Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäeva, 26. oktoobri sündmustest. Stuudios on mardabelil Grauberg. Oktoobris tõusis kõige populaarsemaks parteiks opositsiooniline keskerakond, mida toetas 32 protsenti valijatest. Erakonna toetus kahanes septembriga võrreldes viis protsenti ning peaministri parteid toetas 29 protsenti valijatest, selgub rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Emori uuringust. Aga tuule tõttu oli täna mitmel pool Eestis elektrikatkestusi. Algselt oli elektrita umbes 500 majapidamist ja ettevõtet üle Eesti. Nüüdseks on enamik riketest kõrvaldatud. Iisraelis on oodata ennetähtaja selliseid üldvalimisi, sest suurima partei Kadima juht Tzipi Livni koalitsiooni moodustada ei suutnud. President Shimon Perezi sõnul ei ole valimised tragöödia gruusia presidendi sukk. Tiidis asuvast residentsist leiti kaks tankitõrje naati. President vigastada ei saanud ning pommid tehti kahjutuks. Täna algas viies juudi süvakultuurifestival. See on kogum juudi kultuuri eri tahkudega pühendatud ettevõtmiste eest. Kahe päeva jooksul toimuvad loengud, meistriklass ja raamatu esitlusfestivali peaesinejaks on üks juhtivamaid Bledsmer muusika esitajaid. Eesti rahvusringhäälingu kuuldemäng pälvis Berliinis tele-raadio- ja võrgumeediavõistlusel eriauhinna. Päev on Euroopa parimate kuuldemängude esiviisikus koos prantsuse, iiri ja kahe Inglismaa kuuldemänguga. Ilm on öösel ja homme päeval vihmane, sooja on viis kuni 10 kraadi. Ja nüüd kõigest pikemalt, kuni oktoobrini oli Reformierakond populaarseim erakond järjest viimased 20 kuud, nüüd tuli liidripositsioon loovutada keskerakonnale. Sotsioloog Anu Tootsi sõnul on languse taga meie praegune majandusolukord Margitta. Otsmaa jätkab. Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellimusel. Intervjueerisin oktoobris üle 1000 inimese üle kogu Eesti. Reformierakonda toetas oktoobris 29 protsenti valijatest ehk viis protsenti vähem kui septembris. Tallinna Ülikooli professor Anu Tootsi sõnul on see pikema protsessi tagajärg, mis on selle põhjused? No eks see on ikka majandusolukord. Ma arvan, et kui varasematel kuudel tõesti usutised seda juttu, et me oleme mõjutatud maailma majandusest ja valitsus saab siin vähe teha, siis nüüd hakkab üha enam ilmselgeks saama see, et, et valitsus ei suuda ohjata seda olukorda, ei suuda planeerida ja tegutseda kriisi oludes ja ette näha sündmusi, et see on nüüd see, mis on toetust hävitama hakanud. Keskerakonna toetus ei tõuse mitte seetõttu, et Reformierakonna oma langeb, vaid seepärast, et Tallinna valitsemine läheb hästi. Anu Toots. Ka Tallinna linna äsja tehtud uuring, mis oli Turu-uuringute aktsiaseltsilt, näitab, et peaaegu kõikide linna elu puudutavates küsimustes on on inimeste rahulolu paranenud, see tõstab ka toetust. Ei saa väita, et need, kes varem toetasid Reformierakonda, et need on nüüd läinud üle Keskerakonna toetajate hulka Mitmed teised valitsusparteid on kaotanud oma toetajaid, aga näiteks rohelised on oluliselt kasvatanud oma toetajaskonda, et kuhu see tendents nüüd on, siis? Roheliste ja sotside puhul võib küll olla nii, et need, kes, kes varem olid sotside poolt, et nüüd täna on roheliste poolt, sest eks sotsidele langeb ka ikkagi palju vastutust selle eelarve kriisi osas. Anu Tootsi sõnul kipub meie poliitika olema isikukeskne võrdusmärk pannakse nii Reformierakonna ja peaminister Andrus Ansipi vahele kui ka Keskerakonna ja linnapea Edgar Savisaare vahele. Reformierakonna puhul on ka võib-olla see nende enda suhtekorralduse teema, et nad peaks Ansipi kõrvale panema teisi tugevaid erakonna juhtfiguure. Siim Kallas on ennast mõnevõrra distantseerinud erakonnas ja Kallase