Noorepõlvepilt lahtiselt vana nahkkaantega kuldköites albumi vahel võtan selle, astun madala akna juurde õhtuvalgusele lähemale. 50 aastat tagasi tehtud fotolt vaatab mind Karl Victor silmis naer, lõug veidi üles tõstetud sõdurinokkmüts ehk sõrmejärgu rohkem paremale viltu, kui lubas määrustik. Kuid mees on ikka tema ise mitte tehtud, vaid loomupära Suljusega. Mitte omaste jaoks näole manatud, vaid alatise mahelusega. Täpselt nii, nagu ta mind praegu vaatab toasügavusest 70 nelja-aastase mehena. Ta tahab, et ma paneksin käest pildid, millistel on fikseeritud ainult hetk minevikust. Et ma kuulaksin hoopis elavas inimkõnes mälestusi ega vaevuks lahti mõtlema tuhmunud fotosid. Ent Karl Victori fotode albumist on väga huvitavad. Albumid on mitmesugused, olenevalt inimesest, tema elu ja maitselaadist. Mind on alati abituks muutnud kopsakad perekonnaalbumid lillede, inglite, suudlevate iluduste ja pühade enestega. Karl Victori albumites on autopildid, nagu ta ise ütleb fotot poo sajandit tagasi sõitnud autodest, autojuhtidest, revolutsioonieelsest beto kraadist soldatitest, mandaatide kontrollimisest Smolne ees. Smolni autoroodumeestest. Ma tahaksin otsekohe sukelduda sellesse aega. Ent Karl Victoril on minevikku meenutamiselgi oma range kord, nagu ta on täpne ja loogiliselt mõtlev mees olnud kogu elu jooksul. Enne Smi perioodi enne põgusaid kohtumisi suurte inimestega oktoobrirevolutsiooni päevilt oli sundteenistus tsaariarmees sinophoto kivine väljak, Petrogradis väljakule rivistatud, soldatid taga pole autod. Auto rattad on kodaratega nagu vankril. Pikad pasunad tuuleklaasi kõrval. Kukesammul astuvad ohvitserid rivi ees. Kindral tuleb pikk mõõk vööl, pikad vuntsid. Ees on see foto tehtud tol korral või hiljem kuid tsaariarmees elatini. Kindral tuleb muidugi üle vaatama, autorood rivistati üles ja kõik AEG kahter ribi rivisse üles platsi palee ja siis leib arsti kindral tulid muidugi tervitas ja läks vasakut pole rivisse, hakkas otsast pääle reivi otsast vaatas kõik läbi, kellel siis säädis mütsi ja kellel seal is rihmakinnas torka paljanike uned, noolivak. Niisugune see muud oli. Ja siis küsis, et kas kellelegi kaetustan, kaebust ei ole ja siis tühiseid, kellel miski soovium loik soovis, seda ta on ja seda mina soovisin pükse. Sest et mul olid kangest autosõidust olivad püksid, tagumik arengu oluline. Nii juba Augsised ja kuulas ära kõik ja. Ja siis järsku käsutas maha istuda kõik terve autoroodu. Istusime maak, mõtlesime kindral hulluseni. Järsku kamandas paremgi ala, saabassare muidugi. Jalg higistab ja, ja siis tema arvates olev muidugi jalgräti, eks ole, mitte nii puhtad nagu tema arvas ja siis tuli siis, siis läks Merulis lahti ja es kamandad jälle ruttu kasarmusse ja seal siis rivisid üles. Siis anti kellele 20 tundi püssi alla, kellele 40 tundi, kellele 60 tundi ja tuul, see tuli ära seista püssi all Pääle töö aiga sõidus tulid staabi kapten tempowski, too oli siis kõige kohapeal kõige suurem Bowitzermil told olla hakanud öko, seal ka kasarmu pasta, siis pandi sinna kõik mehed siis Rempi siis püssi alla seisma ja too püssi all seismine sole naljaasi. See oli, see oli puut puut umbes 40 Nakla raskust, sinna kõik Polmi ammenitsia löödi kõik sinna pantiga kuidagiviisi sinna keerdu ka veel, nii et tip-topp pidi olema ja pidi see 40 40 40 naela, 16 kilo tuubiku raskustes ole nii palju siis balti tallis Kimbel. Ja, ja siis võtab Es vasakul poolele laadale ja sai saab aed pidamade Saisasina