Šikretamirovil on rikas meloodiaanne meloodia on tema loomingu hing. Oma teostes kasutab helilooja laialdaselt folkloori ja aserbaidžaani. Rahvamuusika mõju Amirovi muusikale on selgesti tuntav. See meetri Šostakovitši ütlus iseloomustab üsna täpselt Aserbaidžaani ühe tuntuma helilooja fikretamirovi loomingut. Heitke alustuseks pilk fikretamirovi eluteele ja loomingule. Helilooja sündis 1922. aastal praeguses kiro vabadis. Muusikalise hariduse sai ta sealses muusikakoolis ning Bakuu konservatooriumis. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1948. aastal töötas Amirov mitmetel vastutusrikastel ametikohtadel. Ta on olnud aserbaidžaani riikliku filharmoonia kunstiline juht ning Ahundade nimelise pakku ooperi- ja balletiteatri direktor. Alates aastast 1975 kuni surmani 1984. aastal Olifikretamirov, heliloojate liidu üleliidulise organisatsiooni juhatuse sekretär. Ameerovi sulest on ilmunud kaks ooperit, muusikalisi komöödiaid ligi 20 sümfoonilised suurteost, hulgaliselt kammerpalu, muusikat, draamalavastustele ja filmidele. Suurema tähelepanu osaliseks sai fikretamirov 20 kuueaastaselt oma sümfooniliste mugaamidega, mis tähistasid Aserbaidžaani muusikas uue žanri sündi. Mu ka see on aserbaidžaani rahvamuusikažanr. Keerukas improvisatsiooniline heliteos, kus vokaalsed lõigud vahelduvad instrumentaalsete ka mugaami esitab rahvalaulik Shug, kes saadab end Darryl kaheksakeelsel rahvapillil. Amirovi sümfoonilised mugaamid said kõrge tunnustuse osaliseks. Heliloojale omistati nende eest riiklik preemia. Nagu öeldud, toetub fikretamirovi looming. Rahvamuusikale. Idamaisus on tunda Mirovi meloodiates ja harmoonias erksate rütmide ja orkestratsioonis. Helilooja enda sõnade järgi viis teda rahvamuusika juurde isa, kes oli tunnustatud tari mängija ja isetegevuslik helilooja Amirovon öelnud. Lapsest saadik olen vaimustunud folkloorist rahvalaulikute improvisatsioonidest, rahvalauludel, üürilistest meloodiates ja nende ornamentikast. Kõik see on aegade jooksul mällu kinnistunud. Sellest olen saanud ainet kõikide oma teoste kirjutamisel. Missugune Figretamirovi teoste temaatika? Jälgides helilooja loomingunimekirja, näeme, et põhitähelepanu on pööratud kodukandile. Sellest annavad tunnistust sõit Aserbaidžaan, Aserbaidžaani kapritso ja Aserbaidžaani krabüürid teosed sümfooniaorkestrile, poeem suure aserbaidžaani poeedini Samii mälestuseks ja sümfoonianisa nii keelpilliorkestrile. Amirovi loomingunimistus leiame aga ka teoseid otseselt araabia temaatikaga. Küsimusele, kuidas on helilooja huviorbiiti sattunud Araabia ja teised idamaad, anname irov vastanud araabia temaatikaga teosed on kirjutatud tänu mitmetele välisreisidele. Mul on õnnestunud viibida paljudes idamaades Süürias, Marokos, Türgis, Egiptuses, Iraanis ja Iraagis viimases koguni kuus korda. Need sõidud on mulle alati inspiratsiooni andnud. Igal maal olen tutvunud sealse rahvaga ja tema kultuuriga muusikaga. Olen näidanud neis maades oma muusikat ja kuulanud hinnanguid selle kohta. Nii mõnigi kord on see aidanud näha uusi loomingulisi perspektiive, uut temaatikat. Neil reisidel olen selgelt tunnetanud paljude idamaade rahvaste kultuuri ja muusika ühtsust kuulates nende maade muusikat, olin hämmastunud, kui tihti tabas kõrv meloodia, käände ja rütme, mis on väga sarnased aserbaidžaani rahvamuusikale. Esimene kokkupuude araabia temaatikaga oli Amirovil 50.