Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab tänased sündmused kokku. Stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Õiguskantsler Ülle madise pöördus riigikogu põhiseaduskomisjoni poole ettepanekutega korruptsiooni ennetamiseks ohjeldamiseks kohalikes omavalitsustes. Vaimusilmas kujutame ette seda, et ikkagi ka siis revisjonikomisjonil või siis mõnel teisel kontrollorganil sealsamas vallas või linnas on piisavalt raha, et näiteks palgata audiitor, kes sõltumatult tahab ja suudab tööd teha, ehk siis hinnata, et kuidas maksumaksja rahaga ümber käidud. Venemaal ja Valgevenes algas strateegiline sõjaväeõppus Zapad 2017, kuigi Moskva väitel on tegu kaitseharjutusega, tekitab õppus naaberriikides muret. Õppuste stsenaariumi järgi püüavad terroristid välismaal saadud toetuse abil destabiliseerida olukorra Valgevenes. See sarnaneb Ida-Ukrainas toimuvaga. Aga kui sealt huvitab vene maasibradiste, siis õppuste käigus hakkab Venemaa neid hoopis maha suruma. Euroopa Liidu siseministrid arutasid täna Brüsselis, kuidas parandada ühenduse võimekust saata siit tagasi neid inimesi, kes on saanud oma varjupaiga taotlusele eitava vastuse, aga jäänud illegaalina paigale. Valitsuskabinet arutab järgmise aasta eelarve, et majandusminister Kadri Simsoni sõnul ollakse kokkuleppele väga lähedal. Väga vähesed muuseumid Eestis taotlevad ametlikku teadusasutuse staatust. Üks põhjuseid on sellega kaasnevate summade väiksus, eriti kunstide valdkonnas. Kuressaare saab riigigümnaasiumi asukohaks garnisoni tänava kinnistu koos seal kõrval asuvate kinnistutega ja valimisaasta. Aastal 2020. Valitsev Eesti korvpalli meister BC Kalev Cramo tutvustas täna oma meeskonda algavaks hooajaks. Ilm on nii öösel kui homme päeval pilves selgimistega, sajab hoovihma ja mitmel pool on äikest. Õhusooja on homme 13 kuni 16 kraadi. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon otsustas alustada menetlust Linnahalli värvimise juhtumised, saada selgust, kas selle puhul ei ole Tallinna eelarve vahendeid kasutatud ühe valimistel kandideeriva poliitiku reklaamimiseks. Keskerakondlasest riigikogu saadik ja Linnahalli nõukogu liige Märt Sults organiseeris linnahalli seinamaalingutega Me ise ja Keskerakonna juhitud linnavalitsus eraldas selleks ka 15000 eurot. Muinsuskaitseamet aga ei kooskõlastanud hoone seinte värvimist ning ameti nõudel tuleb nüüd linnahalli seinad maalingutest puhtaks teha. Kogu protsessis on aga Sults saanud meedias rohkelt tähelepanu. Õiguskantsler Ülle Madise pöördus riigikogu põhiseaduskomisjoni poole, et algatada nende seaduste muutmine, mis tema hinnangul ei võimalda praegu piisavalt ennetada ja ohjeldada korruptsiooni kohalikes omavalitsustes, jätkab Janek Salme. Õiguskantsler Ülle Madise leiab, et tagada tuleks omavalitsuse ametiisiku tahtliku süüteoga tekitatud varalise kahju sissenõudmine. Praegu saab seaduselünga tõttu kahjunõude esitada vaid sama omavalitsusüksuse ning on olnud juhtumeid, kus kahjunõuet ei olegi esitatud. Ka tuleb õiguskantsleri sõnul välistada teatud kuritegude tahtlikus toimepanemises süüdimõistetu mis tahes vormis töine suhe kohaliku omavalitsuse ajal, mil tema karistus kehtib. Kõige hullemal juhul oli asi just nimelt niimoodi, et see on üks väiksem omavalitsus Eestis, et kus siis ametnik mõisteti korruptsioonis