Te kuulate raadio kohta. Tudeng kolmveerand kolmveerand. See on tudengikolmveerand. Tere päevast on tudengikolmveerandi saade, sest tudengipäevad on Tallinnas tagasi. Mina olen saatejuht Rannar Park ja minuga on täna siin stuudios kolm külalist. Teren, ma olen sander. Ma käin tädis viimast aastat ja ma käisin Erasmuse korras Hollandis universtjatete. Tervist, mina olen EKLA troska, endine Tartu Ülikooli keemia bakalaureusetudeng, praegu õpin Tallinna Tehnikaülikoolis rakenduskeemiat ja biotehnoloogiat. Sel kevadel õppisin Göttingeni ülikoolis, Saksamaal Rasmusel. Tere, mina olen Julia, esindan sihtasutus Archimedes ja tegelen rahvusvahelistumise tegevustega kõrghariduse valdkonnas ning täpsemalt koordineerin Erasmus pluss programmi tegevusi. No näete, väga huvitav seltskonda, nagu tutvustustelt aru saite, siis kõik on tulnud siia tänu sellele, et nad on seotud kuidagi siis vahetus üli õpilaseks olemisega või siis välismaal käimisega kõrghariduse omandamise ajal. Sellest tulebki tänases saates juttu ja kas te olete ise kõik käinud vahetusest? Et saaksite rääkida sellest, et mis asi on siis Rasmus? Erasmus on vahetusüliõpilast programm mille käigus saadetakse siis üle Euroopa inimesi erinevatesse ülikoolidesse ja see tasustatakse Erasmus programmi raames ära. Ehk siis sa ei pea maksma, ülikoolitasusid küll, oleneb ülikoolist, aga suures pildis mitte ja Rasmus veel toetab seda, et sa lähed välismaale õppima. Julia, sina, kui siis koordinaator oled näinud seda asja kindlasti nii mitme nurga alt, et ise ka ei usu, millise, kui sina peaksid võtma kokku siis Archimedese tegevuse Erasmus plussi, tegevuse ja rääkima üleüldiselt, et milline see keskmine vahetusse mine on siis. No tegelikult Rasmus programm pakub mitmesuguseid võimalusi kogemuste täiendamiseks ning vahetamiseks ning tegemist ei ole ainult õppevahetusega, vaid pakutakse ka võimalust minna praktikale. Et meie keskmine tudeng on juba praktikant. Ta on 24 aastat vana. Käib keskmiselt kolm, viis kuud, viibib välismaal. Et mainisid seda, et 24 aastat vana keskmine programmis keskmine, aga kui palju on neid, kes tulevad ülikooli ja leiavad esimene semester koheselt, et nii, mina tahan nüüd vahetusaastale minna. See on väga õige küsimus, noh, tegelikult vastavalt reeglitele kohe esimesel aastal ei saa minna kahjuks aga sa saad ette valmistada juba valida ülikooli või, või uurida täpsemalt, et mis endast kujutab ja mis võimalused seal on ja tegelikult kandideerida juba, sa võiksid juba kevadel ja järgmisel aastal minna ja see on kõige õigem tee. Aga jah, on osa kindlasti neid, kes, kes kohe teisel aastal lähebki ja see on väga soovitatud selles mõttes, siis siis sul on aega veel oma lõputöö planeerida, valida oma suunda ja, ja võib-olla paremini midagi planeerida oma elus. Egle, sa käisid küttingerist siis, nagu ma aru sain, kust tuli otsus just, või kust tuli see valik selle ülikooli kasuks? Esiteks mõtlesin, et võiks saksa keelega kuidagi edasi minna, et iseenesest tsehhi oli ka näiteks variant, et kuna see elatustase on seal, hinnad on suhteliselt odavad, päris Soome Rootsimaalt kuidagi ei tahtnud, tahtsin veidi kaugemale ja samas Saksamaa keeleõppega edasi minna, kuna mul saksa keelega kokku puutunud mitte väga otseselt enne õppinud tegelikult ja ma kuulsin, et Göttingeni Ülikool on väga hea ülikool, eriti just loodusteaduste õppimiseks ja siis ma otsustasin, et jah, sinna ma tahangi minna ja oli väga mõnus valik, et ta on nagu tark justkui, et selline mõnus tudengilinn 100000 inimest ja kõik sõidavad jalgratastega. Ja kui palju on