Õhtused saated on järelkuulatavad hommikul vahel uuel või jääb ta. Ei kuule. Jagada. Tudengikolmveerand. See on tudengikolmveerand. Head raadiokuulajad, sarn, Te, kuulete, on tudengikolmveerand, mina tean, sa saatejuht Rannar Park ja minuga on täna stuudios rääkimaks koolistressist kaks neidu. Tere ka minu poolt, mina olen teele. Räägin kõigepealt siis lühidalt endast, et olen Tartu Ülikooli psühholoogia magistrantuuri tudeng ja täna ma olen siin rääkimas lahendus netti keemialt. Ja lahendusnet on siis ma kõigepealt põgusalt mainin internetis kirjadel nõustumist pakkuv tudengiorganisatsioon. Ja alustuseks me siis räägime peale, et kuidas mina lahendustega jõudsin. Lahendus netiga liitusin ma selle aasta jaanuaris ja kandideerimise huvi tekkis, kuna tundsin, et olen juba omandanud teatud hulga teadmisi ja ka tekkinud selline omamoodi kindlus nendes teadmistes samuti õppimise jooksul selgeks saanud, et tahaksin üks päev tegeleda praktiseerivad psühholoogina, ehk siis olla nõustaja-psühhoterapeut, Pealtlahendus net on ideaalne võimalust, kus alustada just oma nõustaja teed. Nii et nii ma lahendus netiga liitusin. Ja üsna pea sel kevadel sai minust ka koolitusjuht, mis on andnud ka väga palju uusi väljakutseid ja häid kogemusi. Tere ka minu poolt. Minu nimi Lilian Tennis Berge ja olen samuti Tartu Ülikooli psühholoogia magistritudeng ja alates selle aasta kevadest ka lahendus neti tegevjuht, jaga nõustaja. Ja peale selle töötan veel ka kooli kõrvalt sünsuse psühhoteraapiakeskuses. Ja kuidas ma lahendus nendeni jõudsin? Mäletan varajasest tudengipõlvest, et olin, olin pikalt kimbatuses, kuna ma ei teadnud, millise tudeng organit organisatsiooniga ma peaksin liituma, aga ma teadsin, et ma tahaksin kuhugi veel väga panustada väljaspool koolitööd. Ja ühtäkki siis esimese kursuse lõpus ma kuulsin lahendus netist ja tekkis kohese äratundmine, et et sinna maa Est tahaksin südamega panustada ja tänaseks olengi siis erinevaid rolle juba proovinud ja jõudnud siis ka tegevjuhi positsiooni ja olen väga rahul. Ta on õiges kohas. Aga peale teie, kui palju on lahendus banketil veel siis tegijaid, kui suur on teie meeskond? Lahendus netis on natuke üle kolmekümnenõustajat, kes siis vastavad kirjutajatele on ilmselt igapäevaselt ja juhatusse kuulub kuus ambitsioonikat, tubli tudengid, kes soovivad siis väga südamega midagi ära teha ja panustada. Väljaspool kooli ja kas tegemist on selline peamiselt psühholoogiatudengitele suunatud organisatsiooniga või ettevõttega isegi peaaegu või on, on avatud kõigile, kes tunnevad või kes nagu kvalifitseeruvad. Võib öelda, et ikkagi peamiselt psühholoogia üliõpilastele, et peab olema vähemalt teise aasta õpingutele, et et saaksid üldse kandideerida ja peavad olema ka läbitud, siis teatud ainepunktid ja tuleb teha eriala sisseastumine nii-öelda, kus siis tuleb ka tõestada, et kas sul on olemas piisav pädevus selleks. Te teate stressist palju te olete, magistrandid, tegelete siis ka nõustamisega ja noh, tudengitele üleüldiselt ei ole stressi käes, aga millest koosneb üldiselt stress, mitte ainult koolistress, aga mis on stressi seest? Ja siinkohal ongi hea rääkida sellest, mis on stress või kuidas seda psühholoogiateaduses mõistetakse. Tundub esmapilgul veider, aga stress on tegelikult keha kohanemisreaktsioon. Et stress tekib, kui inimese elus midagi muutub, toimub muutus ja