Kell sai kuus, uudistetoimetus võtab kokku reede, 22. septembri olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku toom. Kohalikud omavalitsused saavad järgnevatel aastatel suurema tulubaasi ja rohkem ülesandeid. Omavalitsused ise on rahul, et on taastanud endise olukorra. Tulevast aastast tulevad tagasi need samad ekspert 2009 ära võeti, need ongi selline vana hea ajas nagu taastamine. Täna tähistatakse üle kogu Eesti vastupanuvõitluse päeva. Briti peaminister Theresa May ütles oma Brexiti kõnes, et ühendkuningriigi lahkumisel Euroopa liidus peaks järgnema kaheaastane mineku periood. Samuti tahab meie eraldi julgeolekulepet Euroopa Liiduga. Küsitlused ennustavad pühapäeval toimuvateks Saksamaa parlamendivalimisteks võitu taas Angela Merkeli juhitud kristlikele demokraatidele. Eesti kunstiakadeemial on kavas doktoriõpe arhitektuurist taastada vajalik võrgustik ja selle rahastusplaan on juba olemas. Kõige suurem mure on doktorantide pärast üritame neid siis paigutada teistele õppekavadele, mis Eesti kunstiakadeemias on. Ilmunud on ilmunud on Konrad Mägi elulooraamat, mis heidab pilgu kunstniku loomingule, kui ka eesti kultuurielule 20. sajandi alguses. Mulle tundus Mägi puhul oluline rõhutada seda, kuivõrd elav vastuoluline turbulentne oli Eesti kultuuri areng 20. sajandi alguses. Kuidas terve rida kunstnikke just maalikunstnikke tekkis justkui eikusagilt. Tartus lõppenud rahvusvahelises spordikonverentsi teisel päeval oli fookuses spordi ja liikumisaktiivsuse ühiskondlik tähtsus. Palju räägiti sportimisvõimalustest õppeasutustes ja ilm muutub meil kuivemaks ning selgemaks. Sooja on öösel seitse kuni 13, homme päeval 16 kuni 20 kraadi. Alustame sellest, et valitsus kavandab eelnõud, millega suurendatakse kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ja antakse neile juurde uusi ülesandeid. Indrek Lepik räägib lähemalt. Juba praeguseks on valitsus kokku leppinud, et järgneva nelja aasta jooksul suurendatakse omavalitsuste tulubaasi 185 miljoni euro võrra. Seda eeskätt selle kaudu, et omavalitsustele jääb suurem osa üksikisiku tulumaksust, aga suureneb ka tasandusfond. Lisaks tulumaksubaasile ja tasandusfondil on kohaliku omavalitsuse tuluallikaks ka toetusfond, mille kaudu jagab riik raha konkreetsete ülesannete täitmiseks. Suurim kuluartikkel on seal hariduskulud. Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on eesmärk neid sihttoetusi vähendada ja suunata seda raha rohkem tasandusfondi. Et valitsus ei hakka iga aasta iga selle numbri üle seal otsustama, et nüüd nii palju Me anname, eraldame näiteks sellele valdkonnale vaid räägitakse numbrites üle tulubaasi läbirääkimise juures ja valitsus peab eelarvest eraldama siis selle võrra tulubaasi raha, et omavalitsus kõiki neid ülesandeid saaks täita. Aabi sõnul on riigi plaanidega päriga kohalikud omavalitsused. Maaomavalitsuste liidu esimehe Kurmet müürsepa sõnul nii ongi. Jah, vastab tõele, et tuleva aasta riigieelarve ja omavalitsustel läbirääkimised olid lõpuks edukad. Algul oli küll punnseisu kõvasti, aga aga lõpuks oli niimoodi, et omavalitsustele eraldatakse vahendeid, antakse otsustusõigust juurde ja, ja läksid hästi. Samas ütleb müürsepp, et