Te kuulate Raadio kahte käia vabavara ja vaba. Siin Tartu siin Tartu eetris on tudengikolmveerand. Ja alustab tänane tudengi kolmveerand. Sel nädalal on Tartus tudengipäevad ja sel puhul on esmaspäevast reedeni Krist saade tudengi 45 ja täna on stuudios Sandra Saar, jah, Signe Ivask. Tere. Tere. Ma kohe haaraksid kinni ja küsiks, Sandra Sa käisid kuskil eile, ma tean kindlalt, et sa käisid. Räägi nüüd kõigile kuulajatele ka, kus sina käisid ja mis sina tegid eile ma käisin tudengipäevade raames lausa kahel üritusel pannkoogihommik, mis on juba selline legendaarne asi, millele alati peab käima, kellele siis ei meeldiks, kas söök, aga eile käisin ma ka esimest korda sellisel asjal nagu mälukas, see on küllaltki legendaarne tudengipäevade sündmus. Ja siis ma mõtlesin, et mina ei ole kordagi seal käinud ja siis kursakaaslase kutsed, lähme. Madise mälukas on selline mälumäng, kus on mitu kategooriat, näiteks kultuur, sport, loodusmidagi oli vist veel ja siis on küsimus, et selle kohta kokku oli 30 küsimust. Ja alguses me mõtlesime küll. Ma tean, tegelikult ma lugesin eelmise aasta küsimusi. Ahah, ja need olid väga-väga rasked. Aga sel aastal oli noormeeste tunduvalt lihtsamad küsimused, sellised loogilised, mida sa suudad välja mõelda ja mille kohta sa oled kuulnud või näiteks üks küsimus oli valgete kaelkirjakut. Ta ei, ma just nägin Delfis selle kohta eelmine nädala artiklit, aga ma ei avanud seda artiklit ja siis ma ei teadnud õiget vastust, aga mis see küsimus oli, kus valgete kaelkirjakud elavad või midagi sellist Keenias oli õige vastus igatahes, aga üks küsimus, mille pärast meil kõigil väga piinlik oli, oli selline spordivaldkonna küsimus. Ja küsimus on selline, ma küsin sinu käest, vaatame, kas sina tead seda. No kuna ma tean, et sulle sport meeldib, siis sa ilmselt tead, aga mis on selle auhinna nimi, mis antakse parimale sportlasele, see on Eestis siis sense maadleja ja ei, ei, mis on selle auhinna nimi, mis antakse parimale sportlasele? Aasta parimale sportlasele? Aasta sportlane ei saa aru sellest sündmusest ja see oligi nii saastatud. Ei, see on selle nii-öelda tiitli nimi, aga auhinna enda nimi on Christian jah, jah, jah. See oli õige vastus sellele küsimusele ja seda me ei teadnud, meil ei tulnud meelde, et me mõtlesime ka haiget aasta parim sportlane, et noh, see ongi seal auhinna nimi ja Kristjani jagatakse ju tegelikult kiusal skaalal näiteks Gerd Kanterile on neid minu meelest kõige rohkem jah, nii et nüüd mul jääb eluks ajaks meelde ja ei, muidugi jääb nii, jah, aga me tegelikult ei ole siin hetkel üldsegi kahekesi. Meil on ka meie saatekülaline, esimene saatekülaline on Tartu Ülikooli väitlusklubist Maria Johanna Kull. Ja me kutsusime temale, kui ma siia täna kommenteerimisest, sest täna õhtul toimub tudengipäevade raames selline sündmus, komment, akvaarium, mis on siis, see on ilmselt alguse saanud sellest, et igal pool maalides on tohutult palju negatiivseid kommentaare lihtsa mõtte, siis on nii-öelda seda tasakaalustada positiivsemate kommentaaridega, et tunni aja jooksul siis kõik inimesed, kes kohale lähevad, peavad kirjutama positiivseid kommentaare, siis kas sotsiaalmeediasse või siis näiteks mõne Delfi või Postimehe artikli alla ja räägimegi võib-olla üldisemalt kommenteerimisest. Ja ma võtaksid kohe sõnajärje üle ja küsiks esimese asjana, et Maria, miks on vaja üldse kommenteerimist? Mina ütleks, isegi kui see kommenteerimine ei ole kõige noh, intellektuaalse arutelu vorm alati siis see ikkagi kannab seda tähendust, et inimesed kuskil siis näiteks Postimehe selles