Minu onu Paul ja onunaine Liisa elasid muidu hästi, aga tüli oli alati majas. Paul oli kõva töömees, aga veel kõvem, veena võtja. Talu raha oli Liisa käes. Pauli katedraal ei antud, sest see jäi raha kohe ära. Veenera oskas Paul isegi leida ilma Liisatagi Liisat lülitses iga väikese asja pärast näiduslikul Paulil viinaraha ei olnud ja oblasti Altrauad ära kiskus ja viina eest Äremeis jällegi tüli majas. Kord läksin kallaste laadale, Paul tahtis, et veenma vasikalaadale, aga Leesaid ei lasknud. Mina ei ole veel Tartu linnas käänud lähma Tartu laadale müüma sel vasika ära ja saan ka elus kord linna nähe. Paul oli ka nõus jõudselt kallaste liigi, kui Liisa hädaldama kukkus. Koera Räiskun järele tulnud vana sooja koolikoer hammustab laadal mõnd. Paul sõitis tuttava kaupmehe juure oli veel vara ja kaup, mis margast paga Paul kolkis ukse taga, kuni uks lahtide. Paul seletas ukse vahelt, et kuule, sõber, osta Movaasik kääre. Kui ei ole aega tulla vaatama, siis anna veis krooni laadaraha. Ma panen vaasika sinu hoovi, kui ära vaatad, siis ülejäänud raha anna naese kätte. Mõlemad olid nõus. Kaupmees tõi kohe raha ja Paul vees koera hoovi. Kahe tunni pärast läks kaupmees vasikat vaatama ja endama. Kui hoovi ukse lahti tegi, kargas koer üle kaupmehe rinna ja pea minema. Kaupmees vihastas ja vanud. Paul ütles, et kui sa nüüd mõistlik naene mul oled, siis pead ka kord linna ja linna ilu nägema. Sõitsid 50 verstaäärel kuni kilgi kõrtsi juure. Seal olid ostjad juba vastas ja tahtsid vasikat osta. Esimese ostjale ja hinnaga tahtis onu kohe valisikad ära müüa. Näenjakas tülli, et sina müüd kohe poole, Eeennaga vaesid kare, tahad siis kõrtsis raha hääle juua ei anna lehmaga linna, seal müüme voisiku ja õiendama asju, mis vajavad. Sõitsid linna poole ja kogu aeg tülitsesid ja mõlemad olid vihased. Linna liigidel inglismäe pealt peatas onu oobesegjenny ja näitas linna poole. Näe, linna tonnid on nähe ja saia sarvi on juba nähe, aga senna ei pea sa saama. Keera soomlase ümber ja sõitis kõige vasika kodu tagasi. Õli, munad. Ühe tõesel pühel peale Lõõna kõik tossama terlikut meie ööks tare üks jaak pikalt ja too paneeli õlid koon, issid, tarenbuu reedavad. Sanja laasid. Eeessantsa ta ise välja oma atrooid soolase. Meid rehaldiga küll öelda ei osanud. Aga Yessima töösikete juuren, näilid, käeluu, ved, riided seljal ja oaldasid Peiga. Tare tädi õiendas õue peal rehaldit, hämavois küll, aga meenuda ei sallinud, et raisk hääleti, aga inimesse jäälun meie vehaldiga tassima Köll, et peiudelest hullud. Ega siis keegi jõles tõrrelenud ega karvustanud, see aeg võeti söile, siilitate p. Öeldi, et räägid poosid. Meie möttes kohalt, Köödikul pea pike Peige olema Kuidama eestenone, ise, õhk ja mõlke oskab olla küll sees näiusseia tunnusse, jääääre korjatas. Kuid füüsikud poolitavad sel ajal nüüd juba tondi poolt, õis tulidki jäänud tagasitroop, õõnedu poisse, kõvegeleid, lakioloogia, Soapadjalan, kaabut, PN, hariduselt Gaalan ja vuntsid Pieinikeseski ääretut. Nõmmelt. Kui poosidellide õige liigidel jäätsiteedikalt naermise järele jooksid, köitaale kambri Meyeri hääldiga kooa öeldikud eestid sängi serva tegid lahked ja ilusad näo ette ja õlid, õhk ja mu realt võeti söile, aga mina läksin ka vana palitu varju, et inimesse jäälune jõles. Poosid tulid seesse ja DVD-sid töörlikute Heletasid kõrrega ja Meetu kõlda. Mina