süüdi, tema vastu kahjunõuet ei esitatud ja siis pealekauba võeti ta veel ka uuesti tööle need töölepinguga ehk siis maksumaksja palgale, olgugi et kohus oli ta süüdi mõistnud selles, et ta on korruptant. Õiguskantsleri sõnul tuleb samuti luua huvide konflikte vältiv õigusselgus olukorras, kus volikogu liige töötab omavalitsuse hallatava ametiasutuse juhina või kuulub omavalitsuse osalusega ühingu juhatusse või nõukokku, mille üle ta volikogu liikmena peab tegema järelevalvet. Ka leiab õiguskantsler, et kontrollomavalitsuste raha kasutamise üle peaks olema tunduvalt tõhusam. Me ei tahaks siin praegu ette kirjutada ja ega ei saagi parlamendile ette kirjutada, et milline see mehhanism võiks olla, aga loomulikult me vaimusilmas kujutame ette seda, et ikkagi ka siis revisjonikomisjonil või siis mõnel teisel kontrollorganil sealsamas vallas või linnas on piisavalt raha, et näiteks palgata audiitor, kes sõltumatult tahab ja suudab tööd teha, ehk siis hinnata, et kuidas maksumaksja rahaga ümber käidud. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants ütles, et komisjon arutab ettepanekuid ilmselt oktoobris ning muudatuste eelnõu võikski koostada põhiseaduskomisjon. Tema sõnul on tegu asjalikke ettepanekutega. Osa näited tulenevad konkreetsetest juhtumitest Eesti vabariigis konkreetsete inimestega, olgu selleks siis ametiisiku tahtliku süüteo näide ja tõepoolest on veider olukord, kus karistus rahalise trahviga on võib-olla väiksem kui see hüve, mis selle süüteo rikkumisega saadi. Et see on selline põhimõtteline asi, mis tahab kõrvaldada ja ma arvan, sellise üldise preventiivse meetmena on oluline ka see auditeerimise temaatikaks. Kuidas seda kõige paremini teha, tuleb arutada? Millised siis võiksid olla juhtumeid, mida õiguskantsler silmas peab? Jüri Nikolajev toob näiteid. Õiguskantsleri ettepanekuid illustreerimaks näiteks sobib kõige paremini mõne aasta tagune Kohtla-Järve juhtum, kus linnavalitsuse ametnikuks sai kriminaalkorras karistatud ja tingimisi vanglakaristust kandev isik. Toona põhjendas linnavalitsus kurjategija avalikku teenistusse võtmist asjaoluga, et kohus pole tal keelanud võimu esindaja ülesandeid täitmast. Samas satuti vastuollu avaliku teenistuse seadusega, mis keelab tahtliku kuritegu sooritanud inimeste avalikku teenistusse võtmast. Peale seda, kui juhtumiga hakkas tegelema rahandusministeerium, vabastati isik antud ametikohalt, kuid võeti siis taas tööle samu ülesandeid täitma. Kuid mitte ametniku, vaid lepingulise töötajana. Seda seadus otseselt ei keela ja juriidiliselt on kõik korrektne. Tööle jätmise põhjuseks olevat sobiva inimese puudumine kohalikule omavalitsusele tekitatud kahju sisse nõudmata jätmise. Markantsem näide on aga Mustveelt, kus kohus mõistis ametiisiku süüdi linna vara omastamises. Aga kohaliku omavalitsus sissenõuet ei esita. Tänud ning süüdimõistetud ja kehtiva karistusega isik võeti töölepinguga linnapea poliitiliseks nõunikuks ja kõik on taas juriidiliselt korrektne. Näiteid, kus kriminaalid ametnikeks saavad või kus omavalitsus ei viitsi sõbrasuhetes olevalt ametiisikult kahju välja nõuda ei ole just massilised. See aga, mis igale pool tavaks on saanud, on segapudru volikogu liikmetest ja linna mõju all olevate äriühingute juhtidest. See on olukord, kus järelvalvaja valvab järele valvata