portaalis saavad kokku ning arutavad oma erinevate arvamuste üle, võib-olla nad ei väljenda neid päris argument, et aktiivselt aga nad siiski väljendavad neid ja see on oluline, et inimene ei vestle ainult oma sõpradega, kellega ta niikuinii nõustub, vaid et ta näeks ka seda, et on inimesi, kes on hoopis teistsugusel arvamusel, nagu Sandra sisse juhatas, siis ma arvan, et kõik kuulajad ja meie isegi oleme märganud tõepoolest, et väga paljud kommentaarid pigem on negatiivsed. No kui inimene läheb sinna ja, ja näed neid negatiivseid kommentaare, tere, mis on see tõenäosus, et ta ise negatiivne ei ole? Võimalik, et inimesel ikka tuju läheb halvaks, kui näeb erinevaid negatiivseid kommentaare, aga, aga samas kui sa, kui sa ei näe üldse seda, et näiteks mõned inimesed ei ole rahul, Ma ei tea valitsuse otsustega ja sa ise oled väga rahul nendega, siis sul võib-olla ei tekigi seda noh, aru saama, et on ka ühiskonnas inimesi, kellele see ei meeldi, kellel on noh näiteks, kellel ei ole ka seletatud miks näiteks maksupoliitika on selline, nagu ta on ja see aitab ka inimestel mõista siis seda, mida üldse peaks näiteks arvamusartiklitele kirjutama, mida peaks avalikus ruumis siis selgitama? Annab ka sellist tagasisidet. Sellest jääb natukene mulje, paranda mind, kui ma eksin, et võib-olla kommentaariumid, mis on siis näiteks ajalehtede juures, on pigem mõeldud lugejatele? Jah, võimalik et sinna võib olla, kuivõrd ajakirjanikul endale asja on, ma ei tea, Sandra, mis sina arvad? Kui mina olen mõne ajalehe juures töötanud, siis enda lugude kõik kommentaarid, ma olen alati läbi lugenud, et minu jaoks on selline hobi lausa ja noh, kuigi seal on valdavalt ikkagi negatiivsed kommentaarid, siis minu meelest seal mingit tagasisidet sa saad ka enda loole kas või näiteks, kui saad mingi asja segaselt kirja pannud, et sinu jaoks võib-olla see tundub väga, väga loogiline. Aga kui sa vaatad, et inimesed ei saa sellest aru, siis tegelikult ju ikkagi kirjutasid halvasti selle asja, et oli, oli selline halb. Aga me otsisime Signega välja ka mingeid kommentaare. Näiteks mina otsisin ühe enda loo kohta, mis sai kunagi suhteliselt palju vastukaja. Ma lühidalt räägin, see lugu seisnes selles, et ma võtsin oma c5 tera kogu eelneva töökogemuse ja läksin proovisin võimalikult paljudesse töökohtadesse üles saada. Kandideerisin täiesti valimatult, et näha, mis, mis see tulemus siis on ja tuli välja, et üsna lihtne oli tööle saada, põhimõtteliselt esimese päevaga juba sain kusagile tööle, aga noh, see on selline lihttöö, mis võib-olla kõigil ei ole meeltmööda. Ja siis ma sellest oma kogemusest tegin pika artikli ja sinna ikka tuli üsna sapi sõita. Kommentaare ja ma siin paar tükki otsisin välja ka, loen etega. Minu lemmik isiklikult on järgnev kommentaar. Ei ole naiivsemaid, taktitumaid inimesi, kui need üks kaks kursust läbi lohistanud, pealiskaudsed enese imetlejatest, ajakirjanikud, kesed, eluvõõrad, nina püsti, mina küll sain. Sellistel eksperimentides ei ole vähimatki mõtet leheruumi raiskamine. No see oli ju minu lemmik, aga siis järgmine kommentaar, noor on ajalehe juures endale hea töökoha saanud üksikindiviide pealiskaudse eksperimendi ja kirjutab selle põhjal suure üldistusega jutukese kõikide noorte tööhõive kohta. Ja siis kuna selle eksperimendiga, no see nüüd enam ei ole kommentaar, see on minu juht, kuna selle eksperimendiga ma sain tööle nii turvatöötajaks, ettekandjaks hooldekodusse, müügiesindaja, kes seal midagi oli veel siis üks kommentaar oli selline, lugupeetud Sandra, mine ja turvakaksteist tundi