kais tunnisel, Jaagukus osal liigutastega liigutas, tohib. Ja kui sa seal kaitstundi olete ära seisnud, oligi vanur pidevalt kõva mehe olema ja siis kui tuli Belpe, no kepp, käsi oli ära surnu pool pool keha nagu hullu, nagu halvatus ja palju-palju kukkuda mahaga maha akva ja minestas ära. Aga veel PT3 tuur sokutas siis niuke, konks oli, too sokutas siis seda selle konksu sina püssi manu ja sissekonksu võttis siia kinnaste orka sisse siis püsse oli teat õlaga kandis püssi käe Castrol hoida, nii et tollest oli too välte puhul ma ei tea, mis nii et igale mehele tema sokud konksu, aga kellel konksus oled, osad tema. Aga perearst, siis hakkas revolutsioon pääle veebruarirevolutsioon, minul jäi üle poole seisma tee, nii et ma olen veel võlgu. Olen, ma olen tsaarile veel võlgu. Mitu tundi te saite selle eest pükse, küsisite, mina sain 60 tundi. Jaa, aga Terje olid püksid läbi. Ordu bot aga anti sellepärast, et, et linnakused pärast. Nii et käie sai üle poole ja siis. Panna vanemad oma lastele ikka soovinud kergemat elu, kui neil endil käes. Sellepärast pingutatigi Pukamõisa Monaca perest püksirihma ja Karl käis kuus talve külakoolis kaks külakoolis neli kihelkonnakoolis. Siis saadeti noormees Vana-Antslasse roosikasvatust õppima. Ei meeldinud tasane elu ja õrnad lilled. Tutvuse kaudu pääses Karl Riiga, kus oli lootust tolle aja suure elukutse. Autojuhi ameti õppimiseks. Hakkas seepeale töökoja nühkimisega kaheksa kopika eest päevas. Neli aastat kulus ameti õppimiseks, siis tehti nekruttiks silmapaistvate mehaaniku võimetega mees. Tsaariarmees juhtis ja parandas tolle aja kohta suure võimsusega masinaid, kuni kukutati tsaar. Nii kaski polk ja siis Sibonovski polgu polgudest tulivad meile parlamentäärid auto ruudu ja tegi meile ettepaneku, et et vennad, tulge appi, et revolutsioon, suures häda uus. Ja siis välk mütting oli see esimene asi oli meil, võta kohe relvaladu, oli ka meil relvalao uksed, Mursimma, kuulipildujad, sall, püssid, väljalaskemoon välja, mõelgat revolvrit, kõik abee autodele peale, sõiduautodele, peale, kellel oli punane lipp, mõnel ütled punase lipule ja üles ja mehed kuuli pida, taadia läks sõidus all. Ja siis ma mäletan, kui, siis mul oli ka üks lahtine masin, anti minule. Ameerika firma Maxwell oli suur lahtine masin, kaks sõdurit hüppasime teineteisele poole tiiva peale. Tean, et vanasti oli selline, et oli siin tiiva peale kahele poole, teine teisele poole tiiva peale ja püssid laskevalmis, siia näed ja teisel pool siis kuulipilduja üle ääre välja raskekuulipilduja, siis läks sõidus lahti. Ja esimene päev 27. veebruaril ei ole neid ohvreid palju. Sandarmeerial politseid olid lällivat nii-ütelda nagu peitu üles kõrgele katustele ja tornidesse jana Lasyway küll tulistasime, küll aga tulistasime peaaegu endid vastaspool sellepärast, et kus seal kõrge nelja-viie-kuuekordse maja katusega tuli, sad alla, kui meie autoga sõidame. Aga siis siis oli langenud, oli vähe, langedes olev palju, aga siis öös oli nad juba tulede alla tuluga madalamale, siis oli juba kaardetab siis esimesel märtsil lõpp sisul toonuva juba kuulipilduja pesa keldritesse ja keldrisse keldriaknast otsa välja, siis meil oli käsigranaadid, käsigranaadid oli juba kutsu, tuli mond ja siis käsigranaatidega seina äärt mööda, kus tulepesa oli, sättis, pildusime, voolisid sisse sinna. Ja, aga siis, kui kui väega rutta ära visasid, siis pilisema tagasi, Stapsi on meie Mehhiga maha, see plahvatas väljas ja aga