küll ei teretanud, vahtisin aga palitu vahelt. Ühe tundsin ma kõhe ääre seeli ääre Meeli peigmatse Johannes poosid küsisid tüdrikede käest pühademunad üle ikka tõesti, et ei ole, ei ole. Kaanad Emmuune e käsi, õige jutt ei ellud. Teadsin küll, et neil kõigil suured gaasid, täied, mune, keedetud ja värvitud poosid Eeessetuaalide peal ja töösikite vahel seal taga seenel. Õlisäng küll, aga senna ei tõstnud keegi kisu ega puutu selli meeli säng järel seadetud. Koos Johann seal see jõuluõli, et kõrvaga lei, kes kambrid jalaga vastu põrandad ja õikas meeli Krju ese võt meelis ümbergenny vei meeli seadetud sängi. Kui nad kõrraga karasitlesime sängi seiselilt põhilauda, alter, kõik koti ja padjad ja Einsatsiga linna ja uus tekk ja meeli ja Johannes kõik sängi Alonnikum. Mina ehmatasin, hirmsast sääred, mees nüid tare, tädi Johanseleti rööbib meelide, tegi sängi katki. Nõid saab küll peksa. Ma ei olenud enam palitu vahelt, vaadata on need, kus ühe silmaga veel eilsin. Ta tõi klaasitäie vett, panin suhkru leiva hulka ka ise naerdes. Hehe vaja. Johannes, tee paga seda põlgu, nalja naa, Johannes, võta suhkruvett. Agu sa ehmatasid. Johannes suhkruvett ei võtnud, mitu öelda, pakuti, aga Johannese võtnud. Mina nägin, et körlontaare, tädi hüvas laenud tuli Paalituda. Kas välja läksin tädi juurde veel siin, et koioanesid Sooklevet, anna see külmeenad, äärejoon tarreteedi, tegi nüüd hariliku näo ja käratas. Kassas suvad kodu Räiskis õe veel sooh Grover. Jooksin üle koopli kodo ja mõtlesin, kuidas EAS-i neid on. Johannes vedas meelide keegi sängi katki ja anti veel suhkruvett. Mina ei teinud koerus ega kedagi ja saen vilt hõrelda. Mess päras. Kaova Huased ei saanud aru enne, kui juba suures saen ja külani ise karju, õelgasin ja põrgu, nälja hakkasin tegema ja hõmale suhkruvett pakuti. Seis sae naeru. Mesbaras. Ahavi valatama küll olen ma oma noori tõrrelenud ja Noomladelt Ärede käega seal kometi majadel ega selle süvaei ole. Kui aga mõni teenbumis näitab viseelkus kiinuvaiti Haatri kõhe on noored suud laiali Vastman. Kui pillimehed mängivad ja mõni jälle laevad, siis ütlevad see olema kontsert ja jälle davai sinna vaatama ja igale poole peab veel räha maksma. Mina olen elun õpata saanud ja neid Comenti majasid ei salli. Kui ma noormees oli ja naese võtsin, siis õlise asi mullegi hüve, pull ja läksimannuere naesega must Velloadale pulli müüma. Loamadellid, hinnan ja Kodos Leonikudele ääre ja andnud laes loati enna loadal saed hinnamess ma tahtsin. No pull oli ilus ja raha oli ilus mõlemil naesega meel. Käin Soroweinaja naesele kõlla saia, võtsin selle pulli raha kõik ja andsin naese kätte, et ämmal hüve meeles. Öelsin, et sina oled neilt perenaene, võttasy meie esimene raha hõma kätte ojja ja kasvata seda paremas kui meena. Harru järele, anna raha taskus välja. Õssin veel mees, veel vaja õli ja vaadasimanni samma loada nalja. Kes turuplats, riides, kometi majadestud. Putka ees oli üks naisterahvas, tants ja laad, laulan, laulan, amet Me naene luua sepaselli naene jälle hõikas. Istuge sisse, astuge sisse üle maailmakuulus hispaania. Nälja saab palju Reiskorpikalt pilet, astuge sisse, astuge sisse. Rahvas läksid murdu, siis vaat ma näen ja hakkas pea laiemalt. Lähme. Mina ei tahtnud vennaga, kui naene nõnna kangest taht menna. Seis läksimago. Marksin oma 10 kopikat ääre ja läksime siis