-te aastate keskel kui ta kirjutas muusika draamalavastusele. Šeik Xenon. Märkigem siinkohal, et sellele araabia legendile, mida Aserbaidžaanis hästi tuntakse kirjutas 1909. aastal oma teise ooperi aserbaidžaani professionaalsele muusikale alusepanija uis Eyrhadžibekov. Lavastuse šeik stsenaarium muusikas kasutas sekretamirov araabia meloodiaid siiski veel üsna tagasihoidlikult tuginedes peaasjalikult aserbaidžaani rahvamuusikale. 1957. aastal kirjutatud klaverikontserdis leidsid araabia meloodiad palju süvenenumalt käsitlemist. Klaverikontserdis on kasutatud rahvaviise, mida Mirov ise kirjutas üles oma reisidel Egiptusse ja Süüriasse. Nüüd oleme jõudnud Sigretamirovi kolmanda ja kahtlemata kõige kaalukama araabia temaatikaga teose juurde. Kuidas tekkis ballett 1001 ööd? Teemavalikut soodustasid mitmed asjaolud. Minu kiindumus idamaiste muinasjuttude vastu, muljed sõitudest, araabiamaadesse, mitmed materjalid nende maade muusika ja kultuuri kohta. Ja muidugi Nikolai Rimski korsakovi kuulus Shere saade. Rimski korsakovi idamaiselt peen ja õrn Sheresade muusikaline teema innustas mind analoogsete intonatsioonide otsinguil. Balletiloomise idee tekkis mul juba ammu, ometi võttis idee realiseerimine kaua aega. Selles, et balletimuusika üldse ilmavalgust nägi. Olen tänu võlgu ballettmeister neelanna siirovale, kelle koreograafiline lahendus oli mulle suureks abiks muusika kirjutamisel. Helilooja Figretamirovia ballettmeister neel Anna Serova koostöö algas 1975. aastal. Libreto kirjutasid maksut Jerustam, Ibragimbeed, Covid. Koostöösse lülitus dirigent Nazimrsajev. Ballett 1001 ööd valmis 1978. aastal ja tuli samal aastal Ahundovi nimelises Aserbaidžaani riiklikus ooperi- ja balletiteatris lavale. 1980. aastal omistati lavastus kollektiivile ja heliloojale balleti eest Nõukogude Liidu riiklik preemia. Lähemalt balletis seest. Araabia muinasjuttude kogumik 1001 ööraamat on mitu sajandit vana. Esimesed teated selle kohta on kirja pandud 10. sajandil Bagdadis. Jutud 1001 ööraamatus on kirjutatud mitmete tundmatuks jäänud autorite poolt. Kõige populaarsemaks said need muinasjutud araabiamaades, eriti Iraagis. See on ka seaduspärane. Paljude juttude tegevuspaigaks on Bagdad ja tegelaseks legendaarne valitseja harunal Rašid. Tegelasi on muinasjuttudes palju, alates valitsejatest ja lõpetades keeriustega. Balletimahtusid neist ainult mõned. 