mingit jalgratast leiutatud pole ja kogu uus olukord tegelikult nii uus pole. Tulevast aastast tulevad tagasi need samad ülesanded, mis meil 2009 ära võeti, need ongi selline vana hea ajas nagu taastamine, väike arutelu veel jääb üles. Mis puudutab nüüd siis aastast 2021 22, kus siis riigieelarvestrateegias peaks vennagemaid omavalitsustele natuke tulumaksuprotsendid suurenemist, aga, aga see on tuleva aasta läbirääkimised ja praegu eel eelkõnelused viitavat, et ka selles osas tullakse vastu. Sel vahepealsel majanduskriisiaegsel ja järgsel perioodil on tihti kõlanud mõtteid, justkui oskakski kohalik tasand ise strateegiliselt mõelda. Müürsepp tunnistab, et eks minevikus ongi vigu tehtud, aga ilma nendeta ka ei saa. Ka kõige paremas perekonnas juhtub ju õnnetusi ja pahandusi, nii on ka Eesti omavalitsussüsteemis Meidjad nüüd omavalitsusi vähemalt 79 järgi. Et kindlasti mõnel aastal mõnes kohas tehakse imelik otsus, aga see on selline loomulik elu osa ja alati ei olegi kõik otsuseid väga õigesti tehtud tagantjärgi arvata. Aga sel hetkel, kui need otsused vastu võetakse, siis siis ongi natuke õiged. Mis nüüd puutub valitsusse, et loomulikult on tal ka soodne omavalitsuste suhtuda, sest majanduskasv on korralik, riigieelarve tulud suurenevad. Et ega nüüd see kõik selle valitsuse plusspoolele kaisu sättida, et Eesti majandusest ikka sõltub väga palju, et kui raha on, siis seda raha saab eraldada, kui raha ei ole, siis seda ei saab eraldada. Aga, aga üldkokkuvõttes oma see koalitsioon, mida ta lubas seda panna täitma asunud. Täna tähistatakse üle kogu Eesti vastupanuvõitluse päeva, millega peetakse meeles kõiki neid, kes jäid võõrvõimu trotsides kindlaks oma aadetele. Osa sündmusi ja olulisi sündmusi toimus Tallinnas aga Läänemaal Kirbla Speeti pärastlõunal. Mälestused Jüri Uluotshaaval uluots oli Eesti peaminister vabariigi presidendi ülesannetes, kes nimetas 1944. aasta sügisel ametisse Otto Tiefi valitsuse ja aitas sellega tagada Eesti riikluse järjepidevust. Ajaloolane Mati Mandel. 1044 18. septembril Jüri Uluots kutsus ametisse Eesti valitsus eto eesotsas Otto Tiefi. Ka selle valitsuse liikmetest jõudis üks inimene ka välismaale siit Läänemaalt põgeneda viisid kaasa siis ka dokumendid, mis seda Eesti valitsuse ametisse seadmist tõestasid. Sellega oli tagatud Eesti iseseisvuse jätkumine ja ei ole seda, aga küll kaua enam ei elanud, aga see oli ka võib-olla kõige tähtsam tegu. Briti peaminister Theresa May pidas Itaalias Firenzes Brexit'i kõne niinimetatud lahutus arve kohta ja jätkab Erle loonurm. Briti peaminister Theresa May ütles oma Brexiti kõnelused, praeguseks on läbi viidud kolme läbirääkimiste vooru ja need läbirääkimised on olnud karmid, kuid edusammud on konkreetsed ja selged. Tulevaste majandussuhete kohta Euroopa Liiduga ütles me ei, et soovib alates Brexiti ametlikust kuupäevast 2019. aasta märtsis paika panna kaheaastase üleminekuperioodi. Pärast seda soovib meie alustada püsiva kaubanduskokkuleppega. Ühendkuningriik ja Euroopa Liit peaksid Mei sõnul otsima uut kaubandussuhet, mis ei põhineks ühelgi olemasoleval mudelil. Suurbritannia ei kavatse Brexiti kõnelustel taotleda ei Euroopa Liidu ühisturu liikmesust