ümberahvi. Rahvas kobar, Anjooren sael naerda ja nalja. Kui vankrijuurelt hoolima, siis naene ehmatas ära, et aa v juuren on rahva taskus, ära vööt. Kobasimajja õitsema, kõik taskud veel läbi, aga rahaalile söödame täiega, õelsin veel naesel, et minul on veel paar rubla, taskun, kas tahad veel Ahabi valata minna? Vanna Hispaania? Naenjakas ITK ma Loitke way, naera aga raha. Ah v valatamisegalia, mu hööva pullikene lännu. Sest ajast saadik ma tegi, kui ametimaja uksest sisse ei ole lähnud. Jäi salli kooa, et täie sinna igasugusid ahve käevad, vastama. Ega see võõrast tütart mehele panna naljaasi, jõle äärde käen vaja juba eest mehele panna ja õmad töötajad kasvavad peale, kui hõziad. Alkasin, siis ta igal pool kiitma ja austama, kuigi ta seda verd ei olnud, et on üks laps, viiks südamega liigi USAd, hõõdasin ja vaatasin Talle mees, aga Vaisis vaesed lapsele see mees kerges tuleb. Üks köeldüli, üks nelja õhta. Tulen Kadrina mõisa juures kodu ja kuulsin, et ühets õetavad kelladega mööda teed nelja õhta kelladega. Vest lähevad kohe kick-uss ja läksin siis Nelie risti. Tee peale, Laskin põlvili ja palusin joomaal joomalukene Soada meele Ko üks kellemis. Ja hakkasime kõik töötartega ketrama kui kõrragas õeldeti, kelle tege meie uksed. Ja koosta sõit meie Leenale, Kõsja öelsintsis Leenale, et mina olen põlvili jumalat palunud ja ämma on sulle mehe Soatnud leskmees, ta on ja hulka vanem kooa. Aga see on palutud ja Suadetud, see peab su mees olema. Sietzenleena ilusas ära paanil õmma UV-valge kallencoli Jacki, selge, tegin ta õige meeldivas ja Veinud kupliga lambi alla, kus ta vasta oma tütre tõrjusin nukka pojale ja uusi riideid selga ei pannud. Ise aga talitasin ja ajasin Kõsilastega haru järele, j dub või köisia viinad juba pähe hakkasid siis Eessamisi koosta sugulane, kuts minu kõrvale ja küsis, et sina nagu võõrasema ja tead, ütle õige Säre, kas ta on ka koostale kõlbulik naeses võtta? Mina öelda, et mina olen kasvatanud ja tean tämmada küll eaka laitma ilmaasjata ega kiitma. Kui veel ei ole tämma kõhta, võin kõvede rahaval öelda, et ta soust käib läbi tasandus, mis magusam kui messi seadsenja aedasin kui hõzaci ja Mess võimalik õli teegima pulmad ja Leena 100 Gustale mehele pandud. Ekseeellud kua meenu au, et võõrast tütar enne mehele saen panna, kui õmatud. Inimesed ütlevad kunsti ja kälimees tulid minu poole ja kurtsid, et vanad üleaegne SO peale lähma Kõsja. Mina ütlesin, et kui sina ise tahad köisse minna, siis ma küll ei tule, sinu naene hakkab hirmsat mölla tegema ja mina saan ka valdu. Kunsti ütles, et ise küll naist võtta ei, ta vana kõlbab küll. Aga mu vanem vend seoto sellele naese ära võta. Meiega älime õiendama, selle asja isegi keele, aga tuule Eike nagu neemes ja loos kolmandas Ühe keetsime öösi, kurna Veina valmist ja vaja vana poosi naene ära võtta. Ega me kaugele ei lähe, see sammatiina poole, Kustili kõva viinamees, aga käelimiseli veel kõvem. Otto oli üksipäini vankrit Laal Tõma ette tasaselt jumala samal ajal. Oh, võtkem do mäele sous ta meest neidki. Ta Tiinaelas üksi pääni sõitsime sinna soole Trallija õiskamisega, et nagu köhia plaani välja on. Õige Meil kälimehega ei õlut vaja sõna võtta, koosti õiendas need asjad kõik ise hakkas kõhe peale. Pooleteena Vescanitration kasukas seljas, sära ja panev õõmeti inimese moodu postamat riided ümber. Meie tulimas