1001 ööraamatust on võetud teose ekspositsioon, intriigi sõlmitus Sinaal ning kolm kõige populaarsemat jutu. Lootsin Padist ja võlulinud Ruchist aladinist ja kaunitar Budurist ning Alibaba aastia 40-st röövlist. Peategelasi on balletis. Raevununa oma naise reetlikkusest tapab šahriaar naise ning käseb hukatega kõikooriatarid. Sama saatus ootab kõiki tütarlapsi, keda šahrieri käsul igal õhtul tema juurde tuuakse. Siis tuuakse valitseja ette šahrasaad, kes 1001 öö vältel jutustab Charjäärile imepäraseid, muinasjutte ja valitseja lükkab tütarlapse hukkamist igal hommikul edasi. Šahriar armub šahrasaadi ja tühistab oma käsu hukata kõik tütarlapsed kogu riigis. Balletiautorite sõnade järgi on nende eesmärgiks olnud näidata ja ülistada idamaade naist, tema mõistust, headust, vaprust ja võlu. Relvitu tütarlaps võidab karmi valitseja äratab temas inimlikkuse, viies ta oma muinasjuttude võlumaailma. Niisugune on balleti põhiidee. Ameerovi muusika on oma põhijoontes lüüriline, erilist kuulamisrõõmu pakub orkester. Helilooja oskab suurepäraselt iga instrumendi tämbrit ära kasutada. Orkestri kõla vaimustab värvika idamaise koloriidiga. Erilist tähelepanu on helilooja pööranud araabia rütmidele. Konkreetseid rahvaviisid tsitaate helilooja balletis kasutanud ei ole. Ometi on idamaade rahvamuusikatraditsioonid teoses selgesti tuntavad. Fikretamirovi kahevaatuseline ballett 1001 ööd algab sissejuhatusega. Esimesed taktid viivad kuulaja idamaisesse muinasjutumaailma. Suurt osa mängib siinjuures orkestri omapärane tämber. Harfi, klaveri ja killukeste kooskõla loob lausa ebamaise atmosfääri. Balleti sissejuhatuses kõlavad muusika edasise arengu seisukohalt kaks tähtsat teemat, mille kaudu iseloomustatakse balleti peategelasi tšakra saadi Jashrjaari. Šahrazadi muusikaliseks sümboliks on õrn ja nõtke teema, mille esitavad keelpillid ja lavatagune naiskoor. Šariaadi muusikalise iseloomustuse toovad kuulajateni löökpillid. Muiste lood esimestest sugupõlvedest on järeltulevatele õpetuseks saanud et inimene näeks väherdusi juhtumisi. Anteistega aset leidnud et tema võiks neist õppust võtta ja et tema kesta möödaniku rahvaste pärimustes juhtumistesse sisse elab, mitte pattu ei langeks. Olgu kiitus sellega, kes tegi ennemuistsetest juttudest õppetunni järeltulevatele põlvedele. Rahvaste pärimustes, kus räägitakse sellest, mis on enne olnud mis on mööda läinud ja mis on igavikku vajunud on tallel, et ennemuistsel ajal ja ammusel aastasajal elanud Pärsias Sassaani soost Valdjas sõjavägede korravalvurite ümmardajate ja teenijate käskija. Ja olnud tal kaks poega, mõlemad olnud vägimehed ja kangelased. Nooremat, hüüti šahhtemaaniks, vanema nimi olnud šariar ja vanem, ületanud jõu ja mõistuse poolest noorema. Nii valitsenud šahriar omal maal. Oma alamatele õiglaseks ülemaks ja tema maade asukad ja riigi kodakondsed armastanud teda. Ja Sahrjaaril olnud naine, kes paistis silma harukordse ilu ja võlude poolest ja kutsuti teda nuri taaks. Šahrieri ja nuridaaduett selle numbriga algab balleti esimene vaatus. Järgneb vibuküttide tants, temperamentne rahvuslike intonatsioonidega meeste tants, mille orkestris on helilooja kasutanud kõikvõimalikke löökpille. Meeste tantsu taustal ilmub šahriaar kõlavat balleti sissejuhatusest pärit erksad rütmikombinatsioonid, mis jäävad Sahrjari ja ta kaaskonda saatma balleti lõpuni. Ühel päeval sõitis Valdja šarry arr koos kaaskonnastega