neid tutvusi, mis tekivad siis selle vahetus, kas käsitsi ministril või käsiaastal anti Mihkli ja et kui palju neid nii-öelda inimestega tekkinud selliseid klikke nii-öelda, kui paljudega sa hetkel näiteks veel suhtled, kui palju on seda, seda püsivust? Et kõigepealt läksin märtsi alguses ebasest, terve märtsikuu, oli keelekursus. Enne semestrit oli võimalik keele kursusel osaleda ja see oli väga hea valik, sest seal tekkisid esimesed sõbrad ja umbes 95 protsenti sõpradest saingi sealt. Ja muidugi semestri vältel ka suhtlesime, sest nende sõpradega ja praeguseks näiteks täna hommikul oli uudis, et Mehhikos oli maavärin ja kohe kõigepealt nägin seda sellepärast, et üks sõber postitas kuskil Instagramis, et maavärin oli ja siis ma kirjutasin kohe teisele sõbrale Mexico Citys, kellega väga hästi läbi saime, et kuule, et kas kõik on korras ja mis tunne oli ja kas majad on vist nii, et suhtleme igapäevaselt ja praegu on just üks sõber Brasiiliast üks Soomes mul külastasin tallinlased. Õhtul lähme maale sauna. No mis oleks veel parem Eesti Eesti kultuuri crash koos nii-öelda minna saunakellegimaa kohta? Aga Sander, sina ütlesid, sa käisid Hollandis, eks vahetusvahetus üli õpilaseks. Ma valisin Hollandikuna Belgiasse saanud minu eriala suunal, et ma just olengi Belgiast ja Hollandist väga huvitatud. Ja Hollandisse oli ainult üks koolsis investorit, Twente mille pärast me kokkuvõttes seda valisin, oli, et ma jälgisin ülikooli niimoodi edela label'i kohta ja minu valikutesse sai ta kõige kõrgem tol hetkel ta oli mingi sajase midagi. Ja põhimõtted, mis ma läksin, oligi, et ma tahtsin väga erinevad, teistsugused nagu õpi siis või siis tahtsingi nagu rohkem õppida, et juurde saada kogemusi ja niimoodi sõprade poolelt. Meil oli selline asi nagu kigin, mis oli siis eelnädal nagu The Division. Ja seal ma sain ka põhimõtteliselt kõik oma tutvused, et tegelikult oli veider asi Hollandi juures oli see, et tervis on niisugused rühmad, et 25. rihmad ja kõik nad käivad oma läbi käivad ühes istudes tundides, siis seal on iga mees enda eest, et sul on kogu aeg erinev klass, et see, ma seal niimoodi eel nädala osalesin, siis saan ma saingi tuttavaks oma sõpradega. Läbin, käin nendega üpris palju alles jaaguar kirjutasin oma rootslast sõbral Niglase, et ta oleks mulle paar pilti siis mulle vaja ka teha oma kolis esitlust. Siis oli selts paar pilti, siis otse need ikka käisin omadega läbi, et muidugi sõprusaina. Ai laialdast on ainult haige kuulda, aga kuulame natukene muusikat, tuleme tagasi ja siis vaatame edasi, mis pisut vähemalt. See on tudengikolmveerand. Saade, mida teie kuulate, on tudenginelikümmend, viis, mina olen saatejuht Rannapark ning minuga on täna siin eetris kolm ägedat inimest, kes on kõik seotud kuidagi üliõpilasvahetusega. Enne pausile minekut. Rääkisime siis sellest, et kuidas kõik on seotud üliõpilasvahetustega Julia. Kui siis on inimesed läinud kindlasti sinule koordinaatrina rääkima sellest, miks nad on läinud, millised on need sellised levinumad teemad, et miks noored lähevad üliõpilasvahetusse? Kindlasti see on uus kogemus, et uued sõbrad, uus kultuur, sa tahad õppida keelt, midagi uut vaadata. Ja Erasmus on mõnes mõttes ka fun, aga kindlasti on oluline see, et mida pakuvad välisülikoolid. Et tõesti see on hea võimalus kogeda midagi ja sa tuled tagasi, sa oled kindlam, sa oled motiveeritud, sa oled aktiivne, sul on ideed ja seda väga hindavad meie tööandjad. Et see on väga-väga suur boonus ja esimene samm tööturu jõudmiseks. Ja see on täpselt nagu sander, sina ütlesid, et sa valisid