stressiilming sellest, et keha hakkab kohanema, selle toimub muutusega. Et ilmselgelt meie kultuuriruumis sõnast stress omab negatiivset varjundit. Aga tegelikult stress võib olla väga positiivne ja positiivne on just optimaalses koguses. Timaalne stress aitab meil end nii-öelda kokku võtta ja pingelistes olukordades toime tulla. Ma oletan, et kõik on tundnud enne kontrolltööd või eksamit sellist teatutel närvikõdi. Ja see ongi siis võib-olla optimaalne stress, mis on närvisüsteemi viis endast märku anda, et noh, nüüd on kõik jõud mobiliseeritud, et endast järgnevalt parim anda. Aga kusagilt maalt võib stress minna üle negatiivseks ja see juhtubki, kui pinge on suurem kui inimese jõuvarud. Et näiteks kui stressorid on ajas püsivad või liiga tugevad, hakkab inimene nendega kohanemisel tasapisi väsima ning üks hetk ongi tulemuseks kurnatuse läbipõlemine. Et kui küsida nüüd, et kus see piir läheb, et kus kusagil ma olen, see hea stress kusagil, ma olen halb stress, et siis kindlalt lõikepunkt ei ole, et see on iga indiviidi puhul väga erinev ja sõltub alati ka kontekstist, olukorrast kõigest, sellest. Et natukene stressi on ikkagi tegelikult hingele hea, et see hoiab sellise, see nii-öelda nagu selline kuum ahju raud, mis torgib natukene ja ajab liikvele. Jah, seda optimaalselt positiivset stressi võib täitsa vaadelda, kui motivaatorit. Aga kuidas teil endal on stressiga, kui tihti te tunnete seda? No eks ikka tuleb ette ja ilmselt tuleb ette igal, ma julgen öelda küll, et igal inimesel elu jooksul, et kas siis varasemates kooli etappides ülikoolis ja ma isegi veel laiendaksin seda koolistressi terminit või, või tahaksin öelda veel lisada, et, et kuigi see on täiesti eraldi termin olemas, viitab sellele, et see liiane pinges olek on just kooliga seotud. Et siis tegelikult stressi võiksime vaadata hästi laialt, et enamasti kui noor inimene stressis, siis sinna ei panusta kooli nõudmised üksi enamasti mis vahel võib küll nii olla, aga palju muid tegureid, näiteks siis alustades kodustest suhetest ja lõpetades sellega, et võib-olla üle tuleks vaadata nende toitumusharjumused. Et see ka vastumeelsus kooli osas võib olla põhjustatud sellest, et see tuumik on hoopis kuskil mujal. Ja nagu, kui teele juba mainis, siis lihtsalt ühel hetkel sul ei jätku enam ressurssi kõigega tegeleda ja ja hakkab ka ilmnema selline vastumeelsus või suutmatus kooli ülesannetega hästi toime tulla. Ja lahendus neti põhjal ütleks veel lisaks, et enamasti koolistressi tõttu ei pöördutagi, vaid pigem tuleb. Tuleb välja, et see probleem ongi kuskil mujal, mis siis on omakorda muutnud raskeks kooliskäimisele või koolikohustustega järel püsimise. Aga kui palju on siis näiteks ütleme, ühe kuu jooksul noori või inimesel üldse, kes pöörduvad lahendus buketi poole selleks et saada nõu, infot või natukene nõustamist. See on täiesti erinev, isegi aasta jäeti, võib öelda, nagu ka näiteks depressioon, rohkem on pöördujaid ja probleeme näiteks pimedatel sügiskuudel nagu oktoober või november ja detsember. Et sel ajal ongi lahendus neidki nõustajatel kohe eriti suur koormus tegelikult siis on endal raske palju kooliasjaga. Et, et püüame muidugi kõigile, mitte püüavaid reaalselt ei näe seda iga päev, et oleme olemas, püüame leevendada neid sümptomeid. Aga arvuliselt ma isegi tooks lihtsalt võib-olla ühe suvalise näited. Et talvel meil