ega Euroopa Liidu ja Kanada vabakaubandusleppel põhinevat lepet. Me ei rõhutas ka, et sama oluline kui majanduslik koostöö on Suurbritannia jaoks julgeolekualase koostöö jätkamine. Mei sõnul tahab Suurbritannia liiduga uut julgeolekulepet, mis oleks palju laiaulatuslikum kui mis tahes muu partnerlus, mis Euroopa liidul teiste riikidega on. Me ei sõnul on terrorism, massiline ränne, Põhja-Korea oht ja kliimamuutused. Need põhjused, miks Suurbritannia ja Euroopa Liit peavad pärast Brexitit säilitama häid suhteid. Me ei sõnul peaks Euroopa liit ka tunnistama, et Suurbritannia positsioon maailmas on ainulaadne ning ta rõhutas oma kõnes, et Suurbritannia ei ole kunagi end Euroopa Liidus koduselt tundunud. Briti inimeste jaoks ei ole kunagi Euroopa Liit olnud osa nende rahvuslikust narratiivist, seda tõenäoliselt meie ajaloo ja geograafilise asukoha pärast. Euroopa Liidu kontrollimehhanismid ja poliitiline süsteem ei ole olnud kriiti rahvale omane. Theresa May ütles ka oma kõnes, et Suurbritannia kavatseb austada oma kohustusi, mis võeti praeguses Euroopa Liidu eelarves. Teised Euroopa Liidu liikmesriigid ei peaks Brexiti tõttu rohkem maksma või enam kasu saama, sõnas Mei. Üleeile kirjutas ajaleht Financial Times, et Theresa May on lubanud maksta Euroopa Liidust lahkulöömise arvena vähemalt 20 miljardit eurot. Saksa valitsuse pressiesindaja ütles, et nemad ei ole pakkumist veel saanud. Pärast kõnet kommenteeris Briti suursaadik peaministri sõnavõttu ja meie reporter Indrek Lepik saabus just sellelt briifingul, mida siis suursaadik rääkis? Kohtusime suursaadik Theresa paberiga tema residentsis, olles just koos kõne lõppu kuulanud, küsisin detailide kohta nii, selle, kas peab paika, et ülemineku periood maksab 20 miljardit eurot, nagu väitis enne peaministriga näeb Briti meedia kui selle kohta, kuidas suhtub sellesse Brüssel ja kas mingi ainulaadne lepe on võimalik selline, mis ei sarnane ei Norra ega Kanada omadele täpseid vastuseid, nii nagu peaministrilt endalgi täna ei tulnud, kuid võtliku mõtte suursaadik siiski andis. Brexit juhtub, küsimus on selles, kuidas täpselt see juhtub ja ma arvan, et pole raske olla õnnelik selle üle, et see üleminek oleks võimalikult sujuv. Üleminek, periood annab meile kõigile natuke hingamisruumi, et teha täpselt selgeks, mida me tahame, kuhu me liikuda tahame ja kuidas me sinna jõuame. Ilmatu liialt hõõrumise tekitaks. Ma tean, et siiani inimesi, kes tahaksid, et Brexitit ei juhtuks, kuigi ma arvan, et neid on aina vähem. Nagu ma ütlesin, ma arvan, et see on kõigile kergenduseks. Kui see kõik ei juhtu üleöö. Kuigi Brexit on tähtis, on suur osa Euroopast ja võib-olla ka maailmast praegu Saksamaa parlamendivalimiste lainel, mis toimuvad pühapäeval. Küsitlused ennustavad võitu taas Angela Merkeli juhitud kristlikele demokraatidele. Johannes Tralla jälgib Berliinis valimisi ja küsib, miks ei suuda sotsiaaldemokraadid juba neljandaks ametiajaks kantsleriks pürgiv Angela Merkeli tooli kõigutada. Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schultz kevadel Saksa sotside esinumbriks tõusis, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et ehk on viimaks aeg kantsler Angela Merkeli vabastada. Ja kuigi sotside plakateid siin Berliini tänavatel püüavad valijatele seda usku jätkuvalt sisendada, näitavad küsitlused juba hoopis midagi muud. Miks sa jälle nii kipub minema? Küsisin ekspertidelt Berliinis. Aga univoolshastes Schultz võttis ette ühe teema, ta tahtis rääkida ainult sotsiaalsest õiglusest, aga mitte teemadest, mis saksa rahvast huvitavad. Sakslased ei muretse sotsiaalse ebaõigluse pärast, nad muretsevad immigratsiooni, põgenike ja sellepärast, kui turvaline riik on. Ta ei puudutanud neid teemasid ja inimesed mõtlesid, et ilmselt ta siis ei ole see alternatiiv, mida me otsime. Et Angela Merkeli poliitika on viimastel aastatel olnud liberaalne või isegi vasakpoolne, on sotsidel olnud keeruline kantslerit kritiseerida, ütleb ajalehe divelt vanemtoimetaja Robin Aleksander. Kevadel ilmus Aleksandril rändekriisi anatoomiat, lahkab raamat vaid paari nädalaga müüdi seda 120000 eksemplari ja see tõusis saksa raamatumüügi edetabeli tipus. Bow. Ajakirjanik ütleb, et avatud uste poliitika oli näide kontrolli kaotamisest, mitte osa suurest plaanist. Nende valimiste iroonia on see, et Angela Merkel, kes on justkui stabiilsuse majakas, tegi üllatavaid asju, nagu näiteks avas piiri miljonile põgenikele kõik Saksamaal ei ole sellega leppinud, aga Merkeli oponendid, sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja rohelised ei tegele selle teemaga Saksamaa piiride avamist. Põgenik Talle nähti rahvusvaheliselt kui moraalil ja humaansuse põhinevat otsust. Aga see ei olnud tegelikult otsus. See lihtsalt juhtus nii, Politoloog, keeran, oige power, ütleb, et Merkel on rändekriisiga saadud tagasilöökidest toibunud ja Saksamaa on muutnud kurssi. Valitsus lubab luua 50000 uut politseiniku töökohta, et parandada sisejulgeolekut ja rahvusvahelist kaitset mitte vajavad sisserändajad, lubatakse saata koju tagasi. Ma ei hakka, see aimdub on menetluslik vaesas. Merkel ütles, et mina tulen toime kriisidega, mis ümbritsevad Saksamaad, mina killustele, inimeste elu- ja töökoha. Ma ei ütle, kuidas ma selle täpselt saavutan, aga te võite mind usaldada. Ma tegin seda minevikus ja teen ka tulevikus, kirjeldab power märgeligampaania. Inimesed ei hääleta Merkeli poolt armastusest, vaid turvatundest ja mugavusest, leiab väljaande eksperlyner kolumnist Conrad Werner. Tähendab selles, et inimesed ei taha poliitika peale mõelda, ütleb Werner. Elu on niigi stressirikas, olgu meil Merkel, ta teeb seda, mis vaja. Johannes Tralla, Berliin. Eesti küsimuste juurde tagasi haridus ja teadusministeerium otsustas sulgeda arhitektuuri doktoriõppe Eesti kunstiakadeemias. Akadeemia tavatseb õpe uuesti avada ja leiab, et otsus oli ennatlik. Tõnu Karjatse räägib sellest. Haridus ja teadusminister Mailis Reps otsustas arhitektuuri doktoriõpe ekas sulgeda, viidates ekspertide hinnangule doktoriõppekorralduse kohta. Põhjendust on välja toodud juhendajate nappus, laiahaardeline temaatika ja ebakindlus rahastamises pärast Euroopa Liidu finantseerimislõpu räägib haridusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Margus Haidak. Murekoht, mida ta ette heideti, oli see, et kunstiakadeemia ise ei ole piisavalt suunanud ressursse selle arstiga