Ja see oli aastal 1956, kui loodusliku Tartusse kogunesid ületlas lauljad Eestist, Leedust, Lätist ja paljudest teistest liiduvabariikidest esimesele üliõpilaslaulupeole. Sellel laulupeol viibisid ka mitmed endised üliõpilaslauljad ja seal tekkiski mõte, et miks ei võiks näiteks säärases linnades nagu Tallinnas ja teistes suuremates linnades endiselt, üritades lauljat uuesti kokku tulla ja koos jätkata. Neid laulutraditsioone, mis ülikoolis olid omandatud. Sellest, kuidas esimest korda kokku tuldi, võiks võib-olla lähemalt pajatada meie lugupeetud maestro, professor Karindi ja seltsimees Selma Hallop, kes olid selle hälli juures esimeseks koosolekuks kujunes veidi orgkomitee. Koosoleku kuulusid Ilo Martin, see oli üliõpilasmeeskonna endine esimees, siis üliõpilasnaiskoori endine esinaine. Alasi. Siis seal võttis sellest koosolek, kus osa veel konservatooriumi üliõpilane August lüüs kes ühtlasi oma šeflus alla võttis selle koori kokkukutsumise probleemid ja, ja ruumide muretsemise probleemi. Millal siis esimest korda kokku tuldi? Esimest korda tuldi kokku seitseteistkümnendal veebruaril 1957. Ja seal oli kogunenud ligemale 100 lauljat, täpsemalt 94 endiseid Üliblusse lauljaid igalt poolt Tartu ülikooli aegadest ja, ja Pedagoogilisest Instituudist, Polütehnilisest Instituudist ja teistest kõrgemaks. Seltsimees Elmo Hallop, mis meeleolu siis seal valitses, mis laule te esimesena laulsite? Oi, see üldse, see esimene harjutus oli midagi suurepärast. See oli nagu piirjooneks halva ja hea vahel, me olime täiesti kontakti kaotanud teiste lauljatega ja korraga tulime sinna sisse, esimene harjutuse puhul või eetasi möödus millegi jällenägemise ja üksteise taasleidmisrõõmu all. Ja kui me siis laulma hakkasime, siis oli kogu aeg tahtmine ühtaegu nutta ja naerda, kõik peanud, need kõlasid meil forte Fortissimas lihtsalt ei saanud ennast pidada. Muidugi, maestro võis olla väga hirmul seda kuulata, aga meie ei kuulnud üldse seda ebakõla. Ainult tuntsimise enda häält olime vaimustatud, sest saab jälle laulda, mis oli esimene laul, alustasime, unustamata lauluga. Mart Saare. Oli muidugi väga ei julge võtta, et esimeseks lauluks kohe Mart Saare laul tuli sellepärast, et et paljud koorid kardavad Mart Saare laule. Aga see on üks tema kergemaid asju ja on püsinud meil nüüd 10 aasta jooksul repertuaaris kogu aeg armastate oma lauluna. Me oleme seda vist kõige rohkem ette kandnud ja kõige rohkem laulnud tema lauludest. Kuidas sunnid koori koosseis vahepeal välja kujunenud nende 10 aasta jooksul, seltsimees Henn Sarv, meie kui aseesimees ehk pajatab sellest paari sõnaga ja seda täiendavat seltsimees Elvi baas. Koorivanem viimasel ajal on koori tegevusest osa võtnud umbkaudu 130 lauljat. Viimase nimestiku järgi, mis mul käes oli 82 naist ja 48 meest. Noorim neist on kahekümneaastane ja vanim pidas hiljuti oma kaheksakümnendat sünnipäev. Kooris on laulnud 10 aastat 53 lauljat, üheksa kuni viis aastat 52 lauljat ja lühemat aega üle 20 laulja võiks veel huvi pakkuda kooriliikmete nii-ütelda, põhitöökohad ja erialad. Töökoha järgi on muidugi koorilauljat laiali kõigil erialadel, nii tootmises, transpordis ja kaubanduses Kesk- ja kõrgemates õppeasutustes, meditsiiniasutustes, teadusliku uurimise asutustes. Ka toimetustes, raamatukogudes ja mujal. Erialadelt on naiste hulgas esikohal filoloogid ja võiks ütelda ka meedikud koos farmatseut idega. Siis on veel muusikaalal, mõned töötavad ka kujutava kunstialalt on. Meeste hulgas on aga enamik mitmesuguse insenerierialaga on ka majandusteadlasi, agronoome ja nii edasi. Üldiselt on siiski õpetajaid kõige rohkem ja just neid silmas pidades ma olen sageli Ki imestanud seda õpetajat, kes on nii koormatud koduste töödega, teised tulevad töölt koju ja võib-olla on juba see õhtused tunnid tema päralt, kuid õpetaja Tal on tihti veel hunnik vihkusid kodus parandada ja ja järgmiseks päevaks ette valmistada. Ja kui nad siiski selle juures leiavad veel võimaluse koori harjutustel järjekindlalt käia ja sealjuures perekonna eest hoolitseda, siis see on küllalt hinnata. Pealegi ei ole kõik lauljad meil Tallinnast väga, paljud on koguni väljastpoolt Tallinna ja üsnagi suure raadiusega. Kõige kaugemal asub meil üks kooriliige Vändras, muidugi tema ei saa regulaarselt osa võtta kooriharjutustest ja, ja käesolevast kontserdist ta kahjuks ei saa osa võtta, kui juba lähemal näiteks Raplas, Raplas ja Keilast, need käivad juba järjekindlalt ja võtavad kõigist harjutustest osa. Mida me laulnud