ülikooli vastavalt siis oma nii-öelda sellele seisule seal tabelis või nii-öelda pingereas. Et kas see oli samuti ajendatud sellest, et ikkagi tööturul oleks hiljem. Eriala, mida ma õpin, siis ma ei näe, et mul peaks olema probleem just tööturul. Aga millepärast ma läksin, oligi, et ma tahtsin näha, noh kui ma tahan ise näiteks midagi uut teha või läbi lüüa, siis ma peaksin mitte tegema nii nagu eestlaste ja nii nagu Eestis tehakse, vaid just vaatame, kuidas tehakse Hollandis või Saksamaa kuskil kõrgel määral. Kes väga hea point, aga kui te läksite vahetusaastale Egle ja standard ees millised olid need kõige suuremad ootamatused, mis teid tabasid kohalejõudmise hetkest alates? Minut, võib-olla oli natuke probleeme sellega, et ma tahtsin, võta kõigepealt õppeainet, pigem rohkem keemiateaduskonnast, aga see asjaajamine ja paberit, kirjadele vastamine Saksamaa poole pealt oli väga kaootiline. Reaalselt kirjutasin viie erineva inimesega, kes üks saunas mind teise juurde, teine kolmanda juurde, kolmas lõpuks ütles, et kuule, kirjutas sellele esimesele näide elust enesest. Ja noh, et see oli nagu keeruline nähtus siis bioloog lõpuks ma otsustasin võtta siis aineid ka bioloogiateaduskonnas, kuna sealne asemele oli väga kiired. Keemiateaduskonnas oli nüüd lihtsalt keegisugune inimene just vahetunud ja see tekitas segadust, tekitas segadust terve semestri vältel. Lisaks pidin lõpuks ikkagi Saksamaa pangakonto, la mis alguses öeldi, et ma ei pea tegema, kuna ma tulen Euroopa Liidust, aga miskipärast pidin seal avama, kuna sakslased soovisid direct makset, mis iganes see ka Eesti pangad seda ja, ja lõpuks võttis minul kui lihtsal tudengil Euroopa Liidust Deutsche pangakonto avamine need tervelt neli nädalat. Et sellised situatsioone, et ma kirjutasin ka blogi ja terve suur postitus oli paberimajandusest. Et täiesti uskumatu, et pärast seda hindan väga kõrgelt Eesti digiallkirjastamist kõiki teenuseid ID-kaardiga ja nii edasi. Julie sellest samast momendist ajendatuna, et kui palju siis kaasneb paberimajandus sellega, et hakata välisülikooli kandideerima, üldse sinna kohale jõuda. Kuna see on Euroopa Liidu programm, siis, siis terve Euroopas ei ole asjad nagu Eestis on, nagu me oleme harjunud, et aga mul on hea uudis, et alates sellest suvest meil on selline Rasmus e pluss äpp mis võimaldabki, väga palju asju juba teha, e-kujul ehk siis ülikooliga sõlmitavad lepingud on juba seal ja, ja noh, tulevikus kindlasti ma usun, et rohkem ja rohkem asju seal tuleb. Aga lisaks selles äpis on ka muud teiste tudengite soovitust mingi riigi kohta ülikooli kohta, et et see on väga äge asi, mis kindlasti tuleb laadida. Sander Sul, millised olid sinul kohale jõudes võisid kandideerida juba sellised ehmatus, momendid või midagi, mis tekitas nagu vastumeelsust, võib-olla sellele vahetusi teele. Ma olin juba nii ennast ära müünud selle ideega, et ma tahtsin nii väga minna, kas vabremons ei häirinud, ma teadsin teda nii palju. Mul jäi koordinaator, kes lihtsalt kirjutas mulle kogu aeg sul vaja sinna allkirja, okei, sinna pani allkirja Arveks Äram, isegi tean millele ma andsin, missad, andsin ära. Hollandi kooliga oli see, et ma kohale ja seal mul vaja mitte midagi teha. Nende nõudmised on nii karmid, et tegelikult need, mis Rasmus ette andis, et te pead need ladvad ära täitma, ei olnud mitte midagi selle, mis ülikool ise välja andis. Mul üks sõber oli samamoodi minna sinna ja temale tegelikult ülikoolist või et sa ei saa tulles, et sul ei andis, kes piisavalt kõrge ja kõik siuksed asjad. Et kohale jõudsin oli tegelikult