jahile kala püüdma. Kui väesalk oli linna taha kadunud, tuli lossi aeda nurida koos temaga orjatarid ja nende emand ning hulk mustanahalisi orje. Kui orjatari olid jõudnud purskkaevu, nii võtsid nad rõivad seljast ja istusid orjade juurde. Laudadel purskkaevu ümber olid värsked puuviljad ja vein. Peekrid lasti ringi käima ja kõik hakkasid laulma ja pilli mängima. Ja lahti läks kange lärm ja kõik suudlesid ja kallistasid, hellitasid, elasid, lusti, naersid ja tembutasid. Ja must orjastus, šahrjaaria abikaasa nuri ta juurde ja kallistas teda ja tema kallistas vastu. Nurida monoloog algselt õrnast ja igatsevast teemast kasvab välja tõeline tantsu stiisija nuri ta tantsu intonatsioonidel põhineb järgnev number. Orgia. Tempo muutub üha kiiremaks. Meloodiad teravamaks dünaamika kasvab ning löökpillide soolo ennustab šariaadi lähenemist. Ja ootamatult saabus lossi tagasi Paljassaare ja nähes, et ta naine nuri, ta lamab sängis, kallistab mustanahalist orja tõmbas ta mõõga tupest ja virutas ja raius oma naisel ja orjadel korjata. Järgnevad numbrid kannavad pealkirju nurida, surm, šarjääri monoloog, timukad ning šarjääri raev. Ja valjas šahriaar võttis nüüd igal öösel sängi süütu tütarlapse tegi enda omaks ja tappis ära. Ja nõnda kestis kolm aastat. Rahva kaebekisa kostis kaugele ja kõik põgenesid oma tütardega tükis, nii et linna ei jäänud enam ainsatki abielu. Kõrgulist. Naised paluvad neile halastada orkestrile liitub ühehäälne naiskoor, mille meloodia meenutab matuseviisi aserbaidžaani rahvamuusikast. Ja siis andis Valdjas Sahriaar oma resiirile käsu tuua talle tütarlaps nagu ikka ja vesiirleks seda otsima. Aga ei leidnud tütarlast. Ja läks meele masenduses oma kotta tagasi. Ja seal vesiiril olid tütar. Nimi oli sahara, saad ta sarnanes kalli hinnalisele pärlile, kes peletab südamest eemale murre mõtted, hädade meele nukruse. Tal oli imepärane kuu kummaline nägu ja võlurohke silmavaade. Sahara saadile meelis, lugeda raamatuid, kroonikaid, ennemuistsete valitsejate elulugusid ja pärimusi omaaegsete rahvaste kohta. Ja räägitakse, et ta oli kokku kogunud 1000 kroonikaraamatut, ennemuistsete rahvaste muinasvalitsejate ja laulikute kohta. Ja ta ütles isale. Mispärast näen ma sind säärases meele masenduses. Ja miks oled sa murest murtud ja kurbusest kurtnud? Vesiir jutustas talle kõik ära, mis tema valitseja vahel oli aset leidnud. Ja šahra saad, hüüdis Allahi nimel. Kulla isa, anna minn valitsejale jama, kas jään ellu või lunastame oma eluga välja teised muhameedlaste tütred ja päästan nad Valdja küüsis. Safran saadi tantsule, järgneb sarja Shara, saadi duett, kõlab Sissejuhatuses. Tav tšakra saadi teema armastuse ja kauni võlumaailma sümbol. Esimene vaatus lõpeb teravalt Isoneeriva puhkpillide akordiga. Šagrazad, nagu ütleks, oota veel hukkamisega valitseja, kuula, mis juhtus edasi. Niisugune orkestri repliik kõlab hiljem igas Agrasaadi jutustatud muinasjutu lõpul. Balleti teine vaatus algab ööbildiga lausa värvilisena tundub Amirovi orkester, kus keelia puupillide tämbrid loovad kuulajale nähtavana