sulle, Kõsja, heegeme nalja pärast nelja mehe käia veenatega seiale, tulud, Paamadeid, vana poosika kokku. Sina vend, ise oma peaga sa naise märka võtta ja sina, Tiina, ükski mees Vi sen, jäänuse juureni, tullut, ega sinu Tõivad tahtnud täna panemateid Boary ja elaga nagu kõik tõelised inimesed. Tõstsin nad üles ja õeldasid hurra eel, aga noorba. Järgmine hommiku olid naabrinaiselt kohe kuulamas. Tiina, kuda on? Kas lähedike Ottole ärevai? Tiina ütles, et et mees on ikke mees ja võis ka minna, aga inimesed ütlevad, et õlivann nagu natuke puudulik. Kui Ottocolo tuli küüsis, koosti kohe. Ütlemad korralt vend, kas võtati naeravaimoto sügas pead ja ütles. Inimene on ikka inimene ja võis võtta. Aga inimesed ütlevad, et ei üleval nagu väekas, selge. See oli see aeg, kui matsi Jaagup oli vallavanem ja mina olin abi kirjutalysee Kartsepp. Õli juba hilja sügise vallavalitsuse päeval ja mina läksin kohaneid valla asju õiendama ja seadma enamast, kelleni tõmmati ära tera maksnud, aga mõnel viiendikul olid veel maksmata, kolm käsk oli juba antud, aga enam käsku ei antud, tulid vead sisse nõuda. Kes ei maksnud, tuli vaaraldus üles Keerjutata ja oksjoni teel Pearad sisse võtta. Keeriute, see käes sealt paberite sidend ja ütles mulle seal seal seal Bobolitele meetmed, Vilbyeraat maksmata meneja nõval, rahatsessed. Ants siis nimekirja kätte panin raha rinda ja läksi. Lelle Joalzepaliseegeltseeritsa küla kümnik, läheksin selle juure, ühelsin Joosep T2 obesed adra eest lahti ja pane rahad renda lähmas jältsa Babolite pearahasid sisse nõudma. Naiuaalseppelik õenõul teegioobeselt lahti, pani raha rinda ja läksime kahek Käisi. Kõige enne läksime alla koostale. Tegin ukse lahti, öelsin sein on ranna vallavanem ja küla kümnit. Tulin selloassa pearahasid sisse nõudma. Kui kõhe ei maksa, kirjutan varanduse ära. Kos hakkas siis hirmus kisa ja sõimamine, diate külmes sugused hambamehed need alla poosid on kohe mulle külged. Too hoog, kuradid, mittu kõrda, Pearasid võtata. Suvel ma hakkasin ära ja lõid ta põrsa koera Soada, vaid tahate omale viinaräha teha, mul läks süda täis ja öelsin, kas teata koa, Mess ametnikud seimamisedest võeta, Soada meid, olud sai sõimlema ega ammilt lõõtsutama maks ka pearahad ära, kui ei maksa, kirjutan põrsa õleta raha ära maksnud, näed kviitung säi. Koos vanamoor hakkas siis kolmajja õõtsma ladvas Suhvlaadikus sängi koti alt kapi otsas ja viimati võit vana kalendri vahel. Paberi torkas mulle ninale, ütles messeone meena, vaatan veetong, raha maksetud valla tempel peal ja minu oma allkirja all. Neid oli ma sealt tulema, läksimadki sai Jaagupi. Jaakob Kodosse ära, aga meeli kodo öelsin meelile meeli, pealaad on tal maksmata, neid emb-kumb, kas maksad raha ära vai kirjutan põrsa. Vodkosseeee torkas sõimama, jääb ta küll 100 meelid ja ta emakeelt, sõnatoolid, Vastra lehed ja meessugused sõnad veel. Ei öelnud veel nisukesi sõnu, elun kuulut. Vahepeal sain veel öelda, et koidel raha maksmata on siis näädeke Veedung ei, ämma ei pannud tähelegi sõimasega edesi. Tüki aja pärast Läks piibliuurija noppas piibli vahelt paberi välja, pani mulle nina alla, ütles kelles ja allkirja siin one vana häbemata. Mina vaatan veetult rahamaksed valla Petsat peal ja meenu hõlma allkiri peal, silmad häbi täis. Läksime Sisbeeli piilu, Juhani juur, Juhan kodunt öelsin Juhan meestemposa teed, Pearaad