitilisemaks selga jäetud kuradi nahast spordipluusi, mees vett sisse ja tõmbas põhja. Külm võttis võimust ning väsimus tükkis kallale. Hetkeks välgatas lootus möödaujuvast bensiinivaadist kinni haarata. Kuid seegi päästepaat kihutas kiirelt minema. On raske ennustada, mis oleks juhtunud, kui miinitraaler poleks õigel ajal kohale jõudnud. Nägin enda kohal madruse käsi. Need olid suured ja tugevad, töömehe käed. Tundsin äkki, et olen täiesti läbi ja kõik oleneb sellest, kas ta suudab mind kaatrile tõmmata. Meremees suutis ning Georg Ots on tundmatule päästjale võlgu kõige väärtuslikuma, mida eales omame. Ta sai tagasi. Kaarel Ird, Ilon raamat Georg Otsast pühendusega kallile ristiisale Kaarel Irdile südamlikuks mälestuseks. Oma ristiisa rolli selgitab Tartu teatrimees nii Georg Otsa kui minu ristipojatee algas siis, kui ma talle Jaroslavlis komsomoli astumiseks soovituse andsin. Hiljem järgnesid minu soovitus, et partei liikmekandidaadiks ja partei liikmeks astumisel. Ent Georg Otsa avastamise au kuulub Priit põldroosile Paul Rummo mälestustest. Teatrimees ise on sellest kirjutanud kui juhuslikust saatuslikust või õnnelikust kohtumisest. Aga sisuliselt jääb see avastamiseks olgugi kogemata. Eesti riiklike kunstiansamblite asutamise komisjoni ülesandel sõitis Põldroos 1942. aasta algul, kui Puševist punaarmee Eesti väeosade formeerimispaikadesse, et otsida sealt ansamblite jaoks evakueerunud ja mobiliseeritud kunstikaadreid. Oli see nüüd pikem peatus või ümberistumine, ei mäleta. Aga oodata tuli nii tundi, poolteist, kirjutab Priit Põldroos kunstiansamblite mälestuskogumikus 1963. aastal. Jaamahoones oli rühm tagavaraohvitsere peamiselt eestlasi. Märkasin paari tuttavat meest, alustasin ühega juttu. Kõnelesime ühest teisest ja siis sellest, mis mind huvitas. Kas ei ole nende hulgas meest, kes mulle sobiks. Selgus, et ei ole, aga tenor Karl Otsa poeg on küll. Palusin sisema tuttavat kaptenit deta, leiaks otsa poja ja meid tuttavaks teeks. Tundsin noort otsa ainult nimepidi. Teadsin, et ta on tubli sportlane ja vist tehniliste huvidega. Kapten tuli varsti tagasi, ots kaasas. Kohe pärast tutvumist tervitamist, asusin asja juurde ja küsisin. Isa, on teil kuulus ooperilaulja, kas teie ise ka laulate otse vastas, tagasihoidlikult? Ei tea, pole proovinud, kuid võiks katsuda. Mina kohe õhutama, aga katsume, sõidame Jaroslavli. Ots naeratas vaikselt ja vastas. Eks diviisis veel vaatame. Ja tõepoolest, mõne päeva pärast saime diviisist ansamblitele Georg Otsa. Mööda steppi nüüd. Jutustab. Koduga skedest. Heinaga juude ja räägib, ma ei vasta. Metsast kauguses ja metsast kauguses ja püüame noormeest Nila. Sammuks sõdureid. E-räägib. Oma õiglases ees meie õiglases ees isamaast ja virra. Sammuks õ. Mis? Ennast või? Koduga. Aadu Me. Kodu. Ja meie nurme tünni Meenutus Kaarel toomilt aastast 1943. Samal sügisel oli meeldejääv esinemine taas tuttajeva puhkekodus. Ja peamiselt sellepärast, et toimus Georg Otsa debüütsolistina laiema avalikkuse ees. Olin selle kava teadvustajaks ja brigadiriks ning tegin kaasa ühes sketšis. Läksime tühja saali, sest ta tahtis