tunduva pildi sumedast idama ööst. Teine vaatus on esimesest orkestrivärvide poolest üldse palju rikkam. Meloodiates jääb kõrva idamaise melismaatika ja ornamentide rohkus. Vaheldusrikkam on harmoonia. Kui kätte jõudis ööaeg siis et lühendada unetuid, öötunde hakkas sahara, saad jutustama Sahrjaarile ammu sündinud lugusid mis olid nii eriskummalised ja huvitavad. Et kui hommik kätte jõudis ja sahara saadi jutulõnga katkestas ei lasknud sahtliäärtega mitte hukata, vaid tahtis jutu lõpuni kuulata. Järgnevad šahrasaadi kolm muinasjutu muusikaliselt ülesehituselt on nad kõik sarnased. Iga muinasjutt. Peab nagu refrääniga, kus kõlavad sari järje timukad, tehtutavad rütmid. Seejärel ilmub jällegi esmakordselt esimese vaatuse lõpus kõlanud isoleeriv akord. Tšakra saadi repliik. Oota veel hukkamisega valitseja, kuula, mis juhtus edasi. Califarun Allažiidi ajal elas Bagdadis kaupmees nimega Sinbad kes oli palju mööda maailma reisinud ja neil reisidel mitmeid äraarvamatu imesid näinud. Mitmeid päevi ja öid oli meie laev purjetanud ühelt merelt teisele ühe saare juurest teise juurde. Ja korraga kerkis merest meie imekaunis saar, mis sarnanes lausa paradiisiaiale. Saarel kasvasid imepärased puud, millel rippusid igat liiki viljad. Linnud laulsid puudel kauneid viise ja magus lillelõhn täitis kogu saart. Ja ma otsustasin saart mööda ringi kõndida, et kõike seda ilu imetleda. Äkki märkasin kauguses suurt valget kupli, taolist mäge. Sammusin lähemale ja tegin ringi ümber selle mäe kuid ühtki avaust, mis mäe sisemusse riiks, ma ei leidnud. Väsinuna istusin puu alla maha puhkama. Ja järsku kadus päikesevalgus ja kogu ilm tõmbus pimedaks. Tundus, nagu oleks suur tume pilv täikesete sõunud. Kuid pilku üles tõstes nägin taevalaotuses suurt lausa hiigelsuurt lindu kelle võimsad tiivad päikest varjasid. Ja siis tuli mulle meelde üks ammukuuldud lugu, mida palju reisinud kaupmehed, palverändurid olid mulle rääkinud nadolid jutustanud, et kaugel imepärasel saarel elab võlulinud ru kes on nii hiigelsuur, et oma poegadele toob ta toiduks terveid elevante. Ja nüüd ma taipasin, et valge mägi mu ees ei olegi mägi vaid hoopis Ruhhi muna. Ja edasi nägin ma, kuidas lind munale laskus, tiivad laiali lõi ja hauduma hakkas. Ja siis tuli mul pähe kiiduväärt mõte. Tõusin püsti ja võtsin peast oma turbani, sõlmisin selle lahti ning sidusin end selle abil linnu jala külge ja nii linnu külge seotuna veetsin terve öö silma kinni laskmata. Päikesetõusu ajal tõusis lind munalt, sirutas tiibu ja tõusis lendu. Nii kõrgele, et võisin pilvedele ülalt alla vaadata. Kes aja pärast olime juba jõudnud inimese mitme päevateekonna kaugusele sellest imepärasest saarest. Võimas lind laskus jälle. Ning jälle tundsin ma kindlat maad jalgade all. Vabastasin end kiiresti linnu küljest ja vaevalt. Tulin ma seda jõudnud teha kui ta uuesti õhku tõusis ja kiiresti kaugustesse kadus. Bagdadis elas noormees nimega ala teenil. Ta ei elanud just rikkalt. Aga ometi võis ta endale saada kõike iganes tahtis. Alad in oli imepärase lambi omanik tarvitses seda