Tere õhtust, kell on kuus ja eetris on Päevakaja, et võtta kokku tänane uudistepäev stuudios Indrek Lepik. Riigi tellitud ehitustööd liivade eelarve miinusesse tõmbavad teistelt elualalt delt ära tööjõudu ja sunnivad eraettevõtteid loobuma plaanitud investeeringutest. Nii ütleb Eesti Panga president Ardo Hansson. Ta hakkab pikemaajaliselt meie konkurentsivõimet siis pärssima, võib-olla ehitussektorisse tootlikkus ei kasva nii kiiresti, nii et meie majanduskasv tulevikus kannatada. President Kersti Kaljulaid keskendus kõnes ÜRO peaassambleel maailmat ähvardavate ohtudele ning soolise võrdõiguslikkuse Ale. Naistel on oluline roll emfaatilise ja kaasava arengu toetamisel, mida rohkem naisi juhtivatel kohtadel, seda selgem, ma arvan, on see suund ka ÜRO tegevuses? Mehhiko keskosa tabanud maavärinas on viimastel andmetel hukkunud juba 226 inimest. Keskkonnaühendus Eesti metsa abiks pöördus puidurafineerimistehase kavandajate vastu kohtusse. Soome-Eesti kultuurifond on valmis detsembris välja andma esimese stipendiumi. Soome valitsus plaanib fondile eraldada kuus miljonit eurot. Eesti riik panustab sellest kümnendiku. See esimene kriteerium on see, et, et see oleks tõeline Soome ja Eesti koosnen ja tegelikult me otsime seda, mis oleks läinud kuskile mujale koos tehakse nagu kultuurieksport. Korvpalliklubi BC Kalev Cramo alistas Meistrite liiga kvalifikatsiooni avamängus Makedoonia pealinna meeskonna skoobee 87 79. Korduskohtumine Tallinnas peetakse juba homme õhtul. Ilman hamme pilves selgimistega ja kohati sajab vihma. Sooja on kuni 16 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt. Eesti pank hoiatas juba suve hakul, et suured riigitellimused võivad viia ehitussektori üle kuumenemiseni. Võib korduda aastatetagune olukord, kus ehitussektor võtab teistelt sektoritel töötajaid ära ja lükkab erasektori turult kõrvale Margitta otsmaa jätkab. Järgmise aasta riigieelarves on suuremad ehitusinvesteeringud ette nähtud riigimaanteedesse 145 miljonit eurot samuti raudtee-ehitusse, sealhulgas Rail Baltic kusse. Suured summad lähevad Tallinna vangla, mitmete tervisekeskuste ja kohalike omavalitsuste elamufondi viimasesse pea 12 ja pool miljonit eurot. Valitsussektori ehitusinvesteeringute kulud ulatuvad juba pooleni ettevõtete omadest. Ehitussektorit ähvardab ülekuumenemine. Nii hoiatas Eesti Panga president Ardo Hansson juba juunis ja rõhutab ka nüüd, et uue eelarvega elame üle oma võimete, et riigi tellitud ehitustööd viivad eelarve miinusesse. Hansson naer, siine selget riskid pikaajalisele majanduskasvule. Kui me nüüd ühte sektorit nagu kuumendame üle või forsseerime kasvame üle oma võimet ja siis ta hakkab vaikselt näiteks meelitama töötajaid sinna sektorisse, puidu võib-olla töötaksid ekspordiharus või mis iganes hakkab, hakkab pikemaajaliselt meie konkurentsivõimet siis pärssima, sest võib-olla ehitussektorisse tootlikkus ei kasva nii kiiresti, nii et meie majanduskasv tulevikus kannatada. Teine asi on kindlasti niukene tsüklilisus, et me kogesime siis 10 aastat tagasi, kuidas Meie majandus kippus olema väga volatiilne perioodid, kus läks ülihästi. See ei olnud jätkusuutlik ja sellele järgnes tohutu langus. Ja me ei tahaks näha, nagu, et üks inimene siis otsustab minna ehitussektorisse