kõik juba ära planeeritud, Stelt juba ennem pidime paberimajandusega ära tegema. Konto avamist mul ei olnud vaja teha, sest et seal sain oma kaardiga sain, oli üks automaat terve linna peale, kus ma sain raha välja võtta ja seal ma käisingi tegeledes sulas ja ei viitsin selle pangaga hakata nüüd oma kontot, loo. Ma võin täiendada ka siinpool, et tänu nendele reeglitele ja võib-olla selle bürokraatiale tegelikult see on väga turvaline programmi ja väga kindel, et sul on kindlad sammud, mida sa pead tegema ja seal garanteeritud, et järgmine samm on selline tänu selle bürokraatiale, võib-olla ongi ta nii hea ka, et ta on piisavalt läbipaistev ja, ja turvaline ja kindel, tudengitele. Ja mulle tundub, et osad probleemid tekkisid, olidki lihtsalt ebaõnnestunud millestki sellisest tegelikult see programm ise on tõesti väga lollikindel koordinaatorid hoiavad kogu aeg silma peal, et sulaks kõik paberid täidetud ja kõik jookseks. Et tegelikult see ei ole midagi hullu ja tõesti ma ise ka nii väga tahtsin minna, tegelikult mul oli, noh, ma teadsin ka, et paberimajandust nagu tuleb ja said hästi, okei, mitte midagi ülemäära keerulist. Aga rääkides üllatustest ja sellistest positiivsetest üllatustest just siis tihtipeale vähemalt rääkides nende tudengitega, kes on tulnud Eestisse õppima, välismaalt on tõenäoliselt nad kardavad natukene, sest tegemist on nende silmis ikkagi natukene Ida-Euroopa riigiga ja nii edasi kohale jõudes tuleb välja, et, et Eestis on nagu päris tore õppida, eks ju. Ja kuidas teil minnes, kas te olid mingid eelarvamused, mis hetkega purustati? Ma jään vastuse võlgu, ma olin tegelikult juba enne seda käinud Hollandis ja ma juba teadsin, milline see elu seal on, et ta tegelikult vägagi meenutab Eestit. Et linn, kus ma olin, oli Tartu suurune ja inimesed on väga sõbralikud, see oli võib-olla kõige veidram, et väga tihti ütles seda, et sa lihtsalt sööd sööklas, sest keegi lihtsalt kõrval kütta ei tea, miks eestlased oldakse veidra pilguga silma kõnetaks minema, aga seal oli see väga tavaline, aga see oli nagu tundub, nagu normaalne. Saaki inimeste tuttavaks, kuidas muidu. Näeb tõesti natukene ebaeestlaslikult tulla ja istuda lihtsalt kellelegi ligi, hakkate juttu ajama. Aga Julia, kui palju teie siis koordinaatoritena tegelete sellega, et inimesi nii-öelda maha rahustada, et kui palju neid noori, kes pabistavad üle igasuguste väikeste pisiasjade pärast? Meieni on tõesti pisikesed, asjad ei jõua sellega tegelevad ülikoolide koordinaatorid ja igapäevane töö ongi, et kellelegi midagi juhtub endale tuuterid oma süsteemil, kuidas nad aitavad, et meieni jõuavad täiesti sellised suuremad asjad. Aga kui üldse vaadata statistikat, et sa mainisid neid, välistudengid on šokeeritud Eestist, noh, tegelikult praegu olukord ei ole juba selline, et Eestisse šokeeritakse, et meil välistudengite arv on väga-väga suur. Rahvusvahelistumine on Eestis väga kõrgel tasemel ja statistika näitab, et noh, peaaegu meil on balansis väljaminevate ja sissetulevate tudengite arv viimastel aastatel natuke langeb see väljaminevate Arfex siis igal juhul sissetulevat arv on suurem. Aga kui võtta siis välistudengeid, kui palju Julia sina enne koordinaatori tööle minemist, siis jõudsid ise ka käia välistudengina. Kahjuks mitte. Ma õppisin piisavalt ammu juba lõpetasin ülikooli, aga ma töötan hariduse valdkonnas rohkem kui 10 aastat. Et mitte Rasmusega, aga, aga endiselt ikkagi kõik kõrghariduse valdkonnas. Kui palju sa mainisid enne, enne kui me saadet alustasime, üldse, et tegeleda rohkem magistrantidele? Ei kõikidega