tulebki umbes kuus uut kasutajat või uut esmakirja päevas, mida, kui võtta, siis terve kuu peale võib öelda, et noh, paarsada ja need on lihtsalt esmakirjade arved, siis vestlus veel jätkub edasi-tagasinõustajaga, et kui nii kokku võtta, et siis ikka sadadesse kõndivad need kirjad talvekuudel. Aga kuulame natukene muusikat, maandume oma stressi ja varsti tagasi ja jutustame edasi. Siin siin siin siis. No nii Millal? Vööd teisi Lääne. Tunnike kodumaist Teie kaugemate helide paradiisi muusikalisi muinasjutte täiskasvanutele punuvad parajaks Erkki Tero, Janek Murd. Juhurna ärgahe Ingi saade stuudios on Erik Morna ja Siim Nestor. Värske maja muusikaga on stuudios Mihkel papp ning Raigo Schmidtile. Üks ja kaks ja kolm ja pool üks ja kaks ja kolm ja pool üks ja kaks ja kolm ja pool üks ja kaks ja kolm ja pool. Pane kõvemad kõvemad, pane kõvemaks, vaene kõvemaks, pane kõvemaks, pane kõvemaks, laane kõvemaks. Väänaks paneeli väänaks vae kõvemaks. Pae Yalemaks plaaniga väänad laane kõveraks, pane kõvemaks, pane kõvemaks panema. Jüri Laanet ligi tuli ärades enituri äradest, taevas ei ole mitte ühtegi vana, et Acturi ärades digituri ärades. Rovi tuli ära, teiste laevade ei ole mitte ühtegi vanamees. Mägeduri ärades veidi turi ärades. Emi tuuri ära, need laevad ei ole ühtegi vanamees. Velotuuri ärades. Akuturi ärades. Aju tuli ära, laevad ei ole. Ivano vaikne Puisto mõõtedude vaikne Musto. Too muid mõõtetoode vaikne vulkaan, mõõtedu, vaikne vulto noote, toode, muica mõõtedu, vaikne multiloetajadude paikne vulkaan mõõta. Tulin peole jääda. Numbola jääga toobidos öösel ma ei lähe tööle. Kui pea vajub alla, ei pea olema kallan. Pidu on palju, aga minu raha pole palju. Higituri ärades higi suri ärades geni turi äradest, taevas ei ole mitte ühtegi vana. Traktori ärades. Ligituri ärad. Kovi tuli ära, TS Laevade ei ole mitte ühtegi Vanomeet. Maiken suri ärades. Turi ärades. Emi suri ära, sest laevas ei ole ühtegi vanameest. Elo suri ärades akuturi ärades. Aju suri ära, sest laeval ei ole ühtegi. Üks ja kaks ja kolm ja pool üks ja kaks ja kolm ja pool üks ja kaks ja kolm ja pool üks ja kaks ja kolm ja pool üks ja kaks ja kolm ja pool üks ja kaks ja kolm ja pool üks ja kaks ja kolm ja pool üks ja kaks ja kolm ja pool. Jumalik olen rumal. Lamu jumal, ma olen rumal. Jumalaid, ma olen rumal. Jumala valejumal, ma olen oma jumalaid, olen oma poissi. Ma olen rumal, viit, muist samu jumalaid, vale mutta mu jumalaid. Ma olen rumal, muist samu jumalaid, ma olen oma vale, rumal viit, muist samu jumalaid, vale, luvalist musta mu jumal. Ma olen oma jumalaid, Ma olen rumal mõistja mõjuma. Surengi kolmveerand. Kolmveerandsaade, mida te kuulate, mina olen saatejuht Rannar Park ning minuga on täna stuudios kaks neidu lahendust netist, me räägime siis koolistressis ning stressist üldiselt. Kui suureks probleemiks Eestis on siis koolistress ja mis seda põhjustab noorte seas, et kas on tegemist sellega, et matemaatikaõpetaja andis liiga palju ülesandeid või on siin ka teised tegurid, mis aitavad kaasa siis selle stressi kuhjalast? No kindlasti on koolis probleeme, nagu eelnevalt öeldud, siis see temaatika oluliselt laiem ja need probleemid on ka kindlasti paljuski kuskil mujal, mitte ainult koolis. Ja et, et ei saagi niimoodi võib-olla üldistada, et kas nüüd põhjustada rohkem kodus või koolis või kuskil kolmandas kohas, iga juhtum