püstijalu säästukas nädal jutti või ole ettekandja 12 tundi järjest kontsadel või korista vinguvate vanurite rooja Sistule, ütle, kas sobisid või ei ja seal oli kusagil 150 kommentaari ja need enamus olid sellised. Mis sa ütled selliste asjade peale? Maria Johanna? Päris meelelahutusliku ei, selline vahva ja naljakas, minu arvates tekibki see küsimus, et milleks siis üldse kommenteerida, mis selle mõte on, mis sa arvad? Ma arvan, et inimesed osaliselt elavadki ennast välja või hädaldavadki nende probleemide üle, mis neil elus on, neile meeldib selle üle siis mingit tähelepanu saada. Ja noh, mõni võib-olla siis kirjutas ka midagi, midagi sisukat, ma ei tea, kui seal ei toimu, sõbrad paar tükki oli, eks. Aga enamusest siia kirjutavad siuksel enda väljaelamise, kui palju sa ise käid kommentaariumides vaatamas, mida inimesed kirjutavad? Mulle meeldib lugeda Facebooki Postimehe neid kommentaare, neid on hea mugav lugeda, vajutad korra peale, loed ära itsitate, lähed edasi. Et ei ole jah, ma juba tean ka mõnda kirjutajat juba nimepidi, et mul on meelde jäänud juba, et kes mida kirjutab umbes kellel mitu last on, kellel tööl eriti halvasti on, et siis ma juba selle järgida. Aga miks sinu meelest üldse, miks, mis sa arvad, miks inimesed kirjutavad negatiivseid kommentaare just? Arvatavasti need ongi inimesed, kellel võib-olla ei ole ka siis seda võimalust kuskil mujal näiteks välja elada oma mingeid negatiivseid emotsioone ja nad tahavad saada seda tagasisidet ja seda, et ka teine inimene kirjutab, siis ei tea jah, mul on täpselt samamoodi ja siis noh, sellest tekib mingi sihuke ühtsustunne, mida võib-olla on raskem siis leida päriselus, sest sõbrad üsna ruttu tüdinevad ära, kui sa pidevalt ainult negatiivselt siis räägib. Kui palju kommentaariumites üldse tuleb sellist arutelu mulle endale on jäänud mulje, et inimesed pigem kirjutavad enda kommentaari ära ja sinna see asi jääbki. Väga suurt arutelu, aga kuidas sulle tundub? Mõnikord ma olen ikka näinud ka, kui vastatakse ja öeldakse, et see ei ole näiteks mingil teisel põhjusel tõsi. Ja siis tekib sihuke väike sõnavahetus. Aga üldiselt mulle tundub, et kui, kui on näiteks palju kommentaare ühe noh, mingi teema kohta jaa, suhteliselt sarnasel arvamusel, siis sellest on võimalik teha mingi järeldus, et on inimesi, kes sellega pole rahul ja noh, isegi kui sai vastasel kommentaariumis sellepärast, et sa ei taha nendega laskuda sellesse vaidlusesse, siis seda on võimalik näiteks teadvustada ning kirjutada selle kohta ma ei tea, näiteks järgmine artikkel või või noh, edaspidi seda arvesse võtta Delfis, Eesti Päevalehes ja Õhtulehes saab anonüümselt kommenteerida, aga Postimehes ja Eesti rahvusringhäälingus peab sisse logima, sa pead seda oma nime alt tegema. Mis sina arvad, kuidas olema peaks, kas pigem anonüümne või siiski oma nime alt? Selles mõttes see on raske küsimus, et isegi kui sa sisse logid, siis ma pole päris kindel, kuidas nendes portaalides, kui noh, kui kindlalt sa pead oma isikut tõestama, aga mulle tundub, et internetis on alati see probleem, et sa ei pea esinema päris isikalt. Noh, kui sa just ID-kaardiga näiteks sisse logima. Et selles mõttes jääb alati alles see, et inimene teeb kasvõi selle võltskonto siis, kui ta ei taha enda päris nime näidata, Postimehes tegelikult ongi üsna palju neid võltskontosid on küll jah, et see kindlasti jääb nagu selle probleemi alles ning ma tegelikult arvan, et noh, internetikeskkonnas üldse on inimest näiteks vastutusele võtta tema mingite sõnade eest üpris raske, sellepärast et väga lihtne Nende