Te kuulate raadio kohta. Tudengikolmveerand. See on tudengikolmveerand. Tere päevast, kuulate tudengi kolmveerandit, mina olen saatejuht Rannar Park ning minuga on täna stuudios psühhobussitegijad. Tere, tere. Kes te olete ja kuidas te psühhobussiga seotud olete? Mina olen kadri, olen psühhobussijuht ja asutaja. Ja mina olen sillelis, mina olen psühhobussis olnud nüüd üle aasta ja tegelen peamiselt siis turunduse ja kommunikatsiooni poolega ja ka esinemisega. Kuidas psühhovõiks alguse sai ka selline nagu mina aru sain, siis sina oled see üks üks alustaladest. Ja just oli üks selline traditsiooniline tudengite üritus, psühhotudengite üritus siis aasta oli 2013 ja nagu ikka taolistel üritustel vahel võetakse ette mingisugused küsimused, mingist olulised küsimused. Ja just siis sellel hetkel psühholoogi tudengite jaoks. Ja üks küsimustest oli see, et kuidas kõik teaksid sellest, et mis asi päriselt on psühholoogia. Et, et kõik teaksid, et psühholoogia lisaks nõustamisele või siis inimeste aitamisele puudutad ka teadust, et inimesed teaksid, et psühholoogia on teadus inimese käitumisest mõtlemisest siuksest. Ja siis pandi pead kokku ja üks grupp juhuslikult tuli sellise asja peale, mille nimeks juba sellel sellel hetkel sai psühhobuss ja, ja miks psühhobuss psühhopaat on võetud. Ja ka selles mõttes, et on hästi palju selliseid erialategevusi, et kes käivad mingisuguste bussidega ringi, et on teadusbuss ja mingid muud bussid ka. Et minu meelest see on hullult lahe, et kui olekski kõikidele erialadele oma buss, millega siis nende eriala tutvustada ja populariseerida. Bussis rääkis, kas teil on enda buss ka? Ei ole. Kahjuks ei ole, jah, oleme mõelnud selle peale. Aga, ja et siis muidu edasi, see läks niimoodi, et mingi pool aastat, et siis see asi, et käisime mingisuguse pundiga koos ja esimene psühhobussijuht oli Madis Asser. Ja 2014 veebruaris oli meil esimene esinemine Tartu Ülikooli avatud uste päeval ja, ja sealt edasi Läks lepase reega, et käisime ringvaates ja siis tuli juba Facebook'i leht ka teha ja ja siis 2000 neliteistkümnendal septembril tegime ettevõtte. Aga paljud ei bussi peal andmetel. Hetkel on sellisesse selles mõttes hullult hea küsimus, et mingisugused inimesed, kes on meil psühhobussiliikmed, et on väga andekad õppurid olnud ja on juba läinud või minemas välismaale ja nüüd uued on seetõttu peale tulemas. Aga ma ütleks, et umbes 15 on selline hea number. Korralik Michavusika sihuke. Aga kuidas näeb välja psühhobussi? Tavaline tööpäev? Ei kutsutakse, täid saab kutsuda, eks? Eraldi. Nii üritustele. Jah, üritustele, erinevatele täiesti alates lasteaiaüritustest, lõpetades firmapidude ja kas või vanadekodusse võib meid kutsuda või vanaema sünnipäevale, et selles suhtes meil ei ole nagu mingit kindlat spetsiifikat, et need teemad, millega me tegeleme, on tegelikult vahvad ja ka huvitavad nagu väga paljude erinevate inimeste jaoks. Et selles suhtes sellist klassikalist tööpäeva otseselt ei ole. Hiljuti käisime ühel ühes nagu krossirajal põhimõtteliselt, kus siis toimus mingi firmapidu et aga koolides ka väga palju, see on selline populaarne koht, kuhu ikka kutsutakse huvitavaid Koolidega on, kas peale teie etendusi võib etenduseks nimetada siis neid asju, eks, ja peale etendusi, kui palju tullakse teie juurde, näiteks