lampi veidike liivaga hõõruda. Kui lambist ilmus välja džinn, kes võis täita kõik aladeni soovid ja käsud. Kord käies mööda bagdadi tänavaid, kus käis lustlik. Pidu, kus tantsiti ja lauldi, naerdi ja tembutati silmas aladennist tütarlast. Kaunitar Buduuri Se tütarlaps oli pikka kasvu, õrna põseline, suursuguse väljanägemisega ja särava näojumega. Ja ta pale helendas keset Tallokkide ööd. Ja ta suu hiilgas ta rinnapaisu kohal. Ja armastus neiu vastu võttis aladeni südame oma võimusesse. Ja ka neiust ärkas armastus aladeni vastu. Aga see tütarlaps Buduur oli kurja synni nõia võimu all, kes oli neiust armunud ja ta endale röövinud. Ja korraga seisiski kuritšin armunute ees. Ta käed olid nagu sõnniku hargid, jalad nagu laeva mastid ja silmad nagu kaks tulesädet. Aga siis hõõrus aladin oma lampi ning sealt ilmus ta ette healzin, kes kurjale siinile kallale tormas. Ja nende vahel algas. Metsik jõukatsumine ja nende võitlus kestis kaua aega. Kuritšin sarnanes tule keelega ja ta ajas oma lõuad laiali ja sealt vahelt prahvatas tuld välja ja tema silmist ja ninast tuli tuld ja suitsu. Su lõpuks võitlus lõppes ja Helasin oli kurja tuhahunnikuks põletanud. Ja pud uurali nüüd vaba ja temast sai aladinine naine. Ja aladinis talle. Ühes suures Pärsia linnas elas vaene noormees nimega Alibaba kes teenis enesele elatist sellega, et korjas põletuspuid ja müüs neid. Ühel päeval läks ta jälle metsa puude järele. Kui ta oli jõudnud suure Kaljumäe lähedale, kuulis ta järsku kapjade plagin. Ja Alibaba peitis end kärmesti puude varju. Sealt silmasta neljakümmet metsiku välimusega ratsanikku lähenemas. Ja kui Alibaba neid terrasemalt silmitses, nägi ta, et ratsanike vööl rippusid kotid. Ja need olid täis kulda ja hõbedat ja kõiksugu kalliskive. Ning ta sai aru, et tegemist on röövlitega, kes saabusid järjekordselt röövkäigult. Röövlipealik hüppas hobuse seljast maha, astus Kaljumäe juurde ning lausus valju häälega. See samm, see samm, avane. Ja kaljusein avanes. Ja kõik röövlid astusid avavusest sisse. Kartes, et röövlid ta põgenemist kuulevad, jäi Alibaba oma peidupaika ning otsustas ära oodata, millal röövlid lahkuvad. Ja enne varsti astusidki röövlid mäe sügavusest välja ning röövlipealik hüüdis. See samm, see samm, mine kinni. Ja kaljuks läks jälle kinni ning polnud enam mingit märki, et seal kohal uks oleks olnud. Ja röövlid hüppasid jälle hobuste selga ning kappasid minema. Nüüd tuli Alibaba oma peidupaigast välja ning seisis kalju seina ees ja hüüdis ka. Seesam, Seesam, avane. Ja kaljusein avanes tõesti. Pikk kitsas käik ilmus nähtavale koopasügavuses silmas Alibaba ennenägemata hulgal kulda ja hõbedat, kalliskive ja kalleid kangaid. Ja Alibaba võttis sealt nii palju varandust, kui ta kanda jaksas ning astus koopast välja. Süüdista Seesam Seesam, mine kinni ja kaljusein maju sinna kohale. Ja kõik oli jälle nagu. Ometi märkasid röövlid, kuidas maha nende salakoopast välja tulid. Linnad asusid teda taga ajama, et talle kätte maksta. Aga röövlid ei suutnud Alibaba kätte saada ja siis otsustasid nad oma salakoopa