töötab seal paar aastat, siis järsku needsamad inimesed paari aasta pärast kaotavad oma töökohta. Parem oleks niisugune stabiilne areng. Eesti maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor Rando Värnik leiab, et majanduskasvu tingimustes on mõistlik investeerida mõistlikes asjadesse ja toob näiteid. See haridus, teadus, innovatsioon, mis tähendab seda, et meil on vaja rohkem mõelda tuleviku peale me, kuidas neid inimesi, kes teaduse poolega või arendustegevusega tegelema, selleks, et ettevõtjad saaksid tulevikus uut raha teenima hakata. Et raha tuleb siiski ettevõtlusest ja läbi maksu siirete, et kui me sinna ei panusta, siis tegelikult mingil hetkel melongi struktuursed probleemid, et ei ole neid tööandjaid, ei ole neid töötajaid. Põhimõte on see, et kui meil on võimalik saada turult vaba raha ja ei ole mõistlikku lahendust, kuhu seda raha panna siis tõenäoliselt on reservid võib-olla mõistlikumad, aga samal ajal me peame vaatama asju tasakaalus, et me täna elame selles ootuses ja teame, et, et meil on kõrvalturud põhjariigid, kellel läheb paremini majanduses, et see võib muutuda. Tähendab, me peame ise riigina ka valmis olema. Et oma teadussiirdega ettevõtjate toetada ja anda neile selliste väris sisendit, mida nad vajavad selleks, et oma kasvu saavutada tulevikus. President Kersti Kaljulaid pidas oma esimese riigipea kõne ÜRO peaassambleel. Kaljulaid rääkis erinevatest lahendamata konfliktikolletest, terrorismist ning digitaalsest arengust. Erilist tähelepanu pööras taga nõrgemate kaitsmisele ning soolise võrdõiguslikkuse Ale Maria-Ann Rohemäe jätkab. Eesti president Kersti Kaljulaid rõhutas ÜRO peaassambleel peetud kõnes, kui oluline on muuta sooline võrdsus tavapäraseks igas eluvaldkonnas. Presidendi arvates tuleks naisi rohkem rahuprotsessidesse kaasata. Ping Eismandovimin. Naiste kaasamine juba ennetustöö algusjärgus ning kriiside lahendamisel ning rahu tagamisel vähendab võimalust, et vägivaldsesse konflikti langetatakse tagasi. Kaljulaidi sõnul on ÜRO võtnud juba eesmärgiks kaasata naisi rohkem maailmaorganisatsiooni juhtimisse. Naistel on oluline roll emfaatilise ja kaasava arengu toetamisel, mida rohkem naisi juhtivatel kohtadel, seda selgem, ma arvan, on see suund ka ÜRO tegevuses? President märkis kõnes, et maailmas on liiga palju riike, mis kannatavad lahendamata konfliktide tõttu tuues teiste seas välja Ukraina, Gruusia ning Süüria. Viis aastats, vitsikuid, sõitjeron veel õun, piip on need on riigid, mis suudaksid oma inimeste eest hoolitseda ning globaalsel areenil panustada. Kui me suudaksime kiiremini hallata konflikte, mis hoiavad neid tagasi või veel hullem, ähvardavad neid lõhki rebida. Samas rõhutas kaljulaid, et mitte kõik riigid ei kasuta olemasolevaid ressursse ning tehnoloogilist arengut oma rahva hüvanguks. President lisas, et Põhja-Korea ohustab maailma rahu mereosakond siin olema. Samuti ohustavad ülemaailmsed stabiilsust riskid, mis ei ole enam seotud kindla riigiga. Terrorismioht on siirdeline. President keskendus oma kõnes veel digitaalsete muutustele internetivabadusele ning küberjulgeolekule. Kaljulaidi sõnul on Eesti eesmärk, et ka teised riigid pakuksid oma kodanikele internetis turvalist identifitseerimisvõimalust. Ei ole mõtet öelda, et