Mõnikord on tore unistada. Kujutad endale ette seda, milline võib olla elu tulevikus 100 või isegi 1000 aasta pärast või kanduda mõttes kaugesse minevikku, millest meile jutustavad õige napisõnalised. Ajaloo allikad. Kujutleme korraks, et kooliraadiol on hõbedane võlumikrofon, millel on kaks suurepärast omadust. Ta võimaldab tagasi minna möödunud aegade hämarusse ja tõlgid vajaduse korral kaasaegsesse eesti keelde meile muidu arusaamatuks jääva võõrkeelse kõne. Olgu nii. Ja saadame nüüd sellise mikrofoniga varustatud noore reporteri 14. sajandi Itaalia maade täpsemalt Polonia linna eta meile jutusteks sellest, kuidas tol kaugel ajal koolitarkust taga nõuti. Loomulikult peab ta esinema keskaegse inimesena, mistõttu palume andestada mõned ebatavalised kõne, pruugid ja issanda nime sage mainimine. Tol ajal oli see kombeks, sest vastasel juhul võis võõras teede ja kergesti sattuda inkvisitsioonikohtu kätte ja siis hädadal. Aga meil võib reporterit võlu mikrofoniga veel edaspidigi tarvis minna. Niisiis teele. Ma kõnnin praegu Itaalia kuulsa sinitaeva all mööda tolmust ja aukliku Polonia tänavat ning otsin siinset ülikooli. On kuum keskpäev ja päike kõrvetab halastamatult peaaegu lagipähe. Majade akende ette on tõmmatud varri katted ja tänavad on inimtühjad. Eemalt kostab peakirikukella helin, millega kutsutakse inimesi keskpäevasele jumalateenistusele. Pöördun ümber nurga ja seisangi ülikooli ees. Just nii nagu head inimesed mulle juhatasid. Suur, ma ütleksin isegi sünge kivimaja, väikesed aknad, paksud seinad, kaugele üle räästa, kinnitlev katus. Itaalias on selline katus üldse väga levinud, aitab kaitsta päikese eest, mis alatasa kipub liiga tegema. Välisuks on pärani, mingit valvet ei ole. Nii et astun sisse nagu õige mees kunagi. Milline meeldiv jahedus? Avar eeskoda, ja sellest võib koridor nii paremale kui vasakule. Kui pööraks õige paremale. Hämarus akendest langeb kiviplaatidest põrandale vaid kitsast päikesetriip. Rasked tammepuust uksed. Üks. Teine. Kolmas. Siin aga on üks uks irvakil. Lükkan seda ettevaatlikult. Küllaltki suur võlvitud laega ja kahendits aknaga Rooribusurrats umbes poole sellest täidanud pikkade pingil situvad. Mõneski meenutavad meie koolipinke, kuid selle erinevusega, et kirjutamiseks on jäetud õige väike lauatükike Syclaris toot pinkidel istuvad Maret mehefieri iteetsimuskvoscine ul labore sumpto molest eakvambrevissima. Aeglaselt ette tema ees kaldsinisel alusel lebamas suurest paksust raamatust idupärandi ajutida, katkestab lugemise. Ja annab loetu kohta ladinakeelseid seletusi. Illa vaatas noormehed kes on ilmselt Polonia ülikooli üliõpilased, mõnede õige noorukesed, teised juba eakamad, kuulavad teda hoolega. Üks kummaline asi oli, mitte keegi ei tee märkme input ei püüagi loengut üles kirjutada, et viina hoolega kuulavad, üksnes esimesed read keskel aetakse tasase häälega juttumine tagumises reas ma näen isegi paaritukastajad Urm ja mitte ainult Tugastajat, sest õudu, moodulid. Üks tarkuse taganõudja tuut magab täiesti avalikult, rendis argumenta. Eks koogid, Taavit imik Rüllo sõdide ette arte retoorika Trisclibros nähtavasti puhkab välja möödunud remon. Teen soolum ja ka üliõpilaste riietes neurnäodoneigeerinevadiculam tsivilitaat, siin pingil istuvad ilmselt kuumaverelised itaallased assigna, sealt kuulen saksakeelsed sosinad. See noormees on aga kindlasti inglane niivõrd jäigalt tagasihoidlikult kuulata loengut. Kuna kogu jutt käib ladina keeles, siis ei takista erinev rahvuskellelgi keskaegses ülikoolis õppimist, sest ülikooli pääsemise eeltingimuseks on ju ladina keele vabaoskus. Kuna ka meie teadmised selle kuulsa keele osas on õige napid, siis keeraksin võlu mikrofoni seda nuppu, mis aitab lektori loengud ka meil mõista. Ja