on väga erinev ja väga, aga ainulaadne, kuhu tuleb siis vastavalt just sellele juhtumile konkreetselt läheneda. Aga kindlasti on Eestis väga suureks probleemiks koolikiusamine, mis on ärevushäirete ja depressiooni põhjustajaks ja paraku ka väga paljude enesetappude taga. Ja see siis pigem võib-olla madalamates haridusastmetes, kuni võib öelda, et et ma arvan, et tudengi jaoks on kooli poolseteks põhjustaks ilmselt suur koormus ja jaga oskamatus oma aega planeerida või siis ette näha, et kui palju millegi tegemine hakkab aega võtma. Ja kõige selle juures päeval ka paljud tudengid ennast ise ära majandama ja alles ülikooli tulles on ka täiesti normaalne tunda raskust uue keskkonnaga kohanemisel. Siia juurde lisame veel siis ka muu eraelu, kus on igasuguseid erinevaid suhted, on sassis paarisuhted. Et võibki juhtuda, et inimese mõtted keerlevad kõige muu ümber ja täiesti loomulik, et ei jäägi ressurssi selleks, et et siis perfektselt oma kooliülesannetele keskenduda ja nad hakkavad siis stressi lisapinget tekitama. Ja lisaks siis suurtele elumuutustele, nagu ma nagu eelnevalt mainitud, et siis võib koolistress tegelikult olla tingitud ka lihtsalt sellest, et see igapäevane elustiil on võib-olla natuke ebaadekvaatne, et väga oluline on kinni pidada vajalikest unetundidest, liikuda normaalselt, süüa mitme mitmekülgset toitu. Et neid juba kindlasti oluliselt panustavad ka sellesse, et et see koolistress ei avalduks. Nii suure tõenäosusega. Ja kokkuvõttes sellele küsimusele võiks vastata, et et kui koolistressi põhjuseid otsida, siis tuleks õpilase kõiki eluvaldkondi põhjalikult vaadata, et näha, kus on see põhjus ja kus saab aitama hakata. Omalt poolt tundub siinkohal paslik lisada veel selline üksinduse teema, et praegune õppeaasta algus, paljud tudengid kolivad teise linna või vahetavad kooli ilmselgelt, et paljud lähedased tuttavad jäävad nii-öelda kaugemaks, et üksindus on ka kindlasti teema, mis võib tekitada stressi kooli alguses. Tahaks kasvõi kellelegi rääkida, et kuidas mul nagu täna läks ju jagada hästi neid muljeid ja see võib olla keeruline. Siinkohal tahakski julgustada kindlasti kõiki tudengeid ja ka neid, kes nooremates kooliastmetes lähevad näiteks uude gümnaasiumisse. Minge julgelt, istuge kellelegi kõrvale ja küsige lihtsalt, kuidas, kuidas sulle see loeng meeldib, mis sa sellest ainest arved ja nii on hea viis saatesse suhtlus käimast, et tõenäoliselt tunnevad ka teised on täpselt samamoodi, kui sina seal midagi, midagi selles erilist ei ole. Ja täpselt see, mida sa just ütlesid, et teised tunnevad täpselt sama seda tasubki meeles pidada, sest tihtipeale tudengid arvavad, et oh, ei, kõik on minust targemaid ja kõik teavad minust nii palju rohkem, nad tunduvad nii täiskasvanulikud, kuigi nad on täpselt samamoodi lõpetanud just ehk gümnaasiumi, võib-olla on teinud vaheaasta ja nüüd istuvad esimest korda loengus on samamoodi segaduses, et huvitav, mis teha, aga selleks, et sõpru leida, mis oleks parem, kui tulla tudengipäevadele? Tudengipäevad praegu linnas on nii, et vaadake kava ja ma arvan, et leiate kindlasti endale mõned sõbrad sealt, aga mainisite seda, et, et justkui uute nii-öelda kogemustega tekib palju stressi. Sest noh, oma mugavustsoonist ollakse väljas ikkagi kuidas on teiega kontakteeruda sealt, kas on rohkem selliseid nii-öelda rebaseid või on ka selliseid vanema