oma laulud koos saatjaga veel kord läbi võtta. Tema siis laulis ja mina kuulasin, kuidas kannab. Polnud viga. Küsisin tema käest, miks ta ühe laulu juures kõrgeid toone katab ega laula vabalt ja avaralt, kuigi tal on need toonid olemas. Ta vastas, et on vist küll omaette lauldes, ongi neid mõnikord avaralt laulnud. Aga teiste kuuldes häbeneb, äkki ei tule välja ja siis on kole kuulata. Provotseerisin teda uuesti laulma saatja ja minu kuuldes meid, polnud tal põhjust häbeneda. Õnnestus hästi, nii et lust kuulata. Õhutasin teda nii laulma, kontserdil täissaali ees. Kaotada polnud midagi, küll aga võita. Lubas siis proovida ja riskida. Kuulasin lava taga põnevusega tema laulmist ja närveerisin vist rohkem kui ta ise. Äkki ahvatlesin teda liiga vara kuulaja pees katsetama. Aga Georg oli niisama kindel kui proovilgi. Laulis hingestatult ja avaralt. Saalist kostis spontaanne aplaus, mis sest peale saatis alati ta esinemisi. Sõjast tulid mehed tagasi sooviga, et rahu oleks igavene ja üks innustatumaid rahu ideede kandjaid oli Georg Ots, kelle repertuaarist jõudsid läbi käia vist küll kõik omaaegsed rahu laulud. Neid esitas ta paljudele rahvastele. Arhiivilindilt. Tavaliselt öeldakse ikka, et esimesed muljed on kõige tugevamad. Ma mäletan esimeselt kontsertreisilt Soome. See oli vist 51. aastal, kui meie trupp esines töölisi linnas, genis päris Soome põhjaosas, põhjale kaldal. Kemi linn on Soomes tuntud kui punane linn, sellepärast et seal on väga palju töölisi ja töölisliikumine on väga arenenud. Mesinesime tööliste majas, see oli pisikene puumajakene, hiljem oli see olevat ära põlenud, nüüd on uus ehitatud sinna. Aga tookord meid võeti seal väga soojalt vastu ja mina tulin välje, esinesin ühe rahulauluga. Ma ei mäleta täpselt, see oli vist helilooja Veli rahu laulma, laulsin seda soome keeles. Ja kui ma hakkasin laulma, siis kõik inimesed saalis tõusid püsti. Ma ei saanud aru, mikspärast nad püsti tõusid ja mõtlesin, et kas keegi tuli minu selja tagant sisse. Soome president libiseb piilulise tahapoole, vaatan mis põhjus seal küll võis olla. Püsti tõusevad. Ja hiljem alles taipasin, et Soome töölisi demonstreerisid oma oma rahutahet sellega nad võtsid rahu laulu vastu nagu hümni rahul ja tõusid püsti selle auks ja esimeses reas istus politseimeister ka, kes oli tulnud kontrollima selle kontserdi sisu. Tema tõusis ka siis valvel, ilusti püsti, kogu laulu lõpuni mulle endale võib-olla kõige suurema elamuse jättis esinemine rahvusvahelisel naiste kongressil kus ma esitasin lauluõhtut Moskva lähistel ja siis, kui saal hakkas minuga kaasa laulma. See oli vist Moskvas. Eks nii soojemaid, vastuvõtte. Mine too. Paluma. Oh märgile aines. Kord. Kord. Ei no poe too tall. Nii. Joovastav. Elsa maasiku mälestustest, interpreet, kes leidis oma koha muusikas täiuslikult. Vokalist, kelle hääl ei eksisteerinud väärtusena omaette hääl oli tal sõnateenistuses. Aga seda suudavad vähesed. Georg Ots mõtestas esitatava sisu isikupärasel kombel. Ta värvis Jerynansseeris teksti. Seetõttu muutis ta kuulajaile mõistetavaks mis tahes romansi või ooperiaaria. Ka estraadipalad