oma üle ja vastupidi. Näiteks volikogu esimees on kohaliku omavalitsuse osaühingu juhataja. Juhatajana on volikogu esimees aruandekohuslane linnapea ees kuid volikogu esimehena esitab volikogule oma linnapeakandidaadi ja osaleb linnapeale umbusalduse avaldamisest või volikogu liige on samas ka äriühingu või sihtasutuse nõukogu liige ja järelevalvet tema tegevuse üle teostab linnavalitsus. Ehk ametnik valvab volikogu liiget, kelle üledalt tegelikult võimu ei ole ning kui ametnikkond tegelikult valvata püüaks, võib see tema jaoks kurvalt lõppeda. Tagajärjeks on kas mõttetu maksumaksja raha kulutamine või äriühingu pankrot või mõlemat korraga. Näide aktsiaseltsi Narva bussivedude surm on paar aastat tagasi, sest tavaliselt kasutatakse omavalitsus äriühinguid parimal juhul kulukate poliitiliste ambitsioonide teostamiseks või halvimal juhul vaid nõukogu liikme palga saamiseks. Edasi juba välisteemadel täna algas Venemaa ja Valgevene ühine sõjaline õppus Zapad 2017. Õppuse põhiosa toimub Valgevenes, naaberriikides tekitab aga muret õppuste agressiivne iseloom, kuid organisaatorite väitel on tegemist vaid kaitseharjutusega. Moskvast jätkab Anton Aleksejev. Eelmised Zapad õppusi toimusid Valgevene territooriumil 2013. aastal. Võrreldes toonase ajaga on olukord piirkonnas muutunud ning seega muutusid ka õppuse eesmärgid, konstateerib Valgevene aktuaalne kontseptsioon, analüütikakeskuse direktor Aleksander Pakovski. Seda siis, kui sünnib. Nende õppuste eesmärk on demonstreerida Valgevene Venemaa ühtsus, sealhulgas ka sõjaväeühtsust järgmas riikidega on ees veel jõudu. Ei ole siin midagi karta, sest mitte Venemaa ja Valgevene sõjalist ja poliitiline liit mitte politsei kaitse lepingu organisatsiooni liikmeid ei laienda pidevalt oma kiire, vaid seda teeb Põhja-Atlandi allianss. Aga paljud lääne poliitikud ja eksperdid arvavad, et Venemaa ja Valgevene teadlikult näitavad õppusel osalevate sõjaväelaste arvu teadlikkust väiksemana et see arv ei ületaks Euroopa kaitsetööorganisatsiooni lubatud 13 tuhandet inimest. Õppuste korraldajad lükkavad neid väiteid ümber, räägib Valgevene kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juht kindralmajor olekwowinov. Tüssimine apad 2017 õppustel osalevate vägede üldarv on umbes 12700 sõjaväelast, Valgevene territooriumil tegutsevad umbes 10300 sõjaväelast Valgevene poolt 7000 Vene Föderatsiooni poolt umbes kolduvad. Õppuste stsenaariumi järgi püüavad terroristid välismaal saadud toetuse abil destabiliseerida olukorra Valgevenes. See sarnaneb Ida-Ukrainas toimuvaga, aga kui seal toetab Venemaa separatiste, siis õppuste käigus hakkab Venemaa neid hoopis maha suruma, räägib vene humanitaarülikooli poolt Nõukogude riigile kateedri teadlane Aleksandr Puškin. Ma ei näe midagi üllatavat, et see klapib regionaalse päevakavaga. Kui me võtame NATO õppused samas Kesk ja Ida-Euroopa regioonis, siis ja on ka momendid, mille puhul saame tõmmata paralleele regionaalse päevakavaga. Õppuste käigus kasutavad Venemaa ja Valgevene tanke raketi ja õhuväge. Kas seda pole liiast? Terrorivastase võitluse jaoks, vastab politoloog Mihhail Zahharov. Raijad Brathnic, Modria nõdust on, vaatamata sellele strateegilistes dokumentides on nimetatud teistmoodi, on kõige tõenäolisem vastane, mõni Lääne ühendatud plokk ja kõik jutud sellest, et tegemist on võitlusega põrandaaluste terroristide jõukutega, see on teatud mõttes kelmus. Õppused kestavad kuni 20 septembrini. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Anton Aleksejev Moskva. Euroopa Liidu siseministrid arutasid täna Brüsselis, kuidas parandada infovahetust terrorismivastases võitluses ja kuidas võidelda radikaliseerumise vastu. Samuti arutasid ministrid seda, kuidas parandada ühenduse võimet, kus te saate siit tagasi neid inimesi, kes on saanud oma varjupaiga taotlusele eitava vastuse aga jäävad illegaalina siiski siia elama. Võtmetähtsusega on jõuda kokkulepeteni nende päritoluriikidega, kes sageli ei ole oma kodanike tagasivõtmisest huvitatud. Siseminister Andres Anvelt. Nüüd me oleme jõudnud nii kaugele, et Euroopa Liit ühiselt survestab neid kolmandaid riike. Kõige parem survemeetod on see, et pannakse näiteks viisad kinni eelkõige valitsusel. Ja tulemus on tihtipeale käes, et aga kiiresti ollakse nõus oma riigist pärit inimesi tagasi võtma ja näiteks bangladeshi on siin lähipäevadel võib öelda sõlmitamas siis selline operatsiooniplaan ehk kokkulepe, et nad Euroopa Liidust ükskõik kus inimesed hakkavad tagasi võtma oma kodanike jaoks on väga tähtis osa seepärast 10 protsenti viimase aasta ebaseaduslik migratsioonist on näiteks Bangladeshist. Nii et see ongi see vajadus. Miks on vaja sellesama projektide minna edasi näiteks Tšaadis, Ghanas, Elevandiluurannikul, kus iganes veel maailmas, kus need inimesed kõige rohkem tulevad raps? Eesti raudtee nõukogu andis juhatusele volitused alustada Riisipere-Turba raudteelõigu väljaehitamist. Ettevõttel tuleb koostada ja kooskõlastada lähteülesanne ja eskiisprojekte, teha keskkonnamõjude hindamine, ehitustehnilised uuringud ja seada Eesti raudtee kasuks hoonestusõigus. Prognooside kohaselt võiks uus raudteelõik valmida 2019. aastani lõpus. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium tegi septembri alguses valitsusele ettepaneku toetada Rail Balticu ja teehoolduse arvelt Eesti raudteed kaheksa miljoni euroga. Valitsuskabinet arutab aga just praegu järgmise aasta eelarvet. Liisu Lass küsis majandusminister Kadri Simson sonilt, milles kokkuleppele on jõutud. Siiani on kokku lepitud päris palju, sellepärast et see on esimene eelarve, mida see valitsus teha saab. Eelmise eelarve valmistas ette veel enne valitsus ja kui nüüd suuremad ja tähtsamad asjad välja tuua, siis eelkõige seda, et järgmisel aastal eelarves on suuremateks muudatusteks maksureform. Millega siis riik kogub väga palju vähem üksikisiku tulumaksu, sest kõigil, kes teenivad alla 1200 euro saab tulevikus olema 500 eurot tulumaksuvaba. Nüüd maksu puhul tuleb silmas pidada ka seda, et senisest tulumaksust suurem osa läheb järgmisel aastal kohalikule omavalitsustele. Me taastame kohalike omavalitsuste tulumaksubaasi ja suureks kuluks on ka tervishoiureform. Lisarahastus leiti järgmisel aastal haigekassale. Praegu otsitakse kate ja tõstetakse kulusid ümber nendes küsimustes, mis on üles kerkinud nüüd viimasel ajal. No näiteks me eeldame, et järgmine aasta tõuseb miinimumpalk ja ka riigisektoris on päris palju inimesi, kes ikkagi saavad väga väikest palka ja seetõttu tuleb leida lisapalgatõusuvahendid. Siin on käinud juba läbi ka, et ja Helir-Valdor Seeder on öelnud, et suhkrumaksu ei