kursuse tudengeid juba, kellel nii-öelda õpingud hakkavad kasvama üle pea? Täiesti kõike on, et jälle väga raske on öelda, mida rohkem ja mida vähem, et hästi erinevas vanuses pöördujad on hästi erinevate probleemidega. Ja ma tõesti isegi ei oskaks siin võtta siukest kindlat positsiooni, et mida rohkem ei vähem. Lahendusnetile on veel see omapära, et klient, kes kirjutab, ei pea meile avalikustama oma vanust asjast rääkima, et võime teha omad oletused, et rohkem on keskkooliastmes, rohkem on tudengi aastas astmetes, aga tegelikult on, siinkohal ei saa öelda. Aga kui rääkida, siis sellest, et ülikoolis kui räägime tudengitest hetkeks, millised on need tagajärjed stressile siis, kui pidevalt on tudeng sellise nii-öelda kruustangide vahel, siis mis, mis selle tudengite ees ega juhtub lõpuks, kui see, need tangid lähvad liiga teravaks. Tõenäoliselt üks hetk tekibki see, kus see negatiivne Kressen nii tõesti raske, et see ressurss on jäänud väga väikeseks kuivanud kokku. Mis juhtub, see on indiviidid väga erinev. Kes muutub väga kurvameelseks, ei taha koolis käia, ei taha suhelda, kes võib-olla mõtleb üldiselt kooli pooleli, et võimalusi on väga erinevaid. Et siinkohal ongi hästi oluline tuua võib-olla sisse ennetamise teema, et kui tunned, et nüüd läheb liiga paljuks, et siis tuleb kindlasti hakata kohe tegelema. Et natukene, võib-olla ka keskkooli päevilt on jäänud selline justkui pilt sellest, et abi küsimine stressiga seoses on selline natuke nõrkuse märke, et aga tegelikult pole selles ju mitte midagi häbiväärset, kui inimene otsib enda murega abi. See mure ei pruugi olla füüsiline, et välja paista. Aga kuidas ja kuhu peaks pöörduma siis selleks, et oma murele leida lahendust? Jah, paraku natuke on küll seal veel selline tabuteema, et inimene mõtleb, et ah, ah, ma ei tea, moora ei ole piisavalt suur ja ja tõenäoliselt istele on palju suuremad mured, mis meil siis hakkan kuhugi pöörduma ja kindlasti natuke hirm selle teadmatuses, et mis seal psühholoogi kabinetti saama hakkab ja aga ma kindlasti väga julgustama, et nii õnneks gümnaasiumites on olemas koolipsühholoog järjest rohkem ja ka ülikoolides on olemas täiesti psühholoogide karjäärinõustajad, kelle juurde saab siis tasuta pöörduda ja aega panna. Et kui on tunne, et oleks vaja lisaabi, et siis kindlasti julgelt seda vastavate spetsialistide käest küsida. Ja, ja täiesti OK ongi endale aktsepteerida, nagu juba eelnevalt korduvalt öeldud, et et hetkel on raske ja oleks vaja kedagi, kes kes kuulaks kõrvalt ja, ja kas kasvõi ainult kuulaks, tihti on ka ainult kuulamisel juba väga suur terapeutiline mõju ja abi küsimine on juba väga suur samm olukorra paranemise poole ja annab inimesele endale ka eduelamused on juba midagi teinud selleks kasvõi siis lihtsalt endast selle välja rääkinud, mis teda vaevab. Ja tekibki ka suurem kontrulli tunne juba endal kogu teema üle ja siis juba spetsialistilt kindlasti nõuandeid, et mis siis sellele konkreetsele inimesele just sobib, mis lähenemine, mis on tema ressursid, kuidas edasi? Aga ma arvan, et jällegi on paslik kuulata veidikene muusikat ja jutustame edasi kohe varsti saadame, te kuulate, on tudengikolmveerand. See on tudengikolmveerand. Kuulatud saadame, te kuulate, on tudenginelikümmend, viis, minuga on stuudios teele ja Lilian. Ja räägime täna stressist natukene. Teil on ka esimene kord raadio