said temalt läbimõeldud viimistluse. Laulja, kes teadis teed kuulaja südamesse. Haruldane näitleja. Ooperipartnerina oli Georg Ots väga sugestiivse kontakt, temaga oli laval alati tihe. Meenuvad mitmed ooperid, mida laulsime, mängisime koos. Unustamatu oli deemon Georg Otsa laulja, osa käsitlus. Temaga deemonit lauldes ei saanud ma pisarad deta. Nii võluv oli tema pajatsite Silvio jagata Theo koomiline osa samas ooperis. Meenuvad Jevgeni Onjeegin Sharples, madam pater, flais Figaro mitmed operetirollid tema Don Joann ja stseenid ott Raukasega. Stanislavski kuubis. Sellist realismi meie ooperilavalaudadel vähemalt minu ajal polnud veel nähtud. Arvele homme kannad kastmega ei lähe ta arvele. Homme adressaat. Ükskord oli niisugune olukord Ernesaks ooperis käsikäes. Me olime väga palju seda ümber töötanud, vist viis varianti oli sellel ja ja juba unustasin ära, missugune variant nüüd lõplik oli ja hakkasin selle asemel peatuma jääda. Hakkasin üht eelmist varianti teksti edasi laulma, mina laulsin üksinda edasi, muidugi see orkester läks segadusse, jäi vait ja solistid, teised jäid vait. Kõik vaatasid üllatunult. Helilooja ise dirigeeris ta kohe taipas olukorda leini orkestri kinnije, ütles naerukoor ja selle peale astus järgmine number oli kohe naerukoori, see sobis väga hästi selle stseeni peal. Mälu on arendatud, aga mina enda kohta küll ei saa ütelda, et ma nüüd ükskord kuuleksin ühe laulu läbi, võiks pärast seda kohe esitan. Niisugust asja on küll olnud, näiteks kolme päevaga on ette valmistanud ooperi koordi üks osa TD Traviatas feromooni osas jäi haigeks ja mina õppisin kolme päevaga ooperi ära. Muidugi pea seda mul ei olnud. Muusika oli väga tuttav, siis ma kirjutasin igale poole spikrid, kus aga võimalik oli. Tooli selja peale näiteks panin sõnad, kirjutasin maha, kriidiga kirjutasin suurte tähtedega põrandale. Nende kohtade peal, kus mul tuli seista see niiväga ulatuslik osa ei olnud ja ma laulsin selle ära. Ja siis teinekord oli veel juhus, kus ringreisil jälle me pidime esitama Madame pater flaid kahes keeles. Mina laulsin eesti keeles, teine osatäitja vene keeles, teine osatäitja jäi haigeks. Jälle paratamatu olukord, järgmisel päeval tuleb edendus esitada ka osatäitjad ei ole, mind pandi siin Edeldusse, muidugi. Mul oli väga ebamugav laulda eesti keeles, teiste hulgas, kui teised laulavad vene keeles ja ma siis tegin täpselt samuti, kirjutasin omale spikreid igale poole ja põrandale, kirjutasin kriidiga ja laulsin ära ja keegi ei saanud aru, et ma ei oleks osanud. Mäletan ühte väga rasket. Olukord on minu elus mul väike poegi väga raskesti haigeks. Ma viisin ta haiglasse ja seal mulle öeldi, et tal on võib-olla elulootust aint paar nädalat ja haigest otsekohe ma pidin teatrisse minema mängima, mustlasparumis paarinkaid välja tulema, laulma kuulsid seda Paringajaaria. Kui ma välja tulin, siis minu käest küsiti, aga kus sinu isa on seal tekstis niisugune lause ette nähtud on ja pidin vastama, surnud. Kui ma selle ütlesin, siis mulle tuli muidugi kõik see meeldimist minu pojaga seoses oli. Ja ma hakkasin lihtsalt, pisarad hakkasid