populaarsusega enam nii-öelda ratsutada neil ei õnnestunud. Anu Tootsi sõnul konkureerib majandustemaatika rahvusliku ja patriootilise temaatikaga, milliseks kujunevad tasakaalud. Mõne aja pärast? Selles, et Keskerakond on oluliselt jõudu kasvatanud ja näiteks, mis on huvitav, IRL on kasvatanud toetust muulaste silmis, et see on selle tagajärg, et viimasel kuul ei ole väga palju olnud selliseid haavaid ideologiseeritud teemasid, et see Gruusia konflikt vajus sisepoliitika ja avaliku arvamuse jaoks suhteliselt kiiresti ära, vabadussambaga ka on nagu on ja kui nüüd keegi ei tõstata jälle seda rahvuslikku temaatikat, siis ma prognoosin, et need tendentsid, mida me praegu näeme, et reform ja sotsid langevad ja kesk ja võib-olla mõned väiksemad parteid tõusevad, et see jätkub. Tugeva tuule tõttu oli täna mitmel pool Eestis elektrikatkestusi, üheaegselt oli elektrita umbes 500 majapidamist ja ettevõtet üle Eesti. Nüüdseks on enamik riketest kõrvaldatud, ütles Eesti Energia jaotusvõrgu pressiesindaja Kristjan Hamburg. Päeva jooksul on neid rikest natuke peale tulnud, aga mitte oluliselt palju, et ütleme nii, et päeva keskmiselt on üheaegselt üle Eesti olnud kuskil 500 majapidamist ettevõtet ilma vooluta, nii et, et see on väga suur number, ei ole nüüd selle ilma kohta. Ja põhiliselt ikkagi need rikked olnud Saaremaal ja Hiiumaal. Praegu veel tegeletakse Hiiumaal Kõpus elektrivarustuse taastamisega, et paljud kliendid on seal küll juba voolu tagasi saanud, aga siiski on seal veel ka katkiseid liini lõike, et on palju puid kukkunud liinide peale ja ka autotee selleni, et seal on raskendatud ka autoliiklus. Aga õnneks on meil osaliselt seal lõpus ka maakaabelliini, nii et oleme suutnud seal osaliselt elektrivarustuse taastada ja päeva peale on need rikked olnud. Lasin teistel rannikualadel, Harjumaal, Pärnumaal aga natuke Virumaa poole ja sisemaal küll vähem, aga, aga näiteks ka Võrus üks niisugune keskpingerikke on olnud, et kus on paarsada klienti üheaegselt selle rikke tõttu oma elektrivarustuse kaotanud, aga aga ütleme nii, et väga-väga keeruline see päev ei ole olnud. Siiski. Nende nüüd õhtult oodata tuul, ilmajaama teatel Vistan nõrgenemas Jah, on nõrgenemisega siin veel mõned tunnid tagasi infosaartelt, et oli ta endiselt olnud päris tugev seal veel, et iiliti üle 20 meetri sekundis, aga loodame, et nüüd rohkem enam ei, ei, ei tõuse see tuul ja päevaga tekkinud Rickenud suudame ära likvideerida ja osas muidugi on juba juba kõrvaldatud enamus neist, mis hommikupoole rikked tekkisid. Tal on häiritud ka laevaliiklus mandri ja saarte vahel. Parvlaev Viire jäi Kuivastu sadamasse ning liinil opereerib vaid parvlaev Regula, mis väljub kummastki sadamast iga kahe tunni tagant. Lennufirma Avies tühistas halva ilma tõttu kõik õhtused Tallinna ja Kärdla vahelised lennud välismaalt. Iisraeli valitseva partei Kadima juht Tzipi Livni teatas, et soovib erakorralisi valimisi, kuna koalitsioonikõnelused jooksid ummikusse. Liimi sõnul otsustas ta valimiste kasuks pärast seda, kui võimalikud koalitsioonipartnerid tulid välja majanduslikult diplomaatiliselt ebaseaduslike nõudmistega. Peamiseks takistuseks koalitsiooni moodustamisel oli usu äärmuslaste šassi partei nõudmine, et uus valitsus ei tohi nõustuda Jeruusalemma palestiinlastega jagama. Samuti nõuti paremaid sotsiaaltagatisi. Linn kohtus täna president Shimon Peresiga. Ühises telepöördumises andis president mõista, et oodata on valimisi. Ta lisas, et need ei ole tragöödia. Gruusia ja lääneosas suktiidis asuvas presidendi residentsis leiti kaks tankitõrjegranaati, teatas siseministeerium. Pommieksperdid tegid pommid kahjutuks. Granaadid leiti botaanikaaiast ning