tehke nii, nagu meie oleme teinud, mõistlik on näidata, miks ei ole teisi valikuid ja kahtlemata ega kõige riigid ei saa olema ühesugused, sest et iga riik on ju ka kultuur ja see kultuur peab samamoodi säilima ka siis, kui riik on digitaalne. Samuti kordas kaljulaid oma kõnes üle, et Eestis võib saada 2020. aastal ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, New York. Ja välismaalt ka jätkame, päeva olulisemad teemad võtab kokku Erle Loonurm. Mehhiko keskosa tabanud maavärinas on viimastel andmetel hukkunud 226 inimest. Tegemist oli ohvriterohkeima maavärinaga Mehhikos alates 1985.-st aastast. Maavärina tagajärjel varises kokku kümneid hooneid ning inimesi on rusude all lõksus. Siseministri sõnul edenevad päästetööd aeglaselt, kuna rusud võivad eemaldamisel peale vajuda lõksus olevatele inimestele. USA geoloogiateenistuse teatel oli 7,1 magnituudi see maavärina kese poebla osariigis umbes 120 kilomeetrit pealinnast lõuna pool ning maavärina kolle oli 51 kilomeetri sügavusel. Hispaania politsei konfiskeeris mitu miljonit Kataloonia iseseisvusreferendumiks trükitud hääletussedelit, ütles asjaga seotud allikas. Hispaania ülemkohus peab esimesel oktoobril kavandatud hääletuste seadusevastaseks ning keskvõim on selle ära keelanud. Tundmatuks jääda soovinud allikas ütles, et politseinikud loevad konfiskeeritud sedeleid üle, kuid arvatakse, et neid võib olla kuni üheksa miljonit. Referendumiga seoses peeti kinni 13 Kataloonia ametiisikud ning rahvas tuli tänavatele protestima. Briti peaminister Theresa May lubab maksta Euroopa Liidust lahkulöömise arvena vähemalt 20 miljardit eurot, kirjutas ajaleht Financial Times. Me ei teeb niinimetatud lahutus arve kohta ametliku avalduse reedel Itaalias Firenzes. Kauaoodatud Brexiti kõnes Suurbritannia ei ole seni käinud välja summad, mille ta oleks nõus maksma täita oma finantskohustused Euroopa Liidu eest, kus ta peaks 2019. aasta märtsis lahkuma. 20 miljardi euro suurune summa viitab maksetele 2020. aastani koostatud Euroopa Liidu seitsme aasta eelarvekohustuste täitmiseks. Nato mõistis hukka ÜRO tuumarelvade keelustamise leppe, öeldes, et see on ebarealistlik ja võib kahjustada rahvusvahelist vastust Põhja-Korea tuumarelvaprogrammile. Leppe kiitis juulis heaks 122 riiki, kuid nende hulgas ei olnud ühtki üheksast tuumarelva riigist näiteks Suurbritanniat, Prantsusmaad või USAd. Avalduses lisatakse, et katse keelustada tuumarelvade leppega, mis ei hõlma ühtki tegelikult tuumarelva omavat riiki, ei kanna vilja. See ei kahanda tuumaarsenali ning ei suurenda ühegi riigi julgeolekut ega ka rahvusvahelist rahu ja stabiilsust. Järgmise nädala esmaspäeval on Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendum, eriti pingeliseks on olukord läinud kirkukis. Mall Mälberg räägib lähemalt. Keskvalitsus Bagdadis Iraagi naabrid ja lääneriigid kardavad, et hääletamine võib riigi lõhestada ja kutsuda terves regioonis esile ulatusliku konflikti. Referendumieelsetes kokkupõrgetes on juba üks kur tapetud ja kaks haavata saanud ning edasise vägivalla ärahoidmiseks ongi koplis sisse seatud julgeoleku kontrollpunktid. Sellele eelnes nädal ägedat retoorikat kurdi juhtide ja Bagdadi vahel, kui parlament hääletas referendumi korraldamise vastu. Kurdid on teatanud, et