voolama, aga sealsamas ma pidin laulma lõbusat laulu. See on minu kõige raskemaid teatrielamusi. Õnneks muidugi, arstid suutsid siiski poja tervise parandada ja kõik läks hästi, aga niisugune olukord võib tihti juhtuda näitlejaga. Sellest näiteks on isegi veristlikus ooperis lonkav alla kirjutanud ju proloogi ooperile pajatasid kus räägitakse palju näitleja elamustest sellest, et ka näitleja on samasugune inimene nagu vaataja teatrisaalis. Näitlejast mõeldakse alati. Jaa. Kummat enam eelistate kas seal maha mängida üks ooper või andaks nisugune sisukas soolokontsert, kumad huvitavande? Mulle tundub, et ooperit mulle endale see pakub nagu rohkem hingele ja on nagu kergem soolokontserdist, seal on niivõrd palju erinevaid palu vähemalt paarkümmend pala ja palju raskema kontserti esitada ja kuna lihtsalt publiku juures publiku ees ütelda alasti ja näed kõike publikutega ooperis, nagu unustad juba ära, et sa oled publiku ees. Läheb nagu rohkem osas ja samal ajal soolokontserdil iga uus laul nõuab nagu ümber kehastamist. Jah, iga uue laulu juures laulud on juba ritta säetud nii kontrastsuse põhimõttel, iga kord uue meeleoluka juurde tulema ja ja selle tõttu võib-olla alati kõik paraadi ei õnnestu kontserdis hästi ka mitu korda te olete laval surnud või ma ei ole statistikat teinud? Väga paljudes ooperites, nii et kindlasti vist 20 seal on kindlasti ära surnud. Aga kuidas hoida need Stampi raskemast etendust läbiva sajandad 100 viiekümnendat kahesajandat korda. Kas eaka tüütama, kuidas leida neid uusi nüansse? No kindlasti. Pikapeale etendus võib ju koost ära langeda, juba. Proov ei ole saanud, kui ta harva läheb, siis võib küll juhtuda, aga tavaliselt mina olen küll katsunud igas etenduses midagi uut leida. Ja minu arvates teatrikunsti ooperikunsti eriline ja joone temale ainulaadne joonelt, iga etendus seal midagi, iga kord sünnib midagi uut. Et sellepärast võib ka üht-sama nimetust käia, mitu korda vaatamas, sellepärast iga kord mõne näitleja või midagi uut, mõndagi, midagi head. Muidugi võib juhtuda tuleb. Ei õnnestu nii hästi kui eelmine kord. Aga eriti siis partnerid onni loovas meeleolus ja mõned artistid on alati püüavad midagi uut nüanssi leida, näiteks nagu kadunud Ott Raukas oli, temaga oli suur mõnu teha, näiteks et sa kunagi ei teanud, iga etendus oli midagi uutmoodi. Ja see andis ka. Minule andis nihukese uudsuse tundeealiseks valveloleku kõik kogu aeg, et sa ei tea, mis seal tulla, kuidas sa pead seal reageerima? Minu arvates ei ole just hea, et kui nii väga ära õpitud osa on, et iga kord sa pead ütleme, ühest kohast käest kinni võtma, täpselt sama koha peal seisma ja sama vaatenurga all vaatama, et see niimoodi võib ennem Stampi langenud kui just nii et kui see põhi, mis on siin sättida ka selle piiresse, võid siiski teatud vabadusi lubada. Ei ole nii ära õpitud mehaaniline töö, vaid see on iga kord on ikka midagi. Milline osa on nõudnud kõige rohkem vaeva, ettevalmistust, materjali läbitöötamist? Tavaliselt ega kohe ei layer alguses mõtled ühti, pärast tuleb hoopis muu välja? Ma ei tea, ma olen püüdnud kõikide osade juurde nii