identiteeti nagu peita. Aga noh, siis see vastutus peakski asuma sellel portaalile sellel keskkonnal, kes neid kommentaari ülesse paneb ning neil on nende juba üle on võimalik siis pidada mingit vastutust, nendelt on võimalik aru pärida ja nendel on ka võimalik siis filtreerida, seda kontentimis üles laetakse siis kui tihti sina ise mõne kommentaari kirjutad? Kuskile? Ise ei mäletagi, et oleks kirjutanud avalikku sellist kommentaari. Ainult võib-olla kuskil mõnele sõbra postitusele, aga mitte mitte avalikus meedias, miks mitte? Endale ikkagi tundub, et oma nime alt ei taha nagu avaldada noh, kõiki arvamusi, et võib-olla oma arvamus muutub, võib-olla noh, nagu aeg, internet on selline koht, kuhu, kui sa midagi üles paned, siis tegelikult see sinna jääb. Ning kui mul ei ole just erilist soovi sinna igaveseks talletada oma hetkeajendil tekkinud mõtteid, siis ma arvan, et see tegelikult pigem ei ole hea mõte. Aga kui tihti saab plusse või miinuseid, laod, mida saab ka panna? Igaks juhuks täide kõik ju näevad, et ma olen ligi pannud Sandra, palju sina. Aga küsin siit kohe edasi oma delfis loen Arctic ma kogu aeg kõigile kommentaarile panen kas plussi või miinuse, olenevalt siis sellest, kuidas ma, kuidas ma arvan ja mina, tegelikult eile ja üleeile hoidsin kommentaariumi tal silma peal. Ja tõtt-öelda need teemad, mis mind huvitasid, eks, Andi noot temaga juhtunud, siis ma ütleks võib-olla väikest viisi äpardus. Siis mõtlesin ka, et sellekteerin välja mõne asja, mida siis ette lugeda ja üpris keeruline oli, sest et need kulmineerus, eks selliseks rassismi kõnedeks seal ja vihakõnedeks. Et minu arvates see on üks võib-olla kommentaariumide probleeme et me ei aruta sisuliselt võib-olla kohati asjade üle vaid vaid lähme hoopis sellisele tasandile, mis ei vii kuidagi diskussiooni edasi. Aga kõik inimesed, kes soovivad kommentaaridesse tuua ka veidikene sellist positiivset nooti, siis täna õhtul on selline üritus tudengipäevade raames nagu komment, akvaarium, kus inimesed saavad kokku ja hakkavad nii ajalehtede portaalides kui ka sotsiaalmeedias postitama positiivseid ja häid. Aga aitäh, Maria Johanna Kull. Täna aitäh stuudiosse tulemast ja sel teemal meiega arutamas. Kuulame nüüd muusikat. Tudengikolmveerand. 2013. aastal loodi Tartu Ülikooli kõrvale selline asi nagu ideelabor ja selle eesmärgiks eesmärk on arendada ülikooliga seotud ettevõtlust, luua ja testida tehnilisi prototüüp ja tarkvara ning viia kokku ettevõtete vajadused ja ülikooli uurimispotentsiaal. Ja just ideelaborist me täna nüüd räägimegi meile on külla tulnud ideelabori juht Maret Ahonen. Ma olen näinud, miks te, miks üldse ideelabor on oluline? Ma arvan, et ideelabori tegemistega ja missiooniga läheb hästi kokku see tudengit slõugan ole rohkem, sest just ideelaboris saabki olla rohkem. Siia saab tulla ja saab panna proovile oma oma hullud ideed ja testida nende elujõulisust reaalses elus. Ja meie juurde on tee leidnud juba sadu tudengeid. Mida ikkagi siis täpsem on seal ideelaboris teha saab? Ideelaboris saab, kõigepealt tahan tulla kohale ja saab saabuma ideed jagada teiste sarnaste tudengitega ja, ja sealjuures siis leida, kuivõrd idee on elujõuline, ellu rakendamaks, et sellepärast siis me pakume sellist Euroopa sotsiaalfondi toel nüüd juba mitmendat aastat sellist programmi nagu starter. Et see on siis seminaride sari, kus on siis oma valdkonna kogenud idufirmade esindajad, juhid, mentorid viivad läbi töötube, juhendavad tudengitiime selleks, et nad jõuaksid siis lõpuks oma idee testimiseni ja loomulikult kõik meie programmid lõpevad