magistrandid on üx Erasmuse sihtrühmaga kindlasti bakatudengid on väga teretulnud ja neid on väga-väga palju. Et bakalaureusetudengitele väga palju võimalusi minna ei ole just nagu stipendiumiga, et kui sa oled üliõpilane ja tahad vahetusõppe minna, et Rasmus on täiesti unikaalne võimalus siin ja ta ei ole selline elitaarne programmina. Et see on tõesti mõeldud mossidele ja väga teretulnud kõik tudengid, bakalaureusetudengid, magistrandid, doktorandid ka, ja isegi need, kes juba lõpetasid ülikooli, nendel on võimalik aastaks minna välismaale. Ma ei näe isegi pärast, eriti Rasmuse ajal ja pärast seda ma ei näe ühtegi põhjust, miks mitte minna, miks mitte minna, see on lihtsalt nii hea võimalus, seal makstakse raha selle eest, et sa saaksid välismaal õppida. Et see on ju täiesti uskumatu, et, et sa saad sulle, keegi annab stipendiumi, ainult mine õpi, vaata, tutvu koge. Ma ei näe põhjust, miks mitte minna. Kui ta kallisse kohta minnes siis stipendiumi, noh, minul oli, et see 450 eurot kuus ja üür 450 eurot. Nii et ma pidin kõvasti endale ennem rahad. Nojah, aga on ka näiteks Ungari, Tšehhi, sellised riigid, kus ikkagi tase on ka üliväga häid ülikoole, neil on väga head inglisekeelset loengut kuulnud seal seda ka kenasti hakkama, selle rahaga. Ma võin öelda, et keskmine stipendium on umbes 500 eurot, väikselt natuke kasvab ka praktikantidena makstakse alati suuremat toetust ja vajaduspõhise toetuse saajad saavad kallisa toetust. Ja eraldi koalitsioon on mõeldud erivajaduse tudengite, et nemad vastavalt oma vajadustele makstakse lisatoetust. Selle mõtte peale ma arvan, et minge kõik, vaadake nüüd, kuhu teie saate minna Rasmusega ja meie kuulame natukene muusikat, olen varsti tagasi. Räägime edasi. Kestnud reedest kuni esmaspäeva ööl ei ole nii palju nagu doktor konso käed liiter õliplika duaali Pocahontas juukse tööli kohe tuleb, laulus, viskab vanni fööni. Olemukjatu Women, olen sinuga. Olen John Lennon tüdruk, ole minut. Nagu rock Hotell, filmin paela juustest lahti, teistel meestel naised maksid umbes 1000 bahti. Meil on ikka villa võtta. Suma surin pole lane. Hando Tõnumaa. Kui välja tulen, peaksime asja saama. Tegelikult olen normi tappa säästegi dalai-laama salong, piiblimaa klassaad maha, nurgad, lapsed, pitsid hauguvad nagu afgaani hurda. Näol oleks mul ka oma Heidy Purga pommikustrul silmad meile mõned labin kulda. Pöördunud. About that liblika ma tean, et saatsid perses sugar tädi, rikka missa. Arvad, abielluks Thati ikka. See oli minu elu kõige pikem päev pärast lapsepõlve jaanituld mu kõige pikem päev. Nüüd vaid tuled ja enam Saile. Vaata, me oleme koos kroonikas, näe Kroonikas. Tudengikolmveerand. Oleme tagasi Kuulate saadet tudengi kolmveerand Rannar ja minuga on täna stuudios Sander Egle, Julia. Räägime õpilasvahetusest, Rasmusest, sellest, miks minna ja kuidas minna. Rääkida sellest, kuidas minna Julia, kui tudeng teinud otsuse, et ma nüüd tahan minna siis, kui palju õnne, olen seda tööd, et minna, et tudengid on tavaliselt üsna sellised, nagu kardavad suuri asju ja bürokraatiat, et kas Archimedese poole pealt on ka natukene sellist käehoidmist juhendamist. No kindlasti, et meil on palju infot, neile saab helistada, mil saab kodulehel infot vaadata. Et seesama äpp seal on ka info olemas ja kui on juba kindlam huvis, siis ma soovitan võtta ühendust oma koordinaatoriga, sest iga ülikoolis on oma peeglit, kas tähtaed, veidike erinevad, stipendiumi suurused ja nii edasi, et detailidest ikkagi saab teada oma kordinaatrist ja ta on kõige parem nõustaja siin. Või kas sina