lõpuks peame tähele panema, et igale kõneliigile on omane oma stiil. Et kirjalikul ja suulisel kõnel on oma erinev stiil ja oma stiil on kõnel vaidluse ajal ja poliitilisel kõnel Jakohtu kõnel. Kirjaliku kõnestiil on kõige täpsem aga vaidlus kõnestiil kõige näitlejalikum. Seda tuleb kõne ettekandmisel tingimata meeles pidada. Myon Aristoteles juhtinud tähelepanu sellele, et kirja pandud kõne tundub lugemisel sageli vana suulisel ettekandmisel aga vägagi huvitavana, sest selline on ta stiil. Sellega siis tänaseks lõpetatud. Kasutan hetke ja püüan õige professori käest üht-teist teada saada. Kiidetud olgu jumal kõrgel taevas igavesest ajast igavesti. Aamen. Tulen kaugelt ja tahaksin siinse ülikooli kohta mõnda teadust saada. Kaugelt tulijaid on meil palju, sest Polonia universiteedi kuulsus ulatub üle kogu kristliku maailma. Räägitakse, et siin olla kõige targemad, rooma õiguse tundjad. Kui nii, siis kõneldakse. Tõesti, issand on juba nii korraldanud, et mõne ülikooli juurde kogunevad just ühe teaduse targemat pead. See, kes tahab jumalikku tarkust, Studeerida, seadku sammud Pariisi universiteedi suunas. Salerno ülikool õpetab aga inimest tohterdama siin maapealses elus ja jurisprudentsi. EL-i õigusteaduse osas ei ole Polonia ülikoolil võistlejat. Ehk olete teiegi juba mõnes universiteedis tudeerinud, kust muidu see ladina keel ei, seda teps mitte ladina keeles ainsa ohu kohalikus kloostrikoolis, siis tuleb õige otsast peale hakata. Ja kõigepealt kunstide teaduskond ellik fakulteet läbi teha. Ma tahaksin ikka õigusteadlaseks, mitte kunstnikuks saada. Näha kohed, universiteedi asjades olete veel võõras. Kunstide teaduskonnas peavad õppima kõik stuudioosused õpetatud meestele nii vajalikke tarkusi nagu seitset vaba kunsti. Need oleksid kõigepealt grammatika, mis õpetab õigesti ladina keelt pruukima. Retoorika, mis õpetab ladusalt esinema ja dialektika, mis õpetab õigesti mõtlema. Need kolm kokku moodustavad esimese astme ehk ladina keeles triivi omi. Pärast selle lõpetamist õpite edasi kõrgemas astmes ellik kvaatariibioomis matemaatilisi teadusi, haritav meetikat, geomeetriat, muusikat ja astronoomiat. Ja alles seejärel saab teist päristudent, kes võib õigusteaduse uurimisele asuda. Ja mina lootsin, et kohe saan soovitud erialale. Teadus nõuab kannatust ja pikka meelt, issand, pole seda igaühele andnud ja nii mõnigi jätab stuudiumi pooleli. Aga see ei tähenda, et teie ei peaks tulema. Tõsi, mitte küll praegu, sest suvine vaheaeg on ukse ees, aga sügisel võiksite proovida. Ja kuidas siin üliõpilase elamise-olemisega lugu on? Teadagi kuidas. Ainult et sellest jutustab teile paremini Vastmeni stuudioosus. Giuseppe, tule räägi õige sellele noormehele meie üliõpilaste elamisest. Kiidetud olgu issand taevas, igavesest ajast igavesti. Aamen. Nii et mina lähen küll su Seppe teile kõik muu räägib, mis vajalik on. Ahaa, sellid, uus nägu. Kus sa siis siia ilmusid, olid juuratodeerima, kas kõlisevad on ka näo ja juuste järele, oled põhjamaalane, seda küll balti mere äärest sillad sakslastega ühte kampa, nemad aga sätivad kojusõiduks, eks ole, Vilbret ei jõua ära oodata. Ei jõua ära oodata, millal need igatsetud koerapühad ometi kätte jõuavad. Tohoh, koera pühad, aga kuidas siis kui südasuvisel kõige palavamal ajal suure koera täht kogu taevasse tõuseb, algab ju üliõpilastel vaheaeg peale. Suur koer on ladina keeles Khanis major ja sellest ka vaheaja nimetus Caniculad. Oleme siin talve ja kevade läbi liha suretanud ja nüüd ihkab loomulikult iga mees koju. Mul pea juba huugab sellest Aristotelese retoorikast muudkui kuulaja pea meeles aga minul vajub keskpäevase palavusega vägisi silm looja, ainult kuulate ja midagi üles ei kirjutagi. Oled sina ikka imelik, kust veaks vaestudioosselle