tule. Kuidas on Keskerakonna seisukoht? Praegusel hetkel ei ole seda maksu seadustatud ja sellest me peame ka, lähtume eelarvesse seda järgmiseks aastaks planeeritav tööversioonis. Ta on, aga tegelikult see eelarve, mis tuleb Riigikokku, peab olema kaetud kehtivate maksumuudatustega. Millal eelarves kokkuleppele jõutakse? Kindel on see, et nii nagu seadus ette näeb septembri viimastel päevadel, peaminister tutvustab eelarvet parlamendi ees ja annab selle parlamendile üle. Kas täna jõutakse kokkuleppele? Oleme kokkuleppele väga lähedal. Ehkki ametliku teadusasutuse staatus võimaldaks muuseumidel saada nii teaduse baasrahastust kui teadustöid toetavaid garanti rahasid, taotlevad seda Eestis vaid vähesed muuseumid. Madis Hindre uuris teemat. Augustis läbisid teadusasutuste evalveerimised ehtsaid teadusasutusi, stena ametliku tunnustuse kaks muuseumit. Nii Eesti Rahva muuseum kui Eesti kirjandusmuuseumis said evalveeritud humanitaarteaduste kunstide valdkonnas. Lisaks on teadusasutuste nimekirjas veel Tartu Ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli muuseumid ning Eesti Teaduste Akadeemia juures tegutsev Underi ja Tuglase kirjanduskeskus. Rohkem mäluasutusi selles nimekirjas aga pole. Eesti haridus ja teadusministeeriumiteaduse osakonna juhataja Toivo Raua sõnul aitaks evalveerimine saada muuseumidel teaduse baasrahastust, kui projektipõhiseid, granti, rahasid. Kes kindlasti ise tegelevad teatud mahus uurimistegevusega, mis on siis nende muuseumi põhitegevuseks vajalik, aga nad ise siis pole võib-olla pidanud devalveerimist vajalikuks. Teiseks on kindlasti suur osa muuseume. Ei tee teadust oma nime alt, vaid tehakse koostööd ülikoolide ja teiste teadusasutustega ja kolmas kategooria on kindlasti sellised muuseumid, kus ei toimugi teadustegevust. Eesti meremuuseumi juhatuse esimees Urmas Dresen räägib, et meremuuseum on ametlikuks teadusasutuseks saamisele mõelnud küll, kui devalveerimiseni pole veel jõudnud. Neil on küll viis doktoriõppes käivad töötajat, aga enne rahvusvahelisele hindamisele minemist tuleb muuseumil veel omajagu areneda. Teadusprojektid peavad, on kui nad on rahvusvaheliselt samast teadusesse poolt avaldatu oleks ka publitseeritud siis eelretsenseerimise ka teadusajakirjades ja noh, muidugi kastis doktorikraadiga teadurid olemas. See aga ei tähenda, et Eesti meremuuseumis teadustööd ei tehtaks. Kui me liigume edasi sellesama koge uurimise projektiga, mis meil saab olema ka Paksu Margareeta ekspositsiooniosa, keskaegse laeva uurimisega, ma arvan, et saab võib-olla tehtud tulevikus nii mitmedki magistris ja võib olla ka mõni doktor. Eesti Kunstimuuseum on aga otsustanud, et nemad ametlikuks teadusasutuseks ei pürgi, räägib kumu direktor Kadi Polli. Et ta muutub järjest keerulisemaks, et need tingimused, mis on siis teadusasutusena vaja päevalveerimist läbida, pigem me näeme seda võimalust just nimelt teha kohtus ülikoolidega kunstiteaduse erialalt on üsna kitsas, teeb väga paljud muuseumis töötavat inimest, on ühtaegu kunstiakadeemias ja Tartu Ülikoolis õppejõududeks. Pealegi tõdeb Kadi Polli puhtalt granti rahade pärast pole muuseumil mõtet teadusasutuse tiitli poole püüelda. Kunstide valdkonnas on need summad lihtsalt üsna väikesed. Kuressaare linnavolikogu võttis erakorralisel istungil vastu otsuse, et ka tulevasse