on sul veel maksmata. Ega me enam nalja ei hakka tegema, maksa kõhe, raha ära vai kirjutan lehma ära. Juhana silmad jonni ja hakkas kurja Vandma. Teate küll seda Juhanid ja tema kurja valmis gospani elusa kuradiga jäike sõna sõna järele ja kuri kurja järele, tekk aeg. Mina öeliselt ära vannu ametnikku, näita veetum, kui ei ole, kirjutan lehma ja muud mitte kedagi. Mina sinu Vandmis tähele ei pane. Juhan hakkas siis õitsva ja kolama, see käes ja segas vanud korja ja segas aga veetungi täie õlut. Viimati võt sängi alt õnge ja kaerakasti ja selle sees oli Paaper ainult mulle ja ütles. Vaata, ametnik, kas korjatoolnet korrat, meena vaator v tongräha, maaksetud valla BRZ-d ja minu ema allkiri peal. Kõhe tuli Maiuaalsetega sealt tulema. Tee pealt võtsime rahadki rinnast säraja panima tasku, koheigime enam pearahasid nõudma ei Läänud Mulleli nõnna sööda täis, et ühtegi sõna ei kõnelenud. Kui sääritse kõrtsi sisse läksin, lõin jalaga ukse lahti ja käratasin. Kõrts, mees, üks Pottel suurt kristall keeemmelid ja see nukakambritoaga jõemassis Joazepiga selle viina ära, mul oli kohal väiksed tuurilt sees kull, läksime vallamajja seal hakkasin seda kirjutajat Vandma selle saama sõnadega mees minas säilitsas saed. Et mess jaos siin võlla oled, kas ja jõska õiendata salaskit minuda vallavanema Aapi vallanaarus ja narris teha kassi naljaasi on sünnipäev, minu vennanaine, rääkis Küllid, meie kandi rahvas, prostoid ja viisakaid kombeid ei oska sugugi. Roosi kuts minu koorma sünnipäeva ajas talitama, rosoljet tegema ja mannakreemi kloppima, vaat seal ma nägin, kuda inimesed targad ja vees õhta. Kui toolid roosipoole, siis keegi tulnud enne uksest sisse, läheksid akna alla ja laulsid. Elle Köl, see oli elust kost sein meie rahvast olevat kolksti uksest sisse. Tere. Soovin õnneAga metel Ajalu salmigi. Siis kui seal roosi pole, aknal ärel laulsid, siis tuulitu papa andsid igaüks oma kingitusepakid, Roosi kätja soovisid õnne, palju elupäevi ja viibi veel kaua. Aastad meie rõõmuks ja iluks. Küll oli ilus sees roosid läänes ja tegi kingitusepakid lahti. Meenagaa läheksin vaatama, esimene parki sees olid plekk. Alpi kaks teistkümne tüki. Köll olid ilusad. Liiga kaardi peale trükitud. Sookurg man riis. Deepar Roosi vaatas ja naeris. Kui tõesepaki laadi tegi, siis seal oli ka kaksteistkümmend, plekk-karpi roosi vaatas jäie tõsiseks. Kui kolmanda paki lahti tegi, siis seal oli jälle kaksteistkümmend, plekk-karpi. Kui roosi vaatas, siis kreemsutas nina ja tortsus. Kui neljanda paki lahti tegi, siis seal oli jälle kaksteistkümne plekk-karpi kolhoosi nägineid, karpa, siis nooreskas Viiendat parki enam lahti. Sest läbi paberi oli selgelt näha, et seal olid plekk-karbid. Mulle hakkas sünnipäev nii meeldima et mõõtsin omale ka sügise sünnipäeva pidada. Lastele hakkasid juba aegsasti õlle prooliad Õppama ja harjutama. Kui see täätse selga õli õpatud, siis vein, jahud, tegija kätte laskis sünnipäevaviinad valmis teha. Viin juhtus ka kõva ja selge olema. Kutsesin juba sünnipäevakülalised ära, kui äkki tuli meelde, et mis seis, kui kõik mulle pleed, karpa kingivad. Hirm tuli nahka ja käisin umbes kõik need kutsutud külalised läbi ja kõnelesin, et kollaps, sugulased. Kuid mulle kingitus tootja, siis jumala pärast äärade plekk, karpa tooga. Alumiiniumpotti on vaja kaastril vaja, käisin kõik majad läbi ja Õppasin, mis