võistlusega ja üha enam on meie lõppvõistlus, kaleidoskoop, muutunud tulud populaarseks ja, ja toob kokku mitte ainult Tartu ülikooli tudengeid, vaid ka gümnasiste ja kogu Lõuna-Eesti regiooni tudengid, selleks, et ikka Et et esineda oma ärimudeliga, esitada seda investoritele ja võib-olla siis ka tulevikus saada raha ja et luua oma ettevõte, see kõlab nüüd kõik nii fantastiliselt, hästi ja nii kihvtilt. Minu arvates võiks täitsa algusest alustada ka, mis, kuidas defineerida idee, millega me sinna tulema peaks. Ideed on maast laeni, et mai see, mis sind täpselt huvitab, kõigepealt sellepärast tulebki kohale, kui sa tunned, et ühiskonnas või kuskil sinu isiklikus elus on mingisuguseid probleeme, siis igast probleemile on võimalik leida lahendus. Et kui me räägime ideest, siis me tegelikult räägime sellest, et me nii oma keskkonnas kui ka ühiskonnas tervikuna näeme, märkame mingisuguseid murekohti probleemkohti ja, ja sellest probleemist saab alati probleemile saab alati leida lahenduse. No aga tooge üks näide ühest sellisest probleemist, mis on leidnud lahenduse teie juures, no näiteks Eestis, Eesti on ju tuntud selline kui start pappmaana, et olin varemalt just ettevõtlusprogrammi õppekava juht majandusteaduskonnas ja sinna tulid inglisekeelsed tudengid, kes siis pidid kirjutama näiteks motivatsioonikirju, miks nad tulevad Tartu õppima ja enamus neist kirjutas selle kohta, et nad tahavad tulla Eestisse sellepärast et Eesti on selline idufirmade maa. Ja, ja kui nüüd tagasi minna, siis tõepoolest üks üks idee, näiteks, mida arvatakse, et Eestis iga laps suudab juba varakult programmeerida ja varakult tunneb neid nutikaid seadmeid siis tegelikult ideelaborisse alustas üks tiim just nimelt selle ideega, et lastele luua siis nutiseade või rakendus, kus saab õppida programmeerimist. Tiimi nimi on Godi ja eestvedajaks Kaspar kuus, see Tiimann tõepoolest võitnud mitmeid auhindu oli ka sel aastal ajujahi top 10 hulgas, siis nad võtsid meie rahvusvahelises programmis osaleside, mille nimi on engal. Nad esinesid USAs, pritsisid sealsetele investoritele ja, ja täna on tõepoolest juba nii kaugele, et üsna üsna pea võimegime nutitelefonis. Ma ei tea seitsmeaastasele lapsele mängulisel viisil õpetada programmeerimist vägagi, et kui me tuleme nüüd jälle sammu võrra tagasi. Ma tulen ideega teie juurde, mis siis edasi saab? Siis meil meil soovitame muidugi tulla esimesele üritusele, iga semestri alguses on meil selliseid inspiratsiooni ürituse detseegise meister, alustasime ideede häkatoni ka, mis just eelmisel nädalal toimus kaheksa tunni vältel. Siis saab oma ideed jagada oma mõtteid, jagada teiste kohaletulnutega ja siis me aitame moodustada tiimi, mis siis kõige paremini omavahel sobituks ja seda eesmärki on valmis ellu viima, et nüüd just ongi tiimid moodustunud ja, ja algab siis juhendamine ja, ja töötubade sari, kus siis saab idufirmade esindaja seejuures kuulata nõuandeid ja ja nüüd siis paari kuuga testida oma idee elujõulisust. Juba mitu aastat on toimunud ka selline võistlus nagu kaleidoskoop, mida k-d pidi labor, rääkige natukene sellest, kaleidoskoop on tõepoolest iga semestri lõpp üritus siis kus me valime välja 10 tiimi, kes siis saavad esineda nüüd sügissemestril, start Te ei laval, et sügissemestril lõpeb kaleidoskoop, startup Teiga, et see on nüüd teist aastat üks aastane startup ainult toimunud, see on, võiks öelda, et kõige kõige ägedam ärifestival kogu Eestis ja võib-olla ka kaugemalgi me väga loodame ja startup teil siis on, toimub kaleidoskoop ideelabori laval ja sinna tulevad 10 