Ma ei oska, paljud heliloojad on neid kirjutanud ja ikka on leidunud külluses poe ette nende tekstidega varustamiseks. Muusik, transfer, piinakogumik, itaalia Madrigale tõlgitud inglise keelde. Umbes 40 aasta jooksul peale kogumiku ilmumist toodid tuhandeid Madrikale. Sündis uus traditsioon. Traditsioon, mis on ikka veel elab ja mis pärineb briti muusika renessansist 19. sajandi lõpul mil Madrikkalt oma harudega ning mitmehäälne koorilaul võitsid endale tähtsa koha. Briti muusikas. Mõlemad tekstid on pühendatud poeedi armastatule. Ikka olla kaunis ja liivakell. Aktiivsus John Tansteibli Viieteistkümnenda sajandi algusest võimaliku erandina välja arvates ei toetanud ükski Briti helilooja avangard istliku suunda ees rindlikumadki neist on ikka soovinud kompromissi. Selle väite kinnituseks kuulata. Kõige pöörasemaid noori heliloojaid, kuid selle palaga näitab ta valmisolekut omaks, võtab traditsioone. Laulu aluseks on 18. sajandi unistaja Uljam, pleki poeem, lõik pleki muidugi sügavalt rahutuks tööstusliku revolutsiooni poolt esile kutsutud elu mandumine. Kuid samaaegselt ta meenutas endale, et unistused jäävad ikka vaid unistuseks. Lotsas kuul tuli Rogers Smuuli kristalltuba. Must inglislöörikud. Paljud inglise lüürilised luuletused käsitlevad inimese ja looduse suhteid. Üleasustatud peamiselt linna elanikest koosneva rahvane Nevaid kultiveerima oma väikseid maalapp ja meie ainus tunne maa vastu kohustus. Muuseas esimesena väljendas seda mõtet Neljateistkümnenda sajandi anonüümne poeet. See on kõvem ja roheline rüütel. Järgnevalt temal lüüriline passaar Harrison mööduvusti muusikaga. Poeeti jälgib aasta möödumist ning meenutab meile, et nagu loodus keelab inimene alati muutuma tsükli järgi. Peale sündi ta õitseb, närbub ja sureb. Tema osaks on surm ja ülestõusmine. Poeet sörk elan ja roheline rüütel elas range usulise vabaduse ajal. Paljud parimatest inglise müstitsistlikest raamatutest kirjutati 14 10. sajandil kuid ehkki seni veel miski jaheldanud nende hindu leidus ikka oma minusse sulgunud poeete. Oma tuuletallaja, kus puudub küll vihje hinge müstilisele ühendusele jumalaga ja kus kirjeldatakse hommikuvalguses nähtud pistriku, väljendab Hopkins ekstaasi, varasele Kristitsismile tuntud kombel. Võis ju muud kolm koorilaulu, mis käsitlevad maisemalt inimese ja looduse suhet. Hommikuvalguses vilksatanud Distriku sisendatud joovastanud ekstaasi asemel valis uut kolm poeemi mis näitavad loodust vägi valdsemal kombel. Nagu piss trikki, nii võib ka kaalutus rahus hõljuv haugas ühel päeval leida vägivaldse surma. Ja ka meie inimesed, kuulume sellesse looduse rahu ning rahutuse maailma. Me andsime ja võtsime sõrmuse laulatamaksend maaga. Endades inglise tänapäeva koorimuusikaprogrammi lõpuks veel üks palableidki sõnade helilooja, seekord Aleksander kör lõik. Kuigi pleik oli unistaja, jäid temal jalad kindlalt maa peale. Poeenis taeva ja põrgupull ründas ta satiirilistes vanasõnades slaide purgi trantslendamentaalset müstitsismi. Kör viisistas seitse vanasõna, kõik ühest poeemi osast pealkirjaga põrgu. Nendes pakutava kodukootud filosoofia võtab parimalt kokku viimane neist. Kui hull tahab püsida oma hulluses, siis saab temast tark.