keegi peab tooma ja kui palju. Reede hommikul aga sendi uba rosoljet tegema ja lastega mannakreemi kraapima ja muud toitu tegema. Laupäeva õhta kõik valmis tehtud ja suur videvik juba, aga keegi ei hullud. Lapsed vahtisid ja külmetelised õues, kui ilmus ja minul jäi ka nagu sööda seisma, et mis seis on, kui keegi ei tule. Tüki aja pärast tulid lapside Kiisentest. Tollevad. Toolevad ja kõigelcohomsodka yllal, mõtlesin, nad tulevad küll, aga kindlasti keegee laulu ootoot. Panin ukse kinnihaaki ja puhkasin toolegi sorlus külgoikisid, raputajaid ost vahtisid läbi akna sisse, aga meie lastega olima kui hiired vallasist ja ei pannud tähelegi. Viimati taipasid ja hakkasid laulma. Teete, kus ta ees ja teised tagast järel, et Jüri tuli nööri töölta dislõunalt süüa. Seis, panin tule üles ja tegin ukse lahti. Köl sai nalja. Andsid oma kingitused mulle kätte alumiiniumipott, Castro ja kõiki kingitusi, asjad, mis kellelgi oli käskinud. Istusime lauda, sõime ja jõime kuni ööseni. Lapsed ei andnud enam järele ja hakkasin ma õlle pruuliad laulma, laulsime igat kanti püsti, köök käkile laual säility. Kui me laval säilite laulsime ja selle sõna juures oh hoi siis lõikeete Kustas kogemata oma kirsasaapakontsaga mulle silmaauku. Küll oli valus see sünnipäev, asi võttis kulu, aga sisse tuli koha. Ülesvõtja Aleks raid, Agu päev oli soe, keegi ei lähe ja räägis ajab une peale. Kui kedagi nalja natuke suvas, säilitsa näesele dimeeto kõrda kuulanud, kas ülesvõtja sinnapoole ei tuleks, et suvas pääve pilta teha, taas laste pilte võtta ja perekonnale omi kooa. Mõni jälle suurenere jäigi oma kuju järele, Alexil tuli meele, viskas Cerve paku peale, läheb, käib terve sääritsek üle läbi ja ütleb, et ülesvõti on meie õuel, kes spelta tahavad teha, mingu tunni aja pärast meile mõõtulebee te siia jääte ilma pildid, et mäesed hakkasid kõhe riidesse Jäätma ja laste nägu pesema. Alex läks kodo vaninodovoroti, kes Kõve pikalt pinget Voroteete vanaisa järve kuv panipuoroti peale ja asi oli valmis. Tüki aja pärast tulid pildi tahtjad õudset õue. Väeb sedelite ääreehitajad, Märdi sandid, siidilindid, juuksed ja siis ja lehvid rinde ees emadelellid, paremad riided seljal. Siidirätid Pie Jäketiga, uurid kaala, vana maalidelilt, uued surmariided, seljajatanud. Pean vanameestele uued riided, seljenie, seedrirätikud, Gaalan. Kui küsiti, et kossu ülesvõtja on, ütles Alex. Et ülesvõtja on, Toban, jäi, ilmutab, aga varsti tuleb, võtab üles ja siis hakkab geenitama kõige ennetti jääma kampa pildi ja seadama valmis. Kõik see jäädavalt endast pinkide peale valmis, emad istuvad keskel, lapsed sees alal, ema põlve kõrval, kes poel rahvas needeesvadki arvuti. Alex on osav ja kamandab. Seina tössa pea üles, et nägu Rolokile pildi peale jões. Kuule, sina sead, tee tõsine nägu, et on inetu kohagosol, vanal inimesel edev nägu, pildi peale tuleb. Vahepeal käib jale Voroti taga vaatama, kui kõik enam-vähem kõrra on, läks Aleks Vorottida Jaikas äärenõid liigutaga. Ära liiguta ka, eks kaks-kolm iselei mütsiga vasta. Varruka pakkuja ütles. Pilt on valmis. Kõige liia meel, Aleksei ütleb, et kes üksikult tahavad võtta Eskutuaali peale hakkan võtma kodaga, keegi tahab rohkem Alex, seletades Vaanud hakkas kisa ja Vandmine mõned Käämasid au ja tahtsid ülesvõtjale vennata, mõned jälle vintsida. Oh sääbemate ihu ja hing, nällid ja Belkad