tiimi. Ta võis võitjaid, kaleidoskoobi võitjaid. Me tunnustame rahaliste auhindadega aga veel rohkem võib-olla selliste auhindadega, mille kaudu nad saavad minna mujale rahvusvahelistele konverentsidele esinema, pritsima, et veelgi oma oskusi ja laiendada ja saada erinevatest allikatest tagasisidet, et idee ikkagi lõpuks ära teha. Kui palju neid ideid on ära tehtud. Taolisel viisile on otseselt ei loe, et kui palju on ära tehtud, sest tegelikult ideelabor emissioon on pigem anda noortele tudengitele oskusi ja teadmisi, julgust oma idee proovile panna, oma ideest ärimudel vormida ja selle paikapidavust elus testida. Aga mis puutub siis ettevõtte asutamisse, et just sel sügisel avasime me uue, täiesti uue programmi, siis starter, et Vaanst, mis siis tegelikult Ta on, võtab juba vastumeeskonnad, mis tegelevad miski idee kallal ja on juba moodustunud meeskonnad ning me väga loodame, et selle programmi lõpus me suudame nii mõnegi meeskonna esimese müügitehinguni aidata. Et lugemine on nagu keeruline selles mõttes, et, et kui palju täpselt on ära teinud või kui palju täpselt on OÜ asutaja, et see, seda, see ei olegi ju nii tähtis, tähtis on see, et Ta inimene oskab, saab endale kogemuse, saab endale oskused ja suudab elus ise midagi korda saata, kas siis ettevõtjana või teise tiimi liikmena. Ideelabor on seatud seotud ka vega fondiga, mis asi see vega fundon vega fond on asutatud selleks, et toetada teaduspõhiseid, ideid, nende elluviimist, sest ülikool on ju täis tarku, andekaid, nutikaid inimesi, uurijaid, doktorante, kes tegelevad huvitavate projektidega ja Vega fond on just loodud selleks, et teaduspõhised ideed saaksid natukenegi rahalist tuge, et oma vajaliku seadmeid osta või siis oma ideid sellisel viisil ellu viia. Mida vega fondist toetatud on oskatada, nii pauhti nimetada midagi vega fondist. Ta on toetatud viga bonsai, kevadel sai viimaseid toetusi. Las ma mõtlen, et, et tuleb meelde üks selatiinile želatiini põhjal tehtav nahk, et võib-olla tulevikus me enam ei istu nii-öelda loomanahast diivanitele. Vaide nahkmööbel saab olema tehtud želatiini baasil, näiteks ettevõtlusega seotud teemad on minu meelest üha populaarsemaks saanud saama, see ülikool õpetab ka ettevõtlust. Paljudel erialadel ongi kohustuslik aine ettevõtluse alused ja mulle tundub, et noortel inimestel juba on ka selline suhtumine, et kui ma endale head töökohta ei leia, et siis loon. Aga kas sellega ei või juhtuda, et ühel hetkel on ettevõtteid liiga palju? Ma ei usu, et on liiga palju, väikeettevõtlus on ju tegelikult Eesti kontekstis vaadata, 90 protsenti ettevõtetest on väikeettevõtted. Ja kunagisi oleme liiga palju. Et ma saan aru küll, et nii mõnelegi on ettevõtte asutamine selline pigem elustiili küsimuse vajadus ja teisel on lihtsalt huvi ja sark. Aga ettevõtlik meel kui selline tuleb igal juhul kasuks ja kui ükskõik, kas siis töötajalt mõnes teises ettevõttes või meeskonnas mõnes suuremas korporatsioonis või, või teed omaettevõtted. Tegelikult on see ainult, et minu meelest tunnustatav ja teretulnud, kui inimesed soovivad omale ise ettevõte rajada ja sellega võib-olla siis ka töökohti teistele pakkuda. Ma tuleks korraks tagasi veel selle ideelabori juurde ja te kutsute sinna inimesi, kellel on ideid, et neid siis realiseerida. Mul on selline küsimus, et mida teie ise sellest saate? Aga tore on vaadata, kuidas inimesed kuidas inimesed püüdlevad parema iseendast poole, kuidas inimesed arenevad nii professionaalselt kui ka isiksuse tasandil, et mina olen nii palju näinud seda, kuidas tulevad sellised