need võisid sinna. Jäta vene sõjaväelased tänavu augustis-septembris, kui Gruusia ja Venemaa pidasid lühiajalise sõja Lõuna-Osseetia pärast, arvab kohaliku piirkonna kuberner Zaza Corioosja. Leedu president Valdas Adamkus avaldas lootust, et uues parlamendi koosseisus moodustub Töövõimeline koalitsioon, kes suudab riigile hädavajalikke reforme teoks teha. Adamkus kummutas meedias kõlanud väite, et ta olevat kohtumistel erakonna juhtidele soovitanud tungivalt sotsiaaldemokraatide kaasamist koalitsiooni. Adam Kose sõnul ei saa olla mingeid läbi rääkimisega ettepanekuid ilma tänase päeva valimistulemusteta. Koalitsiooni moodustamise ametlik arutelu võib tema sõnul alata homme või ülehomme. Keskvalimiskomisjoni teatel oli parlamendivalimiste teises voorus pärastlõunaks valimas käinud pea 25 protsenti valijatest. Tagasi Eestisse, Pärnus on eraalgatuse korras juba 10 aastat premeeritud autojuhte, kes jalakäijaid viisakalt üle tee lasevad. Toomas šalda räägib lähemalt. Tartu Ülikooli Pärnu kolledži õppejõud ja sotsiaaldemokraadist Pärnu linnavolikogu liige Valter Parve on tänaseks juba 10 aastat aktsiooni austa nõrgemat raames koos õpilastega korraldanud vaatlusi linna ülekäiguradade juures. Poegade õnne ettevõtmisele olnud sponsoriteks erinevad kütusefirmad, kes planeerivad viisakaid juhte. Kütusega toimumise aja jooksul on tasuta kütust saanud 58 autojuhti. Valter Parve meenutas, millest asi alguse sai. Emotsioon oli vast nördimus jampoga hoolimatuse pärast ja selle asemel, et kritiseerida kedagi või midagi, arvasin, et üritaks ise olukorda kuidagi mõjutada. Mina saan toetuda ainult nende 58 seni toimunud vaatluse tulemustele, esialgu märkisime vaatlusprotokolli ka nii-öelda matslikud autojuhid ja siis oli suhe umbes kaheksale Matlike kasuks iga kaheksa mühaga kohta, siis võiks niimoodi viisakas peataja, aga näiteks nüüd sellel viimasel vaatusel see loodushaigla juures seal veerand tunni jooksul peaaegu et vastupidi, väga-väga-väga viis autot järjest väga ilusat seksikat lasid jala Keedule teie pidurite kriginat otsasõidu vältimiseks täiesti märgates inimest seismas sebra otsast pidas ja oli väga kena pilt, et olete tegevust, see töö ei ole läinud tühja kohta, võib-olla mina subjektiivselt tahan näha seda tulemust ja sellepärast, et mina ei ole õige ütleja, aga tulemused võiks olla vast nendele paarisajale tudengile, kes kaas on siiamaani löönud ja Pärnu koolide õpilased gümnaasiumitest kolmes gümnaasiumis on olnud osalejaid ja siis võib-olla need autojuhid, nende pereliikmed, tuttavad, et ma usun küll ning keda see on nüüd enam-vähem vahetult puudutatud, on nii paar-kolmsada inimest, need vast on saanud julgust käituda, olla hoolivalt ja tempot maha võtta. Mingi tendents vast on pisut vanemad pisut kehvema toodud oleks nagu hoolivamad ja see ei ole väga range väide. Jälgi. Asja väikesel distantsil on teil olnud olla tunnistajaks ka mingitele päris ohtlikele situatsioonidele. On küll nüüd sellel viimasel vaatluselgi kõigi nende viisakate kõrval pööros melu majade vahelt mööda sebrat üsna hoolimatult niimoodi jalakäijaid kahte lehte pritsides. Üks eks auto välja, need oli küll jah, kole vaadata, et mõnikord tahaks tõesti olla ka mundris hea sauaga. Tausta nõrgemad on saanud valdavalt positiivset tagasisidet, ka sponsorite leidmisega pole raskusi, lubab Valter Parve aktsiooni jätkata. Üht palustajaga kuulajatele veel öelda, kui autojuht heid viisakalt üle tee laseb, oleks kena, kui viipati talle jäteraate. Heatujuline juht on reeglina viisakam. Täna algas juudi kultuurifestival Ariel Margitta otsmaa rääkis festivali kunstilise juhi Jaan-Eik Tulve. Ka kui tavainimene kuuleb mingeid fragmente kusagilt