siis läksime targemad siis. Nii et teatud aeg oli viis, kuus sekundit müüdud, siis siis päästiku päästjad ja siis täitsa seal viis kuus sekki mööda ja siis visandid sisse. Siis nagu sisse visasid, nii käis pauk ja nii oli likvideeritud. Ja kui te nüüd mööda Petrogradi tol korral sõitsite, kas te oma masin pihta sai, minu masin ja mittevits kord. Õnneks ja masin mitte püüda, ainult et ole ainult ma tulin kasarmu, tulin, kasarmu tulin ja siis teised mehed, kes juba tagasi olime tullu ja juba seal teed ja ütlesime veeturat, mis väetis anti, sina pead. Mati Meissner disanti, vaata mis sul taga, mul papahhaali päev, võtarpa paha pääst ära ja siis kuul oli siit päält päev otsa oli siit siis sa lähed ju tagant aku välja tulnud. Et Tiietoslaniusaldiks sentimeeter-paar sentimeetrit siis surm on. Ja siis Siljel sile elasin, ma hakkasin jooma Tiibet jooma ja siis roosad püksid tulivadki, Alan, ja vaatan, mis kuradit kosmol püksi lahjuma. Siis vaatan sinelid sireli polkat nagu folgi olima sineli poldi neljast voldist oli kuul läbijooksu ja riivanud siit vasakult poolt küljest riivanud siit nagu saega lõiganud püksiga katki. Ohtuderikka revolutsiooni aasta jooksul süvenes autoroodumeestes teadmine bolševike selgituste mõjul, kelle poole on vaja lõpuks hoida. Märkamatult saavutas auto looduslugupidamise ja usalduse kissell jov. Lihtsa sõduri autojuhi jaoks oli see väga keeruline aeg. Bolševike kissell jov oskas inimesi endaga kaasa viia ja ta jäi alatiseks mälestusväärseks sõbraks. Kes oli meie roodu komissar? Liitne mees, väikepoolne mees oli, nahkpintsak oli temal seljas alati ja ta oli üdini, oli politseinik. Ja tema läbi olime kõik kõik selle sündmusega kõik kursis, oli ütelda, kolima. Bolševike tema oli siis see, kes, kes seal nii õdede operatiivülem, aga kui tulis Molmilise sõita, siis andi Smonni propusk tuubidi andma iga sõidu lõpukomissarile tagasi. Pidi siis Monteeritama autolaterna sisse, autolaternad ei ole mitte niiviisi, nagu praegu on läbipaistvale klaasi, siis oli lihtsalt liikuv akne klaas autor ja see siis sinna vasakule poole autolaterna sisse pidi pandma see Smolni propusk. Ta hoidis seda pääse tähtes Molmeisse alles kaasa võtnud viimaselt sõidult kunise koos koduga suure isamaasõja päevil Tartus tuhaks, põles end, mälestused elavad, kuni elab mees ning praegu on võimatu nende tulva katkestada. Tol korral mind käsutati, jõime suli oktoobripäevil haiguli, käime kasarmus teed ja melu juurde, tuli komissar tissellow ja ütles minule. Veitorit võtad kõige parema auto. Inglise masin oli shafel simplex topeltkummidega ja sõidate Peter gradi rindevägede ülemjuhataja Antonovi käsutusse. Püüne haige oli, see oli enne enne. 1900 seitsmeteistkümnel aastal ja siis hirmus suur lumetorm oli lumesadu ja ja siis ta küsis minu käest, et noored ilm on halb ja et kas tarvis saab sõita Pulkovasse ja et valged tükivad kõvasti pääle, et meil on tarvis silla sõita. No ja, ja siis? Sõitsime sadu oli nii suur, et seal tuli pühkida autoklaasid teise käega muidugi siis, kui gaasi puhasest polnud ühelgi teisel käega püüa autoklaasi ja teise käega siis roolimasinat. Siis jõudsime pulkuvasse ja lahingukära oli kuulda. Ja see oli Pulkovi peaaegu pulk, kui me all seal paremat kätt oli. Õid söödii, maja, Antonov käskis seal kinni pidada auto. Auto kinni, pedaja ütleb kott, et mina lähen rindele ja jääd siia ja ootad seeni, kui tagasi tulen. Ja, ja mis te mõtlete, sõda ootasin kaid, sööd päive, shahti maja auto