tulevad gümnasistid näiteks, et oh, ma tahan minna psühholoogiat õppinud või kui, et kas on ka seda sõda reaktsiooni. Jah, inimesed on tulnud küll juurde, et mingisuguse võib olla. Kas on mingeid katseid esinemistel, siis inimestel on pakkunud huvi, võib olla konkreetsemad katsed tulevad juurde ja tahavad teada, ühtetatud, mis seal siis ikkagi toimus ja ma tahan rohkem teada ja et siis on hästi tore alati suunata neid ka mingisuguste selliste heade materjalide või inimeste poole. Aga meil on olnud ka näiteks üks või tegelikult juba paar inimest, kes on tulnud psühholoogiat õppima niimoodi, et, et nad tegelikult psühhobussist juba teadsid, enne vaatasid, et joobes siin ikka nii vahva asi näiteks käis meil koolis esinemas ja et et see bioloogia tundub ikka väga lahe asi. Aga ma kuulsin, et te võtsite kaasa ka ühe näite sellest, et mida te teete? Ja et psühhobusi etendusel teeme katseid ja siis üks katse, mida me vahepeal teeme, on helikatse. Kohe pannakse käima üks heliklipp, see võib-olla natuke ehmatav või selline veider. Aga see on kindlasti huvitav. Nii et kohe kuulata. Seesugune see heliklipp oli, selle heliklipi sees oli peidetud mingisugune sõnum. Ja on küsimus ka nüüd raadiokuulajatele, et mida te sealt kuulsite sellest heliklipist ja teistele siin ruumis viibijatele, et et näiteks mida sina kuulsid? Ma ei saanud esialgu väga palju rõhku. Ma kujutan ette, et mida rohkem seda kuulata, seda kergemaks asi läheb. Aga äkki proovime uuesti tekki, kulat, mingit konkreetset sõna? See kõlab justkui nagu keegi ütleks. See kõlab nagu õudusfilmist mõni selline heliefekti uskuda, et kas sa kuuled mu häält ehk, või kas sa kuuled miskit miskit seal lõpus nagu kaob ära juskui. Proovime, proovime, katsetame, et vaatame, kas on. Kas sa kuuled mu häält. Nonii vaatame, kas sa kuuled muhelt. No näed ja nüüd nagu ära ütlesite, selle siis ainukene asi, mida on võimalik sealt kuulda, ongi see, et kas ta kuuleb mu häält? Just nimelt teadmised mõjutavad kuulmist on põhimõtteliselt selle, selle katse kojuvõtu sõnum et kui, kui meil ei ole teada, mis, mis selles veidras helis peidetud on siis siis me tõesti ei kuuleks ta välja. Aga kui me juba teame, et midagi peab sealt välja otsima ja ja seda enam, kui keegi ütleb mingisuguse vihje ette siis edaspidi on sellest samast klipist võimatu. Mitte seda siis lauset kuulda. No vot, aga kuuled, kui te tahate, siis saadet on kindlasti järelkuulamisest. Aga praegu vaadake, kas te kuulete sellest järgmisest muusikaloost neid sõnu, mis kohe kõlavad. Meie oleme varsti tagasi. Tudengikolmveerand. Saadet tudengi kolmveerand, mina olen saatejuht Rannar ning minuga on täna siin stuudios psühhobussitegijad. Just enne muusikat kuulsite väikest sellist katset ka siis nad näitasid, kuidas nemad siis oma neid etendusi läbi hotelli küll väike, selline pilguheit oleks, ainult et tegelikult on kindlasti asi pikem ja kindlasti isikus veel ägedam. Aga kui raske on teha midagi sellist nagu psühhobuss selle kõrvalt, et koolis ka veel käia ja muu elu kõrvalt? No selles suhtes jah, psühhobussiliikmed vähemalt kuni eelmise aasta lõpuni või õppeaasta lõpuni olid kõik tudengid ja see ikkagi noh, paistab välja, et mis ongi tegelikult õige, et õppimine on tudengi jaoks prioriteet või siis peaks olema prioriteet ja muud