tektuuri õppe arendamisele ja noh, seda ka toodi välja, kui, kui suurt probleemi jätkusuutlikkusele, kui tahetakse uuesti doktorit õppekava avada, siis tuleb seal tõsisemat tähelepanu pöörata nii uute õppejõudude täiendavate õppejõudude leidmisele kui ka ikkagi täiendavatele rahalistele vahenditele, mis, mis seda siis toetaksid. Kunstiakadeemia leiab, et doktoriõppe sulgemine oli ennatlik, sest rahvusvaheline ekspertkomisjon seda otseselt ei soovitanud. Takistuseks on taas seed, puuduvad kriteeriumid, mille järgi loomepõhist teadustööd hinnata. Koolil on plaan doktoriõpe arhitektuuris uuesti avada. Doktorit rahastus pole kooli jaoks küsimus, sest juba käesoleval aastal rahastas kunstiakadeemia seda erarahastajate toel. Algus pandi Euroopa liidu abil. Arhitektuuriteaduskonna dekaan professor Andres Ojari räägib, mis nüüd edasi saab. Kõige suurem mure on hetkel doktorantide pärast. Üritame neid siis paigutada teistele õppekavadele, mis Eesti kunstiakadeemias on. Nad on tulnud õppekavale, mis tegeleb praktikapõhise doktoriõppega, seal natuke erandlik õppekavad ei ole päris klassikaline doktoriprogramm. Praktikapõhine doktoriõpe sai alguse neli aastat tagasi. Teda kutsutakse adapteri võrgustikuga, sinna kuulub kuus suurt ülikool Euroopast ja ka Austraalia tehnikaülikool kes on selle doktoriõpe formaadi eestvedaja. Nii et nendele tuginedes Meie enda kogemusele nii palju, kui meil seda on, katsume uuesti käivitada doktoriõppe programmi. Arhitektuuri doktoriõpet sellisel kujul teistes Eesti ülikoolides ei anta, Tallinna tehnikaülikool koolitab välja pigem ehitusinsenere. Margit Mutso Arhitektide Liidust leiab, et riik võiks EKA arhitektuuri doktoriõpet pigem toetada. Ega suund on rohkem sellele, et sa tegeledki arhitektuuriga just nimelt arhitektuuri loominguga. Nii palju kui ma olen jälginud magistritöid, magistritööde kaitsmised, see on ääretult tugev tase ja loomulikult peaks olema võimalus edasi minna doktorisse basse, et seda, et EKA on tugev kool arhitektuurikoolina, seda on kinnitanud ka väliseksperdid ja Veis žüriiliikmed, kes siin on käinud, imestunud lausa, et, et siin on väga tugev tase. Ecol on võimalik taotleda doktoriõppe taasavamist aasta lõpul, kui kõrghariduse kvaliteediagentuur annab sellele positiivse hinnangu, saab EKA arhitektuuri doktoriõpe taasavada järgmisest aastast. Hariduse juures põllumajanduse juurde Kesk-Eesti põllumehed on hädas kartulipõllult kättesaamisega ja kuna kevad oli jahe, kartuli valmimine jäänud paar nädalat hilisemale ajale, Olev Kenk käsitleb seda teemat. Ploma kartulikasvataja Kalle Hamburg sai viimati masinaga põllule kaheksandal septembril. Samas ühel teisel põllul kartul kohati alles õitseb. Mingi imepõld, et kindlasti oleks ammu juba ära purustatud ja kas lõpetatud, aga paraku jah, kaks nädalat on järjest sadanud ja põld on väga pehme, ei ole nagu taht sinna vabale minna põldudest hankima. Ja paraku ka see viimane suvi on toitained pärast välja uhtunud, nii et ülekasvanud, mis probleemi ei ole, et ma siin olen iga mõne päeva tagant ikka kontroll võtmes teinud, et üle tee kasvaja. Esimesel võimalusel lõpetame kasvu ära, kui põldu saab. Kalle Hamburg on suutnud üles võtta vaid