võtta, paha see on juudi muusika kõla, et aga tegelikult on juudi muusika väga värvikas muusika. Juudi muusika tõepoolest, värve võib leida absoluutselt igasuguses traditsioone ronis sellepärast, et viimased 2000 aastat isegi rohkem on juute üle maailma erinevate kultuuride juures elanud ja kõik need kultuurid, kurid omalt poolt on segunenud väga tugevalt juudi kultuuriga Eestis. Kui mõelda, kui palju meil on juudi päritolu muusikuid või kirjanike ja kunstnike, nii et kõik on mingisuguse jälje kindlasti jätnud. Festivalil, mis nüüd algab, on kontserte, on töötubasid, on näitusi, raamatu esitlus, mis seltskond siia koguneb. Festival on suunatud eelkõige ikkagi Eesti inimestele kõikidele, kes tahavad sellest kultuurist midagi teada ja sellest osa saada. Ja seetõttu me olemegi püüdnud juudi kultuuri näidata väga erinevate tahkude. Seetõttu me korraldame alati loenguid, mis aitavad väga selgelt ja otseselt kultuurist. Arusaadav, aga kesin viib tõepoolest väga erinevaid inimesi, kus need kontsertid toimuvad. Sellel aastal on meil kaks kontserte. Täna õhtul on Tallinna rongis kontsert, kus esinevad Sofia Rubina ja ansambel Vox Clamantis ja esitatakse Sephardi juutide traditsioonilist muusikat seal siis idamaade juutide traditsioonilist muusikat, mis kadutab eestlasele, ei ole vanast paberist Iraagist, Iraanist, Süüriast, aga nüüd teine kontsert on siis homme Eestiga vale, võib-olla tuttavlik, homsel sisklets, märg Ida-Euroopa, juutide rahvamuusika, pidude ja pulmade muusika, seda esitab väga tuntud Ameerika klarnetimängija oma ansambliga ja jällegi nende nägemus sellest traditsioonilisest muusikast on modernne džäss, ilik, kust ta need noodid kätte saada või kõik need selle materjali, mille põhjal need asjad selgeks õppida. Noodid on pärit minu väga hea sõbranna Iisraelile helilooja Rauli käest, kes on aastakümneid tegelenud juudi traditsioonide säilitamisega, muidugi siis me oleme enda ideede järgi ära sättinud. Kas juutidele meeldib see, kuidas eestlane nende lugusid tõlgendab või esitab? Ma arvan, et muidugi sellepärast et muusika, nagu ma ütlesin, see safardi, juutide muusika ega seda ei tunne siin Eestis eriti midagi. Nii et see on avastus kõikide jaoks. Parimad noored filmiloojad tegutsevad Tartus, Raplas ja Tallinnas, selgus eile hilisõhtul Raplas, kui kuulutati välja koolinoorte filmifestivali kaader. Võitjad. Kohal käis meie Kesk-Eesti korrespondent. Nii tormilise aplausiga tervitas saalitäis koolinoori festivali võitjaks tunnistatud Tartu Ülikooli tudengite Elo Madissoni ja Richard Meitern humoorikat lühifilmi pealkirjaga suvetudeng, mis eristus korraliku teostusega. Teine koht läks Rapla noormehele otti kes õpib balti filmi ja meediakoolis filmi eest looduse kroon, kus parodeerides karu hukkumist kaitseministri ametiautorataste all vahetatakse inimeste ja loomade kohad. Kolmanda preemia viisid Tartusse Kivilinna Gümnaasiumi abituriendid Gerda Viks ja Liina Metsküla filmi eest 700 päeva allakäiguni. Kuna festivali võitjad olid eile hilisõhtuse autasustamistseremoonia ajaks juba Raplast lahkunud, siin intervjuulõik teise kohaga omaniku Rapla noormehe Otiigi rannaga, kes võttis vastu ka parima meesnäitleja preemia. Film räägib loomade ja inimeste suhtest. See idee tuli sellest uudisest, kui kaitseminister ajas selle karu alla. Sa tahtsid selle filmiga lihtsalt oma mure ära rääkida vaatajale või sa tahad sellega midagi rohkem öelda? Pigem nagu enda mure ära rääkida ja neid natukene nagu mõtlema panna. Linastunud filmide ühine tunnusjoon oli valu ning enda koha otsimine ja leidmine, kuid mida saalis viibinud noored ise nähtust ja festivalist arvavad. Viljandi kultuuriakadeemia tudeng Triin Kukk. Olles ise käinud nüüd kolmel kaadril ka kahel eelmisel, siis kahjuks pean tõdema, et minu jaoks filmide tase on langenud, natuke on olnud siukseid suurema vau-efektiga teoseid. Eelmistel aastatel ei rohkem sellist elu ja surma teemat, aga seekord oli see laialivalguv on natuke, võib-olla. Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilane Lee Tammeleht Ma arvan, et see on üks väga hea võimalus koolinoortel näidata maailmale ka ise olen Tallinnas koolinoorte filmifestivali peakorraldaja, et siis ma pooldan sellist üritust. Paidest. Esindusliku tele-raadio- ja võrgumeedia konkursil Prix Euroopa osales 40 raadiokuuldemängu, teiste seas ka rahvusringhäälingu raadioteatri kuuldemäng päev. Margitta otsmaa sai telefonile teksti autori ja lavastaja Andres Noormetsa. Vaeva nägime, palju, käed on siiamaani kiisud, aga. See on minu jaoks niisugune nagu hobitegevus, siis mul ei olegi nende asjadega vaeva, mul ainult rõõm igal hetkel. Õnneks on raadioteatris praegu niisugused ajad, et, et on võimalik teha seda, mida, mida tahad ja, ja siis ma tegin seda asja seekord. Millest see päev räägib, siis väga tavaline. Sündimise päevast, kus ta hommikul ärkab, õhtul heidab voodisse ja seal vahepeal juhtub niisuguseid asju, mis päris iga päev ei juhtu, mis on ühtepidi täiesti reaalsed sündmused, justkui on ka teistpidi on nad sündmused, mis on mingi kombel nagu sümboolsed tihtilugu meie ümber midagi plahvatab ja, ja tegelikult meedia peamiselt see, kes kõik need asjad plahvatama paneb, et ja sellele allegooriliselt on see asi justkui kirjutab. Õue astumine toob esimesed teravad detailid. Kas linde kuuleb, ei kuule, ei kuule. Kas sillutis läigib, läigib eilegi ei kuule, kas auto on kinni pargitud või pole. Kas õhus on lõhnu? Võib olla? Kes selles kuuldemängus oma suu lahti teevad, kes on need näitlejad? Seal on üheksa näitlejat, siis lõpetasid 2001. aastal Viljandi akadeemias näitlejatena, kes on minu õpilased, kes on nõus niisuguseid hullusi kaasa tegema, millest nad päris täpselt isegi ei tea, et mis sealt tulema hakkab, meile üldse ei öelnud, mida nad tegema hakkavad, kutsusin nad lihtsalt niimoodi igaühe eri kellaajal kohale, siis nad said selle teksti kätte ja kohemaid siis läksid stuudiosse ja reageerisid ja pärast ma lõikasin selle asja kokku. Ainus tingimus neil oli, et nad ei tohtinud teistele öelda, mida nad seal tegid ja saime kokku üheksa tundi niisugust musta materjali, millest siis kokku tuli pool tundi kuuldemäng. Nüüd te tulete selle kuuldemängu ja auhinnaga sealt tagasi, mis edasi saab? Eile võtsin üles öösel ja suure tüki järgmist kuuldemängumõtteline jätk sellele päevale, kui oli nende kuuldemängude öösial Assauwe tornis Tallinnas selle hästi toredaid kuulajaid, kellega me seal trehvasime, koos seda päeva kuulasime ja siis üks härra küsis, et kas sellele siis järge ei tulegi. Oh kui naljakas küsimus, et mis peaks igale asjale järg tulema, siis mõtlesin taga, tegelikult on ju selles küsimuses väga hea idee sees, nii et ma teen järgmisena kuuldemängu pealkirjaga öö nagu vastupidine äraspidine, nii et see, see, kes on päeva kuulnud, tegelikult ei oska selle öö kohta ilmselt midagi öelda. Ja lõpetuseks ilmast. Öösel sajab aeg-ajalt vihma, puhub edela ja lõunatuul 10 kuni 15, puhanguti 18 kuni 20, saartel öö hakul kuni 23 meetrit sekundis. Sooja on öösel viis kuni 10 kraadi. Homme sajab paljudes kohtades vihma, pärastlõunal alates Loode-Eestist saju võimalus väheneb. Edelatuul nõrgeneb päeva jooksul ja puhub viis kuni 13 meetrit sekundis. Sooja on homme kuus kuni 10 kraadi. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumbriga 17346. Stuudios oli mardaberil Grauberg kena õhtut ja kuulmiseni.