asjad, mis on paratamatult noh, saavad siis selle aja, mis, mis kooliasjadest üle jääb. Aga ma ütleks, et selles suhtes ei ole raskemalt, minu minul isiklikult oli kuidagi lihtne oli neid tööpäevi korraldada, sest et Cheopsi töö on äärmiselt paindlik. Et et kui mingi esinemine tuleb, siis antakse teada, et sellele, sellel kuupäeval esinemine seal ja seal, kes saavad minna ja siis vastavalt sellele, kes saavad, need lähevad, et ei ole mingit sellist üheksast viieni kontoris kontoris istumist. Aga kuidas te panete neid kavasid kokku, kui te lähete, kustutakse kuskile ja siis on see arutelu, et, et nii, mis me seal teeme iga kord, ma usun, et iga kord on natukene erinev vähemalt. Ta on noh, kas järjekorrad mõttes või asjade puhul, mida te teete. Et kui palju see plaanimist võtab ja kuidas te üldse leiate näiteks sama helikatse, mida me just tegime. Kust te selle peale tulite? Selle heligatse peale, kusjuures ma isegi ei tea, kus kohast tuli aga tõenäoliselt kuskilt internetist selles mõttes, et välismaal on ka muide telekanalites või mujal ka mingisuguseid teaduse või, või täpsemalt psühholoogia-alaseid saateid või muid etendusi ja siis mõned asjad olema kindlasti sealt näpanud. Mõned nähtused on sellised, et nii-öelda tavalised klassikalised katsed, mille me paneme võimalikult meelelahutusliku vormi ja kui rääkida sellest, et kuidas me kavasid kui paneme, et, et algusaastatel, ütleme siis, et nüüd umbes selle selle suve alguseks meil oli niimoodi, et me iga kord teadusetenduse panime paika nagu pusletükkidest toet, mis me ise tahame teha. Aga, aga nüüd pigem näiteks kui mäletame koolidesse, et siis me teeme aasta jooksul ühte kindlat kava. Aga samas kui on mingisugune mingi firmapidu või kellelegi sünnipäev, see on hullult hea just personaliseerida, eriti näiteks mingeid visuaalseid katseid teha niimoodi, et on seal siis mingi firma logo, mida me kasutame katseajaks või või on mingite nägudega või võisituatsioonidega katse, kus me kasutame pildi või videomaterjali, et siis on hullult lahendeid samu inimesi kasvatada, kes tulevad siis ta etendust kuulama. Et tegelikult sellist hästi loomingulist tööd või siukest loomingulist mõtlemist hõlmab see töö tihtipeale on nii et on mingi hästi lahe efekt. Mida kas või ma ei tea koolis kuskil aines oled kuulnud, et vau, et see on täiega lahe asi, mida tahad inimestele edastada ja siis hakkad mõtlema, et kuidas siis seda võiks niimoodi meelelahutuslikud edasi anda, vaid mis katse võiks sellega kaasas käia, et nii pidi oleme ka nagu katseid teinud. Ka, et loengus kujuneb väljaveed loengus sünnib selline väike nagu idee terakene ja siis sealt edasi hakkab see nii-öelda lumepalli efektina veerema ja siis järsku saabki selline suur katse. Jah, et kas loengus või siis mingisuguseid materjale lugedes otsides ja nii edasi, et, et selles suhtes biobussitöö ja siis bioloogia õppimine hästi palju toetasid teineteist, et hästi palju sai üle kanda ühest teisele. Ja eks see vastab sellele küsimusele ka, mis nagu küsisid, et et kuidas on teha psühhobussipsühholoogiaõpingute kõrvalt, et ongi just selles mõttes lihtne, et mingisugused teemad katab psühhobuss ära, et nagu on teada see, et kui sa õpetad ise kellelegi midagi, üritad midagi seletada ja selgitada, et siis sulle endale kinnistub see teadmine