kümnendiku kasvupinnast. Saagikus on väga hea, kuid säilivuse tagamiseks soovitab ta kartuli mitu korda talve jooksul läbi sorteerida. Kuid Väätsa kartulikasvatajal Margo Heinmaal on läinud pisut paremini. Neljandik kartulist on salves. Praegusel hetkel ikka koristada saab, aga üksteise traktori abiga siis ikka liigutab kombaini edasi, aga aga ega see tänavune aasta koristamineni nii libedalt ei ole läinud, meil on vaja veel jah 30 päeva kartuli üles saada, aga vaadates kalendrisse, siis saab väga keeruline olema, eks sellepärast tuleb ka pingutada singa adapteriga saagi kohta, jah, ei saa midagi tänavu aasta halvasti öelda, sest suve jooksul on vihma tulnud piisavalt. Kartul on saanud kenasti kasvada ja kvaliteet on hea, et meil on, on oluline, see suuri külmasid peale ei tule, kui suured külmad peale tulevana sisse võtab kartuli ära meie eest? Taaskord Kalle Hamburg Lootma peab, ennustatakse pikka sügist, et on ennegi novembri alguses kartulit võetud, eks peab lootma, et tulevad ka need kuivatavad. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk paidest Ja nüüd kultuuri teemal ilmunud Konrad Mägi elulooraamat, mis on tõlgitud ka inglise ja itaalia keelde nägime populaarne Itaalias. Roomas avatakse üheksandal oktoobril tema isikunäitus. Kärt Kelder vestles raamatu ilmumise puhul selle autori, kunstiteadlase ja dramaturgi Rotneriga. Käesoleva elulooraamat ei püüagi mägi menetleda mitte niivõrd kunstiteaduslikul teljele, et vastata küsimusele, kas ta oli ekspressionismi ja impressionismi keegi teine, vaid püüab siis vaadelda Konrad Mägi elu ja ennekõike elul selle ajastu kontekstis 20. sajandi alguse eesti kultuuri ja ka Euroopa kultuurikontekstis, kus ta mõlemas liikus ja kunstiteadusliku defineerimise asemel pigem on jah, rõhk. Küsimused missugune loojanatuur, missugune looja tüüp Konrad Mägi oli, mulle tundus Mägi puhul oluline rõhutada seda, kuivõrd elav vastuoluline turbulentne oli Eesti kultuuri areng 20. sajandi alguses. Kuidas terve rida kunstnikke just maalikunstnikke tekkis justkui eikusagilt, sest pildiline kultuur Eestis ei olnud väga laialt levinud ja ei olnud väga juurdunud ja kuidas nad tõesti hakkasid kordama, maalima modernistlikule ja väga võimsalt maale, mis siiamaani kõnekad. Ja milline oli ka tema loomingu saatus pärast tema surma, kuidas tema loomepärandit hinnati nii omal ajal Eestis ja Euroopas kui ka siis aastakümnetel pärast tema lahkumist Euroopa kunstiajalookontsert tekstis. Muidugi tuleks küsida, et mille poolest tema kunst ennekõike silma paistab ja seal ma ütleks, et Konrad Mägi suhe loodusesse see, kuidas ta nägi looduses midagi enamat kui lihtsalt puud ja põõsad. Millist jõudu ta nägi looduses, milliseid võimalikke paralleelmaailma jagas aktuaalsed metafüüsilised mõõdet see on võib-olla mägi puhul kõige olulisem Euroopaga. Tekstis ja praeguse raamat on ka üks osa sellest, et konnad mägises Euroopas rohkem tutvustada. Käesolev raamat, mis ilmub kohe inglise itaalia keeles, ehk aitab lugejal teha teatud Sissejuhatuse, Konrad Mägist ja välislugejal ka eesti kultuurikonteksti, aga kõige olulisem kunstniku puhul on siiski tema tööde näitamine ja õnneks ka siin on Eesti kunstimuuseumivedamisel