tõsiselt juurde minna ja aga võib-olla näiteks tol ajal oli füüsiliselt raske osakonna seal 12-st stseenist üheteistkümnendas sees. Kogu ooper läheb kõva tempoga ja kiiresti, niiet etenduse ajal ikka paar särki tuli läbi higistada. Siis teine Raskodan, Borgi osa, seal tuleb terve etendus sõiter rataste peal käru peal jalutanud, mängida selle Osarades paar järgmist päeva, jalad valusad, nagu oleks 10 kilomeetrit suusatanud ilma treeningute reguletongani füüsiliselt raske osavõtt. Küürakat mängime minu pikkus juurest, me panime hästi kõveras hoidma, kus seal raske lauldakse laulda ka veel raskemini, et see isegi füüsiliselt tundub, et nii vaataja tuleb teatrisse, näeb juba valmis, resultaati. Paistab kõik lihtne ja kerge olema, aga tegevus selle kerguse lihtsuse taga on hulk valatud higi, palju vaeva nähtud. Välise kujundamise juures. Ma olen ikka uurinud, vaadanud selle ajastu kujutava kunstimaterjalile, katsunud ka veel kirjandusest lisa hankida ja mida rohkem sa seda teed, ma usun seda parem, peaks olema resultaat. No siin tuleb abiskade huviala või hobimaalimine kujutav kunst. Jah, eks ta kindlasti aitab üldse laval aitavad ju kõik kõik huvialad ja kõik, mida sa kunagi oled teinud, võib kunagi vaja minna, näiteks kooli ajal ma arvestasin vehklemis, seda on läinud vaja, päris tihti siis kunagine ujumisspordi harrastamine, see andis mulle suure kopsumahu, nii et ma ei ole hingamisharjutusi üldse teinudki, nüüd tänu sellele, et mul juba suur kopsumahtu või no kasvõi niisugune kooli ajal seal kunagi õppisin vilets pilli mängima, nütsinkolabrioni oli siis ma kasutan selle ära. Mängin laval, pill kaheksast jooned enam imponeerivat, uus osa tuleb nõue, osa juures on huvitav just selle karakteerus mänguvõimalused, mõni kuju näiteks Tšaikovski ooperis Yolanda, sel Ruberg ujusel võrdlemiseni hall day, in nagu Janna, mängin seal tuled välja, hiilgava aaria ära laulma. Peaaegu kõik selles mõttes huvitavad niisugused osad, kus on midagi mängida, inimese karakterid avalduvad. Ühesõnaga üks on midagi otside, kust võib ka midagi leida, kui ta lähedal on elule üksjagu osa seal väga huvitavaid karakteri omadusi, tavaliselt Jaagud näidatakse hästi negatiivsena, mina katsusin seal just midagi positiivset välja otsida. Midagi sealt inimlikku siin selles osas anda. Dmitri Valevski. Üheks kõige õnnelikumaks kohtumiseks, mida on pakkunud mulle looming, pean kahtlemata kohtumist Georg Otsaga. Reunion tõstab Flasholeti kuulile ja korraga ma ei usu oma kõrvu flöödiviis, mida peaks mängitama orkestris kandub lavalt. Ja ma ei saanud eksida prantsuse rahvaviisi meloodiat, mängis Frenioonise. Olin rabatud selle stseeni, ooperi ühe kõige kulminatsioonilisema stseeni pinge oli kasvanud määratult. Järgmisel vaheajal georcarlavitš ilmselt rahul. Üllatusega, mille mulle oli valmistanud jutustas, et selle väikese flöödi ostis ta juhuslikult vanakraami poest seadiste vajaliku tonaalsus ja otsustas mitte loovutada orkestri flöödi-le seda, mida võiks mängida ise. Ma ei näinud ega kuulnud Otsa esituses mitte ainsatki tühje hetki mitte ainsatki pausi, mil ta lakkaks olemast