nad ei tagane referendumist, mis tõsi küll, pole siduv, kuid võib sellegipoolest valla päästa eraldumis protsessi riigis, mis on niigi jagunenud usulisi ja etnilisi jooni pidi. Kirkoki, tahavad enda kätte nii Bagdadi keskvalitsus kui Kurdistani regionaalne valitsus. Pinged nende vahel pole midagi uut ning on alati sõltunud naftatulust. Osa vaatlejaid kardab, et Bagdad võib kirkoki saata šiiidi sõjaväeosad. Kurdid on oma riigist unistanud esimesest maailmasõjast peale ja nagu nad nüüd ütlevad, on nad valmis selle eest sõdima, kui vaja. Kui Iraagi Kurdistani alad löövad Bagdadis lahku, jääbki täpselt Nende kahe piirile ja see on kriitilise tähtsusega. Kui Bagdad teeb mingeid ühepoolseid samme, muutub olukord veel keerulisemaks. Kirguki elanike kohta mingit usaldusväärset statistikat ei ole. Kurdid ja araablased ütlevad mõlemad, et nad on enamuses. 2005 pidi seal rahvaloendus olema, kuid see jäi ära, kuna kardeti etnilisi ja usurahutusi. Saddami ajal toodi piirkonda jõuga mujalt araablasi, kes võtsid kurdide majad ja ärid üle. Pärast Saddami kukutamist hakkasid koordid tagasi tulema. Nüüd karte sees, vaid keerulisi aegu ostetakse kirkukis toitu varuks. Turud on tühjad. Paljud kurdid, keda ajakirjanikud küsitlevad, ütlevad, et nad toetavad referendumit, kuid kardavad kokkupõrkeid pärast hääletamist. Kurdistani endine kuberner, ka riim on öelnud, et kui tegemist on nii suure sammuga nagu referendum, on kõik võimalik. Igal asjal on oma hind. Ja tagasi Eestisse keskkonnaühendus Eesti metsa abiks pöördus puidurafineerimistehase kaevandajate vastu kohtusse. Ühendus soovib kohtu kaudu tselluloositehase püstitamisega seotud haldusaktide ja riikliku eriplaneeringu tühistamist, sest ühenduse hinnangul on tegemist õigusvastaste dokumentidega. Jane Saluorg jätkab. Kuigi Lõuna-Eestisse kavandatava tselluloositehase planeering on küll alles algetapis, esineb keskkonnaühenduse Eesti metsa abiks juristi Sven Antoni sõnul planeeringu läbiviimisel vigu juba praegu. Nii on ühendusel küsimus, miks on otsustatud just riiklik kui eriplaneeringu kasuks. Anton ütleb, et seadusest ei tulene otseselt, et suure tehase rajamiseks on vaja algatada just riiklik eriplaneering. Samuti on küsimusi läbiviidava riigihanke kohta. Sven Anton. Sisuliselt saab riigihanget vaidlustada ainult see, kes potentsiaalsed riigihankel osaleda tahab. Ja need tingimused, kes saavad riigihankel osaleda, on pandud väga rangeks ja sisuliselt on juba ette teada, kes selle riigihanke võidab, sellepärast et sellistele tingimustele vastavat testi hindamisettevõtet Eestist ta sisuliselt ei ole. Kolmanda suure probleemina toob Anton välja, et keskkonnaühenduse hinnangul on ühiskonnaliikmetelt võetud võimalus planeeringu algetapis kaasa rääkimiseks. Miks ei ole hanke menetlus koostamisse kaasatud, rabas me tegelikult saaksime olla abiks ja õiguses üldiselt eksisteerib lähimas ja põhimõte ja tuleks õige nägu lähedam siis rahvas, kes selle tehasega kõige lähemalt puutuda on, ehk siis Viljandimaa ja Tartumaarahvas peaks praegusel hetkel olema kaasatud ja see ei ole üksnes Eesti metsa abiks seisukoht, vaid Eesti planeerijate ühing on täpselt samasugust ideed väljendanud. Rahandusministeeriumi sõnul ei vasta tõele keskkonnaühenduse Eesti metsa