stuudios, nii, ma usun, et, et stressi jagub täna natukene. Selline väike stressipisik on sees, aga nagu me rääkisime natukene stressi, on hea. Aga kui nüüd juba stress on käes, Te ütlesite ennem, et ennetus on väga tähtis, aga kui juba tunned, et murepilved pea kohal ja ei suuda nagu kuidagi ei saa hakkama, aga siis tekib selline tunne, et nii ma nüüd kaevanentset august välja ma üritan siit välja saada. Mis on need asjad, mida tegema peaks? Alustada tuleks sellisest mõttetööst, nagu ma ka eelnevalt mainisin, mis minu puhul näiteks aitab, mida ma soovitan julgelt ka kõigile teistele, et kõigepealt, kui ta üles leida see, mis stressi tekitab mõistet, miks see on sinu jaoks stressiallikas, sest näiteks kas tegu on kuhjuvate kooli ülesannetega eemalolekuga perekonnast või on põhjus hoopis selles, et sa oled seadnud endale liiga kõrged nõudmised? Selline allika tuvastamine näitab tihtipeale olukorda ja lahendusi juba palju selgemini näha. Kindlasti on hästi oluline ka aktsepteerida, et jah, mul on praegu elus stressi rohkem perioodil, okei. Okei, ma ei pea alati olema täiesti stressivaba. See on normaalne. Et stressi ei ole ju sinu vaenlane tegelikult. Stressi võiks vaadelda kui abimeest, kes tuleb, sul on mingil hetkel appi, ütleb, et stopp, näed, et sa oled võtnud endale midagi liiga palju, midagi on valesti, enne kui sa täiesti kraavi lähed, et siis mina olen nüüd siin sulle näide, et nüüd peab midagi muutma. Tihtipeale ongi, mis tudengiaastatel võib ka juhtuda, et nii palju tudengiüritusi, tudengiorganisatsioone tekib selline nagu sotsiaalne surve, et ah, ma pean kindlasti osalema, ma pean olema aktiivne. Ja samuti on enda kogemuse põhjal, vähemalt on gümnaasiumist tulles ülikoolist need õppemahud ikkagi palju suurem. Ma alguses on tunne, et iga lause kohustuslikust kirjandusest tuleb, tuleb läbi lugeda, muidu ma seda ainet läbi. Ma ei taha siin üles kutsuda loderdamisele õppimises, aga et kui tunned, et sa ei jaksa enam neid kõiki asju läbi lugeda, et siis võib olla mõistlik seada prioriteedid, mis ained on sinu jaoks tähtsamad, mis on veidi vähem tähtsamad ja jätta siis kusagilt vähem tähtsamast, midagi lugemata. Selline mis võib olla negatiivne, mis juhtub, kui sa enne seda stressi ei tunne, Ta õigel hetkel, et tekib läbipõlemine ja selle tagajärg on palju pikaajalisem negatiivsem kui see, et sa jätad võib-olla kusagil midagi lugemata. Võib-olla saad halvema hinde. Enda kogemusest mõtlesin, et ei pruugi saada seda täpselt sama hea hinda. Et õppimine peab ikkagi lõppude lõpuks olema mõtestatud, mitte selline kui faktide pähetampimine, et sa pead endale selgeks tegema, miks sa siin oled ja miks sa miks õpid. Jah, just, ja ma usun, et kindlasti ka see mõtestamine enda jaoks ka juba on väga positiivne aitabki neid prioriteete seada, et sa saad aru, mis on sinu jaoks oluline, miks on oluline ja võibki teha neid võib olla suurema siis ka aja ohverdusega ja kuskilt mujalt tasub siis ka koomale tõmmata, et ennast natuke säästa. Paraku elus kõike teha jõua ei, maksimaalselt hästi ka kõike juua. Aga mis oleks need aktuaalsed tegevused või väljundid, mida te soovitaksite siis näiteks esmakursuslastele, et neid on iga aasta tuleb järjest rohkem ja rohkem tundub linna. Ja võiksid ikkagi ju rebase väikesed rebasekesed olla murevabad või üritada olla vähemalt sellised murevabad, et mida peaks tegema üks