ja nagu kõik see, mis psühhobussis, teeme need psühholoogiaalased teadmised ja kinnistama seda ja siis on selle võrra ka teatud õppeainetes lihtsam ja siis ongi võib-olla rohkem aega. Psühhobussilevi eraelule. Ja näiteks meil on selline tarretisajule puhkamise Töötuba psühhobussis ja selle kava kokkupanekul oli vaja hästi palju uurida ajuosade kohta ja vaadata, mis täpselt mille eest vastutab. Ja pärast selle kava tegemist algas mul näiteks selline aine nagu neuropsühholoogia ja see oli minu jaoks kõvasti lihtsam tänu sellele, et ma tegelikult olin hästi suure osa sellest materjalist juba läbi töötanud, selle kava kokkupanekul. Et sellised asjad on väga lahedad. Te ütlesite küll, et noh, tegemist on tudengiettevõttega esialgselt, eks, aga kes on teie sihtgrupiks, nagu ma teie jutust alguses aru sain, siis te käite nii koolides, lasteaedades kui vanadekodudes, et kas on üldse mingi kindel sihtgrupp. Selles mõttes on kindlasti üks nagu väga suur sihtgrupp koolinoored. Et just selles mõttes, et, et siis kui on õppeaastaid, siis käime koolides noh, tihtipeale tehakse mingisuguseid tunde veel mingisuguseid teadusnädalaid, et siis kutsutakse mind. Ja samamoodi suvel on lasteaia noortelaagrid, ehk siis saame ka nagu eile käia, esinemas. Kuidas teil on, suvine aeg on vist täis jooksmist, et igasugused laagrid, asjad, Nojah, mida mida rohkem ennast turundada, seda rohkem neid neid üritusi on. Aga, aga jah, selles mõttes ikkagi on see, et et samas me väga hea meelega kellelegi või täiskasvanutele ka esinema ütlesite, et me oleme kolm aastat tegutsenud, et ettevõte, et selles mõttes võib-olla see mingisugune sihtgrupp, On veel kujunema siis, eks see nagu hooajati ka erinev, et, et just detsembris, kui on jõulupeod ja, ja suvel, kui on suvepäevad, et siis on tõesti neid firmapidusid ja, ja muid selliseid asju nagu rohkem. Ja, ja samamoodi tõesti, et täiskasvanud ka nagunii sillas meie asjadest ja võib-olla isegi küsivad rohkem oskavad nagu mu elukogemuse põhjal küsida mehe käest mingisuguseid küsimusi. Samasse kooli lasteaia asja juures mul tuli meelde üks väga vana seik, kui meil käidi rääkimas muinasjutte ja seal jutustaja rääkis sedasi, et kõige uljamad on, ongi noored, kes on kuskilt kuuendast klassist kuni sinna 12. klassini, et enne seda ja peale seda on noored lihtsalt, et nad istuvad kohe sulle sinna ligi ja nad on valmis kõike kaasa tegema, aga need noored, kes on seal vahepeal nagu võõristavalt ja nad kardavad natukene, et kuidas teil on, et kas on on ka millised nooreks või on mingi grupp, keda siis märkate, et okei, nende nende nendega ühendumiseks läheb natukene rohkem vaeva. Kusjuures tegelikult ma ütleks, et need teemad, millest me räägime, või see info, mida me üritame edasi anda, siis meelelahutuslikus võtmes, et, et see on pisut võib-olla võib olla keeruline väga väikeste laste jaoks, et ja ma arvan, et need teemad on piisavalt huvitavad, et mul ei ole veel olnud sellist olukorda, et et klassiruumis oleks olnud mingi täielik huvipuudus või, või täielik selline apaatsus. Aga Kadri siinkohal vist tahab kohe mulle Rääkida selles mõttes, et oli üks juhtum, kus nime nimetama vaata koolis käisime ja seal oli olnud mingisugune karjääripäev või mis iganes käisid erinevate erialade inimesed, väike, mis nagu terve päeva