kukru võtmat endale Bergamenti osta. Iga Bergabelgile kirjutatud raamat maksab terve varanduse. Seepärast hoia kõrvad lahti ja pea meeles, kui tahad midagi ülikoolist kaasa saada. Tõepoolest, küsisin rumalasti, sest sel ajal paberit Euroopas veel ei tuntud ja vasikanahast peenelt pargitud pärgament maksis kulla hinda. Ja ainult loengute kuulamisest seisabki teie õpitoa, kus sa sellega peale loengut Anveltist, pudid, ellik, vaidlused, kollokviumis ehk jutuajamised professoritega, kus kontrollitakse, mida sa tead. Ja kõneharjutused, kui tunned huvi, tule, kuulakus, kakstudenti õpivad esitama Karl Suure-aegse õpetlase Alqueeni ja Karl Suure poja Pipini kahekõnet nad siinsamas kõrvalruumis, aga hea meelega siis läkk. See pikem kujutab endast Pipini õpetajat, kellele poisikene muudkui laob küsimusi. Aga tema peab vastama. Mis on ajaloovalvur, mis on sõna hinge reetur, mis sünnitab sõna keel, mis on keel? Õhuviis mis on inimene? Möödu teekäija vanaduse ori, mis on pea, keha tipp, mis on keha hingeeluase, mis on silmavalguse Aluvad, mis on kõrvahelide kogujad, mis on hambad, toiduvesti, kivid, mis antuur. Õhurahutus, mis paneb liikuma v ja kuivatab maa. Mis on udu? Keset päeva, mis on rohi, maa, rõivad. Egas midagi, meelespidamine peab tudengil tugev olema. Paistab, et see ülikoolis õppimine on päris vintske töö raske ikka, eriti siis, kui sa ise ei oska seda kergemaks teha. Aga kuidas teil muus osas elamisega on, kas raha jätkub? Üliõpilasel pole kunagi raha, sest see, kel kuld, kõliseb kukrus, vaevaldati ülikooli tuleb tema oskab juba oma aega mõnusamini kulutada ja pealegi ütleb ladina vanasõna. Pleenus Venter Lons toodet libenter, mis tähendab, et täis kõht ei taha hea meelega õppida. Nii et rahapuudus pole õppimisel suuremaks takistuseks, peaasi, et sind universiteeti vastu võetakse. Aga kuidas te siis ilma rahata ikkagi saate? Teadagi, kuidas. Tengelpung on täiesti tühjaks saanud, siis läheme kerjama, sest sandile ja tudengile on linna magistraat ise vastava loa kätte andnud. Ainult et meie peame kerjama salkadele, mitte ükshaaval ja kas antakse ka alati? Sest ega meie niivõrd palu, kui just nõuame, mitte lihtlabaselt, vaid laulu saatel. Näiteks nii jõuame oma poistega rikka kaupmehe ärberiaakla alla, ümberringi jumala rahulik, kõik magavad. Ja siis lasen mina vaikses serenaadi lahti. Olen laevnikud, Tallo, ema kurssi seata, justkui pilvisekslev lind, kellel teed, ei teata, kütket kinni minna ei pea, ei mind riivik peata, otsin endasarnaseid, neid, kes pole veata. No tavaliselt selle peale ei anta midagi. Aknad tehakse küll lahti ja unised näod vaatavad välja, tahavad veel kuulda Giovanni kaunist häält. Aga võta näpust, siis astun platsi, mina aja sammul mööda laia tee, et nagu ikka noorus vahedesse mässinenud mõtteist kaob mul voorus rohkem lõbu, ahtlust muss on kui hüve ja hinges olen surnud ning teenin oma liha. Ja siis juba antakse. Kes viskab tüki vorsti, kes käänu juustu, kes saiapätsi mõnikord veereb isegi münt sillutisele. Siis jätkub jälle mõneks ajaks. Lugupeetud kuulajad vaevalt küll, et täpselt niisugust reportaaži kunagi antud on, kuid ajaloolised allikad kinnitavad, et midagi sellist võisid keskaegsed üliõpilased oma uudishimulikele külalistele küll pajatada. Algeline oli tolleaegne ülikool, õige kesised need teadmised, mida seal üliõpilastele jagati. Kuid ei tohi unustada, et see oli kõrgema hariduse algus ja iga algus on ju raske. Seda enam, et kirik püüdis tol ajal iga vabamat mõtet hoolega kammitsates hoida. Kõigele vaatamata kujunesid ülikoolid otsiva inimmõttekeskuseks ja andsid edaspidi paljugi teaduse ja kultuuri arengule. Sellest aga juba kunagi edaspidi. Siis kui tuleb juttu meie oma ülikoolist auväärsest ja vanast Tartu ülikoolist.