oleme, sellest on huvitavat kokkuvõtet teinud abi, luba Virkhausid. Kes on kauaaegsed, lauljad kooris ka algusest peale võitlevad ehk Renate ja Volker jutustage paari sõnaga siis, mis meil kavas on olnud, millised autorid kõige rohkem oleme laulnud? Ta ütles, et oleme laulnud kõige enam Mart Saart saarelt olnd lauldud 25 laulu ja tuleb mainida, et juba esimesel kontserdil oli terve teine koostatud Mart Saarelauludest. See oli võrdlemisi julge samm sel ajal, sest me olime, laulud on käinud ainult koos kuus kuud ja sest ajast ei ole läinud meil mööda ühtegi kontserdit, kus Mart Saare laulud oleks puudunud. Pealegi oleme esitanud kahel korral autorikontserdi Mart Saarelauludes. See oli tema 80. aasta sünnipäeva puhul ja tema 75. sünnipäev on. Sama lugu on ka Alfred Karindi lauludega. Neid olen laulnud, kas sa ütled, kui palju? Ka üle 25, nende seas ka üks skandaal ja, ja tema autorikontserdid olid tema 60. sünnipäeva puhul ja 65. puhul siis kreegi helitöödest oli Kosovot ühel kontserdil terve üks pool ja kreek on meil kuriperes armastatud helilooja. Nii heliloojat, kreek kui ka Mart Saar olid ju meie. Et palju on ka lauldud Ernesaksa laule kunagi nii harjutluse vaheajal ma huvi pärast tegin küsitelu lauljate hulgast armsamatest lauludest meie seni lauldud kavast ja tuleb välja, et esikoha võidab luule, see ei tule tuulest. Mart Saar. Siis kui tume veel kauaks Karindi põhjavaim ja vene heliloojatest Seva liini talvine tee ja ta nii õhtu. Viimasel ajal aga on ka meie noored autorid, hakkad meie seast nii pola leidma. Sa helikeelega lauludest on meile armsaks saanud sau rahu, hind, koha, luulemaa ja elitaarne igatsus. Need viimased on ka meie tänadeskiga. Kas nüüd oleks huvitav kuulata? Ma ütleks, et kui palju me üldse laulul laule laulnud, oleme üldse oleva laulnud laule umbes 70-lt autorilt ja neid on kokku üle 200. Koor on väga suurt tähelepanu pühendanud ka suud vormidele. Megantsini ette, Haydni loomise väga mitmel korral vist kuus, seitse korda ei kuus korda kuus korda taliviis, üks kord Pärnus ja ja mitmeid teisi kandidaate. Meie koori on juhatanud kogu 10 aasta keskel professor Karindi ja alates kuuendast aastast Laine Karindi ning suurte oratooriumi ettekannete puhul ka Neeme Järvi ja Roman Matsof. Ma tahaksingi nüüd pöörduda Meie dirigendi Laine Karindi poole. Ta jutustaks paari sõnaga, mis meil lähema tuleviku eesmärkideks on. Lähemas tulevikus olekski meil üks suurvorm plaanis, nimelt hing, perel valmib sellel kevadel kantaat igavene tuli mis on pühendatud Leen kulmanni mälestusele. Ja mida me hakkaksime juba sellel kevadel õppima, et seda sügisel nii oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäeva puhul ette kanda? Peale selle on veel lähemas tulevikus muidugi üliõpilaslaulupeost osavõtt eeloleval suvel ka On tarvis repertuaari veel õppida selleks osaliselt kaugemas perspektiivis portfellis on meil Cyrillus Kreegi Reekviem, mida me oleme juba isegi natukene vaadanud sirvinud kooriga ja mida me tahaksime tingimata võib olla 68. aastal ette kanda, kui see meil õnnestub. Peale selle on meil kaugemas perspektiivis veel Händeli oratooriumi Juudas Macabeus ettekanne. Kuigi me oleme laulnud küllaltki palju Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule on nende loomingus väga palju veel avastamata tagamaid. Ja kindlasti tulevikus pöördume kahtlemata Nende heliloojate vähem tuntud laulude poole. Mõningaid mõtteid oli luua meie nii-ütelda suure kuuri kõrval kontserdite rikastamise jaoks ka teatud rihmade kuuri rihmade esinemisi, näiteks kasutada naisrihma rihma eraldi võib-olla ka väiksemat kammerkoosseisu. Me tahame kindlasti jätkata seda traditsiooni traditsiooni, mis meil on ikka olnud tihedat sidet pidada ülbles kooridega. Oleme esinenud Tartu Ülikooli aulas, loodame seal jälle esineda, kui see uuesti taastatakse. Oleme esinenud Pedagoogilise Instituudis TPIs ja tahamegi seda edaspidi teha. Me oleme külakosti viinud meie paljudesse rajoonidesse küll Aegna saarel, küll Abruka saarel, küll Sõrve poolsaarel ja paljudes meie teistes rajoonides. Samuti oleme külastanud teisi vennasvabariike, oleme Leningradis käinud, oleme Ukrainas olnud Kiievis, Taga-Karpaatiast ja tahame ka edaspidi nii külastada. Meie rajoone, jaga vennasvabariiki. Tahaksin lõpuks veel toonitada ühte wet Üliblas lauljat, kes siirduvad Tallinnasse elama, ei peaks pikka vahet laulmises, vaid kohe leiaksid endale sobiva koori. Neid Tallinnas on väga palju. Meie kutsume kõiki lauljaid oma kooriga laulma.