abiks hinnang, mille järgi Est-For Invest OÜ planeerida vitavad tselluloositehasega seotud haldusaktid ja riikliku eriplaneeringu dokumendid pole õiguspärased. Samal seisukohal on ka Est-For Invest OÜ juhatuse liige Aadu Polli. Esiteks on väga keeruline midagi kommenteerida selle kohta, mida on kohtute esitatud, sest me ei ole neid materjale näinud. Rahandusministeerium, kes eriplaneeringu protsessi juhib, kingitud eile kodanikuühenduste poolt meedia kaudu esitatud väited ei ole tõesed. Meie teame ka infot ainult meedia kaudu. Polli lükkab ümber ka väite, mille järgi ei kaasata inimesi planeeringu algetapis piisavalt. Polli ütleb, et kaasamise protsess on veel alles ees. Kogu riigi eriplaneeringu protsess sisaldab endas nelja suurt avalikku väljapanekut, kus toimub kogu kaasamine ja kus kõikidele aspektidele saab esitada omapoolset sisendit ja see ei ole täna alanud. Täna ei toimu mitte mingisugust keskkonnaalaseid uuringuid ega ei toimu ka mitte mingisuguseid muid protseduurilisi tegevusi, et need hakkavad alles kuskil aasta lõpus. Tänaseks on käsil riigihange, mida viib läbi rahandusministeerium ja riigihanke tulemusena leitakse konsultandid, kes hakkavad viima läbi planeeringuprotsessi ja hakkavad läbi viima ka keskkonnaalaseid uuringuid. Ja see ongi see koht, kus kaasatakse kõiki osapooli. Soome-Eesti kultuurifond annab detsembris välja esimese stipendiumi. Praegu arutab Soome parlament valitsuse ettepanekut eraldada fondile kuus miljonit eurot. Eesti riik plaanib samuti panustada, jätkab Kai Vare. Soome-Eesti kultuurifondi eesmärk on arendada ühiseid kultuuri ja keeleprojekte ning kultuurieksporti. Fon registreeriti Soome patendiregistriametis selle aasta jaanuaris ning detsembris on kavas väljaande esimene stipendium. Fondi tegevjuht Jana Vasama Tuglase seltsist on rahul, et algkapitali õnnestus koguda isegi rohkem, kui Soome seadus nõuab. Asutamiskapital oli 100000 eurot, Soome seaduse järgi peab olema minimaalselt 50000, aga meil olid 100000 eurot. Selles mõttes võiks öelda, et meil on väga hästi läinud. Nüüd muidugi me ootame siis, et mis riigipoolset koostöövõimalused nii siin kui sealpool lahte. Asutamiskapitali jaoks saadi annetusi nii Eestist kui Soomest ning nüüd on valmis panustama ka Eesti ja Soome riik. Eesti Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja asetäitja Madis Järve. Soome valitsus on teinud ettepaneku Soome Eduskunna Ale või parlamendile summa võtta järgmise aasta eelarvesse. Tumma on praegusel hetkel valitsuse ettepanekul kuus miljonit ja peaministrid olevat omavahel seda asja arutanud ja leidnud, et eesti vanus võiks olla sellest üks kümnendik. Esimene stipendium antakse välja Soome 100. sünnipäeva eel esimesel detsembril milli ühtlasi möödub 80 aastat Eesti-Soome vaimse koostöö konventsiooni allkirjastamisest. Taotlusi esialgu vastu ei võeta, fondi juhatus vaatab ise, mis tehtud ja teoksil ning keda tasuks toetada. Siiski oodatakse ka tähelepanekuid, kellele võiks esimese stipendiumi anda. Eks see esimene kriteerium on see, et, et see oleks tõeline Soome ja Eesti koostöö, mitte nii, nii, et Eestist tuuakse Soome, vaid Soomest tuuakse Eesti, vaat see oleks tõeline. Seal oleks eestlased ning soomlased teinud midagi koos ja tegelikult me otsime veel