jooksul. Ja, ja siis see oli vist instabituriitidele ja oligi nagu pikk päev oli olnud selja taga, kus need olidki terve päev kuulanud pikalt, kuidas keegi räägib, enne meid oli sihuke monotoonse häälega inimene, käin oma erialast rääkimisega. Et võib-olla seetõttu, et kõik need noored olid väsinud, nad ei, nad ei jõudnud kaasa rääkida, et lihtsalt küsitleti, et mis te arvate, et siis nagu keegi ei vastandit. Et ma ütlen, ma mäletan, et ühtedel juhtus niimoodi ühe ühel esinemisel aga see on pigem selline naljakas lugu, sest et seal nende abiturientide seas oli üks inimene, kes tulid siis talle üritusel järgneval sügisel psühholoogiat õppima ja ta tuligi psühhobussi, nii et ilmselt ikkagi sihiga igav olla. No vot, aga sage ägendada kuulda, kuulame natukene muusikat, varsti olen tagasi, jutustab edasi. Siis psühhopoisid saade, mida kuulata, tudengi kolmveerand. Laupäeva hommikud on äratavad onu ja tädi Horrale. Läheme üheskoos külla Ilonale Jussimini koju, kuulame intervjuusid erinevate loomade, väliseestlaste ja veoautodega. Tervitame ja naerame. Tegi siia vahele natukene laulu, et rahvale ka lõbusam tulla. Laulsin niimoodi. Laupäeva hommik onu Veiko ja tädi Horrari raadio kahes igal laupäeval kella 10-st 12-ni. Kuula ka siis, kui sa magad, sest see on sulle endale kasulik. Sa oled juba tuleviku lootes, et rattad on enam nihkub lähemale, kuni täis on edasi liikunud. Rutiine heitlus väänab hindu kõiksuse nägemaks. Valevigalatud varendutvus praegusega suurt lugupidamisega tulemas, mina ka need kõik, mis aeglubiskangestu meeleledale ootad, ikka tuleb liikluses. Elusa ebaaristokraatlik. Aga enam ei suuda võistelda, sest liigume eri suunas. Taati kuula. Keerulisemat õnne peitubki. Paralleelaed. Tihti trootsidki näidata surmale valget lippu, aga need on ju käimata elutähtsat kanali. Kuulge, kui aasta tulevikku värskendada rinduvaid nõrgestab kindlust, kui vaid tunni võrdlikeneks päevade pihku võrragi aastaaegade ringlus bioloogilinegi tilgub aasta võrra tühjemaks nagu liiva. Källivata kaob, enne kui suudad ütelda, homne päev jõua lähemale. Lähemale. Tõstab aitavalto paistel elurõõmu. Kurna väravad. Väikse poolses nurgas, halvem sinagi. Ning regulatoorse ei anna välja vaatama enam aegadest. Too rahuväega leiad ta kõige madalamad taotlejad Vikerkaare mõnutsessaa rahuga võrdne. Siin momendis ninul paralleeluniversum. See on tudengikolmveerand. Te kuulate, on tudenginelikümmend, viis mind, täna on stuudios lisaks minule Rannar ka veel kaks väga kena neidu tudengifirmast psühhobuss oleme rääkinud sellest, et millised on olnud kõige sellised omav laadsemad, sihtgrupid ja millega te üldse tegelete. Aga kui te peaksite välja tooma nüüd Ühemgi veidra seiga, sest et kindlasti kõik need kohad, ettevõtte firma suvepäevad, et kus te käinud olete, kindlasti miskit juhtunud, mis on see veider seik, mis on meelde jäänud? Ainult üks veider. No kuna meil pole mitut saatetundi, siis ma kardan, et me peame vist piirduma ühe-kahega. Okei, no esimesena kohe, mis pähe tuli, oli see, et tegime hansapäevadel virtuaalreaalsust ja siis ühel poisil olid virtuaalreaalsusprillid peas ja tuli tuuleiil ja pühkis päris pühki minema, pühkinud seda telki, aga ütleme, see tilkus olime oma asjadega, et see hakkas nagu õhku tõusma. Ja siis kõik inimesed olid seal