suuri edusamme. Nüüd oktoobris avatakse Roomas tema tööde näitus ja kevadel siis Orsay muuseumis on balti sümbolismi näitus, kus on muuhulgas eksponeeritud ka Konrad Mägi teosed. Kui palju on üldse Eestist müüdud Konrad Mägi teoseid välismaale ja kui populaarsed või hinnatud need teosed? Konrad Mägi teoseid liikus omal ajal ehk siis mägi eluajal välismaale kümnete kaupa, kui palju täpselt, ei saa me kunagi teada, aga neid on muidugi Euroopa erinevates riikides, aga ka Venemaal ning isegi USA-s. Hiljem, sõja ajal, kui eestlased lahkusid Eestist, võtsid nad samuti kaasa Austraaliasse, Kanadasse, Rootsi Mägi teoseid, nii et mägi loomepärandist väga suur osa. On pihustanud laiali maailmas. Milliseks kujuneb ilm, seda teab maile Meius ja kohe saate teada ka teie. Ees ootab päikesepaisteline ja soe nädalavahetus. Loode-Venemaal paiknev kõrgrõhkkond tugevneb ja selle survel liigub madalrõhulohk Läänemere kohalt edasi Skandinaavia suunas. Madalrõhulohu lahkudes avatud Baltimaade kohale. Kõrgrõhkkonna edelaserv ja niiske õhumass asendub tunduvalt kuivem, aga täna õhtul on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub ida- ja kagutuul viis kuni 10, põhjarannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 13 kuni 18 kraadi. Eeloleval ööl püsib vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub ida- ja kagutuul kaks kuni kaheksa, rannikul puhanguti 11, põhjarannikul enne keskööd veel kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on seitse kuni 13 kraadi. Homme päeval on ilm sajuta ja päikesepaisteline, puhub ida- ja kagutuul kaks kuni kaheksa, rannikul puhanguti kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 16 kuni 20 kraadi. Ja Ragnar Kaasik lõpetab spordiuudistega. Täna Tartus lõppenud rahvusvahelise spordikonverentsi teisel päeval oli fookuses spordi ja liikumisaktiivsuse ühiskondlik tähtsus. Palju räägiti sportimisvõimalustest õppeasutustes. Viimastel kuudel on just see teema laia kõneainet pakkunud ka Eestis. Eesti koolispordiliidu peasekretär Madis Pettai. Ühest küljest tõesti, et ülikoolid Sparta on justkui järellainetus ka koolispordile, aga kui konkreetsem olla, siis tänane päev, ehk siis reedene hommik on esimeste ettekandjate seast kujukalt tõestab seda, et räägitakse ju liikumisest sõna otseses mõttes, nüüd enam mitte spordist, aga just liikumisest koolis ja mitte ainult kehalise kasvatuse tunni võtmes, vaid läbi koolipäeva, sest tänased ettekanded on puudutanud just seda, et koolipäev möödub väga suures osas sunnitud asendis istumisest ja kuidas saada noori selle koolipäeva jooksul ka ennast rohkem liigutama ja see lõppskooris nagu eesmärke olnud, et lisaks võidu jooksmisele ja, ja hüppamisele ning aja peale suusatamisele on ka meie üks mõtteid olnud siin viimastel aastatel, et kaasata just neid noori kes ei lähe peale koolipäeva treeninud. Kuule, aga nad saaksid koolipäeva jooksul endale väikese liikumiskoormuse kätte. Eesti jalgpallimeistrivõistlustel peetakse algaval nädalavahetusel 31. vooru mängud. Avakohtumine on kavas juba täna, kui Tallinna FCI võõrustab kell 19 30 Narva Transi kohtumist kannab otse üle ka ETV2. Ja ongi tänastest sündmustest ülevaade antud kuulmiseni.