arglikud, tagasihoidlikud, aga juba see on suur samm üldse ideelaborisse tulla ja oma ideid teistega jagada ja kuidas nad siis semestri lõpus on saavunud juurde sellist enesekindlust, meeskonnatöö kogemust ja kuidas täiesti vabalt või siis räägime inglise keeles, pritsitakse kuulajatele oma ideed ja mis kõige toredam ideelaboris ei ole vahet, kas sa oled tudeng, kas sa oled gümnasisti, oled sa magistrant, doktorant, et nii mõnedki gümnaasiumi noored on samuti meile meie juurde tee leidnud ja teinekord teevad veel silmad ette ära ka tudengid just oma väljendusoskuse ja selle julguse ja Sarchy poolest ja seda ongi nii tore vaadata ja, ja kui küsiti, et mida mina sellest saan, siis mina isiklikult saan sellist motivatsiooni inspiratsiooni jätkata, seda, mida me teeme. Ja ma usun, et minu kolleegid on sellega samal meelel. Kui palju teid seal üldse käib, siis koos nii õnge tudengeid, tudengeid, üldse, rahvast mainis siin ka gümnasiste ja nii edasi, et tavaliselt sellistel inspiratsiooni üritustel, mida me oleme teinud kolmandat järjest oleme teinud inspiratsiooni, üritust, ideede, raju, 100 ideed, mis muudavad maailma, et seal on tegelikult olnud kohal kuskil 100 200 kuni 250 inimest. Seltsimeistril Tartus ideede raju ei teinud, aga tegime ideede häki ja sellega ka kommunikeerisime, et on algamas selline kõige innovaatilisem kursus Tartu Ülikoolis, sest tegelikult me seekord piloteerisime, siis piloteerime vabaained ideest teostuseni, mis algas kaheksatunnise häkiga varem. Minu teada ei ole Tartu Ülikoolis tehtud taolist kursust, mis, kus tudengid peavad esimesel päeval olema loengus või seminaris tundi korraga ja veelgi rohkem. Seal oli meil tsirka 100 inimest, ma küll arvasin, et äkki niisugune 50 60 on täitsa paras, aga tuli 100 120. On tuvi, on massiline, on, hoian sinna juurde, siis veel loomulikult mahub. Ma tahtsin veel seda öelda, et sel aastal me laienesime sel semestril ka Narva regionaalselt. Me oleme varem pakkunud Võrus Võru piirkonnas oma oma seminare seminarisarja ja Pärnu kolledžis. Selle sügisel siis just reedel oli ka avaseminar samamoodi ideede raju toimus siis esimest korda Narva kolledžis, mis tõi samuti kokku üle tsirka 100 inimest. Narva kole siis, kui TTÜ Virumaa kolledžist, et selle tegime nagu kahepeale kahe kahe siis ülikooliga, nii et selline laienemine ka ikka toimub, et teised peale Lõuna-Eesti saaksid ka osa ja, ja mitte ainult Lõuna-Eesti Vaidide Elaborile. Plaanid idee lava juurde on juba laienenud ka Lätisse, sest meil osalema ka ühes Tesla Estlat programmis, kus siis avaüritus toimub samamoodi üsna pea septembri lõpus ja koostöös Lätti näritega ja veel veel enam üsna pea. Me toome siia ka Ukraina tudengeid ja ideelabor tahab oma programmi viia Ukrainasse Kiievisse, et järgmine aasta siis saame näha, kuidas Ukraina ülikoolide tudengid sama sama meetodi järgi siis arendavad oma ideid. Nii et kahtlemata tasub idee laboril silma peal hoidma. Aitäh täna stuudiosse tulemast, ideelabori juht Maret Ahonen ja kuulame nüüd muusikat. Tänan. See on tudengikolmveerand. Just nii, sel nädalal on Tartus tudengipäevad ja eks sügisesed tudengipäevad on eelkõige mõeldud ka rebastele, kes on siis linna tulnud ja oma ülikooliteed alles alustanud. Et siis saada nendele ka selline hea tudengivaim sisse. Signe, kui sina nüüd mõtled tagasi sellele ajale, kui sa oma ülikooliteed alustasid ja nüüd, kui sa oled juba pikalt õppinud, siis mida sa soovitaksid esimese kursuse endale, mida ülikoolis tähele panna õppinud olen ma pikalt küll signa, nimelt doktor kultuuris jah, nii et siin sead ja vot