Täielik vaikus. Tere õhtust, siin toimetaja maris Johannes. Mäetippjärve põhjas on haiku luule. Kogumik, kuhu tekstid on valinud ja klassikalisest jaapani keelest tõlkinud Rein raud. Tekstid on pärit seitsmeteistkümnendast 18.-st sajandist ja sealt me neid haigusid. Täna loeme. Guido Kangur vahendab neid meile. Saatemuusikavaliku teeb virve Pulver ja temagi jääb Jaapanile truuks. Harjutame ennast selle minimalistliku mõtlemise ja ütlemise kunstiga, nii nagu Rein raud neid tõlkinud on. Meie jaoks aga hea oleks kuulata, kuidas haiku jaapani keeles kõlab. Selleks kutsun appi jaapanlase Estonia teatrist. Minu nimi on sude küla haši oma toodan praegu rahvusooperikooris juba seitse aastat olen siin ja nüüd palun teid p, et kuulajale üles lugeda need autorid, kelle haikusid see oli täna Eesti raadios loetakse näidu. Kui vaja, issa tuli Laanseks matsu passo ta garai kakk siia maasoon, kai külai, ihara, Saikak, otsi etsusi sõdiyama sandu Canindina. Teekauss ääreni täis valget riisi, tummi. Uus aasta päike. Esimene päev ilm on selge, varblased ajavad juttu. Kevadvihmaga kurgede jalad jäänud on lühikeseks. Kolmekrossi eest näha sain kevadvinet pikksilmaga. Ploomil üks õis ja just ühe õiejagu tunda on soojust. Vanatädi kirss õide puhkenud vana aja meenutus. Teener, kes magas lillede ajal sisse sai seekord andeks. Terve päeva vaatasin lilli, kuni tuli meelde, üks sai jõu luuletus. Lilli vaadeldes hakkas mul õhtuks valus. Kui kael Olga. Mis see siis veel on? Lilli imetleb see mees pika mõõgaga. Kevade vihmaga rookepp. Ja vihmavari vestlevad tee peal. Kassi armuke üle varemeis ahju kallima juurde. Kadestusväärne siis, kui see mööda läheb kassiarmastus. Mägiteel tulles kuidagi meelt ei jäta. Metskannike. Rändkaubitseja peale hauguvad koerad virsiku õide all. Kevad saab otsa, toimetaja peale on vihane poeet. See vana tiik sinna sukeldub konn ning vesi teeb häält. Kuu on hägune kummase konn sassi sulpsas taeva või v? Külvikuuvihmad konnad ujuvad lombis otse ukse all. Täielik vaikus. Sügaval järve põhjas pilvine mäetipp. Õhu võbelusi putukanime ei tea. Hele möödalend. Jaheda tuulega isegi rohutirts kohe läheb väge täis. Solgivett ei saa üldse maha valada. Putukahääled. Palveränduri Saul. Nagu kõnniks süüksi suvisel väljal Liblikas üksi lendamas üle põllu. Üks varipäid. Meie maailm on liblikate peatuspaik. Kordan nii kord. Tigu sul on aeg, hakka juba ronima, Kuitsi mäe tippu. Ta tahtis, löödi sõra sona noore poisina. Ühe häälega, 1000 must 1000 meeles on kägu. 100 ruut miili. Vihmapilved ei piira pojengiõit. Palja oksa peal. Korraks jäi peatuma vares. Sügis, videvik. Mis rooste nukrus naela külge klammerdub? Väike rohutirts? Savissaja küüniga kedel kirigis. Küll on see ilus Linnutee läbi aukude paberist seinas. Raiutud puu ümarast otsast paistab kuu täna õhtuks. Kuu tuli välja üks küünal, nüüd ka orus. Hüljatud onnis. Kõigil on sama lõunauinaku põhjus. Sügisene kuu. Krüsanteeme, kui vaatad hästi lähedalt tolmu, ei ole. Ö. Orhideelehed on lõhna peidus. Õied vaid valged. Lubage öelda. Põrgu on ka vist. Jõekääru templis nutavad vanaks jäänud vaimud kuupaistel. Tahan rääkida, huuled suleb jäiselt külm sügisene tuul. Pisike ärkas üles vihma rabinast. Sisi sisi vagununedamenu sigu tegema. Vanamees tahtis armastust unustada, aga hoovihma. Kuulake seda ütleb vihmasel ööl. Sibula ostetud kuivanud puude rada koju tagasi. Aeda pühkides lume unustab ära see minu luud. Vana-aasta lõppu meie segases ilmas miski on kindel. Kuulsite jaapani haikusid Rein Raua tõlkes ja Guido Kanguri esituses. Teid luges Rios suke kurahahhi ja tekstid, salvestas helirežissöör Külliki Valdma. Muusikaline kujundaja Virve Pulver. Haikud valis maris Johannes ning kogumik, kus ise saate juurde lugeda ja üle lugeda meelepäraseid jaapani sõnumisi kannab pealkirja mäetippjärve põhjas. Ilmunud on see kogu 2006. aastal koos Rein Raua asjakohaste kommentaaridega. Aga ühte jaapani luulekava kuulete sel nädalal veelgi. Nimelt neljapäeva öösel vastu reedet kell null null null viis. Algab saade maailma luulekoldeid, kus Rein raud räägib jaapani luulekultuurist ja selle tekkimisest. Ja näitlejad Tene Ruubel ning Harri Kõrvits loevad tekstinäiteid. See saade on pärit meie arhiivist ja tehtud 1986. aastal. Aga täna aitäh kuulamast ja kuulmiseni, ütleb toimetaja maris Johannes.