rebane, et jääda teie tervise juurde. No siin võiks rääkida siis ka juba stressi ennetamisest, mis, mis läheb tegelikult paljuski kokku nende näpunäidetega, mida ma ka juba lahendamise juures välja tõime. Noh, näiteks võib tuua ajaplaneerimise endale toetava tugivõrgustiku loomise, et sa leiad enda jaoks midagi, mis, mis ka väljaspool kooli pakub sulle huvi, et see fookus ei peaks olema ainult koolil ja, ja mida ma julgen kindlasti rõhutada, hästi oluline ongi see kõige baasilisem söömine, magamine, liikumine, et kui need on adekvaatselt paika pandud, et siis on juba julgelt üle poole tehtud selleks, et et et ei maandu kunagi seal kuskil kraavis täiesti läbi põlenud seisundis. Kui sa annad kehale piisavalt unetunde ja vajalikku toitu, et siis on oluliselt raskem inimest tasakaalust välja viia. Ja kindlasti tahaksid siin ka paljud öelda, et et koolikohustuste töö kõige muu kõrvalt lihtsalt ei ole seda aega, et kaheksa tundi magada, et see on liiga idealistlik ja et see ei ole reaalne, mida, mida siis teha. Aga, aga see on ka lühiajaliselt mõistete lühiajaliselt keha sellega toime, et tal selline suurem kõrgendatud väljakutse, aga selline kurnatus ei tohiks kindlasti pikka aega kesta. Ja, ja kui on väga kiire elutempo, siis tasuks vahel teadlikult üle vaadata, et kas tõepoolest kõik toimetused on vajalikud tingimata või annab midagi ümber mängida ja ei ole tegelikult nii oluline ja kindlasti sooritama, et kui kui mingi periood näiteks sessi aeg, mis ilmselt meil meil kõigil on või noh, võib-olla rebastele siis veel ei ole seda kogemust, aga tõenäoliselt ka gümnaasiumis tuleb vahel ette, et et tekib see mõte, et okei, et ma ei lähe üldse magama, et nii palju on teha, et mis üldse üritamegi, et siis võtta, kas siis 90 minutit üheks unetsükliks maga poolteist tundi ja tegelikult oled ajule juba väga palju head teinud, et ta saaks edasi funktsioneerida. Et see on niisugune natukene võib-olla konkreetne näpunäide, mida lihtsalt tasub teadlikult silmas pidada isegi siis, kui on väga keeruline Nõustun kõigega, mida Lily ainest rääkis ja soovin omalt poolt veel lisada, et tudengiaastad on paljuski selline muutuste kuue kogemine, et see on täiesti normaalne ja okei, et sul ongi vahel raske, seal tekivad uued tunded, sai seal päris aru, mida sa tunned. Et täiesti oluline olen ennast aktsepteerida koos nende tunnetega, et see aitab ka juba palju paremini toime tulla. Aga kui nüüd stressist on lahti saadud ja räägitakse hästi palju igasugustest lenn aedadesse asjadest, kas need on sellised personaalsemat lähenemist rohkem asjale või on tegemist sellise tõsiselt töötava asjaga? Kindlasti on siin teatud määral personaalsust ja mina usun, et siin on ka mingit sellist üldist printsiipi, mis töötab, sest et see põhimõte ikkagi suuresti on selline rahu, vaikus, tunnetamine, et tänapäeval on ju üks peamisi probleemsed me oma elutempos tegelikult ei tunneta iseennast enda piire, olukordi. Et ma arvan, et kellele vähegi sobib, siis muidugi. Et elutempost on siiski palju, sõltub, et, et mis ühele sobib, ei pruugi teisele absoluutselt sobida. Jah, iga inimene on individuaalne, iga stressiolukord on individuaalne. No vot, aga suured tänud tulemast, Lilian tele ja ennetame stressi, hoiame 11 stressist ja selline oli tänane tudengi kolmveerand, kuulake taas jälle meid. Homme, mina olin saatejuht Rannar Park. Aitäh, aitäh.