paanikas ja, ja panid asju tagasi paika ja just siis, kui telk paika sai, siis see noormees sõitis need virtuaalreaalsusprillid, kuidas ta oli nagu täiega lahe oli. Ise ta ei teadnud, et mis samal ajal tema ümber keskkonnas toimub, et et see näitab seda, et meeled on ikka nagunii olulised asjad meie jaoks, et kui kui ühe meele ära petame, siis pole aimugi võib-olla sellest, mis päriselt ümberringi toimub. Aga organisatsiooni sellise asutamise poole pealt, et kui raske oli teil esialgu käima saada üldse bussi, et kas, kas oli mootoriga kõik korras, nii-öelda esimene juht, teil oli madise? Ja et selles mõttes, et asjad on nagu läinud väga hästi, et võib-olla see tegevus, mis me teeme, on inimestele peale läinud ja ja mõnes mõttes turundab ennast ise ka. Ja on kutsutud ühte ja teise kohta. Meil on Tartu Ülikooliinstituudiga väga head suhted muidugi ka see, et, et nagu ma ütlesin alguses, et see mõte tekkis ühel tudengite üritusel psühhotudengite üritusel ja seda korraldas Eesti psühholoogiaüliõpilaste Ühendus ja, ja me alguses mingi mõned kuud tegelesimegi selle alt, et see oli nagu selline nagu katus, et, et kui palju me ise sellel hetkel Madis ega seal ka juhatuses, et, et siis oli nagu mingisugune jah, mingi lõika, katus oli olemas ja ma usun, et see oli nagu hullult heaks asjaks. Aga me rääkisime minevikust, vahvatest, seikadest, et mis on seal värskelt alanud kooliaastal siis mida võivad kuulajad oodata? No meil on tulemas tegelikult üks teadusetendus Solarise keskuses ka siis tudengipäevade Tallinna tudengipäevade raames. Ma ei oska täpselt praegu öelda päeva ja kellaaega sest seal on meil veel läbirääkimistel. Aga ühel nendest päevadest on veel esinemine Solarises. Aga aga hiljem on näiteks septembri viimasel nädalal on teadlaste festival toimub siis üle Eesti toimuvad igasugused üritused ja meil on Tartus ka tulemas üks üritus, mille nimi on ebaeetiline psühholoogia, kus me räägime ebaeetilistest aspektidest, psühholoogias sellest, mis on olnud küsimustest, millega psühholoogid puutuvad kokku tänapäeval ja ja võib-olla sellest, mis, mis edasi saab. Et kindlasti siuke põnev eetika Etendust saab olema jah, see meie sellisest mugavustsoonist selles suhtes väljas, et, et see on, me ei ole varem sellist kava üldse teinud, just nagu eetil eetikaküsimustest rääkinud, et see on meie jaoks ka hästi hästi põnev. See mugav soni hunt on väga hea, et mäletan, kui ma kodukalt uurisin ka psühhobussi kohta, sest tal oli seal samuti võimalused nagu teha asjad omanäoliseks. Kui tihti on selliseid esinemisi või etendusi, et kus pannakse teid sellisesse positsiooni, kus te varem olnud telepeate tegema midagi täiesti uut, midagi, mida ei oskaks oodata? No meil aeg-ajalt tuleb seda, et ootamatult et selgub, et publikus on mõni, mitte eesti keele rääkija ja siis tuleb teha kogu asi inglise keeles spontaanselt, kohe ennast lülitada ümber teisele kellegi teise keele peale. Nii et sügis saab olema täis väga enda jaoks teil ka siis väga palju huvitavaid uusi kogemusi ja kuuletasid tahe leidma teid siis vähemalt netist tudengipäevadelt või siis hoopis tulema Tartusse teadlastele. Jah, et psühhobuss igreki, jäätis saab kõige kohta teada. No vot, aga suured tänud, et te täna siia jõudsite ja ma loodan, et etendused lähvad ainult ägedamaks ägedamaks.