peitsin muidugi sinna teema joogipaneele ja kört oli töö, hiilimis oligi plehku panna ja siis tulime tagasi Leningradis mullise. Ja siis Antonov ütles minule, et kuule, vektor, et läheme sisse, oleme näljas ja et joome Tiid. Madiaat masinate üksi jätta ei, toe sisse. Smallville'ist sisse kallidus, pikali tal oli ja siis läksime ühte tema ees binaiga takkajärele. Üks suurem tuba ja sama parooli keset lauda samovar keset lauda Küütse kartuli oliva kausiga. Siis oli pool maisileiba, oli punapunakasleib, maisileib või, või jutt oli ka. Siis lasime tiibeke seemnekartuli peale ja järsku avanes uks ja lenin, sisenes. Ja Lenin sisenes muidugi meie viisakuse mõttes hüppasime püsti kõik ja tema andis märku ja teest ETV-s maha ja lihtsalt riietus ja vasakul toovad, mäletan, vasakul pool rinnas oli temal mink aumärki, muud ei olnud kui punane lipp vasakul pool rinnas, tema vaade oli ja kõik oli nii, et vaade oli sõbralik ja, ja kõik üldse kõik tema olemine. Kal Victor lükkab lahti ukse kahe toa vahel ning viipab mulle. Vana talutoa seinal on Lenini pilt. Märkamatult on Karl Viktor selja sirgu ja pea püsti tõstnud. Mälestuste tulv muudab ta hetke jooksul revolutsiooni sõduriks. Tra kruu ja seal. See olme ärme seda laulu laulsime kasarmukomissar keesele, kõik laulis meiega, ütlen. Ja siis pärast seda läksite sõitu, mis pärast seda läksite sõitu ja, ja lugu siis, see oli nii, kui vahe haigul, siis meie laulsime, ega meie koduta revolutsiooni haig oli, tead, ega me siis viinamees võtan. Ka siis, kui oli niiütelda Babaigu, siis lauluga meie taimerevolutsiooniga. Mul on tunne, et kõik vanad laulud on tulnud siia tuppa. Ei olegi vaja neid kuulda, nad on olemas, elavad nagu mälestused, kuid päike loojub varsti Valgamaa metsade taha. Minul on aeg teele asuda. Karl Victor palub siiski, et ma kuulaksin veel üht mälestust ajast, mis oli tema elus kõige kõrgem lainehari. Tuues ei ole enam niiütelda hariliku sureliku, said juba siin, too oli juba nii-ütelda. Atentaadi vaba auto. Nägin ära, lenin, tuleb ruttu autost välja, autoroolist uks lahti, naeratas natuke, ütles, et vaikselt vaikse häälega, et, et talvepalee väljakul sõitsin talvepalee väljakule ja seal siis oli väga palju oli rahvast väljakul koosolekud ja stab edasi miitingu maha ja siis tulime smannise tagasi ja, ja siis seal hääd tervelt kätte ja siis ta vaatas mulle otsa. Vaadas siis tema vaade oli nii terav, et siis tema oli nagu läbinägija ja siis läks tema ääre pääle selle mõni elab, Lenin, ütles Nääs tooli viimane. Ja siis ma tulin, äre, autor rodu ja, ja siis auto Rodun siis rääkisin dif loomile. Et vot nii asi õmmed, nägin Leninit ja väga hea meel oli. Noh, ja siis ta ütleb, et illus, illus sõita Milluste lennuja. Et asi on korras ja kui te läksite sinna, läksite Lenin nagu kahekesi, jah, jaa. Sõitsime sinna täpselt ilma mingisuguse kaitseta, kahekesi sõitsime hapniku, Lenin kõneles, kui kaugel olid inimesed temast? Rabas oli peaaegu ümberringi kõik peaaegu ümberringi oli rahvas, nii et tema oli väega julge mees, oli, Lenin, oli kõigide vasta lahke ja tema, kui ta sinuga kõneles, meil tema vaatas, pole üks kärg, vaatas tema mulle silma. Et tunneb ära, mis inimene sa oled. Ma ei, ma ei mõista ütelda, ma olen ikka inimesi näinud küll, aga siis niisuguse terase paadiga nii tarka inimest ei ole mina trehvanud oma elus ja ma olen küll 74 aastat vana, aga siis see oli öko, nii et vast sünnib 1000 aasta tagant varsti õitseinimene. Ja niisugune oli Lenin.