Saaremaa valda Kuressaarde luuakse riigigümnaasium. Tegemist on Eestis viimase maakonnaga, kus otsustati riigigümnaasiumi rajamine. Kuressaarest jätkab Margus Muld. Kohalikus ajakirjanduses erinevate poolt ja vastu argumentidega diskussioonid riigigümnaasiumi rajamiseks Kuressaarde said täna lahendused. Kohal olnud 18-st volikogu liikmest hääletas riigigümnaasiumi poolt 15 liiget, vastu oli üks erapooletu, üks ja hääletamata jättis samuti üks volikogu liige. Oma kindlat vastuseisu riigigümnaasiumi rajamise suhtes kinnitas hääletamisel volikogu esimees, Kuressaare gümnaasiumi direktor Toomas takis, kes keeldusega hilisematest kommentaaridest. Las räägivad need, kes korterit. Aga opositsioonis olev reformierakond oli valdavas enamuses riigigümnaasiumi rajamise poolt jätkab Jaanus Tamkivi Reformierakonnast. Otsuse langetamise aeg, arvestades täna ühiskondlikku arvamust ei olnud küps. Aga aga volikogul ei olnud ju muud väljapääsu, täna enam, kui me läheme tulevikule vastu ja tahame ikkagi nagu loota nüüd ka uut kvaliteeti Kuressaare linna hariduselus. Ma ei taha öelda, et tänasel midagi väga viga oleks, aga elus tuleb edasi liikuda, siis ma arvan, et see otsus on õige. Reformierakondlane Anton Teras jättis aga hääletamata, öeldes, et eeltööd pole tehtud piisavalt. Ma võin põhimõtteliselt toetada riigigümnaasium, et kui ma näen, et see näitab, et viie ja 10 aasta pärast see ongi Saaremaa gümnaasiumi tuleviku parim areng. Aga kui ma tean, et sellega kaob ära valikute võimalus Saaremaal, siis see võib tekitada haridusliku väljarände. Sellepärast ei tule siia keegi Saaremaal õppima tulla, näiteks nagu ametikooli on tuntud aastaid tagasi. Riigigümnaasium on Eesti täis, mille poolest erineme? Tänane erakorraline volikogu otsus oli Saaremaa seisukohast kindlasti ajalooline, muutes lähiaastatel aastakümneid toiminud praegust hariduspilti Saaremaal jätkab Madis Kallas Kuressaare linnapea, aga me teame, et meile tuleb kolm põhikooli üks gümnaasium ja täiskasvanute gümnaasium. Kas füüsiliselt uus riigigümnaasium on ka uusmaa? Sellised tingimused on praegu juba sisuliselt meie poolt ette antud, et me soovime uut maja, kas seda 100 protsenti või on ta 80 protsenti, see sõltub läbirääkimistest asukohaks garnisoni tänava kinnistu koos seal kõrval asuvate kinnistutega ja valimisaasta aastal 2020. Saaremaale peaks jääma ka praeguste plaanide kohaselt siiski veel teine gümnaasium. Selleks on praegune Orissaare Gümnaasium Ida-Saaremaal koos põhikooliastmega. Margus Muld Kuressaarest. Esilinastus Ivar murdi debüütfilm tuhamäed, mis heidab nostalgilise pilgu autori kodukanti. Erle loonurm vahendab. Alates Nõukogude Liidu lagunemisest on tuhamägede elanikkond vähenenud enam kui poole võrra. Koht, mida tunti kunagi proletariaadi Eldur Ado nime all, on kaugel oma hiilgeajast. Filmirežissöör Ivar Murd ütleb, et soovib filmiga näidata, et lõhed Eestis on justkui ühiskondliku kokkulepe tihtipeale inimeste endi tekitatud. Kandid nagu Ida-Virumaa ja mingisugused teised Eestid ja sellised asjad, et seda tegelikult ei ole olemas, et see kõik on üks osa meie sellest suurest suurest armsast eestimaast, see on metafoor inimeste sahtlustele, aga teine asi on ka see, et, et see on selline. Selle asemel, et näha reostatud maastiku me võiksime näha nagu mingisugust muinas