tead, kas on selliseid juhtumeid olnud, kus noored tudengid lihtsalt lähvad, nii-öelda hüppavad pea ees vette et nad ei tea, kuhu nad tahavad minna, aga nad valivad kooli ja siis lõpuks tulevad sealt nii-öelda saba jalge vahel tagasi. Et on ka selliseid juhtumeid. Juhtumid on erinevad olnud, et see on kõige tüüpilisem küsimus, et ma tahan minna välismaale, ma ei tea, kuhu ma ei tea, mida teha, ma lihtsalt tahan. Et siis vaikselt nagu küsida, et noh, suunate ta kuidagi õigesti ja, ja enamiku del ikkagi õigustab. Aga Egle Sander, kui palju tegite teie eeltööd enne, kui te läksite? Sandes jalatsid said varem Hollandis käinud ja sa nagu teatud seda nii-öelda kanti juba. Ei teadnud ma seda, kui sõprusid, seda ei tea neid üldse, ma olin ise käin korraks Amsterdamis, aga see kohanimi SKP ja seal asub saksa piiri ääres, et et alkoholi seal Saksa asus käia. Aga eeltöö mõttes ma koolile ei oskanud eeltööd teha, ma rohkem vaatasin, mis ülikoolilinnak on, ja need linnad selle ümber, et vaatasin Google Maps'i, käisin StreetView ringi, vaatasin siis siin ma olen ja üks koht, kui ma sain lõpuks oma elamiskoha kätte, siis ma vaatasin, et me anname siin seda teed pidi. Käime nii-öelda sihukesed. Egle, kui palju sinul oli enne Göttingeni minekut siis seda taustauuringut, kas samamoodi rallisid mööda tänavaid ringi või? Ei, otseselt näiteks kultuurišoki kui sellist kindlasti ei olnud, et ikkagi Euroopasse on saanud enne ringi käia seal mehhiklased ja need vaatasid küll mõnda asja kui ühine ainetega, aga sellist shokki ei olnud. Göttingeni ülikoolis ma kuulsin. TTÜ poolt kaks erinevad nii-öelda juhendajate koordinaatorit, mõlemad mainisid Ottingi nii ülikooli kui midagi väga prestiižsed ja midagi, mida ikka CV-sse kirja panna. Ja siis ma hakkasin mõtlema, mis ülikool see selline on ja et seal on üle 40 inimesi, kes on olnud selle ülikooliga seotud, on saanud Nobeli preemia. Okei, midagi peab seal olema, et läheks sinna. Mulle pakkus ka just see väga suurt huvi. Ta on nii prestiižne ülikool, Saksamaal. Aga Julie, mis siis, kui tuletu tantsinud teie juurde kui organisatsiooni juurde ja siis hakkasime edasi ja küsivad, et ma tahan minna sellesse ühte ülikooli. Aga ma tean, et teil ei ole selle ülikooliga lepingut. Mis siis saab, kas, kas see on selline raske bürokraatiline rada, mida te hakkate nüüd tallama või on see eos kaotatud juhtum? No see on ülikoolide bürokraatia, ütleme niimoodi, mitte müüa, meil ei ole ühtegi ülikooli partnerina. Et see on kõrgkoolitööd teha neid partnerluslepingud. Aga see sõltub koolist, et mõned koolid lubavad seda, et mõned, et kindlasti mitte nendel on väga kindel reegel plaan ja juriidiliselt piiratud, kuidas neid lepingut sõlmitakse. Aga tööpraktika puhul kindlasti saavad midagi ülikoolid pakkuda tihti, pigem tudeng ise leiab endale praktikabaasi ja, ja siis juba läheb ise, noh, see on juba lihtsam. Aga kui rääkida nüüd vaikselt otsi nii-öelda kokku tõmmates et kui te peaksite ütlema kolm asja, miks minna vahetus üli õpilaseks, siis mis need oleksid? Mina ütleks maailmapildi avardamine keele õppimine, sest ma läksin mitte ainult saksa keele õppimiseks, ka inglise keele säravamaks rääkimiseks ja lihtsalt kogemuste saamiseks ja et tööturul võimekam olendiks. Minu arvates on, ükski päev ei, on nagu iga iga päev oli täitsa midagi uut, midagi erinevat. Üks asi, mis meelde jääb, on see, kui kõik inimesed räägivad sellest, kuidas hollandlased sõidavad ainult ratastega ringi. Minu jaoks on see kõige veidram. Minu jaoks on see kõige veidram, kus nad ainult võileibu. Et hommikul vara täiesti