see on ikka pikk õppimine, mõtlen. Aga ma soovitan esmajoones ilmselt seda, et võtke rahulikult oma esimest aastat kindlasti ehmatav esialgu härrased, kuidas tuleb käia. Kas tuleb käia seminarides, kas tuleb käia loengutes, kas mul söömiseks jääb aega kuskile tasub kindlasti üle vaadata, et kus kohas, mis täpsemalt toimub ja kindlasti ma nüüd räägin, et ja kindlasti kiiresti loengutes kohal, ütlen ma ka seda, et kindlasti käik ka väljas ja otsige endale uusi toredaid sõpru. Mina mäletan seda, et kui ma esimesele kursusele Läksin, siis ma ei saanud üldse aru, mis on loeng, mis on seminar, mis on praktikum. Okei, loengust veel saab enam-vähem aru, mis see on, aga ma ei saanud aru ja ma siiamaani tegelikult ei ole päris kindel, üldistunud seminar ja praktikumi, vaat see ongi tore uudis. Aga meil on põhimõtteliselt seminar, on siis see, kus on lootust astuda dialoogi rohkem oma õppejõuga, tegelikult see ongi selline rohkem diskussiooni vorm ja praktikum on see, kus siis reaalselt näiteks vaata midagi koos tegema, no näiteks toimetamisaines meil hirmsat moodi toimetatakse tekst üheskoos ja nii edasi, et seda ma nimelt ma nimetaksin pigem seda ikkagi praktikumiks, ma ei tea, kas see vodoi nagu selgust majja rohkem küll, aga minu meelest õppejõud siis ise ka eksivad selle vastu, sest näiteks seminaris paljudes ainetes oleme ka selliseid nii öelda praktikumilaadseid ülesandeid lahendanud, aga tuleme tegelikult nüüd tagasi selle teema juurde, ma küsin hoopis sinult, mida sina soovitad rebastele? Ma soovitan seda, et kuigi, kui sa mingisuguse aine võtad, siis seal on alguses üsnagi kindlad reeglid paika pandud näiteks mitu protsenti sa pead kohal käima ja niiviisi. Aga kui sul juhtubki midagi, siis ma soovitan sellest õppejõududega kohe rääkida, mitte oodata, lihtsalt, mis saab, sest tegelikult mitte kellelgi ei ole tahtmist õpinguid raskendada ja üldiselt tegelikult õppejõud on ka üsnagi vastutulelikud inimesed. Et kui on mingisugune mure, siis kindlasti tasub sellest rääkida, mitte omaette pusida selle probleemiga, et õppejõud minu minu kogemusel ja hinnangul on üldiselt ikkagi üsna vastu. Ma teen väikest promo jutu ka siia, nimelt sander kirjutas ühe loo uute ajakirja täpselt sellel samal teemal mida siis soovitada esmakursuslastele, nii et kõik huvilised kindlasti minge haarake Uudee ja lugege seda jah, et saate siis teada, mida tähele panna, aga mis, mis täna toimub veel siin tudengipäevadel nagu me juba enne saate esimeses pooles ka rääkisime siis selline asi nagu kommet akvaarium, mis tundus äärmiselt lahe ja teistmoodi asi, nii et tasub sinna minna. Aga täna on ka mitu sellist. Aktiivsemat tegevust nimelt on näiteks orienteerumise retk ilusa elu valem, aga ka retk Tartu ajaloo radadel. Keda huvitab siis ajalugu, siis saate avastada linnase uusi huvitavaid kohti, aga on ka selliseid arutelu üritusi, näiteks, kuidas saada rikkaks ilmselt teema, mida kõike kõik tahavad teada ja on ka niisugune legendaarne sündmus, nagu luule vabadusse on ka juba aastaid toimunut kõik vähegi luulelisemade hinged siis tasub, tasub minna sinna ja oma luuletuse ette kanda ja kuulata teiste luuletusi aga saab ka KGB konge taskulambi valguses vaadata ja kellele meeldib end teadmistes proovile panna, siis õhtul on ka selline asi nagu tudengit, viktoriin, mis on vist üsnagi la samasugune samalaadne nagu mälukas. Et on erinevad valdkonnad ja siis saab proovida. Nii et tegevust jagub palju nii tänaseks kui ka kuni pühapäevani, mil tudengipäevad kestavad. Meie omalt poolt soovime teile ilusat päeva jätku, ilusat päeva.