seda, mis oleks läinud veel kuskile mujale väljaspool Eestit ja Soomet koos tehakse. Meie ootab taotlusi sellel aastal, taotlesime, ootame aasta 2019, et praegu on meil selline olukord, et meile võib teha ettepanekuid, aga meie juhatus otsustab, kõik ettepanekud on väga teretulnud, nagu minule isiklikult saata näiteks Yana punkt Vasama Tucklastungtsee. Soome-Eesti kultuurifondi esimese stipendiumi suurus on 10000 eurot. Järgmine on kavas välja anda Eesti sünnipäeva paiku veebruaris. Kõik võivad ka ise Eesti ja Soome kultuurikoostööd annetusega toetada. Ilmast räägib nüüd sünoptik Ülle Jõemaa. Öö tuleb meil vahelduva pilvisusega, kohati tekib udu ja tibutab vihma. Puhub kagu ja idatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on viis kuni 10, rannikul paiguti kuni 12 kraadi. Homme päeval jõuab lõuna poolt Ukraina lääneossa madalrõhkkond, mille lohk koos vihmapilvedega läheneb meile kagust. Homme päeval tuleb pilves selgimistega ilm, hommikupoolsel ajal sajab siin-seal vähest vihma. Õhtupoole jõuab Kagu-Eestisse aga sajuala, mis liigub edasi põhja suunas. Ida ja kirdetuul tugevneb viis kuni 10, õhtupoolikul rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis ning õhutemperatuuri maksimum on homme 13 kuni 16 kraadi. Päevaspordiuudistest teeb ülevaate Ragnar Kaasik. Eesti tennise esireket ja maailma 31. Anett Kontaveit kaotas täna hommikul Hiinas toimuva WTA turniiri teises ringis kahes setis austraallanna le Lisett kar erale. Vaid 21 minutit kestnud avaseti võitis läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile pääsenud maailma 153. reket Gabreera kindlalt kuus. Null. Teises geimis võitles Kontaveit end kaotusseisust tagasi, tuues tabloole viigiseisuni neli. Neli, kuid sätti võitleks numbritega seitse, viis siiski vastasele. Kaotuse põhjustas eestlannale tema enda sõnul väga kehv enesetunne. Eile Uus-Meremaalt Eestisse saabunud vigursuusataja Kelly Sildaru käis täna Tallinnas arstidele oma vigastatud põlve näitamas. Tehtud magnetuuringu järel tunnistas ülevaatuse teinud Mihkel Mardna, et põlvevigastus on tõsine. Olümpiamängudeni jääb pidada veel neli maailmakarikaetapi ja siiamaani kogutud punktidest. Sild arule olümpiale pääsemiseks ilmselt ei piisa. BC Kalev Cramo korvpalliklubi jõudis täna tagasi Makedooniast, kus alistas Meistrite liiga kvalifikatsiooni avamängus Skopje meeskonna Karposhocoli 87 79. Korduskohtumine peetakse Tallinnas juba homme õhtul. Kalevi peatreeneri Alar Varraku sõnul on selline mängude graafik liiga tihe. Alar Varrak. Olen siin natuke pahane Fiba peale, et mul on siin väga kõvasti julgeritiseeria pärast, saab trahvi ka veel, aga minu arust see süsteem ei ole ainult meie jaoks, aga ma arvan, et see on kõigi jaoks üsna jabur minu arust, et niimoodi mängitakse päevaste vahedega pikad vahemaad läbida, et oleks võinud siis vähemalt kaks päeva olla vahel, et mõlemad satsid öösel paar tundi magasid ja tulime siia ühe sama lennuga, et see ei ole kõige meeldivam, aga noh, seisund on kõigi jaoks võrdsed. Mina soovitaks ival järgmine hooaeg, kvalifikatsioon midagi teistmoodi ära lahendada, et ükskõik mingi turniirina või kuidagi nii, aga, aga noh, kõigil on võrdsed võimalused. Selline oli Päevakaja kolmapäeval, 20. septembril ilusat õhtut ja kuulmiseni.