avastaja püüdmiseks kavaluse appi võtta. Röövlipealik muretses 40 suurt nahklähkrid, kus tavaliselt õli hoitakse. Riietas end jõuka kaupmehena ja tuli siis Alibaba maja juurde. Ta esitas õli kaupmehena ning palus ööseks endale ja oma kaubale peavarju, et hommikul õlilaadungiga turule sõita. Suurtesse lähkritesse olidega röövlid end ära peitnud. Ja ainult üks lähker oli tõesti õli täis. Öösel pidid röövlid pealiku märguande peale lähkritest välja tulema ning Alibaba arved õiendama. Alibaba oli orjatarr nimega Mardiana, kes paistis silma oma tarkuse ja nutikuse poolest. Öösel, kui kaupmees ja Alibaba olid magama läinud leidis marsionaa, et lambis on õli otsa lõppenud ja tal tuli meelde. Tallis seisavad võõrakaupmehe hobused 40 õlile kriga. Jamarciana võttis kruusi ja läks talli, et lähkris natuke õlilambi jaoks kallata. Kui Marcianaa esimese lähkri juurde astus, et sealt kruusi õli kallata, kuulis seal sees istub röövel samme ning arvata sedda, kõrval seisab pealik küsis vaikselt. Kas õige aeg on juba käes. Ja Marciana taipas nüüd, millist salanõu tema peremehe vastu hautakse. Ja talle tuli hea nõu pähe. Vaikselt käis ta läbi kõik lähkrid, öeldes igaühe juures, et õige aeg varsti kätte jõuab, aga natuke veel kannatama peab. Ja siis valas ta viimasest lähkrist õli, tegi tule katla alla ja ajas õli keema. Ja seejärel kallas ta kõikidesse lähkritesse keeva õli, nii et kõik röövlid, kes Lähtrites peidus olid oma otsa leidsid. Kui röövli pealikesse. Südaööl oma sõpru äratama läks. Ja nägi, mis vahepeal juhtunud on. Otsustas ta aega viitmata oma elu põgenemisega päästa. Aseidurkel šahriar kuulas neid ja tunnistas. Või need jutud nõeltega silmanurkadesse kirjutada. Siis võiksid nad paljudele õppetundideks olla. Sahara saadik muinasjuttude võlumaailm võitis kurjuse ja julmuse ja šahrjaari juurde tulid tagasi headus ja armastus. Õrnus ja suuremeelsus. Ja siis, kui kätte oli jõudnud 1001. hommik ütles Sahra, saad hoomu, käskija. Sooriatar on sulle 1000 ja üks ööd jutustanud lugusid vanadest aegadest. Kas tohin sinult midagi paluda? Palu ja mida sa soovid, see peab sündima. Vastas šahriaar. Siis kutsus šahra, saad kohale ammed ja orjad ja ütles neile. Tooge siia mu lapsed. Ja talle toodigi kolm poissi. Üks neist käis juba teine roomas kolmas hoidis veel ema rinnast kinni. Ja kui Valdjas Sahriaar nägi šahrasaadija lapsi, Läks, tal meel härdaks seda taipas, mida šahra saad, soorib. Ja ta kuulutas šahradaadi oma naiseks ja lapsed oma lasteks ja käskis linna kauniks ehtida. Ja 30 päeva kaunistati linna, kuni see ennenägemata kauniduse säras. Ja valitseja varakambritest jagati rahvale kulda ja hõbedat. Ja kogu rahvas oli rõõmus ja pidutses, sest ühtki tütarlast ei tohtinud enam süütult hukata. Elasid õnnes ja armastuses. Kõlavad balleti lõpu numbrid, tšakra saadi monoloog ja piduorkestris on kuulda balletijooksul kõlanud meloodiate katkendeid. See on nagu tagasivaade möödunud öödele. Balletti 1001 ööd lõpetab tšakra, saadi armastuse teema, mis hümnina headusele ja ilule kõlab unisoonis läbi kogu orkestri.