põrin, joon. Mulle tundub, et tõelise kunstnikuande tähtsaim märk on see, kuidas näitleja lavale astub ja kuidas ta sealt lahkub. Mõnikord me aimame ühtteist, mõnikord mitte. Kuid alati tunneme eksimatult ära ja usume näitlejasse, kes justkui on päriselust lavale astunud. Ta justkui jätkab oma tegelikku suurt elu, millest vaid üksikud episoodid kulgevad laval meie silme all samasugusena taga lahkub lavalt ei lahku mitte kulisside taha, vaid jätkama oma elu sinna, kuhu elu teda viib. Just nimelt säärane oligi Georg Ots. Ja si isa ema ja. Sinu silmadega, milline. Mul on nii Mõnelgi viimase miili abi ja oreli minu. Soovide seemned. Ma mäletan, mul oli üks esimene suurem ooperiosa. Ma tahan, patriarh, laulsin konsoli osa, see oli, käis mulle üle jõu ja siis, kui ma tulin välja, siis mul isegi põlv värises niitma. Mul tekkis mõte, et ei tea, kas publik märkab, et püksid, püksisääred, värisevad, täiesti vabanemist, ükski näitleja, sellest ma mäletan, mu kadunud isa veel 75 aastasena lavale minnes ikkagi oli näha, et ta elas üle. Tekkis mingisugune eriline närviline olukord. Aga aastatega ja esinemistega see hirmutunne muidugi väheneb. Ja lõpuks juba jõuad nii normaalse närveerimise tasemeni, mis ei kisu sinu ettekande kvaliteeti alla, võid isegi. Võib-olla aitab kaasa, noortel ongi kõige raskem see, et lahti saada sellest tundest, et mind nüüd vaadatakse või mind keegi jälgib siin lava taga. Ja niisugune teatud häbitunne isegi, et mida ma nüüd teen, võib-olla ma teen halvasti peas sellest lahti saada, uskuda seda kujutletavat olukorda ja ennast täiesti sellesse sisse elada, tunda ennast kujuteldava isikuna. Ma mäletan, mul oli juhus, kus ma ootamatult õieti see oli minu esimene esinemine solistina Estonia teatrilaval. 44. aasta novembris esietendus Mil Loneegin ja mina laulsin sellel kooris, aga veel igaks juhuks õppisin äraga väikese soolopartii saritski, osa juhtusega, selle esietendusel haigestus äkki saretski osatäitja. Ja minul tuli teda ootamatult asendada. Minu isa ema olid ka saalis ja kui eesriie lahti läks, siis duelli pildi ajal. Nemad jäid kuulama, et see ei ole sugugi selle solisti hääl, kes kavalehe järgi peaks laulma, et võõras on millegipärast kujult, me olime enam-vähem ühe pikkused ja nad ei tundnud mind esialgu ära. Alles siis kolmas neljandal fraasi ajal ehmusid, et siiani nende poeg õige kunsti sünd viib selleni, et ka vaataja saalis elab kõike sedasama üle. Mida tegelaskuju Ooperitegevuse käigus. Mina mäletan oma esimest ja kõige vapustavamad teatrielamust. See oli, kui ma ei eksi vist 24. aastal, ma olin vist nelja aastane, kui mind viidi vaatama ooper deemoni proovi. Ja minu isa mängis seal sinod olid, kes seal. Kolmandas pildis surmatakse. Kui ma nägin, et isa surma sai, siis ma puhkasin nutma ja ei rahunenud enne kui mind viidi lava taha ja oma käega katsusin oma silmaga nägin, et PISA siiski elus muidugi lapse hingeeluloolisi suur vapustus. Täiskasvanud inimene teab, et see on ikkagi teater. Mida paremini näitlejad mängivad, mida paremini on lavastus ette valmistatud, seda tihem kordub see unustamatu teatris. Tekib