tavaline, pandi lihtsalt saia või 12 tükki ja korras rohkem see vae ongi. Päev läks ja siis lõuna ajal veel niimoodi õhtul ja kogu aeg ja siis, kui mina hommikuputru ühintsis, vaatasin. Ma nagu mingi teine inimene kuskilt Aafrikast või keskelt. Kes see veel on? Lõbus oli hästi nagu värvikirev ja igasugust rahvast, lei seal hispaanlasi, Portogaalasi, inglasi, Iirimaalt, Ameerikast, kõige on omad kogemused, kõik räägivad oma juttu nagu lõbusam. Samuti keelele annab see väga palju nagu juurde ja ma arvan, et inglise keel juba enne seda oli väga hea, aga pärast seda nagu veelgi parem, sest et noh, need õpingu, mis sa teed, sa pead tegema inglise keeles, seega sa pead trükkima inglise keeles. Inglise keele õigekiri nagu paranes kindlasti märgatavalt. Samuti on ka see, et kui sa tahad kunagi pärastpoole välismaale minna, siis on juba juba raskendatud, et et sul on arvutis juba siis pere või lapsed ja sa ei saa lihtsalt jätta neid minna. Aga praegusele tudeng, sul ei ole otseselt kuhugi kiiret, sa lihtsalt lähed ja elad. Sulle antakse veel kaasa stipendiumeid, et sa saaksid elu näha, et sul on nagu võimalus minna, et nagu sellepärast juba võiks. Minna nagu üks inimene, kellega ma kohtusin, eks keskel naisterahvas, kes seal väga armastad Saksamaal ja ta ütles, et aga meie generatsiooni oodatav eluiga on juba peaaegu 100 aastat, et milleks kiirustada tööle minekuga? Väga hea mõte, sest no elukestev õpe, ülikoolirada saab tallata päris pikalt, et äkki mahutada sinna sisse üks vahetus aastas. Ja kindlasti mahub, see on suurepärane kogemuste ja mälestuste terveks eluks. See tõesti muudab ilmapildi ja, ja see on väga äge ja kindlasti väga-väga suurt plussi viis, et tööandjad märkavad seda praegu ja väga väärtustavad seda väliskogemust. Egle sander te käisite ära siis välismaal ja kes lõpuks oli ka see selline tunne, et ei tahaks, et jääks äkki hoopis siia. Või tekkis ikkagi koduigatsuse moment, et näha, näha oma vanemaid, näha mu koera oma maakodus sauna, teha? Naljakas, ostsin lennupiletid tagasi Eestisse, ära buss ja mõtlesin, et panen oma vanamoeliselt, panen päevikusse kirja, tagasilend Eestisse, mõtlesin, panen smailid naerunägu. Siis ma ütlesin, oota, kas ma lähen Juketinginnist ära? Paneks nagu kurvana ja siis ma ei suutnud otsustada, kumbat smailid teha, span kirjutanud kummastki, et et tõesti, ega ma, ega ma igatsen seda vanalinna, seal, Göttingeni ülikooli, ma igatsen neid, inimesi on, et inimesed on need põhilised ja muidugi on tore, väga tore kodusena. No mina olin sügissemester ja ma olin kuni veebruari alguseni, ehk siis ma käisin ka vahepeal tegelikult korraks kodus jõulude ajal just enne seda, kui ma olin seal, siis oli nii lõbus on, ma ei taha üldse üldse üldse ei tahtnud ära minna. Kodus ära, käisid, uuesti tulid ja siis oligi niimoodi, et ma tahan, raha ei jõua enam, mul oli, mitte sellepärast, et noh, et nii ebamugav oli seal vaid lihtsalt sellepärast, et mul tol hetkel oligi, et oli veel tegelikult vaja ainult kooliga tegeleda mul ei olnudki kõik, tegelikult läksidki ainult kooliprojektide peale üle, et omavahelist suhtes tegelikult suht nagu kadus ära ja oligi ainult õppimine siis oligi viimased neli nädalat tagasi tulin oligi ainult puhas õppimine, sest et muud ei teinud ja siis Sa ei jõudnud seda olla, ootused lihtsalt kojusaamist. No vot, aga te olete tagasi Eestisse jõudsite ja aitäh, et te täna siia ühte ja selline oli tudengi kolmveerand täna tudengipäevad on Tallinnas mingi wälja, otsige veidi üritusi, tegi kava tudengi paevad. Leiate programmi, nii et kuuleme jälle.