suhtelist asja, mis on meil iseenda tagahoovis. Tuhamäed jutustab paralleelselt neli lugu. Üks lugudest on porissist, kes siis vaatab, et elu jätkuks, siis on üks väike noor poiss Maret rahvatantsija Kohtla-Järvelt ja siis neljas lugu on linna enda lugu. Et kuidas, kuidas see linn ja see ala on saanud selliseks, nagu ta on ja mis võib-olla tema tulevikku me vaatame tagasi tema minevikule ja need õppetunnid ja mütoloogia, mis seal ümber nagu ehitatud, on läbi aegade. Täitsa otsustasite selle filmi teha, et kas on mingisugune missioonitunne, võib olla oma kodukoha suhtes. Nüüd vist vaikselt on nagu tekkinud algne algne, selline soov oli ikkagi nagu uudishimu, et kust ma pärit olen ja mis see, mis see koht on. Kõige huvitavamad on ikka need asjad, millest sa võib-olla alguses kohe rääkida ei taha. Pärast tänast esilinastust orienteeruvalt kell veerand kaheksa õhtul toimub filmist ajendatud vestlus, millest teeb otseülekande ka rahvusringhäälingu kultuuriportaal. Ja nüüd on aeg rääkida ilmast, sünoptik Helve Meitern, palun. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab vihma, kohati on võimalik äike. Puhub edela ja lõunatuul, saartel pöördub tuul läände ja loodesse seitse kuni 12, puhanguti 15, Liivi lahe ümbruses öö hakul puhanguti kuni 20 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on kaheksa kuni 13 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, sajab hoovihma, kohati on äikest ja sadu on tugev. Päeva jooksul pöördub tuul edelast läände ja loodesse viis kuni 11, rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Sooja on 13 kuni 16 kraadi. Ja spordist räägime ka, nimelt täna esitles uue hooaja meeskonda valitsev Eesti korvpalli meister BC Kalev Cramo, jätkab Ragnar Kaasik. Algaval hooajal koosneb Kalev Cramo hetkeseisuga lisaks Eesti kogenud mängumeestele ka viiest võõrmängijast. Peatreeneri Alar Varraku sõnul võib meeskonnaga liituda veel ka üks tagamängija. Juba järgmisel nädalal alustab Kalev mänge FIBA Meistrite liiga kvalifikatsiooniringis, kus kohtutakse Makedoonia liiga eelmise hooaja hõbedameeskonnaga. Kaheksa aasta järel liitus kaleviga Eesti rahvuskoondise kapten, oktoobris 35 aastaseks saav Kristjan Kangur. Kanguri sõnul on hea, et juba paar nädalat on meeskond saanud koos trenni teha. Suurimaks murekohaks peab ta aga meeskonna vanust. Kristjan Kangur. Või murekoht hakkab kindlasti olema see, et keegi jääks terveks, et kuna meil on üpris selline veteranide sats siis on alati suur küsimärk, aga, aga muidu on kõik väga okei mängumehed ja väga okei inimesed, nii palju kui ma olen paari nädala jooksul nendega kokku olen puutunud nii-öelda ühtegi halba sõna küll ei ole, mänge tuleb palju ja ma arvan, et et see on ka üks põhjus, miks meil on niivõrd, et pika pingiga võistkond üles ehitatud, et on võetud ka nooremaid mehi sisse, kes saavad ka kindlasti võistkonda vajalikel hetkedel aidata ja, ja see koormus, ma loodan ja ma eeldan, et treeneril on selline plaan, et seda koormust ühtlaselt jagada erinevate liigade vahel ja nii edasi, nii et peaasi, et kellelgi midagi sellist ületöötamise efekti ei tule, et ülekoormust ei teki, et ma arvan, sellised vigastused on nagu kõige suurem märksõnadele. Aitäh ja sellega on Päevakajalood kuulatud. Saate pani kokku Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.