hauavaikus ja kõik vaatajad elavad lavaga ühes rütmis hingavad sama hinguseda millega lavahing. Ilmsi võimatut. Olgu kiirgas kui. Looorg Kesetud vale. Selles ilme vanema Mehe tekst õpilgatud. Pilgus Soorm. Hüüdis arad. Tuleme veel kord tagasi Paul Mägi tehtud juubeliintervjuu juurde. Mäletad neid huumoriõhtuid pärast sõda seal Tartu maanteeklubis või tuleb sulle meelde tookassi, lugu ooperipallis, kus saabutafoorse kassinutsakas asemel elusa volaski lavale tõid? Seda küll, aga kui ma igaks etenduseks linna pealt ühe nõukogu ja kinni püüdma pidin, hakkas rahvas kohe uudistama, et ei tea, milleks see ots neid kasse püüab. Nii et tee siis veel huumorit. Mida sa ise pead tähtsaimaks töö juures, kas intuitsiooni, inspiratsiooni, emotsiooni või intellekti? Kõike on vaja ja veel palju rohkematki. Pristli ütleb. Kahju on inimesest, kes on jäetud ilma intuitsioonist. Mis siis veel näitlejast rääkida. Mis puutub emotsiooni ja intellekti, siis ei saa ühte lahutada, teisest eriti muusikas. Pole võimalik laulda õige emotsionaalsus ega ühtki nooti, ühtki fraasi, peadmata selle mõtet. Ma arvan, et kunstnik peab andma oma teosele kujule elu. Vastasel juhul loota ainult Marion ette ja paneb nukke riidesse. Ja ja ka tantsima ja naeratame meenu eest. Voldemar Kuslap teisel jaanuaril 1975 pidas Georg Ots kui Don Juani lavastaja oma esimese ettekande. Ehkki me kõik teadsime, Don Juan oli Georg Otsa enese üks kõige filigraanse maalt välja töötatud ooperirolle. See ettekanne siiski üllatas. Hämmastas ettekanne oli arvestatava muusikateadlase tasemel. Põhjalik ja huvitav. Hoolikalt olid läbi töötatud kõikvõimalikud allikmaterjalid alates Dirsademoliinast, Vironist, Marjäärist, Puškinist. Georg Otsa jäägitu andumus haaras meid ka proovides. Et proovid möödusid niisuguse loomingulise põlemisenaid kella küll keegi ei vaadanud. Haiglaaegade vahepeal toimusid need proovid. Georg Otsal oli see ülim kangelastegu. Lisame siia veel Anu Kaalu muljed. Mul oli õnn teha koos temaga oma diplomitööd, tema aitas mul konservatooriumi lõpetada. Diplomit kaitsesin 1968. aastal Rigolettot. Georg Ots oli minu esimene tõeline lavapartner. Ta üllatas esimesest hetkest peale. Ei mingit kohmetust ega piinlikkust, mis algaja puhul tavaline ma siis tema kõrval lavale ei tundnud. Georg Otsaga ei tundnud seda õigupoolest kunagi. Kõigist eksimistestki tuldi õnnega välja tänu temale. Temaga sai ülega tehnilistest raskustest laulda selili maas ei, ei ole just mugav. Eriti oli see ebamugav mulle algajale artistile, kuid Georg Ots oskas tõstamindrigoletto niinimetatud kotistseenis üles just niimoodi, et tekkis loomulik laulmisasend. Igasu nüansside mõistis ja kuidas ta nendele reageeris. Laulmine või lavaline rolli kujundus kõiges oli ta suur. Georg Ots oskas elus olla, ise oskas olla, seda ka minnes. Eesriie enam ei tõuse. Aplausi ei järgne. Georg Ots ei tule enam kummardama. Nüüd kummardame aga meie ja väga sügavalt. Need Gustav Ernesaksa järelehüüde sõnad jäägu viimasteks ka siin saates suutsime vaid õige vähe esile tuua Georg Otsa suurest tööst suurest kunstist ja suurest elust. Miks astu loosi?