vanainimesi. Kas sul häbi ei ole Alex katskola saelaada nokata, et peksa ei soo. Kõik läksid Venemaa suure viha ja koogutusega, kui Ani paelv. Alexil oli uni läinud ja hakkas hoolega jälle Ago Raidma. Jaanitule see on 80 aastat tagasi Liise Liivati jootus. Talud. Oli kuulda, et mõisahärra lubanud jaanitule teha rannamõisa gaasikus. Kõik võivad sinna tulla. Kes aga tahavad vanad ehk noored see Kaasikul Peipsi järve kaldal kolmeistele Abram harjutas lauljatele neljahäälset laule, et siis härra ja proua meelejaks jaanitule juures laulda. Meie juuli oli kõige parem laulja, Aabram ise ütles ükskord meile juuli olla kõige parem aldilaulja. Vanemad tüdrukud ehtisid ennast, et jaanipäevale minna. Mina ka tahtsin kangesti minna, aga Juula ei tahtnud, et mina sinna läheksin. Seletas, et seal on mõisahärra proua noorhärrad, preilid ja külalised. Kõik tulevad jaanitulele, kõigele uhked riided seljast, preilidele on kübarad peas ja Brunellid jalas. Suur laud on gaasikus üles jäetud, pingid ümber, nii kui pulmalauad. Kuhu sina oma vana kleidi ja paljajalu ka sinna tuled? Ei tea, kas sinna paljajalu, lastessegi, mina nutsin ja jonnisin minal, taan Jaanid tollele minna ja mina tahan Saxo näha. Viimati ema lubas mul minna, ütles veel, et mine seis, aga ole sealt täiesti, et aga et jalgu ära Itaallata. Läksin siis teiste lastega mõisa kaasiku jaanitulel tee peal nägin, et mitu last olid paljajalu, kui minagi. Gaasikus nägin, et mõisa lapsi oli ka meetodüki paljajalu. Siis jäin ka julgemaks ja jooksin igal pool vust, teisedki olid suure laeti, ots oli suur tünn aetud ja selle tünni sees põles tuli ja seal aias suitsu välja. Gaasikus maa peal olid Meetu tuld. Seal tulede juures istusid vanemad inimesed. Sakste teeniteerisid, kompsed, kaste ja kõiksuguseid asju suurte laudade juurlaudade peal panti seegi kraami, pudelid ja klaasijoogi ja sakslastel. Juuli ütles, et keegi öelnud, et lauljatele kääntakse sealsel laual toolid, saksad küll olid prouadele preilidele uhked riided seljas, peas olid sooledega kübarad, jalas Brunellid ja kiiged. Härradel olid kaabud peas ja ilusad uued riided seljas. Ühel ajal olid veel valge pintsak seljas. Saksad eestlased laudade ümber ja kõik olid väga, sest et mis neid tuleb kolmeistelt, Aabram, Meie juuli ja kõik tõelised lauljad kogusid takte laudade ligi. Aabram andis lauljatele hääled kätte, hakkasid laulma Eeessando armuga ülemaid õnnista. Siis laulsid veel teist laulu suvelaulu. Proual oli hea meel ja laskis lauljatele saia ja õlut anda. Aga lastele käskis jagada kringlid, külmed, tormasime, seis seal ei jaga ja ümber ei hoolinud enam oma jalgadest, kas olime paljajalu või saabastega. Mina sain ka ühe kringli kätte. Pärast laulsid lauljad Medku, ilmalik kui lusti. Laulu viimane laul oli õhtu õhud, sõudvad salalepalehti, libistas lustil laksu, lööb nüüd kalajärve pinna selgusest, kui selle laulu ära laulsid, siis tuli üksak, see valge pintsak tuga Juula juure ja ütles. Mina olen doktor Mihkel Veske. See laul, meeste laulsid, on minu tehtud ja saadetud. Teie olete mu laulu hästi laulnud, siis kingin teile ühe raamatu. Selle raamatus oli ka need salmid, mis seal lauldi ja veel palju teisi. Neid doktor Veske salme õppinud div pähe rohkem kui kirikulaule. Palju on mul kirikulaulu meelest ära läinud, aga need doktor Veske salmid on veel praegugi meeles ja selgelt.